Idee taga on maleentusiast Heino Laiapea, kelle sõnul on just praegu õige aeg harjutama hakata: „Käikude selgeks saamiseks ja esimeste partiide tegemiseks ei ole vaja palju aega. Kogu informatsioon on internetis kättesaadav, nii et on vaja ainult malelauda ja kaaslast, kellega harjutada.”
 
7. jaanuaril tähistame Eestis üldrahvalikku maletamise päeva. „Selle sündmuse jäädvustamiseks tuleb leida üks malehuviline, teha partii ning salvestada see fotona,” selgitab ta. Oodatud on ka kõik fotod, mis on tehtud sel päeval kasvõi üksi või arvuti vastu maletades.

Loe lähemalt ERMi kodulehelt!
  

Luuletaja Ott Arder on endalt küsinud, mis on kõige ilusam asi, ja leidnud, et see on pesa: “Olgu ilusaim asi siis pesa, ja see, et on ema ja isa.”

Pesasoojuse turvalisust ja arengutuge võivad pakkuda ka lasteaed ja kool, ehkki seal pole kohal ema ja isa.

Aastal 2004 algatas Eesti Lugemisühing Lugemispesa projekti. Sadade[MP1]  kaupa lasteaia- ja kooliõpetajaid koolitati nii eesti kui ka vene keeles, et neil oleks südikust ja teadmisi rajada oma asutustes lugemispesi ja seda ideed ka levitada.

Lugemispesa kui õpikeskkonna elemendi mõte on selles, et lugemis ja kirjutamisoskuse areng eeldab mitmekesist vaba ja loovat tegevust – ja seega keskkonda, mis pakub mitmekesist tegutsemisvõimalust: kõnearendusvahendid, lauamänge, jutuvestmist õhutavaid abilisi – käpik-, näpu- jm nukke, mudeleid, pildikaarte; kirjutusvahendeid ja materjale kirjutamismängude tarbeks jne, muidugi eri liiki ja eri laadi lugemisoskusele sobilikke raamatuid, ajakirju ja muid trükiseid.

Lasteaia lugemispesa sisaldab kindla peale lugemismänge, silbikaarte, tähestikku, tähetäringuid, jutukuubikuid,jututooli, laste huvidele vastavaid ajakirju – kalastamisest, sõidukitest, loodusest; flanellograafi, tahvlit-kriite, magnettahvlit ja –tähti, miks mitte ka vanast ajast alles hoitud kirjutusmasinat… Kõik sobib, mis kirjutamise ja lugemise põnevaks ja vaheldusrikkaks teeb.

Lugemispesa saab kasutada õpetaja suunamisel õppetegevustes, rühmatööks, lisategevuseks kiiremale või tugitegevuseks erilaadi ülesannet vajavale lapsele. Kindlasti on see aga mõnus koht laste endi algatuseks, vaba aja mänguks, sõpradega koos olemiseks ja ühiseks loometegevuseks.

Lugemispesa olulisemad tunnused on on raamatud ja muud trükised ning vahendid, mis on paigutatud nii, et lapsel on ülevaade, kust ta midagi leiab. Ta õpib asju hoidma oma kohtadel ja kasutama sihipäraselt. Raamatud on esitatud nii, et on hõlbus leida endale meelepärast ja hingelähedast. Istumiseks on mõnusaid pehmeid paiku – madalad toolid, tumbad, padjad, vaibad…

Tänavu tõdesime, et projekti algusest on nii palju mööda läinud, et on tekkinud palju uusi õpetajaid, kes ei ole oma koolituste käigus lugemispesa emotsionaalse ja didaktilise tähenduseni jõudnud, ja seega tuleb teema jällegi värvikalt esile tuua.

Suve lõpul kuulutasime välja lugemispesade konkursi. Saime hulgaliselt toredaid pilte ja kirjeldusi sellest, kuidas õpetajad koos lastega on lugemispesasid loonud ja mis tööd nad nende abil teevad. 

Meie tänavuse võistluse mõte pole koostada edetabelit, - tänukirja ja kingipaki said kõik kirjasaatjad, - vaid jagada tegijate kogemust.

Toome siinkohal mõne kirka näite. Peetri lasteaias on üle maja kujundatud esteetilised eriilmelised pesad. Kohtla-Järve Karukese lasteaias on mitu pesa, kus toimuvad erinevad sündmused, näitused, keelekümbluse tegevused, leidub raamatuid eri keeltes. Nagu Tõrva lasteaias Mürakarud on ehk ka paljudes teistes lasteaedades just lugemispesa see, kus toimub nii hommikuring kui ka erinevaid kõnearendustegevusi kogu päeva jooksul. Mõneski kohas, nagu Tallinna Virmalise lasteaias, on õpetajad hästi leidlikult kasutanud ära seni unaruses olnud ruumiosa, et luua lastele hubane pesapaik.

Padise lasteaia õpetajad räägivad oma pesast nii: … leidsime, et selleks et toetada lapse lugemishuvi, peaks ta eelkõige kuulma oma häälimist ja sõnade kokkuveerimist. Aga nii vaikset nurka ei suuda me kahes rühmaruumis kuidagi tagada.

Kuid ühel hetkel läks meil nö „lamp põlema“. Meie garderoobis on eraldi niššinurk, kus seisavad meie õppevahendite kapid ning nende kõrval veel 5 lasteriiete kappi. Läks vaja natukene ümberkorraldamist ja meie mõte hakkaski ilmet võtma.

Meie lugemispesa on täpselt 3 päeva vana, kuid sellele vaatamata juba väga hästi omaks võetud.  Vahepeal varjusurmas olnud raamatute vaatamine on uue hoo sisse saanud. Lugemispesas on lausa järjekord, kuna tegime kokkuleppe, et üle kolme lapse korraga lugemispesas ei ole. Ja meilegi üllatusena suudavad lapsed omavahel jagada, kes pesast ära tuleb, et uus laps saaks sinna minna.

Karukese lasteaia õpetajad on põhjendanud, miks nad lugemispesa rajasid: märkasime, et lapsed ei oska keskenduda. Nad käituvad raamatutega halvasti – sodivad pilte, voldivad lehenurki, rebivad lehti. Lugemispesa sisseseadmine tõstab raamatud aukohale. Lugemispesa arendusse on kaasatud lapsevanemad: seal on näitus lapsevanemate lemmikraamatutest, lapsevanemad on oma kirjutatud juttudest kogumiku teinud kui ka õmmelnud lastele nukke.

Peale selle, et pesa valmis tehakse, on vaja seda ka nii-öelda elus hoida, osiseid värskendada ja late uudishimule toitu anda.

Padise Õnnetriinude õpetajad Evelyn, Jaanika ja Hille soovitavad selleks

·         olla ise aktiivseks osapooleks, kes lapsi sinna lugema ja raamatuid vaatama kutsub

·         vahetada tihti seal olevaid raamatuid

·         teha teemanädalatega seotud lugemislehti

·         lubada lastel kodust kaasa võtta omi raamatuid, mida nad saavad seal teistele tutvustada

·         vaadata raamatuid koos lastega ja lugeda neid neile ette

·         tutvustada lastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid

·         korraldada lemmikraamatu valimise konkurss

Kopli lasteaia Tuultepesa õpetajad Kerli, Silja ja Aire rõhutavad, et lugemispesa arendust saab toredasti teha just lastega koostöös. Lapsed said ülesandeks joonistada olemasolevat lugemispesa ja lisada sellele huvitavaid tegevusvõimalusi: laste soovid, mõtted ja unistused. Neid arutati lastega koos ja otsustati, mida saavad lapsed ise teha, milleks on vaja kaasata lapsevanemaid ja milleks hoopiski veel remondimeest. Selgus, et pesasse oli vaja taime, rahuliku mängu lauda, lampe, valgusvanikut, aabitsatega riiulit.

Väga armas, kui ka koolis leitakse võimalusi lugemispesa sisseadmiseks. Kastist välja mõtlemise võimalusi on siin piiramatult: Võsul on pesa ehitatud kappi, Elva õpetaja Anne on klassi lasknud tuua nii palju patju, et lapsed võivad endale klassi mitugi pesa ehitada. Koristamise ajaks pannakse padjad panipaika. Laste loovtööd, posterid, soovitusnimestikud – kõik see teeb lugemispesa omaseks kohaks.

Täname kõiki õpetajaid, kes oma kogemusi jagasid ja jagame neid omakorda edasi Nordplus Horizontal, Briti Nõukogu P2P ja Tallinna Linnavalitsuse Kodurahu projekti toel.

Loomisel on Lugemispesade pildipank ja metoodikavideod ning interaktiivne kaart, kuhu tehtud Lugemispesi registreerida saab. Jälgige Lugemisühingu kodulehekülge ja Lugemispesa FB lehte.

Niisamuti on valmimas mitmekeelne kogumik, mis lugemispesade tarkust vahendab,

Uuel aastal käivitame taas lugemispesa koolitused.

Mõtteid ja plaane Lugemispesade liikumise laienemiseks Eestis ja kaugemalegi on veel palju. Kes on huvitatud kaasa lööma koolitustel ja projektides võivad juba praegu endast märku anda, projektijuht Meeli Pandis on koostööle avatud – meeli.pandis@gmail.com

Ületõstmine on vajalik eelkõige selleks, et need oleks kasutatavad ka tulevikus. Kindlasti jälgi ületõstmisel, et õppematerjal oleks ajakohane ja uuendatud! NB! Kui sinu materjal on juba E-koolikotis leitav, aga sa ei saa seda materjali E-koolikotis muuta, siis anna sellest palun teada kirjutades e-koolikott@harno.ee

E-koolikott on digitaalse õppevara portaal, mis sisaldab õppematerjale lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele. E-koolikott võimaldab õpetajatel rikastada ainetunde kaasaegsete õppematerjalidega, õpilastel iseseisvalt erinevate õppematerjalide toel õppida ning lapsevanematel vajadusel oma lapsi abistada.

Küsimuste korral võta palun julgesti ühendust e-postil e-koolikott@harno.ee.

Photo by Bram Naus on Unsplash

Milline on see ennast juhtiv ja väärtuseid loov noor, keda tulevikus vajame? 

Heidi: Minu jaoks on ennast juhtiv inimene selline, kes saab iseseisvalt hakkama, ei vaja pidevat eestvedamist ja järeltõukamist, vaid suudab ise plaane teha ja neil silma peal hoida. Inimene, kes suudab ebaõnnestumistega toime tulla, oma vigadest õppida ja neid kogemusi kaasa võttes eluga edasi liikuda. 

Jane: Minu meelest peaks üha enam rõhku panema justnimelt väärtusloomele. Seni keskenduti rohkem sellele, et inimene peab end tundma õppima, leidma oma tugevad küljed ning tegema nende järgi karjäärivaliku. Nüüd on rõhk pigem tegevuste mõtestamisel – ootame, et noored ei teeks ainult endale meelepäraseid asju, vaid et nad panus¬aks ka ühiskonda ja nende tegevusel oleks mingi suurem mõte. 

Signe: Mina näen, et vajaka jääb oskust olla eestvedaja rollis. Ühiskonnas on palju tublisid käsutäitjaid, aga vaja on inimesi, kes võtavad vastutuse. Kes ei kurda ajapuudust ega leiuta vaban¬dusi, miks mitte teha, vaid mõtlevad, kuidas saaksid nemad oma tegevuse¬ga elukeskkonda mõjutada. Inimene ei peaks kiruma poliitikuid, ülemust, meest, vaid mõtlema, kuidas ise oma elu parandada. 

Kuidas selliseid noori arendada? 

Heidi: Lapsed peavad saama kodus, lasteaias ja koolis ise otsuseid teha – vastutust ei saa õppida nii, et annad lapsele ülesandeks selle kohta leheküljelt 6-7 lugeda ja siis on tal asi selge. Seda saab õppida vaid praktika käigus. Meie põhifookus koolis peaks olema inimese kasvatamisel, mitte teemade läbimisel. 

