Tunnid toimuvad 3.-7. detsembrini ja nende juhendamiseks ei ole vaja IT-alaseid süvateadmisi.

Vabatahtikud on oodatud juhendama KoodiTunde nii koolides, lasteaedades, noortekeskustesse kui teistesse asutustesse üle Eesti. Sobiva kooli tunni läbiviimiseks leiab Tagasi Kooli veebilehelt SIIT. Juhendamisel saab toetuda spetsiaalselt ettevalmistatud tunnikavale, mis on kättesaadav NutiLabori veebilehelt nii eesti kui vene keeles. Kava abil on Kooditunni läbiviimine imelihtne ning sellega saavad muretult hakkama ka need, kel varasem kokkupuude programmeerimisega puudub. Sell aastal on KoodiTunni meeskond valmistanud ette ka põneva "juhtmevaba" tunnikava, mis võimaldab tutvustada programmeerimist klassis, kus puuduvad arvutid või internetiühendus. Selles tunnis õpivad lapsed koodi kirjutamise põhimõisteid läbi tantsuliste liigutuste. Tunni võib julgelt ka ise kokku panna, kasutades toredaid programmeerimise mänge lehelt www.code.org.

“Sellel aastal kõneletakse KoodiTundides programmeerimise ja loomingulisuse seosest ning kõikidel osalejatel on võimalik programmeerida oma enda tantsuõhtu. KoodiTunni juhendamine on imelihtne ja lõbus võimalus teha midagi tavarutiinist erinevat. Tunde on edukalt läbi viinud nii IT-spetsialistid kui vabatahtlikud, kellel varasem kokkupuude IT-ga puudub. Kõige tähtsam on julge pealehakkamine,” ütles KoodiTunni tegevusi vedava Vaata Maailma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo.

Vabatahtlikuks juhendajaks on võimalik registreeruda kuni 3 päeva enne konkreetse külalistunni toimumist. 

KoodiTund (Hour of Code) on rahvusvaheline IT-hariduse nädal, mis julgustab inimesi üle kogu maailma koodi kirjutamist proovima. 

Juhendamiseks sobiva KoodiTunni leiab siit:

http://registreeru.tagasikooli.ee/kooditund18/

Lisainfo: http://www.nutilabor.ee/kooditund2018/ kooditund@vaatamaailma.ee

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade

Töid esitati kolmes vanuserühmas ja kahes kategoorias: äritegu ja sotsiaalne tegu kogukonnale.

7-10-aastaste õpilaste sotsiaalse teo kategoorias:

·       võitsid I koha Rakvere Gümnaasiumi 3.a ja 4.a klassi õpilased, kes projektiga „100 lille, 100 sõpra“ kaunistasid oma koolimaja esise lilledega;

·       II kohale tulid Tapa Gümnaasiumi 4.a klassi õpilased, kes Pärandivaderite projekti raames korrastasid Naistevälja kivikalmed;

·       III koha sai Jõhvi Vene Põhikooli 4.c klassi poiss Dmitri Šaronov, kes meisterdas oma koduaeda ja ka naabritele linnupeletajad.

Äritegude kategooria noorima vanusegrupi parim on Jõhvi Vene põhikooli 4.c klassi õpilane Emili Matjušenko, kes valmistas plastikust helkureid.

11-15-aastaste õpilaste kogukonnale tehtud sotsiaalsete tegude seas:

·       võitis I koha Võru Kreutzwaldi Kooli 7.b klass, kes koostab, harjutab ja esitab luulekavasid;

·       II kohale tuli Rakvere Gümnaasiumi 5. ja 2. klassi õpilaste loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks;

·       III koha said Pärnu Rääma põhikooli õpilased oma loodud koguperemänguga „Ettevõtlikud nutimunad“.

Äritegude kategoorias pälvisid keskmises vanuserühmas:

·       I koha Valga põhikooli 9. klassi õpilased Morris Tann, Janely Rein ja Rasmus Susi oma toodetud meevõidega;

·       II koha Anna Haava nimelise Pala kooli õpilased Urmet Kaur, Rasmus Lille ja Henri Põld kohalikust puidust valmistatud Memo kelladega;

·       III koha TERA Peedu kooli õpilane Pauliina Luure oma Paula poega.

·       Eriauhinna parima teenuse müügi eest sai Türi põhikooli õpilane Kirke Perillus, kes pakub mängujuhtimise teenust.

16-26- aastaste õppurite sotsiaalse teo kategoorias:

·       võitis I koha viie gümnaasiumiõpilase – Katarina Raud, Anastasia Beljajeva, Anna Aron, Silvaliis Karu ja Greete Kõrvel – projekt vaimse tervise probleemide teadvustamise teemal „Ma Ei Ole Uhhuu“;

·       II koha sai Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilase Maria Palgi loodud kaardimäng Mälukas, mille teemaks on noortele uimastite kahjulikkuse teadvustamine;

·       III koha said Changemakers Academy projekt, mille esitasid üliõpilased Erkki Kuber (Tartu Ülikool) ja Dan Tõnus (University of Groningen), kes korraldavad sotsiaalsetele ettevõtetele turundusideede loomise konkursse.

·       Finantsgeeniuse eriauhinna pälvis Kristiina Saaron Valga Gümnaasiumis UNESCO koolide võrgustiku raames loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmise eestvedamise eest.

·       Parima esitluse eriauhinna said Kristiina Nõo Reaalgümnaasiumi õppurid Danvar Lendre ja Mattias Laose liikumissarjade korraldamise eest.

Äritegude kategoorias võitsid vanemas vanuserühmas:

·       I koha Tallinna 21. Kooli õpilased Merilin Priilinn-Türk, Triin Mänd, Bert Palts ja Kristjan Pekk, kes toodavad Best Ice Kalevi kommidega jäätist;

·       II koha said Põlva Gümnaasiumi õppurid Hanna Maria Laane, Evar Valentin Pereseld ja Katrin Piirimaa Meerikunno rabajärvest pärit rabavee toonikuga;

·       III koha said internetikeskkonna „Eesti tooted maailma“ loonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Brandon Undrus, Siim Kokkota, Maru Arukask, Anette Gertrud Pello ja Triinu Amboja.

Auhindadeks on TalTech Mektory poolt spetsiaalselt konkursi finalistidele disainitud inspiratsioonipäev, Ettevõtlusküla koolitused, sTARTUp Day piletid, samuti olid auhinnaks populaarsed tehnikavahendid: tasakaaluliikurid, kõrvaklapid jm.

Kõigi finalistide seas valitud loosiauhinna – STIGO ratta said endale Rakvere Gümnaasiumi õpilased, kes korraldasid loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks.

Konkurss toimus ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Pildigaleriid saab vaadata siit. Fotod: Kalev Lilleorg.

Allikas: korraldajate info

„Kõrge motivatsiooniga tudengid on Eesti majanduse suurim väärtus ning seda tuleb tunnustada,“ ütles TalTechi Arengufondi nõukogu esimees Väino Kaldoja. „Ettevõtted ja organisatsioonid näevad oma erialale pühendunud järelkasvu vajalikkust ja kasu, noored saavad tänu stipendiumitele väärtusliku kogemuse ja motivatsiooni end veelgi arendada. Seda näitab ka aasta-aastalt kasvanud nii stipendiumite kui konkurssidel osalejate arv ning ühtlasi näitab ehedalt mõlema huvi,“ selgitas ta. 

Kokku kuulutas TalTechi Arengufond 2018. aasta sügissemestril välja konkursi 55 stipendiumile, millega tunnustavad tehnikaülikooli tudengite pingutusi üle 60 eraisiku, organisatsiooni ja ettevõtte. Kokku esitas avalduse 548 tudengit, noort teadlast ja õppejõudu. 2018. aasta kevadel kuulutati välja konkursid 44 stipendiumile, kuhu laekus kokku 325 avaldust. 

