Neid juhendavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja tudengid ning võistlus nimega Rakett 21 toimub TalTechi tudengimajas (Ehitajate tee 5, Tallinn).
  
Näiteks on üks võistlusülesanne veevarustuse tagamine: kooliõpilased peavad leidma kõige kiirema võimaluse juhtida vesi abivajajateni, ülesande üks võimalikest lahendustest on tööpõhimõttelt akvedukt.
  
Võistluse Rakett 21 eesmärgiks on tutvustada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele inseneriametit ja karjäärivõimalusi praktilisel ning lõbusal viisil, et murda müüti inseneri- ja reaalalade keerukusest. Võistluseks ettevalmistavad töötoad toimusid eelmise aasta sügisel, kui Tallinna 21. Kooli õpilased ehitasid päikesepatarei, leidsid maja külmasillad ja programmeerisid võitlusrobotit.
  
Selliseid inseneride töötubasid-võistlusi on TalTechi teadlased ja üliõpilased valmis pakkuma ka teistele Eesti koolidele. Reaalse elu olukordi näitlikustavad töötoad pakuvad õpilastele väljakutseid ja hasarti ning praktilist kogemust, õpilaste enda tagasiside on väga positiivne, üks osalejatest on arvanud nii: „Meeldis, et töötubasid tegid tudengid, kes olid ise antud teemadest väga huvitatud.“
 
Jaanuarikuine võistlus kannab Tallinna 21. Koolis juba 33. korda toimuva kunsti- ja kultuurinädala vaimu ning koolinoored avaldavad omavahelise mõõduvõtmisega austust sellistele teadlastele nagu Einstein, Gauss, Röntgen, Leibniz, Ohm ja Humboldt.
  
Projekt Rakett 21 on loodud Tallinna 21. Kooli algatusel ning osales võidukalt Tallinna haridusameti loodus- ja täppisteaduste projektikonkursil. Projekt toetab õpilaste karjäärivalikuid ja koostöö TalTechiga loob andekatele õppuritele enim arenguvõimalusi.

Allikas: TalTechi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Noored ehitasid Eesti 100. sünnipäevaks 100 ahelreaktsioonimasinat
• Isetegijate laadal saab näha Eesti esimest robotite lahingut

“Tegemist oli meie kooli ajaloo esimese doominoturniiriga ning see meeldis osalejatele väga," sõnas korraldajate esindaja Mart Kimmel. 
 
Doominoturniiri korraldati 4. kuni 8. klassi õpilastele ning idee selle korraldamiseks tuli Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtlikelt noortelt. Doominoklotsid olid isevalmistatud meie koolipere poolt ning vahvad karbid  valmistas Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja Riina Arva.  
 
“Ajutegevus on igale inimesele kasulik ning tänu sellele plaanime võtta doominoturniiri meie kooli lauamängutraditsiooniks!” sõnas Mart Kimmel. 

 
Teksti ja fotode autor on Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli programmi koordinaator Mart Kimmel

Samal teemal:

• Nutikabe Pärnu Rääma Põhikoolis

 “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti - eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku - nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on paratamatu, et tulevik toob kaasa üha rohkem muutusi ning et inimesele on loomuomane olla nende suhtes ettevaatlik. “Seitsmendal Arvamusfestivalil küsime, millist tulevikku ise loome tänaste valikute, tegude ja sõnadega? Kaasates parimat teadmist ja arvestades inimliku ettevaatusega, arutame koos, millist tulevikku soovime ning teeme ühisloomes algust sellise tuleviku kujundamiseks,” ütles Lauring.

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva aastal on tuleviku mõtestamisel eriline tähelepanu Tartu Ülikoolil ja teadlaste rollil avalikus diskussioonis. “Rahvusülikool 100” projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on oluline mõista, et sada aastat eestikeelset kõrgharidust on kingitus kogu Eesti riigile ja see ei ole ainult ühe ülikooli uhkus. “Rahvusülikooli ülesanne on olla ka ühiskondliku arengu eestvedaja ja probleemidele lahenduste pakkuja, seistes seejuures eestikeelse kultuuri ja teaduse eest,” ütles Asmer.

Tuleviku täpsemaks orientiiriks on seatud aasta 2035, mis on ka Eesti riigi uue pikaajalise strateegia koostamise aluseks. Arvamusfestivali ideekorjesse on oodatud arutelud, mis aitavad lahti seletada mõnd keerulist teemat, luua paremat mõistmist eriarvamusel osapoolte vahel, tutvustada uut teadmist, pakkuda nutikaid lahendusi või küsida küsimusi, millele vastust veel pole. Nagu ikka on oodatud arutelud kõigilt, nii üksikisikutelt kui asutustelt, ettevõtetelt, vabaühendustelt ja võrgustikelt.

Arutelude ideekorje on avatud 31. jaanuarini. Ideekorjesse saabunud arutelusid hindab Arvamusfestivali 10-liikmeline eestvedajate meeskond. Iga arutelu hinnatakse neljas kategoorias (põhjendus, eesmärk, aruteluvorm, osalejate mitmekesisus) ning tulemuste pinnalt moodustub arutelude edetabel. Seejärel jaotatakse temaatiliselt sobivad ideed arutelualadele. Arutelualade ettevalmistus algab koostöös arutelude korraldajatega märtsis, et juuni alguses festivali kava avalikustada.

Oma idee saab teele panna Arvamusfestivali kodulehel asuva vormi kaudu. Küsimuste korral palume kirjutada aadressil info@arvamusfestival.ee ning festivali korraldajad annavad suunavat nõu. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest
• Arvamusfestivali kultuuriprogramm rikastab Paide kultuurielu

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine. Punktkirjamärgid ja nende kasutamise reeglid on kirjas 2012. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud “Eesti punktkirja käsiraamatus“.

Kõige usinamad punktkirjakasutajad on kirja Tartu Emajõe Koolis või Tallinna Heleni Koolis selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutamine ja punktkirjas raamatute lugemine paraku vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja heliraamatud võimaldavad info kiirema ning ulatuslikuma kättesaadavuse.

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on üle 900 nimetuse punktkirjas raamatuid. Viimastel aastatel on valmistatud punktkirjas põhiliselt lasteraamatuid, aga ka mitmeid romaane täiskasvanutele.

Mullu trükiti peamiselt õpilaste soovil punktkirja Sergei Aksakovi muinasjutt „Tulipunane lilleke“, Gianni Rodari „Cipollino seiklused“, René Goscinny „Väikese Nicolas’“ sarja kaks raamatut, Kätlin Vainola „Metsaelu aabits“, Mika Keräneni „Fantoomrattur“ ja Ruvim Fraermani „Metsik koer Dingo ehk Jutustus esimesest armastusest“. Veel valmisid punktkirjas Aleksandr Puškini poeem „Jevgeni Onegin“ ja Sophoklese värsstragöödia „Kuningas Oidipus“. Punktkirjas raamatute lugejatele annab mõtisklemiseks ainet eelmisel aastal trükitud Hermann Hesse romaan „Siddhartha“, reisihuvilistele pakub lugemisrõõmu Olev Remsu reisikiri „Liiviküla ehk Lifljandia“ ning analüüsijatele võrdlusmaterjali ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.

Punktkirjas raamatute paber on paks, lehed suured ja köited seetõttu kogukad. Näiteks on Mika Keräneni „Fantoomrattur“ tavakirjas 159-leheküljeline, punktkirjas aga 225-leheküljelisena kahes köites, mis kaaluvad kokku 1450 grammi.

Kuigi punktkirjakasutajaid ei ole palju, on vaja seda kirja edasi arendada. Üks arendamist vajav suund on punktnoodikiri. Tartu Emajõe Kooli eestvedamisel on kavas koostada Eesti esimene pimedate noodiaabits. See peaks valmima nii tava- kui ka punktkirjas ja võimaldama nägijaist õpetajatel pimedatele lastele noodikirja õpetada ning pimedail huvilistel seda ka üksinda õppida.

Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu resolutsiooni, mis kinnitas Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem, 2004. aastal.

Tänavu 4. jaanuaril tunnustab Eesti Pimedate Liit tänukirjadega neid, kes on andnud suure panuse punktkirjas raamatute väljaandmisel. 

Allikas: Eesti Pimedate Raamatukogu info

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et täienduskoolitustel osalemine peab arenevas ühiskonnas saama loomulikuks elu osaks. „Nii Eesti majandus kui ka tehnoloogia arenevadkiiresti ning see seab meie inimeste kvalifikatsioonile pidevalt uusi nõudmisi. Enese täiendamiseks peavad olema tagatud kvaliteetsed ja paindlikud õppimisvõimalused.“

2017. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud 952 asutust. Neist 904 täitsid seadusest tulenevaid majandustegevusega kaasnevaid kohustusi ning on jätkuvalt registris. Ministeerium soovitab alati kontrollida, kas täienduskoolitusasutus on EHIS-es, sest ainult neile asutustele laienevad mitmed eelised nagu õppepuhkuse ja tulumaksutagastuse pakkumise võimalus.

Kogutud statistika täiskasvanukoolitust alustanud õppijate, väljaantud tunnistuste ja erineva mahuga kursuste kohta on eelkõige toeks koolituse tellijatele, rahastajatele ja kõikidele õppimishimulistele täiskasvanutele. Näitajate iga-aastane esitamine võimaldab hinnata koolituse läbiviija kogemust antud valdkonnas.

Täienduskoolituse valdkonnas tegutsesid enamasti erakoolitusfirmad, osalejaid oli aga enim ülikoolide pakutavatel kursustel, mis moodustas kõigist õppijatest 21,6 protsenti. Õppijate arvu poolest edastas jõudsalt teisi asutusi Tartu Ülikool, kus täiendõppes osales 34 914 inimest. Tallinna Tehnikaülikooli kursustel osales 15 478 inimest, järgnes Tallinna Ülikooli 12 500 õppijaga. Kuigi jätkuvalt on kõige levinumad lühemad, kuni kaheksa tundi kestvad koolitused, siis üha rohkem suureneb ka pikemaajaliste koolituskursuste trend, mida pakuvad eelkõige kõrgkoolid ja kutseõppeasutused.

Kõige populaarsemad on isikuarengu, keele- ja juhtimiskoolitused.

2017. aastal pakuti kõige rohkem koolitusi isikuarengu õppekavarühmas, kus õpetatakse ühiskonnas ja tööelus vajaminevaid oskusi nagu enesekehtestamine, suhtlemis- ja käitumisoskuste ning vaimsete võimete arendamine, argumenteerimine ja esinemine, tööotsimine jne. Sellistel koolitustel osales kokku 24 263 inimest ja korraldati kokku 3702 kursust.

Populaarseteks osutusid ka keeleõppe koolitused, mida toetas ka Eesti Töötukassa uus meede töötavatele inimestele. Võõrkeele ja eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavatel kursustel osales kokku 23 527 inimest. Kokku korraldati 5233 kursust, millest 871 olid eesti keele tasemeeksamiteks ettevalmistavad koolitused.

Teadmisi juhtimisest omandas 23 216 õppijat. Juhtimise ja halduse õppekavarühm hõlmab nii tööjõu, logistilist, büroo- kui ka personalijuhtimist, lisaks ka ettevõtluse algkursuseid ja haldusteemasid. Just neid teadmisi vajavad töötajad karjääri edendamiseks. Kursuseid oli kokku 2136.

