Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline


Avaldaja:Madli Leikop14. Märts 2018

Isegi kui üldhariduskoolis antakse hea haridus ja tundub, et tehnoloogia pole üldse vajalik, siis mõeldes, mis ühiskonnas me elame ja kasvame, on see midagi, mille peame enda omaks tegema. Muidu on tehnika meist üle, mitte meie tehnikast.

Digioskused kõige üldisemalt aitavad toime tulla igapäevaelus, kirjutab HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn Postimehe arvamusveebis

Kui alustasin tööd Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses, oli selge, et teen elus kannapöörde: 20-aastase staažiga tegevõpetajast sai tehnoloogiaprogrammi ProgeTiigri programmijuht. Kas see just rindejoone teist poolt tähendas, aga teistsugust vaadet koolides toimuvale nõuab programmi juhtimine küll.

Meil räägitakse endiselt Tiigrihüppest ja sellest, kas tiiger ikka hüppab või magab või mis tast tulevikus saab. Aga meil on juba viis aastat haridusmaastikule oma tehnoloogilisi käpajälgi jätnud ProgeTiiger, ja pole näha, et tema tegutsemine vaibuks.

ProgeTiigri programm on loodud selleks, et lapsed ja noored mõistaksid paremini tehnoloogia toimimise ja loomise aluseid, oleksid head probleemilahendajad, oleksid loovad ja ise loojad. ProgeTiiger on üks vahend, et digipööre («Digipöörde programm 2017-2020» toetab Eesti elukestva õppe strateegia rakendumist) ehk digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi oleks alus-, üld- ja kutsehariduses aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis.

Loe arvamuslugu täismahus Postimehe veebist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal: