Alates 4. aprillist muuseumi peamajas ajaloolises toomkirikus avatud uus aastanäitus „Kuritöö ja karistus“ seab keskmesse kriminalistika ning Eesti õigussüsteemi arengu kahe tõestisündinud mõrvamüsteeriumi näitel. Esimene neist viib külastaja 1934. aasta Elvasse, kus segastel asjaoludel leiab oma lõpu proua Liisa. Teine lugu aga toimub 1959. aastal Kohtla-Järve lähistel, kus mängufilmiliku röövi käigus langeb varaste saagiks ligi pool miljonit rubla. „Mõlemad lood aitavad paremini mõista Eesti viimase saja aasta olulisemaid arenguid kriminalistika ja õigussüsteemi vallas ning Tartu Ülikooli rolli selle keskkonna kujundamisel,“ rääkis näituse kuraator Mairo Rääsk. Näitusesaalis on nii põnevat video-, pildi- ja tekstimaterjali kui ka arvukalt võimalusi ise eeluurimisruumis- või analüüsikeskuses uurimistööd teha.

Aastateemast lähtuvad uued näitused ka ülikooli muuseumi teistes majades. 19. aprillil avatava Tartu Ülikooli kunstimuuseum näitusega „Kuritöö ja karistus: ülikooli kartser“ satub külastaja ülikooli peahoone pööningul asuvasse väiksesse salapärasesse ruumi, mis annab tunnistust ajast, kui ülikoolil oli omaette kohtusüsteem. Näitusel saab teada, mille eest tudengeid Tartu Ülikoolis 19. sajandi lõpukümnenditel kõige sagedamini karistati ning kui karmid need karistused olid. Kas tõesti pidi raamatu tagastamisega hilinenud tudeng suisa kaks päeva pisikeses ruumis elu üle järele mõtlema? „Toome külastajateni ka paeluvad lood üliõpilastest, kes ühel või teisel põhjusel kartseris aega veetma pidid ning loome võimaluse tutvuda kartseri seintele jäetud joonistuste ja kirjutistega,“ tutvustas näitust kuraator Kristiina Tiideberg. 

Sarja kolmas näitus „Kuritöö ja karistus: spekter paljastab saladusi“ avatakse Tartu tähetorni õuel 27. aprillil. „Kõik jätab endast maha mingi jälje. Nii päikesesüsteemi sünd kui plahvatav täht, nii murtud luu kui ka kõige osavam kunstiteose võltsija. Mõningaid jälgi on meil võimalik palja silmaga tabada, kuid teiste avastamiseks tuleb abiks võtta spektroskoopia,“ juhatas näituse sisse kuraator Janet Laidla.

Kõigi kolme näitusega kaasnevad ka haridusprogrammid erinevatele kooliastmetele ning 13. aprillil toimub aastateemast ajendatuna Toomemäel mõrvamüsteerium. 

Sünnipäevakuul näeb ilmavalgust ka üle 300-leheküljeline rikkaliku pildimaterjaliga raamat „Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“. TÜ muuseumi direktori Mariann Raisma ja TÜ kunstiajaloo teaduri Krista Andresoni koostatud raamat võtab mitmete tuntud kunstiajaloolaste ja kultuuriloolaste abil kokku hoone 800 aasta pikkuse ajaloo.  Mariann Raisma avaldas heameelt, et muuseum saab just oma sünnipäevakuul esitleda esimest ülevaateteost, mis Tartu toomkirikust on kirjutatud. „Sellel hoonel on väga värvikas lugu, kuid siit iga päev mööda jalutades ei pruugi me sellele mälestusmärgile alati piisavalt tähelepanu pöörata. Arvestades toomkiriku tähendust Eesti kultuuriloos, võime vaid ette kujutada, mida kõike need seinad on näinud ning missuguste aegade tunnistajaks olnud,“ sõnas ta.

Raamat pakub sissevaadet Eesti ühe kõige vanema ja huvitavama looga hoone ehitus- ja tegevusloosse. „Usun, et see raamat on väärikas austusavaldus ühele Tartu linna sümbolile ning võiks põnevaid tahke avada nii linnakodanikele kui ka külalistele,“ lisas Raisma. Raamatut on võimalik soetada Tartu Ülikooli muuseumi Toompoest alates 20. aprillist. 

Allikas ja foto: TÜ pressiteade ja muuseumi koduleht. 

