Koostöölepingu eesmärk on toetada eelkõige õendusharidust ning õe kutse väärtustamist ühiskonnas. Eesmärgi saavutamiseks arutatakse ühiselt tervishoiusüsteemi päevakajalisi teemasid, jagatakse tekkinud seisukohti ning suunatakse arenguid nii seadusloomes kui õenduspraktikas.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektori Kersti Viitkari sõnul panustatakse üheskoos õe kutseala arendamisse. „Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Õdede Liit teevad koostööd õppekavade arendamisel ja motiveeritud õppijate leidmisel,“ lisas Viitkar.  

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus selgitas, et Eesti Õdede Liit suunab õenduse arengut koostöös Euroopa õendusorganisatsioonidega ning teeb Eestis koostööd tervishoiukõrgkoolidega, mis võimaldab nii õppe kui ka praktika samaaegset arendamist.

Koostööleping sõlmiti 17. mail Tallinnas, mil toimus Eesti Õdede Liidu konverents „Tervis on inimõigus“. Lepingule kirjutasid alla Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgema ja Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info. 

Samal teemal:

• Tervishoiukõrgkooli terviseteaduse magistriõppekava sai heakskiidu
• Tervishoiu Kõrgkool ühendab tervise ja IT valdkonna

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul kinnitavad sedavõrd positiivsed tulemused, et kutsekoolides tehtud uuendused ning investeeringud õppekeskkonda on õppijate poolt hästi vastu võetud. „Kutsekoolidest on saanud väga oluline koht ka täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks. Täiskasvanud õppijate arv kutsekoolides on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja nemad on õpingutega väga rahul,“ ütles Reps.

Uuringu kohaselt ongi õpingutega enam rahul täiskasvanud õppijad ja naised ning need, kel on varasemalt omandatud vähemalt keskharidus ja kes õpivad viienda taseme kutseõppes. Veidi vähem on rahul kutsekeskharidusõppes osalejad.

Koolirõõmu mõõdeti kolme küsimusega: tunnen ennast oma koolis hästi, koolis on huvitav ja enamasti lähen ma kooli hea meelega. Rahulolevamad õpilased andsid parema hinnangu õpetamise ja õppekorralduse kvaliteedile, neil oli parem õppedistsipliin ning õppija enesetõhusus ehk usk, et ta suudab õpingud edukalt lõpetada.

Kutsekoolide rahuloluküsitluses osales 6741 õpilast ja 933 õpetajat 33 õppeasutusest. Kõik küsitluses osalenud kutsekoolid said individuaalse tagasisideraporti oma kooli õpilaste ja õpetajate rahulolu kohta võrreldes Eesti keskmise tulemusega. Pikem analüüs tulemustest valmib ministeeriumis 2018. aasta sügisel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi käivitatud rahuloluküsitluste eesmärgiks on saada mitmekülgset tagasisidet kooliõppele. Küsitluse korraldajaks oli Sihtasutus Innove. Sel õppeaastal viiakse esmakordselt läbi riiklikud rahuloluküsitlused lasteaedadest kutsekoolideni. Rohkem infot: www.hm.ee/rahulolu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kutseõppe arenguhüppesse investeeritakse 3 miljonit eurot
• Kuressaare Ametikoolis võetakse mõõtu Kuressaare kokakunstis

Videokonkurss on mõeldud juba tegutsevatele IT-alastele huviringidele, kus osalevad ainult tüdrukud ja neiud vanuses kuni 18-eluaastat. Konkursi ja videote eesmärgiks on tutvustada vaatajale mõne kindla IT-huviringi tegevusi ja näidata, et IT erialad ei ole sugugi mõeldud ainult poistele. 

Konkursile oodatakse kuni 3 minuti pikkuseid videosid, mille fookuses on konkreetses huviringis osalejad (kõrvalosades võivad vajaduse üles astuda ka teised). Mainitud peaksid olema huviringi nimi, teema ja tegutsemise aeg. Mis kõige tähtsam, videos peaks selguma, mis osalejatele huviringis osalemise juures kõige enam meeldib ning mille toredaga ringitunnis tegeletakse. 