TalTechi Arengufondi eesmärk on koguda ja vahendada toetusi Tallinna Tehnikaülikoolile ning kaasata Eesti ettevõtjaid koostöösse ülikooliga. Arengufond kuulutab igal aastal välja stipendiumikonkursse kõikide õppetasemete üliõpilastele ning noortele teadlastele ja õppejõududele, et aidata kaasa üliõpilaste õppimismotivatsioonile ja akadeemilise personali järelkasvule Tallinna Tehnikaülikoolis. 

Stipendiumikonkursid on kaks korda aastas, 2019. aasta kevadine konkurss käivitub juba märtsis.  

2018. aasta stipendiaatidega saab tutvuda siin. 

Foto: 28. novembril toimus stipendiumite üle andmine. Foto autor: Heiki Laan

Allikas: TalTechi pressiteade

HITSA alustas augusti lõpus uut programmi DigiKiirendi. See on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Kool ja Hagudi Põhikool. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Suurem osa programmist on läbitud, on ka muljeid ja kogemusi, mida jagada. 

Risti Kooli õppealajuhataja Liina Kallas: 

Kõik algas sellest, et otsisime võimalusi kooli digitaristu uuendamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium koos Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega kuulutas välja toetusmeetme põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite soetamiseks. Digipeegli keskkonnas hindasime oma kooli digiküpsust digi-innovatsiooni mõõdikute abil, seda nägi teotusmeede ette. Ja samade andmete alusel kutsuti Risti Kool DigiKiirendi pilootkoolide hulka. Selle üle on meil väga hea meel!

Suurem osa kooliperest oli DigiKiirendis osalemise üle väga rõõmus ja positiivne. Kõhklejaid-kahtlejaid oli vähe. Ikka on ju neid, kellel on hirm ja eelarvamused tundides digivahendite kasutamise suhtes. 
Sellest õppeaastast on koolil arvutiklassis klassikomplekti jagu (11) uusi lauaarvuteid. IT- spetsialist on uuendamas kooli arvutisüsteeme ja kogu tehnilist baasi, et internetiühendus oleks kogu koolimajas väga hea ja kiire. Puudust tunneme veel tahvelarvutitest. Väga suur eelis on see, et sellest õppeaastast töötavad koolis haridustehnoloog ja IT-spetsialist.

DigiKiirendis osalemine annab koolimeeskondadele suurepärase võimaluse tutvuda  paljude digivahendite kasutamisvõimalustega koolitöös. Saame kinnitust, et tehnoloogiat saab ka targalt kasutada.

Lasteaia õppealajuhatja Kaili Raudla: 

Digivahendeid olen oma töös kasutanud ligi 15 aastat. Tööst lähtuvalt olen enamasti kasutanud Microsoft Office´i erinevaid programme. Internetti kasutan vajaliku info, pildimaterjali, muusikapalade jms otsimiseks. 
Olen kasutanud teiste õpetajate poolt loodud ja jagatud õppematerjale, aga ise ei ole õppematerjale loonud.
DigiKiirendi koolitustel olid paljud teemad tuttavad. Samas sain häid näpunäiteid tööks arvutiga. Näiteks, kuidas saab päringuid sõnastada tulemuslikumalt, kasutades täpsemat otsingut, jutumärke või miinusmärki sõna ees. Sain uusi ideid, kuidas põnevamalt üles ehitada õppetundi, õppetegevust või koosolekut – erinevad programmid arvutis häälestusülesannete loomiseks, mitmekesised sisuloomevahendid.
 
Positiivne on seegi, et mitmed tuttavad asjad sai üle korratud ja meelde tuletatud. Näiteks saan oma igapäevases töös kiirendada info liikumist, kasutades töökaaslastega info vahetamisel ühisdokumente. Või kuidas innustada õpilasi ise looma ja teistega jagama oma ideid ja teadmisi. Koos saab veebipõhiselt ristsõnu luua, ajatelge kasutada, koomiksi või ideekaardi teha. 
 
Kõige enam julgustaksin DigiKiirendist osa võtma neid, kellel ei ole või on vähene kokkupuude arvutite ja digimaailmaga. Kogenud koolitajad julgustavad arvutit kasutama, abistavad seal, kus vaja ja endalegi üllatuseks võid avastada täiesti imepärase maailma, millega saad nii enda kui ka õpilaste koolipäeva veelgi huvitavamalt üles ehitada. 