Samal teemal:

• Üle-eestiline ajarännak viis üle 8000 õpilase Eesti iseseisvuse sünniaega
• Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverents keskendub loodus- ja täppisteadlaste Pühadele Graalidele

Peamiselt 4.–7. klasside õpilastele mõeldud matemaatikavõistlusel osales 762 õpilast 143 koolist. Seekord koosnes võistlus ülesannetest, mis olid jagatud teemade kaupa. Õpilastel tuli lahendada arvude, kujundite, lugude ja loogika maailma ülesandeid. Esitatud 160 ülesandest lahendasid Ardi ja Agnes ära 158 ülesannet, Sten 157 ülesannet.

"Kuubik on üks lahedamaid matemaatika loogikavõistlusi. Ootan alati järgmise vooru ülesandeid ja kui need ilmuvad, siis ei saa neid enne käest panna, kui kõik on lahendatud. Minust on saanud Kuubiku fänn," kiitis parima tulemuse saanud Ardi Raag.

Võistluse 50 parimale õpilasele on diplomid ja auhinnaks õpikuid ja töövihikuid asendava veebirakenduse OPIQ kinkekaart.

Võistluse ülesanded ja tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Matemaatikavõistlust Kuubik korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Lisainfo: Maksim Ivanov, TÜ teaduskooli matemaatika peaspetsialist, maksim.ivanov@ut.ee

Samal teemal:

• Statistikaülesannete koostamise võistlus õpilastele ja üliõpilastele
• Jaak Aaviksoo: lai matemaatika kui laiem tee tulevikku

World Literacy Foundation on ülemaailmne ühendus, mille eesmärgiks on kirjaoskuse edendamine, ja WLF selleaastane kokkusaamine World Literacy Summit toimus 25.-27. märtsini Oxfordi Ülikoolis.

Avasõna sai kirjaoskuse edendamise kõneisik Madalmaade printsess Laurentien, kes näitas end ka edasises paneelarutelus terase asjatundjana. Ta tõi esile õppija vaatepunkti olulisuse – edu sõltub sellest, kuidas õpilane, olgu noor või vana, ise oma tegevust näeb ja hindab. Üks asjaolu, mis kirjaoskuse edenemist segab, on häbitunne. Kui laps häbeneb, et ei oska, väldib ta lugemisülesandeid, ja kui lapsevanemal on häbi, et ta ei jõua ega oska lapse arengut toetada, väldib ta kooliga suhtlemist; ja kui haridusjuht tunneb häbi, et tema tegevusväljal on takerduvaid õppijaid, püüab ta probleemi varjata.

Niisamuti on tähtis mõista, et kirjaoskust ei saa lahterdada üksnes haridusprobleemiks. Kui tööstusettevõtted jm korporatsioonid hakkavad aru saama, et neile on oluline haritud töötaja kui ka haritud klient, asuvad nad toetama ja korraldama kirjaoskust edasiviivaid tegevusi. Hea näitena tutvustati Oxfordis kosmeetikafirma Lancôme heategevusprojekti „Write her Future“ naiste hariduse toeks, et naistel oleks rohkem eneseväärikust ja nad hooliksid oma tervisest.

Oluline muutus on toimumas keeleliste vähemuste ja vähearenenud maade õppekeele osas. Kui varasemalt on püütud kirjaoskust levitada keelekümbluse vormis, riigikeele või muu jõupositsiooniga keele kaudu õpetamisel, siis nüüdseks on nt Kanadas (kust meie koolirahvas on oma keelekümblusideed saanud) sellest piinlikkustundega loobutud: iga lapse arengule on parim õppida lugema ja kirjutama oma emakeeles. (NB keelt on muidugi kasulik õppida keelekümbluses, aga kirjaoskus tuleks eelnevalt omandada emakeeles.) Selleks on hakatud korraldama kogukondlikke tegevusi, kus oma kogukonna vanemad inimesed jutustavad lastele lugusid, neid pannakse kollektiivselt kirja, oma kodukoha lugude põhjal koostatakse e-raamatuid, kohaliku ainesega lugusid tõlgitakse piirkonna murretesse – et see keel, mida laps hakkab kohtama trükituna, oleks talle suuliselt juba omane ja seega lugemisel arusaadav. Suurepärane näide sellest on SunBooks : projekt, mille käigus viiakse Ugandasse päikesetoitel tahvelarvutid; kogutakse lugusid kohalikelt jutuvestjatelt ja kirjanikelt, ja antakse need digikujul lastele lugemiseks.

