Lõuna-Eesti Postimehest saab lugeda toredast teistmoodi koolipäevast Valga Gümnaasiumis. Päev algas hommikupalvusega kooli aulas. Järgnesid muu hulgas sellised ained nagu usuõpetus, rehkendamine, arvuteadus, eesti keel harjutis ning majapidamis- ja kombeõpetus. Tundides pidi hakkama saama elektrita ja pruukostiks pakuti mundris kartult. Kui mõni õpilane küsis imestunult, et kus siis liha on, tuli talle selgeks teha, et saja aasta tagused ajad olid sedavõrd rasked, et iga päev kooliperele liha pakkuda ei saanud: pigem oli see suur erand.

Loe artiklit täismahus siit! 

Fotod: Egle Kõvask

Samal teemal:

• Uurimistöö prügisukeldumisest viib Valga õpilase reisile Myanmari

Arutletakse noorte võimaluste ja takistuste üle noorsootöös osalemisel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaeksperdi Katrin Oldi sõnul oli uuringu eesmärk selgitada välja, mis kujundab noorte täiskasvanute osalemist noorsootöös ning teha olukorra parandamiseks praktilisi ettepanekuid. „Uuringust selgus, et noorsootöö tegevused on Eestis hästi korraldatud, kuid rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, et noorte täiskasvanuteni jõuaks vajalik info,“ sõnas Olt. Oldi sõnul kipuvad 19-26-aastased noored sageli pidama end noorsootöös osalemiseks liiga vanaks: „Tahan rõhutada, et noorsootöö ei ole mõeldud ainult kooliealistele noortele, vaid see pakub head tuge ka ellu astuvatele noortele, et seista paremini vastu täiskasvanuea algust iseloomustavatele eripalgelistele, samaaegsetele ja kiiretele muutustele.“

Uuringu tulemustele toetudes tehti praktilisi ettepanekuid, kuidas noorte täiskasvanute osalemist noorsootöös suurendada. 

Noorte täiskasvanute otsust osaleda neile pakutavates tegevustes mõjutavad väljakutsete, eakaaslaste ja eeskujude olemasolu, jõukohasus, samastumine tegevuste ja nende eesmärkidega ning võimalus ennast tõestada. Arvestama peab noorte hinnatundlikkuse, heitliku ajakasutuse ja konkureerivate kohustustega ning tegevuste ja lahenduste ligipääsetavuse ja köitvusega. Selleks, et noored täiskasvanud osaleksid neile pakutavates tegevustes, peavad need sobituma nende tegutsemise kontekstiga ning olema noortele loogilised, loomulikud ja vajalikud.

Uuringu tutvustusele järgnevad noorte etteasted headest näidetest ja toimuvad arutelud laudkondades ning päeva lõpetab paneeldiskussioon, mis võtab kokku ideed takistuste kõrvaldamiseks noorte täiskasvanute osalemisele noorsootöös. Arutelupäevale saab registreeruda siin.

Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös MTÜ Rakendusliku Antroploogia Keskusega (RAK). Uuringut esitlevad Kärt Saarsen ja Maie Kiisel. Uuringuga saab tutvuda siin.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 85 kandidaati
• Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks

Päeva avab ülikooli peahoones rektor Toomas Asser, sõna võtavad esmakursuslased ja seejärel esineb Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengiansambel. Esmakordselt toimub üliõpilaste juhatusel ühisminemine peahoone sammaste eest raamatukogusse. „Selle käigus läbitakse üliõpilaselus tähtsaid paiku, saadakse aimu, mis tunne on osaleda menukatel tudengipäevadel, ja kohtutakse tudengiorganisatsioonide liikmetega,“ ütles Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist Monika Õun.

Äsja renoveeritud raamatukogu teise korruse vallutab õppekavade infomess. Kogenud asjatundjad annavad nõu sisseastumise ja karjääri teemal ning koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastust küsimusele „Kuidas olla rohkem kui lihtsalt üliõpilane?“.

Ülikooli raamatukogus toimub ka põnev interaktiivne konverents, kus publik saab kõnelejatele mobiilirakenduse vahendusel küsimusi esitada. Konverents on üles ehitatud nii, et see oleks võimalikult kasulik just gümnasistidele, ja seetõttu on ka selle juhiks gümnaasiumiõpilane. „Sel suvel ülikooli pürgija jaoks on see konverents eriti inspireeriv,“ arvas Õun.

Konverentsi esimeses osas keskendutakse sisseastumisele. Vastuvõtutalituse juhataja räägib kõigest, mis sellega seotud, ja vastab kuulajate küsimustele. Teises osas astuvad üles kaks esmakursuslast – ülikooli videoblogijad –, kes räägivad enda sisseastumisest ja esimesest semestrist Tartu Ülikooli üliõpilasena. Konverentsi viimases osas võtavad lava üle vilistlased, kes räägivad eriala valimisest, kõrghariduse praktilisest väljundist ning ülikooli rollist oma elus ja karjääris.

2019. aastal saab rahvusülikool 100-aastaseks ja sellest ajendatuna toimub lahtiste uste päeval ülikooli eri hoonetes üle saja põneva töötoa. Peale selle on võimalus osaleda päris loengutes ja praktikumides, näha laboreid ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega.

Alates samast päevast, 27. veebruarist saavad huvilised internetis lahendada ka akadeemilise testi täispikka, kolmetunnist prooviversiooni. Lahtiste uste päeval toimub akadeemilise testi infotund ja väiksema valiku ülesannetega saab kätt proovida kohapeal. „Päris test, mis annab võimaluse kindlustada endale koht ülikoolis juba kevadel, toimub 23. märtsil. Sellele saab registreeruda alates 1. märtsist kuni 12. märtsini,“ lisas Õun.

Huvilistel on võimalus käia ekskursioonil ühiselamutes Narva mnt 25 ja Narva mnt 89. Jagatakse näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus selliselt, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba. Saab tutvuda ka Tartu Ülikooli spordiklubiga, kus treenivad paljud Eesti tippkergejõustiklased ja korvpallimeeskond, ning Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb õpilaspileti ettenäitamisel sel päeval tasuta.

Tartu Ülikooli ja Swedbanki koostöös on tellitud tasuta eribussid, et Tartusse jõuaksid ka kaugemalt tulijad. Bussidele ja töötubadesse registreerimine on avatud Tartu Ülikooli kodulehel ja töötubades osalejaid on kirjas juba üle 1300. Seega tasub registreerimisega kiirustada. Kasulikku teavet on ka ürituse lehel Facebookis.

Samal päeval toimuvad ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid, mille kohta leiab samuti rohkem teavet Tartu Ülikooli kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused võeti Riigikogus vastu
• Tartu Ülikool ootab Eesti õpilastelt ja üliõpilastelt avaldusi ingliskeelsesse õppesse astumiseks

Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka vähemalt kooliõpetajate palga alammäärani ning parandada mitmekülgse huvihariduse kättesaadavust.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on kolmandat aastat makstava toetuse eesmärk motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka. “Alusharidus on haridussüsteemi oluline osa, mille kvaliteet aitab tagada igale lapsele hea koolitee alguse. Hindame kõrgelt lasteaiaõpetajate ja -tugispetsialistide tööd ja mul on hea meel, et kõik omavalitsused on nende panust laste arengu toetamisel palgatõusuga väärtustanud,” ütles Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks omavalitsusetele eraldatud 14,25 miljonit eurot võimaldab suuremal arvul noortel mitmekesisemalt tegeleda neile huvipakkuvate tegevustega vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude saamise eelduseks on, et kohalik omavalitsus on tõstnud lasteaiaõpetajate palgad vähemalt 90 protsendini kooliõpetaja miinimumist ehk 1125 euroni kuus ja magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendini ehk 1250 euroni kuus. Kõik omavalitsused on nõuded täitnud.

Fond on aidanud oluliselt kaasa lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palgatõusule. Vaid 2,5 aastat tagasi oli paljudes lasteaedades kõrgharidusega õpetaja palk kõigest 600 eurot.

Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks eraldatud 14 miljonit eurot võimaldab parandada huvitegevuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades või sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatel noortel.