Risti Kooli inglise keele, vene keele, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Krista Kohtla:

Minu kogemus digivahendite kasutamisel oli mitmekesine, kuid juhuslik. Kasutasin klassikalisi vahendeid esitlusteks: PowerPoint, Google jne. Kõige suurem digivahendite kasutamise kogemus on kooli kodulehe toimetamine WordPressi keskkonnas. Puudust tundsin just erinevatest õppekeskkondade kasutamisest testide ning õppemängude loomisel. Minu suur unistus on see, et meie kool ka tehniliselt jõuaks olukorda, kus saaks pidevalt kasutada kõiki erinevaid digitaalseid õppekeskkondi ja vahendeid.

DigiKiirendi koolitustelt olen kõige rohkem kasu saanud erinevate õpikeskkondade ja äppidega tutvumisest. Testid, viktoriinid ja veebipõhised mängud on aidanud õppetunde teha rutiinivabamaks ning muutnud teadmiste omandamise õpilastele lõbusamaks ning mitmekesisemaks. Olen julgustanud õpilasi ka iseseisvalt neid keskkondi kasutama ning õppevahendeid looma, näiteks LearningAppsi keskkonnas. Väga suur abi oli Google Drive’i võimaluste tutvustamisest, eriti kolleegidega ühistöös kasutamisel. 

Julgustaksin koole ja õpetajaid DigiKiirendis osalema just seetõttu, et maha võtta hirme ning eelarvamusi digivahendite kasutamise ees õppetöös ning lisaks võimaldab see koolis luua õpetajate hulgas ühise arusaama koolis kasutatavatest digivahenditest.

Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode

Aasta ettevõtlikuks õpetajaks valiti Elbe Metsatalu, kes õpetab Tallinna 21. Koolis ja kahes Pärnu koolis, aasta õppuriks Tallinna 21. Kooli õpilane Merilin Priilinn-Türk ning ettevõtlusõppe mentoriks Ander Hindremäe. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija on Jane Mägi Kuressaare Ametikoolist.

Minister Mailis Repsi sõnul on kõigi kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha on imetlusväärne. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas saab muuta õppimise huvitavaks ja eluliseks. Tunnustuskonkursile esitatud õppurid on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada omandatud teadmisi ja saadud kogemusi ka praktikas,” ütles Reps.

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põlva Gümnaasium, kus usutakse, et igast ettevõtlikust inimesest ei pea saama ettevõtjat, aga iga ettevõtja peab olema ettevõtlik. Põlva Gümnaasium on kool, mis toetab ja julgustab igakülgselt ettevõtlikkuse arendamist õpilastes. Kahe tegutsemisaasta jooksul on pakutud võimalust õppida majandus- ja ettevõtlusõpet ning turundust. Õpilasfirmasid on selle aja jooksul olnud 27, tänavu on lisandumas 13 uut firmat. Õpilased on külastanud maakonna ettevõtteid ning ettevõtlusõppe programmi on kaasatud nii õpetajaid kui lapsevanemaid mentoritena. Tänavu sügisest kuulub Põlva Gümnaasium ka Ettevõtliku Kooli võrgustikku.

Silmapaistvate nominentidena said ettevõtlusõppe edendamise eest tänukirja Maret Lepiksaar Keila linnavalitsusest ja Antsla Gümnaasium.

Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Elbe Metsatalu, kes on ettevõtlusõpetaja Pärnu Ühisgümnaasiumis, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ning Tallinna 21. Koolis. Elbe Metsatalu on mitmekülgsete õpimetoodikate looja ning rakendaja, tunnustatud lektor täiendõppes ning teeb tihedat koostööd ettevõtete ja ettevõtjatega. 21. Koolist alguse saanud mini-minifirmade programm on osutunud väga populaarseks ja seda metoodikat kasutavad juba kümned koolid üle Eesti. Igal õppeaastal osaleb Elbe Metsatalu tundides üle saja õpilase, kes tegutsevad rohkem kui 20 mini-minifirmas.