See nõue – et kirjaoskus peab saama omandada emakeeles – on ka üks viiest põhijäreldusest, mida WLS järgselt avaldati. https://www.devex.com/news/5-ways-to-improve-global-literacy-92438

Paraku ei ole harimine kusagil liiga heldelt rahastatud; logopeedide ja õpiabi puudust kurdetakse üleüldiselt. Võtmesõnadeks on vabatahtlik töö ning võimalikult odav lugemisvara,sh digitaalselt jagatav.

Kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses tuleb arutlusele ka Eesti Lugemisühingu peatsel konverentsil „Igal linnul oma laul“ 15. juunil 2018 Randvere Koolis. Jälgige teateid www.lugemisyhing.ee ja Eesti Lugemisühingu FB-s.

Veebiseminaril rääkisid Aivar Hiio (HITSA), Ingrid Maadvere (HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasium), Erich Brutus (Tartu Kunstikool) ja Jaanus Paasoja (Tallinna Südalinna Kool) virtuaalreaalsusese rakanedamisesr õppetöösse.

Veebiseminar on järelvaadatav siin>>

Kas ja kuidas kasutate te oma kooli virtuaalreaalsust ja liitreaalsust? Ootame tagasisidet kuni 8. aprillini! Tagasisidet saab anda siin>>

Filmi tutvustus:

Rokhsar on terane, ilus ja armastatud, tal läheb koolis hästi ja ta on andekas jalgpallur. Kuid 14-aastane neiu on õnnetu. Viis aastat tagasi pages ta koos vanemate ja vanemate õdede-vendadega Taani. Afganistanis oli nende elu ohus, kuid Taanis pole suurel pere ikka veel elamisluba ning iga päev võib tulla väljasaatmiskäsk. Rokhsarile kui pere noorimale liikmele on saatus määranud keerulise rolli. Et tema valdab ainsana vabalt taani keelt, jääb tema peale kogu juristide ja immigratsiooniametnikega suhtlemine. Kas 14-aastane tüdruk jaksab sellist taaka kanda? Sõbrad, naabrid ja sugulased pakuvad küll oma abi, kuid pagulasi puudutav poliitika on tihti karm ja halastamatu.

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Film linastub eestikeelsete subtiitritega 11. ja 16. aprillil kell 15:00. Filmile eelneb umbes 10  minuti pikkune sissejuhatus. Õpetajatele valmistatakse taas ette õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Allikas: kino Sõprus info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• "Klassiga kinno" eriprogrammi raames linastub detsembris dokumentaalfilm „Audrie ja Daisy“
• Taas klassiga kinno!

Kohtumisel osaleb ka Hiina suursaadik Li Chao.

„Eesti keelt õpetatakse hetkel umbes 30s maailma ülikoolis ja õppijate arv on üle 1000 tudengi. Suuremalt jaolt on need üliõpilased sooritamas eesti keele ja kultuuri moodulit või kõrvalainet. Eesti keelt peaainena on väljaspool Eestit võimalik õppida siiski vähestes ülikoolides Soomes, Leedus, Venemaal ja Ungaris. Eeltoodust lähtuvalt on igati positiivne, et BISU ülikool Hiinas on avanud eesti keele ja kultuuri eriala. Sel moel on võimalik kasvatada Eesti tuntust Aasia regioonis ja konkreetsemalt Hiinas,“ selgitab koostöölepingu vajalikkust eesti keele võõrkeelena professor ja rakenduslingvistika osakonna juhataja Birute Klaas-Lang.

Leping sätestab Beijing International Studies University (BISU) üliõpilaste aastase eesti keele programmi Tartu Ülikoolis ja bakalaureuseõppe eesti keele võõrkeelena erialal. Koostöölepingule kirjutavad 29. märtsil kell 16.30 senati saalis alla TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop ja BISU president Ji Jinbiao.

Hiina delegatsiooni kuuluvad BISU (Beijng International Studies University) ja Pekingi linnavalitsuse esindajad ning kohtumisel osalevad ka Hiina suursaadik Li Chao ja direktor Hu Yong. Visiidi käigus tutvutakse Tartu Ülikooli ja selle ajalooga ning toimuvad kohtumised humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• EBSi üliõpilased aitavad Volkswagenil Hiina turul äri arendada
• Maailmafirmas tulevikutarkust kogumas

Tudengimess toimub Tartus juba viiendat aastat ning peamiselt osalevad seal Eesti Maaülikooli õppekavadega seotud ettevõtted. Messi projektijuht Katrin Kreegimäe sõnul on messi fookuses ettevõtete-praktikabaaside ning koolipoolsete praktikajuhendajate koostöö tõhustamine. „Töötoad toimuvad sel korral ka neile, et arutada vastastikuseid ootusi ja võimalusi praktika parendamiseks,“ lisas Kreegimäe.  

Lisaks on messil võimalus osaleda kahes seminaris, millest esimeses jagab Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna karjääriinfo spetsialist Külli Pedari nippe praktikale ja töökohale kandideerimiseks. Sellele järgnevas infotunnis annab praktika sooritamise võimalustest välismaal ülevaate maaülikooli õppeosakonna välissuhete spetsialist Karoli Kõiv. Päeva lõpetab Liisi Jürgenson ülevaatega osalemisest Southwesterni programmis. 

„Kogemused näitavad, et õnnestunud praktikast kasvab sageli välja pikaajaline töösuhe,“ innustab projektijuht Katrin Kreegimäe tudengeid messist osa võtma ning ettevõtjatega vahetult suhtlema.

Maaülikooli spordihoone (Kreutzwaldi 3) uksed on avatud kell 11.00–15.00. Sissepääs messile on tasuta.

Allikas: Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Maaülikooli raamatukogu sai rariteetsed teosed
• Maaülikool tunnustab väljapaistvaid tegijaid

Need muutused nõuavad viivitamatut suunamuutust, hoiatavad teadlased mahukas ÜRO koondaruandes looduse olukorra teemal.

ÜRO liikmesriikide poolt loodud valitsustevaheline elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) avaldas 23. märtsil rohkem kui saja riigi 550 teadlase panusega koostatud regioonipõhised aruanded, mis koondavad senise parima teadmise looduse seisundi, seda ohustavate tegurite ja edasiste vajalike tegevuste kohta. 

Aruannetes näidati, et nii elurikkus kui ka sellest sõltuvad inimestele eluliselt olulised looduse hüved kahanevad maailma igas piirkonnas aina kiirenevas tempos, seades ohtu kogu inimkonna jätkusuutlikkuse. Et peatada elukeskkonna hävimine, tuleb kohe muuta poliitikas ja ühiskondlikes eesmärkides suunda ning keskenduda majanduskasvu asemel inimeste heaolule laiemalt.

Euroopat ja Kesk-Aasiat käsitlevas IPBES-i aruandes leiavad teadlased, et suures osas Euroopas on looduskeskkonna seisund juba nii palju halvenenud, et see ohustab ka meile elutähtsate looduse hüvede säilimist. Nende seas on näiteks tolmeldamine, mullaviljakuse säilimine, kaitse üleujutuste vastu ja kliimaregulatsioon. Euroopa elurikkust vähendavad kõige rohkem sellised tegurid nagu intensiivsest põllumajandusest ja metsandusest tulenev elupaikade kadu, põllumajandusest ja mujalt lähtuv keskkonnasaaste, ülepüük ning võõrliikide levik. Aruandes tõdetakse muu hulgas, et Euroopa Liidu põllumajanduse toetamise skeemid soodustavad jätkusuutmatuid põllumajanduspraktikaid, millel on olnud elurikkuse hävimises juhtroll.

„Samal ajal kui aruanne vastu võeti, tuli Prantsusmaalt teade, et viimase 15 aasta jooksul on kadunud kolmandik nende põllulindudest. Sarnases suurusjärgus muutused iseloomustavad ka teisi Euroopa riike, sealhulgas Eestit. Võrreldes eelmise sajandi esimese poolega on kadunud või peaaegu hävinud üle 95% liigirikastest niidukooslustest ja kaks kolmandikku soodest, ning vaid 2% meie metsadest saab pidada vanadeks loodusmetsadeks. Kuigi meil on ka positiivseid arengutendentse, tuleb pidevalt teateid oluliste liigirühmade elurikkuse kokkuvarisemise kohta ja need teevad äärmiselt suurt muret,“ ütles aruande üks autoritest, Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm. 

Helm rõhutas, et teadlased näevad ka lahendusi: „Kui tahame oma head elukvaliteeti säilitada, peame hakkama looduse eest paremat hoolt kandma. Teadmised selleks on olemas, kuid viivitamiseks enam aega ei ole. Elurikkuse kao peatamine ja keskkonnaseisundi parandamine peab saama peavooluteemaks ka Eesti ühiskonnas ja poliitikas. See peab saama eesmärgiks, mille poole liigume põllumajanduses, metsanduses ja energeetikas ning millele toetub tark ja jätkusuutlik majandus.“

Aruanded, mille valmimisele aitasid peale teadlaste kaasa valitsused, valitsusvälised organisatsioonid ja kohalikku pärimusteadmust kandvad kogukonnad, on kinnitanud 129 riigi valitsuse esindajad, sealhulgas Eesti valitsus. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Peakorraldaja Elmar Reinholdi sõnul on järjekorras 13. teadusfestivali peateema seotud Eesti teadus- ja kultuuripärandiga läbi viimase 100 aasta.

“Selle aasta festival räägib teadusest kui kultuurikeskonna arendajast ja vastupidi. Lisaks sellele pöörame rõhku Eesti värvikale ajaloole, mis on seotud meie keskkonna ja selle hoidmisega. Kutsume teid läbi viima sündmusi, mis keskenduvad Eesti teaduse arengule, saavutustele, ajaloole ning tulevikule läbi keskkonna säilitamise,“ tutvustas peakorraldaja.

Reinhold selgitas, et festivali eesmärk on tekitada inimestes huvi teaduses toimuva vastu. Samuti soovitakse huvilistele luua paremaid võimalusi Eesti teaduse ja teadlaste tööga tutvumiseks.

„Meie jaoks on oluline ka soodustada dialoogi tekkimist avalikkuse ja teadustööga tegelevate inimeste vahel,“ lisas peakorraldaja.

26.-29. septembrini aset leidev Teadlaste Öö festival on ainus üle-eestiline teadusfestival ja ühtlasi ka kõige pikema traditsiooniga teadussündmus terves Baltikumis. Mullu toimus festivali raames üle 900 teadussündmuse ja seda ligi 40 kohas üle Eesti.

Registreerimine kaaskorraldajaks aadressil www.teadlasteöö.ee/korraldajale või e-maili teel tof@ahhaa.ee.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Teadlaste Ööl saab TTÜ Mektorys kohtuda robotitega
• Elroni rongid täituvad teaduskatsetega

Olümpiaadi lõppvoorus osales 100 õpilast, kes olid piirkondlikes voorudes jõudnud 25 parima sekka. Esimesel päeval lahendasid koolinoored teoreetilisi ülesandeid. 9.–10. klassi õpilaste lemmikülesanded olid äikese ajal toimuvast reaktsioonist hapniku ja lämmastiku vahel ning toidupakkide soojendamiseks kasutatavatest keemilistest segudest tingimustes, kus see pole võimalik tavapäraste meetoditega. 11.–12. klassi õpilastele meeldis enim klassikaline tundmatu aine X leidmise ülesanne, kus tuvastatavaks molekuliks oli naftaleen. Teisel päeval määrasid 9.–10. klassi õpilased praktilises voorus tiitrimise teel apteegis müügiloleva vesinikperoksiidi massiprotsendilist sisaldust ja 11.–12. klassi õpilased tegid orgaanilist sünteesi.

Tulemusi hinnati klasside kaupa. Parimad noored keemikud on Martin Rahe (9. klass) ja Kadri Muuga (10. klass) Tallinna Reaalkoolist, Mikael Rinne (11. klass) Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist ja Juri Volodin (12. klass) Tallinna Õismäe Vene Lütseumist. Tallinna Reaalkooli õpilased panid kinni esikolmiku nii 9. kui 10. klasside arvestus, lisaks teise koha 12. klasside arvestuses. Tulemuste protokolle saab vaadata teaduskooli veebilehelt.

"Soovime tänada ja tunnustada neid õpetajaid, kelle õpilasi pääseb igal aastal lõppvooru silmapaistvalt palju," lausus keemiaolümpiaadi komisjoni esimees Lona-Liisa Pruks. "Tänavu oli lõppvoorus kõige enam Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Martin Saare, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Eha Paabo ja Tallinna Reaalkooli õpetaja Andrus Kangro õpilasi."

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan professor Peeter Burk õnnitles kõiki lõppvooru jõudnud õpilasi, sest nad on automaatselt vastu võetud valdkonna õppekavadele. Parimad õpilased osalevad 30. märtsist 3. aprillini treeninglaagris, kus valitakse välja noored, kes esindavad Eestit Balti keemiaolümpiaadil Lätis, 50. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil Tšehhis ja Slovakkias ning Mendelejevi olümpiaadil Valgevenes.

Keemiaolümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli teaduskool. Koostööpartnerid ja toetajad olid Eesti Energia, Estko ja NPM Silmet.

Lisainfo: Lona-Liisa Pruks, keemiaolümpiaadi komisjoni esimees, lona.pruks@gmail.com, telefon 5904 4909

Foto: Koolielu arhiiv.