Digiühiskonna edendamis projektidega tegeleva Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo kirjeldab, kuidas IT- erialade kohta valitseb endiselt mitmeid eelarvamusi ja üheks neist on, et arvutid ja programmeerimine huvitabki ainult poisse. Tegelikkuses tegutseb aga mitmel pool maailmas tüdrukutele suunatud IT-huviringe, kus programmeerimise pisikut süstitakse ka noortesse neidudesse. “Videkonkursi abil leiame need ringid ka Eestist ülesse, et saaksime nende huviringide tegevust tutvustada ja tunnustada,” lisas Kivilo.

Videote esitamise tähtaeg on 28. mai 2018 kell 16.00 ja võitjad kuulutatakse välja 1. juunil.  

Lisainfo Vaata Maailma veebilehel www.vaatamaailma.ee.

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Riigi toel viiakse koolide digitaristud ja digioskuste õpetamine uuele tasemele
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline
• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna

Bioloogiaolümpiaadil osales 58 õpilast 6.-9. klassidest. Esimesel päeval vastasid koolinoored teooriaküsimustele ning osalesid Tartu Ülikooli, Keskkonnaameti ja Tartu loodusmaja erialaspetsialistide juhendatud õppekäikudel. Teisel päeval tuli võistlejatel rakendada oma varasemaid ja retkedel saadud teadmisi praktiliste botaanika- ja zooloogiaülesannete lahendamisel.

Tulemusi hinnati klasside kaupa. Kuuendate klasside õpilastest oli parim Annika Rääbis Tartu Kivilinna Koolist, kes edestas Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast Liisa Patat vaid poole punktiga. Parima tulemuse 7. klasside arvestuses sai kõigis voorudes Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Claudia Olev. Esikoha 8. klassi õpilastest sai Martin Vesberg Saaremaa Ühisgümnaasiumist. Temast ei jäänud palju maha Helen Talvistu Võhma Koolist, kes sai parima tulemuse teooriavoorus. 9. klasside arvestuses parim oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Sofia Marlene Haug.

"Rõõmu tegi õpilaste õppimistahe ja asjalik tegutsemine. Vabal ajal matkasid õpilased Keskkonnaameti juhendajatega Pühajärve õpperadadel ja uudistasid kohalikku loodust," sõnas olümpiaadi korraldaja Tartu Ülikooli teaduskooli projektijuht Ene Örd. "Täname õpilasi, õpetajaid ja juhendajaid, samuti Madsa Spordi- ja Puhkekeskust kordaläinud ürituse eest!"

Bioloogiaolümpiaadi tulemused on avalikustatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Võistlust korraldas Tartu Ülikooli teaduskool, toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Ornitoloogiaühing, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tartu Loodusmaja, opiq.ee, AS Kalev ja AS Põltsamaa Felix.

Lisainfo:
Ene Örd
Tartu Ülikooli teaduskooli projektijuht
Tel 737 5580
ene.ord@ut.ee

Esikoha ja noore aedniku tiitli pälvis Jaano Oras, teise koha saavutas Paula Lenk ning kolmandale kohale tuli Jegor Dejev, kõik noored olid Räpina Aianduskoolist.