Jane: Ideaalis võiksime muidugi alustada lasteaiast, aga kui seda tehtud ei ole, siis ei tohiks kedagi maha kanda, ka täiskasvanud saavad samm-sammult õppida vastutuse võtmist. Tähtis on vigadest õppida ja julgus eksida. Tublid lapsed tahavad saada viisi ega julge katsetada, sest nii võib vigu teha. Nii kujunevadki käsutäitjad – lapsed, kes räägivad vaid siis, kui küsitakse, ja tegutsevad vaid siis, kui palutakse. Koolis saab luua õpikeskkonna, mis võimaldab õpilastel rohkem ise teha ja ise vastutada. 

Heidi: Alustada tuleks sellest, et sõnastame ühiselt, milliste oskuste ja omadustega inimesi me vajame. Kooli tulemuslikkust tuleks mõõta selle järgi, kuidas õpilased hakkama saavad ja mis neist elus edasi saab, mitte eksami punktide järgi. Õpilastele tuleks anda pikaajalisi koostööprojekte, kus nad saavad ise protsessi juhtida ja valida, kuidas ja mida nad teevad. Õpetaja roll oleks siinjuures hoida protsessil silma peal ja vajadusel suunata. Siin tuleb tegelikult kasuks, kui õpetaja on ise natuke laisk. Liiga tubli õpetaja kipub ise asjad laste eest ära tegema – nagu paljud emad-isad kodudeski. Paraku on õppimine aeglane protsess ning tuleb kannatlik olla kui laps vigu teeb. 

Signe: Oluline on anda noorele valikuvõimalusi, et ta saaks ise otsustada, kuidas ja mida ta teeb. Et tal oleks või¬malus panna oma huvialadest pusle kokku. Tänased õppekavad ei mahuta seda ja ilmselt ei ole ka kõik õpetajad valmis selliseks muutuseks. Täna on õpetajate koormus niigi suur, ka neil on raske uuendustega kaasa minna. 

Jane: Ettevõtlusõpe ongi enamikele õpetajatele uudne ja nad näevad seda kui kohustust, saamata alati aru, miks seda vaja on. Koolis oleks väga vaja rohkem meeskonnatööd. Tegelikult mängib inimese hariduses üks õpetaja suhteliselt väikest rolli. Kui igaüks ajab oma rida, siis õpilase vaatepunktist ongi seda puslet keeruline kokku panna. 

Signe: Kui õpetajad paneks kõik juba sügisel paika selle suure pildi, et milline aineõpetaja tegeleb millise ennast juhtiva inimese pädevusega, siis õpilane saaks need oskused kätte. Õpetajate koostöö ja teadlikkus on siin oluline. 

Heidi: Nooremad õpetajad ongi üha teadlikumad, aga Eesti keskmine õpetaja on klassiruumis olnud juba paar¬ümmend aastat ja teda on õpetatud üksi vastutama selle eest, mis klassis toimub. Mina olin 30 aastat koolisüsteemis ja täna, kui olen sellest juba välja astunud, näen ma, et tegelikult saan üksi teha väga vähe. Ükskõik, mida teha on vaja, ma kaasan ka meeskonna. 

Milliseid häid näiteid saate oma kogemusest tuua, mis on aidanud õpetada noortele vastutuse võtmist ja enese juhtimist? 

Jane: Meie oma koolis võimaldame tegutseda ja õppida õpilasfirmade kaudu. Õpilasfirmas võtab igaüks omale rolli, mis võimaldab tegeleda just selle töölõiguga, mis ennast enim huvitab, ja selle eest ka vastutus võtta. Meie jaoks oli see suur samm edasi, kuna varem õpitigi ettevõtlust nii, et rääkisime tunnis ära, kuidas firmat luua või äriplaani kirjutada, ja kogu lugu. Tänaseks oleme jõudnud sellesse etappi, kus tahaksime rohkem ka refleksiooni sisse tuua. Noor ei oska iseseisvalt veel oma kogemust analüüsida, siin ta vajabki õpetaja abi. 

Signe: See analüüsimise ja peegelda¬mise oskus on äärmiselt oluline. Näen, et ka paljud täiskasvanud käivad koolituselt koolitusele, loevad hunnikutes raamatuid ja kuulavad podcaste, aga vinduvad ikka oma palgatööl, millega nad rahul ei ole - nii muutust ei sünni. Me ei oska ka täiskasvanutena uut teadmist enda ellu integreerida. Koolis võiks rohkem olla sünteesi reaalse elu¬ga ja võimalusi uusi teadmisi praktikas katsetada. 

Heidi: Töötavaid mudeleid, mida koolis kasutada saaks, on tegelikult üksjagu. Näiteks haridusprogrammil Ettevõtlik Kool on olemas selline tore õpetajate tööriist nagu TULEM. Kasutades seda lihtsat tööriista ehitab õpetaja oma tunnid üles nii, et üheskoos lepitakse kokku osalejate rollid ja vastutus ning õppe¬protsessi jooksul toimub pidev analüüs ja tagasisidestamine. 

Jane: Just, tegelikult ei pea midagi uut leiutama. Näiteks haridusvaldkonnas pole veel eriti levinud disainmõtlemise metoodika kasutamine, mis mujal valdkondades on osutunud väga efektiivseks. Ka IT-valdkonnas on palju tööriistu, mida saaks kasutada. Minu selle nädala ahhaa-moment oli siis, kui koolis käis üks tarkvaraettevõtja, kes muuhulgas küsis, kas me koolis ka stand-up koosolekuid teeme, nagu on tarkvareettevõtetes tavaks. Temaga rääkides sain aru, et võiksime tegelikult ka koolis teha iganädalasi välkkoosolekuid, et peegeldada eelmisel nädalal õpitut ja panna paika uue nädala eesmärgid. 

Signe: Rocca al Mare koolis ettevõtlusõpet andes tulid õpilased tundi, ja kui midagi oli tegemata, siis küsisin alati õpilastelt, mida nad saaks järgmine kord teistmoodi teha, et tulemuseni jõuda. Lähenesin coach’iva põhimõttega: karistamise asemel kutsusin neid analüü-sima. Muidu teevad lapsed koolis asju, saamata aru, miks. Rohkem on vaja reflekteerimist ja peegeldamist. 

Heidi: Ka õpetaja roll tuleks ümber mõtestada - õpetaja ei peaks saama palka selle järgi, mitu tundi ta klassi ees seisnud on. Kui me tahame, et õpetaja kasvataks ennast juhtivaid ja väärtust loovaid noori, siis see analüüsi osa peab kuuluma ka tema tööaja sisse, mitte tuema öötundide arvelt. Oluliselt peab vähenema see aeg, mis õpetaja seisab loengut pidades klassi ees, ning pikenema aeg, mil õpetajad saavad üheskoos õpilaste arenguvajadusi analüüsida ja plaane teha. Kui õpetajatele seda võimaldataks, siis õpilased saaksid ise samal ajal iseseisva töö oskusi arendada. Ka eeskujud on olulised – mida rohkem lapsed näevad inimesi, kes on kohanemisvõimelised, ennast juhtivad ja kellel on missioon, seda rohkem oskavad nad ka ise sinna pürgida. 

Signe: Mina ütlen ka alati enda koolituse lõpus, et ole ise inspiratsiooniks – näita, kuidas olla selline inimene, kellest teised saavad eeskuju võtta. Ära otsi vabandusi, miks midagi mitte teha, vaid võimalusi, kuidas teha. Meil on vaja kirglikke inimesi, kes tahavad ja oskavad muutust luua.

Artikkel ilmus Edu ja Tegu ettevõtlusõppe erilehes. Loe ettevõtlusõppe erilehe teisi artikleid siit 

Lehe ilmumist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Sisutiheda päeva jooksul saavad gümnasistid ja teised huvilised tutvuda Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Maaülikooli, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia õppimisvõimalustega ning osaleda konverentsil ja töötubades.

Veebikonverentsil räägivad põnevaid kogemuslugusid oma ala asjatundjad ja peetakse kaasahaaravaid arutelusid tulevastele üliõpilastele tähtsatel teemadel. Veebitöötubades avardatakse silmaringi ja tutvustatakse paljude erialade sisu. Virtuaalsel messialal saab küsida nõu kõrgkoolide esindajatelt ning tutvuda kõigega, mis puudutab sisseastumistingimusi ja õppimisvõimalusi. Päeva juhib näitleja Sander Rebane.