Kasutatud info täienduskoolitusasutuste ja nende tegevusnäitajate kohta seisuga 03.10.2018 on kõigile avalik ning leitav Eesti Hariduse Infosüsteemi veebilehelt www.ehis.ee.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Videokokkuvõtte tehtist leiate Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse FB-lehelt: https://www.facebook.com/hitsa.ee/videos/397005387727410/ 

Samal teemal:
 

• HITSA veebiseminar: eTwinningu uuenenud projektitöö keskkond
• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast

Stipendium annab õpetajatele vaba semestri,  mida nad saavad kasutada näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või hariduspoliitika kujundamiseks. Kuueks kuuks mõeldud stipendiumi said tänavu kolm õpetajat: Merit Karise, Kristel Lempu ja Merike Saar.

„Stipendium on mõeldud selleks, et kogenud õpetajad saaksid panustada kogu meie haridussüsteemi arendamisse ning tänavused saajad seda oma algatustega kindlasti teevad. Soovin neile edu ning indu oma heade mõtete teostamisel!“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Tänavused stipendiumisaajad plaanivad seda kasutada eelkõige uuenduslike või juba loodud materjalide väljatöötamiseks või edasiarendamiseks.

„Olen juba ammu mõtisklenud selle üle, et kõikidel haridustöötajatel peaks olema võimalus aeg-ajalt vabale semestrile,“ ütles Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog Kristel Lempu. „Just siis kas enesetäienduseks, teadustööks,  õppekirjanduse väljaandmiseks või millekski muuks. See aitaks läbipõlemist vältida, samas rikastaks Eesti haridusmaastikku. Mina plaanin eelnevat arvestades teha seda, mida ma oskan ja armastan: raamatuid kirjutada, peamiselt lugemise õppematerjale. Seni tegin seda töö, pere ja muude hobide kõrvalt. Nüüd saan Eesti lastele, sealhulgas ka erivajadustega lastele, jõukohaste ja õpetlike raamatute väljaandmisele pühenduda. Tänan selle võimaluse eest!“

Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise kinnitas, et haridusstipendiumile kandideerima innustas teda aasta-paar küpsenud mõte, et tuleks aeg maha võtta ja õpilastega tehtud loovprojektid üle vaadata. „Selleks plaaningi stipendiumi kasutada: lugeda uurimistöid ja teooriaid, panna kirja oma meetodid ja ülesanded ehk kokkuvõttes kirjutada ise õpik või ülesannetekogu, mida olen otsinud, aga seni pole leidnud. Ülesannetekogu eesmärk on pakkuda õpetajatele ja õpilastele viise, kuidas olla loov väga lihtsate vahenditega, märgata ja kasutada õppimiseks võimalusi, mis asuvad keeles, kultuuris, kodukohas.“

Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar kinnitas, et stipendium aitab tal edasi arendada juba loodud veebipõhist tööriista, mida õpetajad saavad ise, ilma välise abita, oma tunni jälgimiseks kasutada. „Oma doktoritöös uurin õpetaja vajadusi ning võimalusi tehnoloogia abil tõendusmaterjali kogumiseks klassiruumist, mis aitaks õpetamist veelgi paremini mõtestada. Stipendium kulukski just õpetaja enesevaatluse tööriista edasiarendamisele ja katsetamisele koolides, et võimalikult paljud õpetajad saaksid kogemuse, mis aitaks neil saada terviklikuma pildi oma õpetamisvõtetest (ja selle mõjust õppimisele). Loodame oma arendustega aidata kaasa tõenduspõhisuse juurdumisele õpetaja igapäevaelus, nagu see on tavaks saanud teistes valdkondades,“ ütles Saar.

Järgmine stipendiumivoor kuulutatakse välja järgmise aasta septembris. Kokku antakse välja kuni viis stipendiumi suurusega kuni 11 000 eurot.