Võistluse ühe eestvedaja, Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja Liisi Kondi sõnul läksid võistlused hästi ning osalejaid oli põnev jälgida. „Sel aastal võttis võistlusest osa ka mitu välismaalast ning huvitav oli võrrelda Eesti taset. Hea meel on tõdeda, et meie noored olid väga tublid,“ tundus Kont uhkust ning tõi välja võistlejate päeva suurima katsumuse: „Kuigi päev sujus üldiselt hästi, oli võistlejate jaoks vast kõige suuremaks väljakutseks just viimane võistlusülesanne - kasvukoha ettevalmistamine ja taimede istutamine. Selles ülesandes olid nii meie kui ka välisvõistlejad segavõistkondadesse paigutatud, kus omavaheliseks keeleks oli inglise keel ning olukorrale pakkus veelgi pinevust tugev vihmasadu.“

SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi sõnul on sellise kutsevõistluse eesmärgiks suurendada aedniku eriala populaarsust, ühtlustada kutseõppe taset haridusasutustes, vahetada kogemusi ning innustada õppureid ja koole saavutama paremaid õpitulemusi.

Parima noore aedniku tiitlit püüdsid lisaks Räpina Aianduskooli ja Tallinna Kopli Ametikooli noortele ka mitmed välisvõistlejad Hispaaniast, Ungarist, Serbiast ja Rumeeniast.

Noore aedniku võistlusel tuli osalejatel tunda taimede liike ja teada nende ladinakeelseid nimesid ning olla osav ka pookimises ja taimede istutamises. Mõõtu võeti taimekahjustuste kindlaks tegemises ja vajaliku tõrjevahendi valimises ning abivahendeid kasutamata tuli välja mõõta ka aianöör ning määrata etteantud viljade kaal.

Noore aedniku võistlust korraldasid Sihtasutus Innove ja Räpina Aianduskool.

Võistluse põnevamaid hetki saab uuesti vaadata kutsehariduse Facebooki lehelt https://www.facebook.com/kutseharidus.ee. 

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutseõppe arenguhüppesse investeeritakse 3 miljonit eurot
• Selgusid Eesti parimad noored raamatupidajad

Artikli autor on Riin Lisett Rei TÜ Ideelaborist. 

Tiimi CarZam idee on luua seade, mis käib auto mootori külge ning mis saab auto heli järgi aru, kui midagi on valesti. Žüriisse kuulusid TÜ arendusprorektor Erik Puura, Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialist Siim Espenberg ja GoWorkaBiti kaasasutaja Kei Karlsson. Nende hinnangul oli tänavune tase kõrge, sest žürii ette toodi palju teaduspõhiseid ja hästi läbimõeldud ideid. Samas ütles Kei Karlsson, et kohati on keeruline meeskondi hinnata, sest nende arengujärgud on väga erinevas staadiumis. Lisaks kiitis Kei fakti, et palju oli äriidee esitlejate hulgas just arendajaid tavapäraste müügiinimeste asemel.

Auhinnaks sai võitjameeskond esitlusvõimaluse äriideevõistlusel „JA Europe Enterprise Challenge“ Riias. CarZam on läbinud ka TÜ Ideelabori STARTER Basic eelinkubatsiooni programmi. Idee autor Andres Kiik: „Tänane võit andis kindlasti tohutult motivatsiooni! Nüüd on meie järgmiseks eesmärgiks on suve lõpuks valmis saada juba esmase prototüübiga.“

Samuti anti välja eriauhindu. Meeskonnad Web Scraper ja Foodyverse said auhinnaks piletid „Latitude59“ ärikonverentsile ning õpilasfirma Cofelius piletid järgmisele „sTARTUp Day“ üritusele. Lisaks andis Tartu linn välja rahalise eripreemia, mille sai tiim PowerUp Fuel Cells.

Sel aastal toimus Kaleidoskoop juba kümnendat korda. TÜ raamatukogu taasavamise puhul korraldati nii TÜ demopäev kui ka Kaleidoskoop just vast renoveeritud raamatukogu hoones.

Kaleidoskoobi järgmine eelvoor toimub 13. detsembril 2018 ja finaalvõistlus peetakse „sTARTUp Day’l“ 24. jaanuaril 2019 Tartus. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kaleidoskoop valib taas parimaid äriideid

Konkurssi korraldava Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaator Monica Marfeldt märkis, et täiskasvanuna uuesti õppima asumine nõuab sisemist motivatsiooni, enesekindlust ning igapäevaelu kõrvalt on see suur väljakutse. “Meie ümber on inimesi, kes leiavad jõu ning aja, et erinevate takistuste kiuste uuesti õpinguid alustada,” ütles Marfeldt. “Ootame kõiki inimesi esitama aasta õppija kandidaadiks neid, kes on jätkanud täiskasvanuna katkenud haridusteed, osalenud täienduskursustel või omandanud uue eriala.”

Tanel Padar kutsub üles tunnustama, öeldes, et hindab nüüd veel rohkem neid inimesi, kes on õpingud taas ette võtnud. “See nõuab eneseületust, kuid annab hiljem elus oluliselt suurema valiku- ja tegutsemisvabaduse. Mäletan selgelt, kui raske oli alguses õppida uuesti õppima ja kui loomulik see nüüd tundub. Täna on õppimine minu jaoks kui uus meelelahutus,” sõnas Padar.

Mullu pärjati aasta õppija tiitliga Tarmo Tuuling, kes omandas keskhariduse Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Tõuke haridustee jätkamiseks andis poja sünd. “Isaks saades sain aru, et olen  suur eeskuju oma lastele ning mul poleks mingit moraalset õigust nendelt nõuda koolis käimist, kui ma ise seda teinud pole,” põhjendas Tuuling.

Aasta õppija kandidaate saab esitada 31. maini 2018 veebilehel www.jällekooli.ee, täites seal vormi.
Žürii valib esitatud kandidaatide seast välja 16, kes pääsevad rahvahääletusele. Kõik inimesed saavad septembris anda hääle oma lemmiku poolt.

Lisaks aasta õppija kandidaatidele kutsume üles märkama ja tunnustama ka täiskasvanute koolitajaid, õppijasõbralikke tööandjaid ja õpitegusid. Kõigi kategooriate kandidaate saab esitada lehel www.andras.ee.

Aasta õppija, rahvalemmiku ja teiste tiitlite võitjad kuulutatakse välja 19. oktoobril täiskasvanud õppija nädala avaüritusel. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, William Iven. 

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk tõusis rekordilise 17,3 protsendini

Reedesel aktusel, kus osalevad Tartu, Valga ja Keila programmide õppijad, esinevad sõnavõttudega teiste seas Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Muusikalist elamust pakuvad Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli õpilased. Sellel õppeaastal on veel jäänud pidada väärikate ülikooli kaks viimast lõpuaktust: 22. mail Tallinnas ja 24. mail Türil.

Väärikate ülikooli loengud toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Kuressaares, Narvas, Türil, Valgas ja Keilas. Tallinnas ja Narvas pakutakse loenguid ka vene keeles. Väärikate ülikooli projektijuht Laura Roop tõdes, et loengud ja seminarid on leidnud Eestis head vastukaja ja sooja suhtumist. „Mul on hea meel, et osalejate ja programmi lõpetanute arv on iga aastaga suurenenud. Usun, et tuleb juurde uusi kohti, kus korraldada väärikate ülikooli programme, sest mitme suure valla esindajad on pöördunud meie poole sooviga teha koostööd,“ rõõmustas Roop.

Väärikate ülikool asutati 2009/2010. õppeaastal elukestva õppe põhimõtetest lähtudes, et reageerida paindlikult ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda õppimisvõimalusi erinevatele sihtrühmadele. Loengute ja seminaride teemad on valitud selliselt, et avardada üle 50-aastaste teadmishimuliste kuulajate silmaringi. Pikemat aega on kõige populaarsemad loengud olnud tervise- ja kultuurivaldkonnast. Paljudes piirkondades korraldatakse lisaks loengutele veel keelekursusi, õpitubasid ja väljasõite. Programmi edukaks läbimiseks ja täiendusõppe tõendi saamiseks oli vaja osaleda 75 protsendil loengutest.

Väärikate ülikooli tegevust toetavad kohalikud omavalitsused, Hasartmängumaksu Nõukogu ja eraettevõtjad.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Tartu Ülikooli raamatukogu vanemteadur Meelis Friedenthal sõnas, et ehkki disputatsioon ja praegusaja termin väitekiri on sünonüümid, on neil suur sisuline vahe. „Enamik tolleaegseid väitekirju ei olnud kirjutatud akadeemilise kraadi saamiseks, nii nagu see meil praegu on,“ tõdes ta. Nimelt kasutati varauusaegsetes ülikoolides avalikke ja privaatdisputatsioone ühe peamise õppe- ja eksamineerimisvahendina. Need tekstid sisaldasid peale arutluse alla tulevate teeside ka dedikatsioone, pühendusluuletusi ning pöördumisi lugeja ja sõprade poole.

Varauusaja (16.–18. sajandi) ülikoolide statuutides nõuti üldiselt, et kõik avalikud disputatsioonid tuleb trükkida ja enne disputatsiooni kõigile osalejatele välja jagada. Tavaliselt jagati neid ülikooli kirikus nädal enne dispuuti. Neid tekste saadeti aga ka oma rahastajatele, sõpradele ja kolleegidele teistes ülikoolides. Seega toimisid disputatsioonid omalaadsete teadusartiklitena, aidates kaasa teadmiste levikule. 

Kuna kõik tolleaegsed väitekirjad pidid olema saanud enne kaitsmist dekaani heakskiidu, peegeldavad need väga täpselt oma ajastu intellektuaalset konsensust ja piirkonna õpetamiskliimat. Läänemere piirkond oli varauusajal intellektuaalselt, usuliselt ja poliitiliselt keeruline regioon: siin leidus vanu ülikoole, kus oli palju üliõpilasi ja professoreid, aga ka selliseid ülikoole, mis olid äsja avatud ja üsna väikese üliõpilaskonnaga. Siiski olid kõigil akadeemilistel institutsioonidel omavahel üsna elavad kontaktid. Üliõpilased õppisid sageli mitmes ülikoolis korraga ja õppeasutuste vahel liikusid ka professorid.

Tartus peetava konverentsi eesmärk on saada parem ülevaade Läänemere piirkonna akadeemilistest institutsioonidest ning mõista nende poliitilisi, usulisi ja filosoofilisi sarnasusi ja erinevusi. Peamiselt inglise keeles peetava konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskus, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž, Swedish Collegium for Advanced Study (SCAS), Pro Futura Scientia ning Helleno-Nordica.

Foto: vasakul 1635. aastal Tartus kaitstud disputatsiooni tiitelleht "Vooruse kohta". Paremal 1633. aastal Tartus kaitstud füüsika-alase väitekirja tiitelleht "Tule loomuse kohta".

Seminarile on oodatud kõik haridushuvilised, et saada praktilisi teadmisi, kuidas kestliku arengu teemasid seotakse haridusuuendustega, sh digilahendustega siin- ja sealpool maailma. Esinejate seas on Elina Lehtomäki, Oulu Ülikooli maailmahariduse professor; Roksolana Sliusar, haridusliku start-upi looja; Maarja Hallik ja Liisa Puusepp TLÜst. Võimalus osaleda interaktiivsel Tallinna Ülikooli KAE avastusrajal, mis tehtud eksklusiivselt ainult selleks päevaks Telliskivisse!

Uuri põnevat PÄEVAKAVA

Seminarile registreerimine

Seminar on reaalajas jälgitav https://www.facebook.com/Maailmakool/.

Registreerimine on avatud kuni 28. mai.

Võta osa ka kestliku arengu nädalast oma koolis ja vaata siit lähemalt: https://www.facebook.com/events/185901192032929/.

Allikas: MTÜ Mondo pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Loodi kestliku arengu koalitsioon
• MTÜ Mondo sotsiaalmeedia talvekool