Kolmandat korda jagatav toetus on avaldanud tugevat positiivset mõju ning innustanud omavalitsusi koostööle. Riigi lisatoetuse kaasmõjul jagub tegevusi pea 92 tuhandele noorele ning loodud on sadu uusi tegevusvõimalusi.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017–2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade

“Hariduse tehnoloogiakompass” sündis koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega. See on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. “Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

“Hariduse tehnoloogiakompass” hakkab nüüdsest ilmuma igal aastal ja selle leiab veebist aadressilt http://kompass.hitsa.ee. Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas esitlusel, et digiõpikud ja infosüsteemid loovad uusi võimalusi õppimiseks. Uudseimad tehnoloogiad, nagu näiteks liitreaalsus või masinõpe ootavad veel laialdasemat rakendamist. Minister sõnas, et peame tähelepanu pöörama tehnoloogia õigel eesmärgil rakendamisele ja kasutamiskultuurile. “Peame suutma tehnoloogia oma laste kasuks tööle panna parimal võimalikul viisil, et toetada aina enam ka erilisi lapsi. Oluline on ka lapsi trendidega kaasuvateks ohtudeks ette valmistada.”

Tehnoloogiakasutusele keskendunud vestlusringis “Kuidas õpetada tulevikku?” osalesid Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere, GAGi õpilane, õpetaja ja IT-juht Eero Ääremaa, tehnoloogiaekspert Innar Liiv ja haridusvaldkonna ettevõtja Märt Aro. Vestlusringi juhtis Henrik Roonemaa. Allpool valitud lõike mõttevahetusest. 

Miks arutleme selle üle, kas tehnoloogia ja õppetöö kuuluvad kokku? Pastapliiats oli kunagi ka tohutu uuendus, mida ei tahetud koolitundi lasta (rikkuvat käekirja ära!), täna muigame selle üle. 

Eero Ääremaa: Õpilased ei peaks tehnoloogiat õppima õppimise pärast. Nad peavad mõistma, kuidas tehnoloogia teeb õppimise kergemaks. Näiteks kõige lihtsam asi, referaadi vormistamine Wordi programmis, missugused on seal tööd lihtsustavad võimalused. Õpin nii referaati tegema kui Wordi kasutama. 
Mart Laanpere: Eesti kooli eripära ja tugevus on nende suur autonoomia. Koolil ongi õigus otsustada, kas tähtsam on tehnoloogiakasutus või näiteks isamaaline kasvatus. Üks asi on tehnoloogia hariduses, mis võiks meie ümber nii loomulikuks muutuda, et ei pane tähelegi, mis vidinad klassiruumis on. Teine asi on tehnoloogiaharidus ehk oskus tehnoloogiat kasutada. See on nagu keeleõpetus, kus on grammatika, süntaks, ortograafia. Et tehnoloogia muutuks koolikultuuri lahutamatuks osaks, sellega tuleb tegeleda. Aga koolidel on erinevad lähenemised ja igal on oma tempo. 

Mare Räis: Loodan, et koolijuht ei pea enam pead murdma, kas olemasoleva raha eest teha statsionaarne arvutiklass või osta tahvelarvuteid. Kool teab, mis suunas nad areneda soovivad. Koolikeskkond peab olema nii loomulik, kui vaja, võtab laps arvuti, kui vaja, võtab kruvikeeraja. Kõik algab baasasjadest. 

Märt Aro: Räägime, nagu tehnoloogia oleks tohutult uus asi hariduses. Johannes Gutenberg leiutas trükipressi mitu sajandit tagasi, igas koolis me selle tulemust kasutame. Tehnoloogiaid jääb järjest ajalukku, praegu vaatame uut põlvkonda ja uusi võimalusi. Talendid tuleb noorte seast maksimaalselt üles leida, see on see koht, miks peame kaaluma tehnoloogia rakendamist koolis. 

Kuidas suhtute arvamusse, et nutiseadme ja arvuti kasutamine tunnis viib õpilase tähelepanu mujale? Et nad on liiga palju ninapidi arvutis?

Mart Laanpere: On inimesi, kes suudavad mitmes keskkonnas korraga toimetada, nad on siis produktiivsemad kui ühele ülesandele keskendudes. Tulebki olla paindlik, õpetaja ei saa suhtuda nii, et minu klass, minu reeglid. 

Innar Liiv: Kui õpetaja klassi ees räägib, aga laps eelistab samal ajal nutiseadmes olla, siis ta saab sealt lihtsalt põnevamat infot. 

Märt Aro: Praegu saab geograafiaõpikust lugeda, kuidas Amazonase džunglis elu käib. Samal ajal võiks ju VR-prillid ette panna ja ühel hetkel kogu klassiga virtuaalsesse džunglisse siseneda. Tõenäoliselt on siin suur tunnetuslik erinevus. 

Mare Räis: Tehnoloogia toomine koolidesse võimaldab teatud gruppidel õppida nii nagu neile kõige paremini sobib. Meil on koolis kokkulepped, mis tehnoloogisi oskuseid ja seadmeid mis vanuses õpetame. Aga probleem on, et uurime ja katsetame ingliskeelseid keskkondi. 

Mida saab koolis kohe teha tehnoloogia kasutuselevõtkus, mis ei nõuaks kogu maailma raha ja riigikorra muutmist?

Eero Ääremaa: Andke rohkem vastutust, IT-alaseid projekte õpilastele. Tihti teavad õpilased tehnoloogiast rohkem kui õpetajad. Las õpilased ja õpetajad vahetavad aeg-ajalt kohad. 

Märt Aro: Inimene peab tegelema oma tugevuste arendamisega. Kui tahad teha maailma parimaid asju, pead olema ambitsioonikas ja milleski tugevam kõigist. Haridusvaldkonnas on eriti raske leida inimesi, kel oleks armastus haridusvaldkonna arendamise vastu ja kes samas oleksid maailma parimad. 

Mare Räis: Kasutaks seda hästi, mis olemas on. Aga praktilisi uurimisvahendeid võiks koolis olla rohkem. 
Innar Liiv: Tundide slavestamine ja järelvaatamine nende õpilaste jaoks, kes puudusid või kes tahavad korrata. Vajab muidugi kokkuleppeid, aga oleks üks mõistlik asi. 

Mart Laanpere: Kõigepealt tuleb õppida kasutama neid tehnoloogiaid, mis juba on olemas. Telefon taskus on ka õppimisvahend. Seda tuleb selgitada õpetajatele ja lapsevanematele enne kui ära keelamise teed minnakse.

Fotod: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• 21. veebruaril ilmub "Hariduse tehnoloogiakompass"

360-kraadilistel panoraamfotodel baseeruvaid virtuaaltuure on nähtud palju. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) astus sellest suure sammu edasi ning avas ülikooli linnaku digigiidiga virtuaaltuuri.  

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll selgitas, et 360-kraadilised videod, heli ja disain on virtuaaltuuris ühendatud üheks tervikuks nii, et kasutaja haaratakse esimesest kaadrist alates tuuri sisse. „Virtuaaltuur annab tudengikandidaatidele ja teistele huvilistele võimaluse paremini tunnetada ning reaalselt näha TalTechis pakutavaid võimalusi – kui erakordne on meie ülikoolilinnak, kaasaegne õpikeskkond, hooned, laborid ja taristu, kui elav ning mitmekülgne on tudengielu ning milliseid innovaatilisi  projekte ülikoolis alatasa ette võetakse,“ rääkis Voll. 

Üldjuhul on virtuaaltuurid lihtsalt 360 kraadi fotod, mida saab liigutada ruumis või asukohas ringi vaatamiseks. TalTechi virtuaaltuur eristub teistest aga selle poolest, et seda juhib virtuaalne giid, kes ülikooli humoorikas võtmes tutvustab. 

Tuuri arendaja Lauri Veerde (agentuur TUUR) selgitas, et virtuaaltuuri erilisus peitub kogu sisu kokku panemises nii, et moodustuks ühtne kogemus – tervik, mis tutvustab ülikooli hoopis teistsugusel viisil, kui seda traditsiooniliselt on tehtud. „Julgen väita, et selline virtuaalse giidiga virtuaaltuur on maailmas ainulaadne. Kusjuures giidile on nii eesti kui inglise keeles hääle andnud TalTechi enda tudengid,“ kinnitab Veerde.

Veerde lisas, et virtuaaltuuri on plaanis täiendada. „Loomulikult lülitame tulevikus sinna sisse rohkem põnevaid kohti erinevatest teaduskondadest, sest uskuge – TalTechis sellistest kohtadest juba puudust ei tule! Samuti areneb ja kasvab koos tuuriga ka virtuaalne giid, keda võib ehk ühel päeval näha päris AI ehk tehisintellektina, kes ülikoolist huvitatud kandidaatidele koolielu tutvustab ja neil nii füüsilises ruumis kui ka õppetöö korralduses orienteeruda aitab,“ täpsustas ta. 

TalTechi virtuaaltuur on kohandatud nii arvutis kui nutitelefonis kasutamiseks. Eesti kõige innovaatilisema virtuaaltuuriga saab tutvuda veebilehel virtuaaltuur.taltech.ee.

Allikas: TalTechi pressiteade

Samal teemal:

• Iseautoga saab TalTechi avatud uste päeval sõita kuus õnnelikku noort
• TalTechi küberkaitsega tegelev meeskond tõstab ülikooli linnaku küberturvalisust ja pakub tudengitele praktilist kogemust

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 12.00 kohtub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) noortega Mai Triin Puström, illustraator ja graafiline disainer.

Ta räägib, mis on graafiline disain ja illustreerimine ning mis saab, kui esimene valitud eriala ei ole see õige. Otsus, mida ja kuhu õppima minna, on oluline, kuid esimene valik ei pea olema igavene.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

See üritus annab võimaluse võrrelda nii õpilaste kui ka nende juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada keevituse eriala terviklikult. Eesti koolidele on see väga hea võimalus valmistuda mais toimuva „Noore meistri“ võistluseks „Parim keevitaja“. 

Viru Welder toimub 1. märtsil. Võistlusel osalevad kutsekoolid Lätist, Leedust, Venemaalt ja Rootsist. Eestist tulevad võistlema Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kutseõppekeskus.

“Teeb head meelt iga-aastane huvi suurenemine keevitusvõistluste vastu ning meiega ühineb üha rohkem välismaiseid partnereid. Seekord astub võistlustulle koos poistega ka esimene tüdruk, kes on pärit Lätist. Rootsit esindab see aasta lausa kaks meeskonda," kommenteeris peakorraldaja Ander Sile.

Võistlust toetavad Axioma, Stokker, Fortaco, Tööriistamarket, Spetselektroodi AS, Eesti Energia, Enefit Solutions ja paljud teised.

Rahvusvaheline keevitusvõistlus Viru Welder 2019 toimub 1. märtsil Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas aadressil Kutse 13, F-korpuse keevituslaboris. Keevitusvõistlus algab kell 9.00 ja lõpeb orienteeruvalt kell 15.00. 

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

Samal teemal:

• Kutseõppuritele läheb erivajaduse tõendamine lihtsamaks
• Kutsekoolid hakkavad ettevõtjatega veelgi tihedamat koostööd tegema

Riigikogus vastu võetud kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused suurendavad paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustavad kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdavad ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldavad kujundada akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uued seadused on valminud mitmeaastase töö ja partnerite tõhusa kaasamise tulemusena. „Me korrastasime ja lihtsustasime kõrghariduse valdkonna õigusakte, kuid ei muutnud kõrgharidussüsteemi põhialuseid - tasuta õpe, kõrgkoolide autonoomia ja kolmeastmeline kõrgharidusõpe säilivad,“ ütles Reps. „Õppimine täiskoormusega eestikeelsel õppekaval on ka edaspidi üliõpilase jaoks tasuta.“

Rakenduskõrghariduse ning bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad peavad olema üldjuhul eestikeelsed, kuid kõrgkool võib avada võõrkeelse õppekava põhjendatud juhtudel ja kui selleks on olemas ressursid. Ministeerium arvestab põhjendusi tegevustoetuse eraldamisel ning vajadusel seab tingimused eestikeelse õppe mahu suurendamiseks.

Rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja saab tulevikus bakalaureusekraadi, mis annab selge sõnumi, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul.

Magistriõppe korraldamine muutub paindlikumaks, et kaasata rohkem töötavaid inimesi elukestvasse õppesse. Üldisena jääb kehtima 3+2 õppekavade süsteem, kuid varasema töökogemusega või magistrikraadiga õppijatele võib mõni magistriõppekava olla ühe-aastane.

Üliõpilaste jaoks muutub paindlikumaks akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemine ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine, kuid kõrgkooli ei pääse ka edaspidi ilma eelneva taseme hariduseta.

Kõrgkoolide vahelise koostöö soodustamiseks lihtsustatakse ühisõppekavade nõudeid. Kvaliteedihindamise muudatused vähendavad hindamiskoormust suurtele õppeasutustele, kus õpetatakse paljudes õppekavagruppides.

Uued seadused toetavad karjäärimudelite kaasajastamist kõrgkoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset ja võimaldaks tippude kaasamiseks luua tenuuri ehk töökohakindlusega ametikohti. Akadeemilisi töötajaid ei liigitata enam õppejõududeks ja teadustöötajateks ning vaba semestri võimalus laieneb kõigile akadeemilistele töötajatele, kes tegelevad õppetööga.

Kõrgkoolide ja ühiskonna tihedamaks seostamiseks kaasatakse ülikoolide juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses korrastatakse akadeemiliste töötajate ja teaduse kvaliteedihindamise norme. Senised teaduse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused liidetakse üheks uurimistoetuseks.

Kui president kuulutab Riigikogus vastu võetud seadused välja, jõustuvad need 1. septembrist 2019.

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal ning sellesse kaasati ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab Eesti õpilastelt ja üliõpilastelt avaldusi ingliskeelsesse õppesse astumiseks
• Ülikoolide halduslepingud said valitsuse heakskiidu

“Raport aitab õpetajal lahti mõtestada, kuidas uued tehnoloogiad tema igapäevatööd lihtsustada saavad,” ütleb  HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. “Esiletõstmist väärib ka, et tehnoloogiakompass pakub välja eestikeelse terminoloogia tehnoloogiliste trendide mõistmiseks. Emakeele hoidmine värskena ning terminite täpne kasutamine on meie kõigi ülesanne. On omamoodi sümboolne, et raport ilmub just Tiigrihüppe 23. sünnipäeval. Tiigrihüppe algusaegadega võrreldes on Eesti kool kindlasti palju osavam tehnoloogiakasutaja. Loodan, et raportil on palju lugejaid ning et tiigril ikka jätkub hüppamis- ja katsetamislusti.”

“Me ei eelda, et kooliinimestel on aega end tehnoloogia arengutega kursis hoida,” ütleb raporti koostaja, HITSA projektijuht Marit Dremljuga-Telk. “See maailm liigub liiga kiiresti ja on piisavalt keerukas. Usun, et kui tuua tehnoloogia võimalused koolirahvale lähemale, saab  nii mõnigi õpetaja tõuke teha midagi teistmoodi, katsetada uut ning oma kogemusi kolleegidega jagada.”

“Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

Raportit koostanud ekspertide sõnul peame leidma viisi, kuidas tehnoloogiline innovatsioon kiiremini koolidesse jõuaks. Praegune õppekavade arendamise protsess on selleks liiga pikk – uuenduste õppetöösse jõudmine võib võtta aega kuni 10 aastat.

Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. Näiteks toob raport välja, et kui andmeanalüütika jääb ka tulevikus eelkõige tudengite uurimisobjektiks, siis asjade internetiga saabunud võimalused jõuavad tõenäoliselt koolidesse juba lähiaastail. Jõukohaste ja soodsate õppekomplektide abil saaks asjade interneti õpetamist alustada juba algklassides, et siis gümnaasiumis juba tõsisemate arendusprojektidega alustada. Sedalaadi uuendused võiksid tõsta õpilaste huvi insenerikarjääri vastu.

Ka edaspidi võtavad raportit koostavad eksperdid igal aastal mõne tehnoloogiavaldkonna põhjalikuma vaatluse alla. Raporti veebikülge aadressil kompass.hitsa.ee on plaanis pidevalt värske materjaliga täiendada, lisada sinna teemaga seotud uudiseid ning inspireerivaid lugusid Eesti koolidest.

Raportit koostab Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega.

Raporti esitleti 21. veebruaril Tallinnas Erinevate Tubade Klubis. 

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös. 

"Hariduse tehnoloogiakompass" on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. Lisaks tehnoloogiatrendide seire raportile alustasid möödunud aastal veel näiteks haridusuuenduse piloteerimise programm, mille raames katsetavad õpetajad tundides uut tehnoloogiat; haridusinnovaatoritele mõeldud arenguprogramm EHE ning terveid koolimeeskondi kaasav arenguprogramm DigiKiirendi.

Foto: HITSA

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• Üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu EU Kids Online Eesti 2018 tulemustest
• Ühistegevus loob ühistunde