Silmapaistva tegutsemise eest said tänukirja ettevõtlikud õpetajad Liivia Rebane Antsla Gümnaasiumist ja Birgit Peterson Pärnu Koidula Gümnaasiumist. 

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Tallinna Lennujaama infoteeninduse juht Ander Hindremäe, kes juhendab, nõustab, innustab ja jagab iganädalaselt oma oskusteavet noortele ettevõtlushuvilistele õpilastele. Ander Hindremäe alustas oma kogemuste jagamisega juba Tallinna 21. Kooli õpilasena ning pärast gümnaasiumi lõppu sai ta JA Eestist ettevõtlusmentori tunnistuse. Ta on juhendanud 36 õpilasfirmat. Teist aastat on ta Tallinna 21. Kooli ettevõtlusmentor õpilasfirmade programmis, juhendades Eesti ühte suurimat ettevõtluskursust rohkem kui 60 õpilasega. Ander Hindremäe on noorte jaoks suur eeskuju, keda austatakse ja hinnatakse kõrgelt.

Silmapaistva tegutsemise eest mentorina said tänukirja MTÜ Ettevõtluslaager eestvedaja Kalle Pilt, Vamp Digital juht Kristjan Kolbre ja Greenstep Solutions OÜ juht Anu Ruul.

Aasta ettevõtlik õppur on Tallinna 21. Kooli 12. klassi õpilane Merilin Priilinn-Türk, kes peab õpilasfirma Best Ice tegevjuhi ametit. Best Ice toodab Kalevi kommidega jäätiseid ning neil on kommide suurtootjaga partnerlusleping. Best Ice on saavutanud Eesti õpilasfirmade võistlusel teise koha ja osalenud paljudel erinevatel sündmustel. Näiteks oli Merilin oma toodanguga väljas Paide arvamusfestivalil ettevõtlusõppe arutelualal ning ütles sõna sekka ka ettevõtlusõppe teemal. Teadmishimulise õppijana on Merilin osalenud koolitustel, kirjutanud ja taotlenud rahastust erinevatele projektidele ning viinud läbi koolitusi ja töötubasid kaasõpilastele. Merilini entusiasm, töökus, õppimisvõime, ettevõtlikkus, katsetamisjulgus ja sõnaosavus ei jää märkamata koolis ega koolivälises tegevuses.

Tänukirjaga tunnustati veel Tartu Mart Reiniku Kooli õpilast Anita Algust.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Kuressaare Ametikooli IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Jane Mägi. Ta on võtnud oma südameasjaks kutsehariduse populariseerimise ning ettevõtluse ja ettevõtlikkuse sidumise kutseharidusega. Jane Mägi tegutseb läbimõeldult selle nimel, et kutsekoolides oleks noortel võimalik tegeleda ettevõtlusega ja olla ettevõtlik. Kuressaare Ametikoolis on ta suutnud siduda õpilasfirmade toimetamised õppetööga. Tema eestvedamisel on tegevustesse kaasatud väga suur koostööpartnerite ring – ettevõtjad, kolleegid ning teised koolid nii maakonnast kui kaugemalt. 

Tänukirja said Tallinna Tehnikaülikooli professor Urve Venesaar ning sama kooli programmijuht ja lektor Martin Toding.

Pildil (vasakult esimene) Jane Mägi, Elbe Metsatalu, Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi, Ander Hindremäe ja Merilin Priilinn-Türk

Auhindadeks on ettevõtlikule õpetajale, ettevõtlusõppe mentorile ning Edu ja Tegu aasta tegijale Pärnu Juhtimiskonverentsi piletid, õppurile pääse sTARTUp Day Ärifestivalile ning edendajal on võimalus õppida meeskonnakoolitusel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustati ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks ettevõtlusõppe programmi veebilehel. Nominente oli viies kategoorias kokku 35.

Mullu pälvis aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli Võru Gümnaasium, aasta ettevõtluse õpetaja oli Marje Vaan Pärnu Vanalinna Põhikoolist, aasta mentor Põlvamaa ettevõtja Kuldar Leis, ettevõtlik õppur Marten Soeson Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist ning Edu ja Tegu aasta tegija Katrin Kivisild sihtasutusest Innove. 

Ettevõtlusppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade. Avafoto tunnustusürituselt: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• Parimate ettevõtlike õpetajate ja ettevõtlusõppe edendajate kandidaatide esitamise tähtaeg läheneb

TalTechi ja EKA ühisõppekava „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ üliõpilased panustavad oma teadmiste ja oskustega rahvusvahelises tudengite demoprojektis IGLUNA, kus osaleb kokku tudengeid 14 Euroopa ülikoolist. Projekti eesmärgiks on omavahelises koostöös ja võrgustikes ettevõtlusega arendada uusi tehnoloogiad võimaldamaks inimesel asustada Kuud. Projekti demo toimub 2019. aasta juulis Šveitsi Matterhorni jääkoopas.
  
Teisipäeval, 27. novembril külastab TalTechi Tatiana Benavides Lausanne'i Tehnikaülikoolist ning Euroopa Kosmoseagentuuri Šveitsi Kosmosekeskusest, et lähemalt arutada rahvusvahelist tudengite demoprojekti IGLUNA Kuu asustamise lahenduste loomiseks ning TalTechi tudengite osa selles. 
  
Projektis osaleb 20 tudengit TalTechi ja EKA ühisõppekavalt „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ ning tehnikaülikooli elektroonika, tarkvarateaduse ja tervisetehnoloogiate erialadelt.
  
Uusi tehnoloogiaid demonstreeriva koostööprojekti fookuseks on inimasustuse rajamine jäässe. Selleks arendavad tudengid võtmetehnoloogiaid, mis võimaldavad elu külmunud ja isoleeritud keskkonnas. Eesti tudengite fookuseks on leida uusi tehnoloogiaid Kuu asustamiseks ning nende töö kaugemaks eesmärgiks ka parem elu Maal.
  
TalTechi ja EKA tudengid lahendavad astronautide igapäevaeluga seotud teemasid ning üritavad tagada nende heaolu Kuu-asumi piiratud, isoleeritud ja mikrogravitatsiooni tingimustes.
  
Eesti tudengite arendusprojektide teemad on:
- inimese terviseseisundi mõõtmine ja nende tulemuste integreerimine igapäevaellu;
- elukeskkonnas nutikas energia juhtimine;
- treeningseade mikrogravitatsiooni keskkonnas.

TalTechi ja EKA ühisele magistriõppekavale „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ saab sisse astuda alates 1. jaanuarist 2019.

Allikas: TalTechi info. Foto: Unsplash, Kym

Samal teemal:

• Noored otsivad koos tuntud asjatundjatega lahendusi digimaailma proovikividele
• TalTech paneb üheks päevaks Soomes püsti pop-up-ülikooli

„Tulles õppima kelneri eriala on hea võimalus omandada oskused suvel restoranides töötamiseks,“ rääkis ametikooli turismiteeninduse õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „Õppekava keskendub klassikalisele restoraniteenindusele. Mitmed õpetajad on ettevõtetest ja aitavad õppijatel lisaks klassikale ka trendidega kursis olla.“

Kelneri eriala õppeaja pikkuseks on kuus kuud.  Pagari eriala õppeaeg on üks aasta. Nii pagari kui ka kelneri õppekava puhul ei ole eelnevad erialased teadmised-oskused vajalikud.

Hooldustöötaja (praktikajuhendaja) eriala õppeaeg on viis kuud. Tegu on jätkuõppe erialaga, kus õppima asumiseks on vajalik eelnev hooldustöötaja erialane kompetents ja soovitavalt eelnevat sotsiaalhooldaja/hooldustöötaja erialast väljaõpet tõendavat tunnistus või kutsetunnistus.

Õppetöö kõikidel erialadel viiakse läbi tsükliõppes.

Sisseastumisavaldusi saab esitada koolis koha peal tööpäeviti kell 8-17 või ametikooli veebilehel.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info

TalTechi energeetikateadlase Jako Kilteri kinnitusel sõltub meie igapäevane heaolu järjest rohkem elektrist ning elektritoite tagamiseks on vajalik järjest suurem elektrisüsteemi automatiseerime. „On oluline, et elektrisüsteemi rikete korral oleks katkestused võimalikult lühikesed ning süsteemist eemaldatakse vaid elektrivõrgu rikkeline osa. TalTechi uues laboris on läbi õppe- ja teadustöö võimalik katsetada, seadistada ning välja töötada uusi põhimõtteid, kuidas peaks toimuma rikete lokaliseerimine ja väljalülitus tänapäevases ning tuleviku elektrivõrgus. Need teadmised on eriti vajalikud arvestades Eesti desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust,“ rõhutas elektrisüsteemide uurimisrühma juht dr Kilter.
  
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi uus labor valmis koostöös Siemensi ja Harju Elektriga. Siemens tarnis kõik releekaitse- ja automaatikaseadmed, mis paigaldati releepaneelidesse Harju Elektri tehases. Instituut pakub omalt poolt vastu täiendkoolitust mõlema ettevõtte töötajatele ja koostöös ettevõtetega TalTechi üliõpilastele lõputööde teemasid.
  
Instituudi direktori Ivo Palu sõnul on uus teaduslabor osa ülikooli elektrivõrkude ja -süsteemide tuumikkeskusest. „Läbi erinevate õppe- ja teadusprojektide oleme aastate jooksul oma laboreid üksikute seadmetega pidevalt täiendanud ning nüüd saame juba olemasolevad seadmed omavahel kokku ühendada. Tänaseks on meil labor, kus on koos reaalajasimulaator, võimsuslüliti, lai valik erinevaid mõõteseadmeid ning nüüd ka neid juhtivaid automaatika- ja releekaitseseadmeid. Uues laboris saab simuleerida pea täielikult alajaama tööd ning seda, kuidas toimub elektrisüsteemi rikete tuvastamine ja nende ärahoidmine,“ ütles professor Palu.
  
Uue labori teeb erakordseks veel see, et kõik uued releekaitse- ja automaatikaseadmed on kaugseadistatavad ja jälgitavad ning lisaks rikete lokaliseerimisele saab uurida nendes kogutava info digitaliseerimist ja andmetöötlust, aga ka seda, kuidas tagada nende seadmete turvalisus ja vältida küberrünnakuid seadmetele.
  
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuseõppesse saab sisse astuda juba täna: 1. novembril algas tehnikaülikoolis uute tudengite vastuvõtt, sisse saab astuda 20-le bakalaureuseõppe kavale. Lisainfo teejuht.taltech.ee

Allikas: TalTechi pressiteade
  

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et kandidaadid on pühendunud ja tõeliselt ettevõtlikud inimesed, kes jõuavad tegutseda mitmel rindel. „Õpetajad otsivad erinevaid võimalusi, kuidas ainet lastele veelgi huvitavamalt ja elulisemalt õpetada, osalevad õpilastega erinevates projektides ning on paljude ürituste ja teemade eestvedajad koolis,“ ütles Ploom. „Selline eeskuju on noortele nakkav. Hea meel on ka selle üle, et paljud asutused ja ettevõtted leiavad aega ja võimalusi noortega tegelemiseks ning üha rohkem on koolikollektiive, kus ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtlusõpe on kogu koolipere ühine eesmärk.“

Aasta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid tunnustatakse viies kategoorias: aasta ettevõtlik õpetaja ja õppur, ettevõtlusõppe mentor ja ettevõtlusõppe edendaja ning Edu ja Tegu programmi aasta tegija.

 Ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominentide tutvustused kategooriate kaupa.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda.

Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel www.ettevõtlusõpe.ee.

Laureaadid kuulutatakse välja teisipäeval, 27. novembril kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade

Sel aastal on võistluse teema “Minecrafti eri - kultuuripärandi aasta”. Osalejad on oodatud ringi vaatama, et leida põnevaid materiaalseid või mitte-materiaalseid kultuurilisi objekte, mida Minecrafti maailmas ehitada. Seeläbi on õpilastel võimalik paremini tuttavaks saada oma kodukoha või -riigi ajaloo, rahvatraditsioonide ning tähtpäevadega.

Osalejatel on loominguline vabadus – nad võivad ehitamiseks valida mõisahoone, küüni, viikingilaeva, kujutada laulupidu või rukkileiva küpsetamist. Oluline on maksimaalselt kasutada Minecrafti võimalusi ja ehitada põnevaid objekte.

Võistluse valmistavad ette MTÜ Robootika ja Vaata Maailma SA Eestis, programmeerimiskool Hello IT Lätist ja MTÜd Robotikos Akademija ning Three Cubes Leedust.

“Aeg, mil arvutimängudes nähti vaid ajaraiskamist, on möödunud. Tänapäeval peetakse mängimise läbi õppimist tõsiseltvõetavaks protsessiks, mis on tihtipeale tulemuslikum kui traditsioonilised õppemeetodid. Minecrafti keskkond lubab õpilastel astuda arhitekti kingadesse, sest ehitamine seisneb planeerimises ning loodud plaani teostamises digitaalses keskkonnas. Ka programmeerimine toimib põhimõtteliselt sarnaselt. Meil on hea meel, et Microsoftil on ühes partneritega võimalik arendada mängimisel ja tehnoloogial põhinevat õpet,” ütles Microsofti Balti regiooni juhataja Renāte Strazdina.

Leedus tegutseva robootikakooli Robotikos Akademija asutaja Kristijonas Vasiliauskas lausus, et nad on väga rahul selle aasta võistluse teemaga: “See on hea viis, kuidas Minecrafti tüüpi moodsa tehnoloogia abil austada meie kultuuri ja ajalugu. Sellisel viisil ei jää kultuuripärand ainult osaks minevikust, vaid leiab oma tee uue põlvkonnani.”

Võistluse koordinaator Eestis Kristi Kivilo lisas: “Minecrafti võistlus toimub Eestis juba viiendat korda. Varem on lapsed ehitanud Balti riikide vaatamisväärsusi ning kujutanud ette, kuidas võiks elu Eestis, Lätis ja Leedus välja näha 100 aasta pärast. Sel korral kasutavad lapsed aga tänapäevaseid tehnoloogiaid, et heita pilk meie minevikule, ning ehitavad elemente meie iselaadsest kultuuripärandist.”

Võistlus leiab aset 1.–8. detsembrini ning töid hinnatakse kolmes vanuseklassis (7–11-, 12–14- ja 15–18-aastased). Õpilased peavad moodustama kuni 3-liikmelise võistkonna ja registreerima end võistlusele veebilehel https://www.helloit.lv/lv/hour-of-code-ee. Seejärel valivad nad kultuuriobjekti või sündmuse, mida Minecrafti keskkonnas ehitada. Tööde hindamisel võetakse arvesse loomingulisust, teemakohasust ja tehnilist teostust. Eelregistreerimine on avatud 1. detsembrini 2018 (kell 10.30). Tööd tuleb hindamiseks esitada hiljemalt 8. detsembril 2018 kell 20.00. Osalemiseks on vajalik ametlik Minecrafti versioon 1.13.2, mis töötab süle- või lauaarvutil.

 Nii Eesti kui Baltikumi võitjad kuulutatakse välja 14. detsembril 2018.

Lisainfo:

KoodiTund ("Hour of Code") on rahvusvaheline algatust, millest võtab osa üle 100 miljoni inimese üle kogu maailma. Tegemist on tunni pikkuse interaktiivse sissejuhatusega programmeerimisse. KoodiTunni algatas mittetulundusühing Code.org ja sellega on liitunud üle 1000 partnerorganisatsiooni ja vabatahtliku, nende hulgas Microsoft. Juba kolmandat aastat järjest organiseerib Microsoft Balti riikides KoodiTunni raames Minecrafti võistlust.

Allikas ja fotod: Vaata Maailma SA

Samal teemal:

• Minecrafti ehitusvõistluse peavõit tuli Eestisse