Kõrghariduspäeva projektijuhi, Tartu Ülikooli turundusspetsialisti Marleen Otsuse sõnul tuleb tudengilinn seekord igale huvilisele koju kätte. „Suur osa gümnasistidest seisab tähtsa valiku ees, mida edasi õppida, kuid erialavaliku tegemine võib olla keeruline ja stressirohke. Veebis toimuv kõrghariduspäev võimaldab mugavalt saada rohkem teavet, vaadata veidi enda sisse ja kaalutleda kõiki asjaolusid, et teha õige erialavalik. Loodetavasti muudab see tähtsa otsuse langetamise veidi kergemaks,“ ütles Otsus.

Noortele tulevad kõnelema innustavad oma ala asjatundjad, näiteks inspireerija Harald Lepisk räägib õige tulevikuteekonna leidmisest, Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm ennastjuhtivast õppimisest ja õpimotivatsiooni hoidmisest ning ärilennundusettevõtte Fort Aero tegevjuht Mart Lubi rahvusvahelisest vastutusest. Tudengite vestlusringis jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas valida õige eriala, ning aruteluringis „Persoonibränd ja oma tugevuste leidmine“ kõneldakse karjääri edukast kujundamisest ja oma tugevate külgede esiletoomisest. Eraldi aruteluringis võetakse vaatluse alla e-õppe osatähtsus kõrgharidusõppes.

Päeva teises pooles on võimalus osaleda töötubades. Muu hulgas arutletakse Tartu Ülikooli töötoas selle üle, milliseid oskusi vajatakse tuleviku tööturul, Eesti Lennuakadeemia töötoas sukeldutakse lennumaailma telgitagustesse ja Kaitseväe Akadeemia töötoas saab proovile panna oma otsustusvõime. Eesti Maaülikooli interaktiivses mälumängus otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti mets saab varsti otsa, ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötoas jagatakse nõuandeid, kuidas luua ergonoomiline õpikeskkond.

Kõrghariduspäev „Õpi Tartus“ toimub juba kuuendat korda ning seda korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Maaülikool, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia. Toetavad Tartu linn, Postimees, MyHits ja CV keskus.

Kõrghariduspäeval osalemine on tasuta, kuid selleks on vaja enne registreeruda. Registreerimine on juba alanud. Töötubades on kohtade arv piiratud. Rohkem teavet ja registreerimislink on ürituse veebilehel opitartus.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto autor: Andres Tennus.

Ettepanekuid võivad esitada kõik juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Kandidaate saab esitada kuni 11. jaanuarini Haridus- ja Teadusministeeriumi e-postiaadressile hm@hm.ee.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. 

F. J. Wiedemann (1805-1887) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade

Raamati on illustreerinud tuntud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante ja välja andnud kirjastus Tänapäev.

Aasta Rosinaks saanud teos keskendub eestlaste põgenemisele Rootsi 1944. aasta sügisel ja on kirjastaja Tauno Vahteri sõnul teatud lünga täitmine meie lastekirjanduses: „See on kunstipärane raamat teemal, millest Eesti lastele veel eriti kirjutatud ei ole.“ Raamat jäi žüriile silma just seetõttu, et kujutab oskuslikult ning ootamatult põnevalt lastekirjanduses vähe käsitletud, kuid meie ajaloos märgilisi sündmuseid. 

Žüriiliikme ja kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul arvestatakse raamatus raskele temaatikale vaatamata alati väikese lugejaga: „Püttsepp on teinud rohkelt uurimuslikku eeltööd, kuid lugu jutustades ei unusta ta kunagi oma adressaati – last, kellel elukogemust napib ja kelle käivitavaks jõuks on põnevus. Just see teebki raamatust selle aasta erilisima teose – Aasta Rosina,“ lisas Palm.

Kirjaniku sõnul andis raamatu kirjutamiseks tõuke tema perekonna lugu ning ta soovis kirjutada raamatut laste mälestuseks, kes teekonnal üle mere Rootsi elu kaotasid: „Minu kolm Mulgimaa vanatädi (vanaisa Johannese õed) üritasid 1944. aasta sügisel koos peredega üle mere Rootsi pääseda. Kohale jõudis neist vaid üks, õpetaja ja kirjanik Keete Ainver, teised hukkusid. Hukkunute hulgas olid ka vanatädide pisikesed lapsed: Reet, Rein, Villu ja Riina. Lugu saigi alguse soovist kirja panna raamat nende laste mälestuseks.“ 

Raamatu kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö. Autor käis Postimehe ajakirjanikuna ka ise Gotlandil raamatus kirjeldatud ajalooliste sündmuste jälgi otsimas: „Nägin neid randu ja ka ojamaalasi, kes eestlastest ja lätlastest paadipõgenikke seal vastu võtsid. Otsisin Stockholmi Eesti ajalehe kaudu paadipõgenikke ja kohtusin ning kõnelesin rea inimestega, kes olidki 1944. aastal lapsed.“ Autor lisas, et tal on hea meel, et lastekirjanduse keskuse tunnustus nendele keerulistele teemadele tähelepanu juhib.

Raamatut kaunistavad meie lõunanaabrite seas palavalt armastatud illustraatori Gundega Muzikante tundliku käe ja pieteeditundega joonistatud pildid. Ka illustraatori perekonnaloos on paadipõgenikel oma koht. Tema vanaisa, meremees Žanis Valdmanis osales Läti rahvuslikus vastupanuliikumises, aidates salaja põgenikel 1944. aasta sügisel Kuramaalt üle mere pääseda. Žanis lahkus ka ise, viimase enda korraldatud reisiga. Tema abikaasa ja lapsed, kellest üks oli Gundega ema, jäid aga Lätti.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud omanäolisele eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Allikas ja foto: Lastekirjanduse Keskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti lasteraamatud valiti maailma parimate hulka

Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta. Infopuudus põhjustab hirmu näiteks 5G või robotite suhtes. "Valdkonnaga kursis olemiseks ja konkurentsis püsimiseks tuleb ennast ise lisaks täiendada. Kuna praegu on suur osa õppeasutustest viidud distantsõppele või pikendatud koolivaheaega, siis on see parim aeg enda harimiseks online-kursuste abil," arvab TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.

xxxxx

IT valdkonnast arusaamine ja oskus tehnoloogiaga seotud teadmisi rakendada on väärtuslikud nii tööandja vaatepunktist kui ka igapäevaelus. Uusi tehnoloogiaid integreeritakse kõikides valdkondades, tehnoloogias orienteerumine annab eelise nii kondiitrile kui pankurile. Ülikoolis IT eriala õppides näen, et tehnoloogia areneb kiiremini kui võtab aega õppekava läbimine. See tähendab, et ülikooli lõpetamisel on esimestel aastatel omandatud teadmised juba vananenud. Konkurentsis püsimiseks ülikoolidiplomist järelikult ei piisa. Sellele lisaks tuleb end pidevalt juurde täiendada.

Kodumaine haridus on hea, aga sektoris läbi löömiseks tuleb olla kursis rahvusvaheliste arengutega. Olgu see suhtlemine, juhtimine, infotehnoloogia või kokandus – tõeliselt löövad läbi need, kes kunagi ei väsi asju värske pilguga vaatamast, töötavad oma nõrkuste kallal ning rakendavad enda tugevusi järjepidevalt. Kust leida siis usaldusväärset infot enda täiendamiseks ja iseseisvaks juurde õppimiseks? Meedia informatsioonitulv muudab keeruliseks olulise eraldamise mitteolulisest, seega info leidmise oskus on oluline. Kooli- või ülikooliõpingute kõrval tasub uurida võimalusi enda rahvusvaheliseks täiendamiseks.

Nüüd, kui suur osa õppeasutustest on viidud kaugõppe formaati, on enesetäiendamine senisest lihtsam, sest online-kursusi pakutakse rohkem kui kunagi varem. Paljud kursused on noorte jaoks kas tasuta või mõistliku hinna eest.

Tudengite seas on populaarne Erasmuse programm, pole ka harv juhus, kui minnakse välismaale kraadi omandama. Minu kogemus Inglismaal õppimisega oli igati positiivne: töövahendid ja klassiruumid olid kaasaegsed, tunnid interaktiivsed, keskenduti õpitava rakenduslikule poolele ning õppejõud olid enda alal töötavad professionaalid. Ma ei saa öelda, et eelistaksin kodumaiseid või teiste riikide lektoreid. Sõltumata keelest või päritolust annab positiivse kogemuse eelkõige see, kui õppematerjalid on põhjalikult läbi mõeldud ning õppejõud pädev ja oma ala entusiast. Tuleb aga rõhutada, et online-keskkondades on võimalik leida väga häid õppematerjale, mille valmimist on toetanud arvestav eelarve ning neile jäävad Eesti materjalid veel tugevalt alla.

Eesti üliõpilastel on võimalik end tehnoloogia alal harida Huawei rahvusvahelises tehnoloogiaprogrammis „Seeds for the Future“. Programmi eesmärk on anda noortele teadmisi tänapäeva kõige uuematest tehnoloogiatest ja arendada siinseid uusi IKT-talente. Mina kandideerisin selleks, et saada rohkem teada kõige uuemate tehnoloogiate kohta – loengutes käsitleti nii 5G, tehisintellekti kui ka pilveteenuste teemasid. Soovitan kõigil noortel teha internetis taustauuring ja leida koolivaheajaks endale sobiv kursus enesetäiendamiseks.

Loo autor on TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.

Samal teemal:

• ITL-i Ustus Aguri stipendiumi saaja doktoritöö aitab kaasa personaalmeditsiini arengule

Kokku moodustavad välisüliõpilased 11,6% Eesti üliõpilaskonnast, aasta tagasi oli vastav näitaja 12,2%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et välistudengite arvu mõningase vähenemise taga võib näha üleilmse koroonaepideemia mõju. „Kõige selgemalt väljendub see tänavu sügisel vastuvõetud tudengite hulgas, mis on kahanenud veerandi võrra,“ ütles Reimand. „Välistudengite soov siia õppima tulla on tõestus Eesti kõrghariduse konkurentsivõimest. Nii Eesti õppejõud kui ka kohalikud üliõpilased on kinnitanud, et rahvusvaheline õppekeskkond tõstab arutelude taset ja parandab õppe kvaliteeti.“

Tänavu sügisel alustas Eesti kõrgkoolides tasemeõppes õpinguid 1450 uut välisüliõpilast, mullu oli uusi alustavaid tudengeid 2026.

Kuna kõrghariduse rahvusvahelistumisel on olnud prioriteet magistri- ja doktoriõppel, õpib enim välisüliõpilasi magistriõppes – 2184 ehk 41% kõigist välistudengitest.

Kolm populaarsemat valdkonda välistudengite jaoks on ärindus, haldus ja õigus (1803 välisüliõpilast), humanitaaria ja kunstid (759) ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (669).

Kõrghariduse rahvusvahelistumisel on riik pidanud oluliseks mitmekesisust. Eesti välisüliõpilased tulevad kokku 120 riigist. Jätkuvalt on enim välistudengeid pärit Soomest (1140), järgnevad Venemaa (447), Nigeeria (325) ja Ukraina (254).

Eesti riik peab oluliseks, et siia tulnud välisüliõpilased lõpetaksid oma õpingud. 2019/2020. õppeaastal lõpetas Eestis 1345 välisüliõpilast, mis moodustas kokku 14,7% kõikidest lõpetajatest. Varasemate aastate põhjal võib öelda, et katkestamise näitajad on välistudengitel väiksemad kui Eesti üliõpilastel.

Välisüliõpilased aitavad kompenseerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudujääki ning tõsta seeläbi ka Eesti majanduse konkurentsivõimet. OSKA analüüs näitab, et järgnevatel aastatel on Eestis kõige suurem puudust IKT spetsialistidest. Analüüs „Edukus tööturul“ osutab, et välisüliõpilastest on enim Eestisse jäänud magistriõppe lõpetanuid, kellest kolmandik on hõivatud info ja side tegevusalal. Eestisse jäänud magistriõppe lõpetanutest töötas 2018. aastal enim veel töötleva tööstuse tegevusalal, hariduse ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal.

Allikas: HTMi info