Stipendiumi määramisel võeti eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumine, kaasava hariduse rakendamine ning tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Nick Morrison

Samal teemal:

• Noore uurija stipendium toetab innukaid noori teadustöö tegijaid
• Haridusstipendium annab õpetajatele vaba semestri enesetäiendamiseks

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse pühadetervituse leiab siit. Nutikat silma!

Projekti peamine eesmärk oli tõsta Ida-Virumaa lasteaiaõpetajate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel.

Meie lasteaiast osales kaks õpetajat ja kaks abiõpetajat, lisaks oli projektis veel 11 lasteaeda Ida-Virumaalt.

Eesti keele oskus oli projektis osalejatel väga erinev. Meie juhendajad tegid kõik endast oleneva, et me ei pelgaks eesti keeles rääkida ja tunneksime end suheldes mugavalt.

Õppepäevad ja harjutused olid lõbusad, aktiivsed ja mitmekesised. Palju tehti keele- ja muusikamänge õues, pandi kokku minilavastusi, tehti koos süüa ja degusteeriti valmistatut.

Tahaksime jagada muljeid teisest kahepäevasest kohtumisest, mis toimus oktoobis Nelijärve puhkekeskuses.

Esimesel päeval jagati osalejad kahte gruppi. Igaüks võis külastada kahte meistriklassi, mis kumbki kestis poolteist tundi.

Esimeses meistriklassis kuulasime eesti keeles erinevaid jutukesi ja siis panime kuuldu paberile: tuli kas joonistada või teha origami. Meie jaoks oli see uus lähenemine, mida oma töös polnud varem kasutanud.

Teises meistriklassis laulsime laule eesti keeles, mängisime laulumänge, tantsisime ja mängisime ringmänge. Keeleoskuse arendamiseks lugesime vanasõnu ja lasteluuletusi.

Päeva teises pooles meisterdasime nukke. Meisterdamise tegi eriliseks see, et me ei kasutanud niiti ega nõela. Meile anti kangas, millest püüdsime vormida nukke, linde ja jäneseid.

Siis jagati osalejad gruppideks ja iga grupp valmistas järgmiseks päevaks ette väikese teatrietenduse. Meie grupis olid kõik Vaivara lasteaia töötajad, kokku neli inimest. Valisime lavastamiseks lihtsa jutu „Kuidas loomad endale sabad said“. Selle jutu olime lastega lavastanud eelmisel aastal teatripäevaks.

Stsenaariumi kirjutasime eesti keeles, käepärastest materjalidest valmistasime dekoratsioonid ja kostüümid. Ka muusika iga tegelaskuju ilmumise juurde mõtlesime kiiresti ise.

Järgmisel päeval esitas iga grupp oma väikese näidendi. Kõik variandid olid suurepärased, liigutavad ja lõbusad. Kohe oli näha, et „näitlejad“ olid oma ala professionaalid!

Meie muinasjutt tuli välja särav, ja see lõppes toreda ringmänguga „Püüa saba“.

Meie juhendajad olid rahul, et kõik projektis osalejad rääkisid omavahel eesti keeles. Paljud küll vigadega ja žeste ning miimikat appi võttes, aga ikkagi rääkisid! Ja see oligi projekti peamine eesmärk. Projekt lõppes novembris. Täname juhendajaid Jelena Seppa, Piret Kukke ja Külli Mõtslat, tänu neile õnnestus projekt 100%! Meie lasteaia meeskond otsustas korraldajaid tänada purgitäie küpsistega, mille lapsed ja õpetajad olid koos kokandustunnis küpsetanud.

Projekt „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ on lõppenud. Kõik osalejad said diplomi ja koos söödi lõpüritusel torti. Aitäh ja rohkem selliseid projekte!

Loo ja fotode autorid on Vaivara Lasteaia õpetajad Aleksandra Gorodnitševa, Nadežda Išanjazova, Olga Tšuvilskaja, Ingrit Sedakova

Samal teemal:

• Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri