Esmaspäeval, 1. juunil toimub eesti keele teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 1860 eksamitegijat. Riigieksamite sooritamine ei ole sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja riigieksamite tegemine on vabatahtlik. Eksaminandid teevad matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00. Täpsem info eksami sisu kohta avaldatakse Innove kodulehel hiljemalt kl 16.

Esmaspäeval, 1. juunil toimub eesti keele teise keelena riigieksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 1.-3. juunini. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10.00 ja lõpeb ligikaudu 14.30.

Riigieksamite periood jätkub 5. juunil toimuva matemaatika eksamiga. Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei korraldata. Rahvusvahelise inglise keele eksami Cambridge C1 Advanced eksamisessioon on 12.-22. juunini ning saksa keele Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid toimuvad 8.- 11. juunil. Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid on planeeritud augusti algusesse. 
 
Riigieksameid teeb tänavu kokku 9861 õpilast, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 544 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 965 kutseõppeasutuste õpilased. 

Riigieksamite tulemused on teada hiljemalt 30. juunil ning avaldatakse infosüsteemis EIS ja riigiportaalis www.eesti.ee. Õpilastele väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused hiljemalt 1. juulil.

Riigieksamid korraldatakse kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid silmas pidades.

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Photo by Scott Graham on Unsplash

Samal teemal:

• 2020. a riigieksamitele on registreerunud 10862 õpilast

Head eksamitegijad!

Tänavuse õppeaasta eel ütlesin, et meil tuleb digipöörane õppeaasta. Pidasin siis silmas koolide uuenevaid IT taristuid, koolidesse jõudvaid nutikaid seadmeid ja suurenevat digiõpikute valikut – kõike seda, mis aitab nüüdisajastada õppekeskkonda. Õppeaasta kujuneski digipööraseks, kuid palju jõulisemalt, kui me tookord, sügise hakul oskasime ette kujutada. Sõnas on vägi, nagu ütles Veljo Tormis. Eesti rahvatarkuste seas on selle väe kohta palju õpetlikke ja ka hoiatavaid ütlemisi. Vahetult eesti keele eksami eel on igati sobilik meenutada vanasõnu:

 Hea sõna võidab võõra väe.
 Sõna vägi on suurem kui sõjavägi.
 Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
 Enne mõtle, siis ütle.
 Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
 Ausõnal augud sees.
 Lahke sõna aitab rohkem kui vits.
 Meest sõnast, härga sarvest.
 Suu ees sulasõber, tagaselja verivaenlane.
 Pipart sulle keele peale.

Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutame päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juurdleksime. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja välja öeldud sõnadel mõju. Vajame kõik julgustavat ja toetavat sõna. Targa sõnaga, mis õigel ajal öeldud, võib palju head korda saata. Lohaka ja mõtlematu ütlemisega on vastupidi – võime endale hoopis probleeme tekitada. Kõik oleneb sellest, mida me oskame antud olukorras öelda ja kuidas me seda teeme. Peame teadma, milliseid sõnu kasutame ja milliseid väldime. Kord lendu lastud sõna enam tagasi võtta ei saa. 

Tulles tagasi digipöörase õppeaasta juurde – neid sõnu olen valmis ikka ja jälle kordama. Märtsi keskel üleilmse viirusepuhangu tõttu distantõppele üle minnes oli Eesti paljude riikidega võrreldes kindlamas seisus. Digivahendite, e-õppe materjalide ja e-õpikeskkondade kasutamine õppetöös polnud meie jaoks ju midagi uut. Ometi tuli ka meil distantsõppe esimestel nädalatel kiiresti ja väga palju uut õppida. Näiteks selgus, et varasemast hoopis enam läks vaja enesejuhtimise ja iseseisva töö oskust.

Head koolilõpetajad! Ma tunnustan teid, teie õpetajaid ja vanemaid tehtud töö ja nähtud vaeva eest. Tänu teie südikusele jätkus hariduselu Eestis ka eriolukorra ajal ning e-õppe võimalused ja võimekus kasvasid veelgi.

Soovin teile tänaseks eesti keele riigieksamiks rahulikku meelt, nutikaid mõttekäike ja oskuslikku sõnavalikut. Olge tublid!

Allikas: HTMi pressiteade

Samsungi kooliõpilastele mõeldud digiõppeprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte selgitas, et õpilastelt nende kogemuste kohta uurides selgus kõige olulisema soovitusena mitte lükata päeva kohustusi edasi ja pigem tegeleda nendega kohe. „Distantsõppe alguses tundus paljudele, et distantsilt õppides on ka kohustusi vähem, aga päris kiiresti sai siiski õpilastele selgeks, et tegelikult on koormus sama suur ja mõnes mõttes isegi suurem, sest iseseisvat tööd on tunduvalt rohkem,“ selgitas Tamelyte.

Seega tõid õpilased välja, et kindlasti on kõige olulisem võtta distantsõppe päeva nagu tavalist koolipäeva, kus tuleb tundide raames on ülesanded kohe ka ära teha. „Õpilased said ise aru, et nihverdamine ei vii kaugele, kuna tegemata töö ei kao kuhugi ära ning netis on selle kohta ju ka märge olemas ja on lihtsalt tõestatav milline ülesanne kuna kätte anti,“ märkis Tamelyte. Suurema õppekoormuse juures võib aga tegemata tööde hulk hakata vägagi kiiresti kuhjuma.

Noorte poolt kerkis esile ka huvitav väljend „küberhäbi“. Ehk situatsioon, kus kõik su kaaslased näevad õppesüsteemist selgelt, et sina üksinda oled jätnud mingi töö tegemata, kui kõik teised said sellega hakkama. „See ei tähenda isegi seda, et kedagi oleks tegemata ülesannete pärast hakatud kiusama, aga õpilased tundsid ise seda „küberhäbi“, kui nägid näiteks, et tööde nimekirjas on ainult sinu nime tagant puudu tehtud tööd tähistav linnukene,“ lausus Tamelyte lisades, et see on kindlasti ka teema, mida Õpilaste Digitaalne IQ programm võiks küberkiusamise kõrval tulevikus põhjalikumalt uurida.

Tehnilisemate soovitustena tõid õpilased välja, et e-tundide ajal on võimalusel hea kasutada kõrval ka mingit teist ekraani, millelt oleks võimalik eraldi materjale uurida või infot otsida. Lisaekraan võimaldab piltlikult öeldes korraga hoida lahti mitut erinevat õpikut või muud informatiivset materjali. Vajadusel isegi eraldi konverentskõne klassikaaslaste või pinginaabriga, et jooksvalt teema üle arutleda. Nii nagu ka tavalises koolitunnis.

 Paljud õpilased ja klassid lõid ka enda grupi- või klassiülesed regulaarsed konverentskõned või vestlusgrupid. „Koolitundide ja vahetundide ajal toimuv suhtlus õpilaste vahel on siiski väga oluliseks osaks kooliõppe juures ja e-õppe ajal said noored sellest ka ise aru ning loodi eraldi grupivestlused, et siis saaks jooksvalt kõike olulist kaaslastega arutada,“ märkis Tamelyte.

Vahetunde soovitasid õpilased kasutada just selleks, milleks need ka koolis olles on mõeldud – omavahel suhtlemiseks, söömiseks ja niisama väikese puhkepausi võtmiseks. Küll aga tuleks jälgida, et paus ei veniks liiga pikaks ning pärast puhkehetke naaseksid kõik oma töö juurde.

Kuigi põhjalikud uuringud distantsõppe mõjude kohta ootavad alles ees, siis näiteks Viimsi gümnaasium, kus toimus ka Digitaalse IQ üks vestlusringe, viis läbi esialgse uuringu enda õpilaste seas. Vastanutest 53% leidis, et distantsõppe tunnid on pigem produktiivsed, sest kodus on vabam õppida, energiat on rohkem ja stressi vähem. Üle poole vastanutest oli õpikeskkondadega rahul või leiavad, et vähemalt enamikus tundides kasutatakse sobilikke keskkondi. 65% õpilastest nentis, et saavad tagasisidet õpetajatelt piisavalt nii hindeliste tööde kui ka jooksva suulise ja kirjaliku tagasiside kaudu. 

Loo saatis Koolielule Samsungi kooliõpilastele mõeldud digiõppeprogrammi Digitaalne IQ esindaja. Foto: Photo by ian dooley on Unsplash

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt
• Netikett ootab võistlustöid

Esimese sammuna loevad tuntud eesti  näitlejad sisse 50 eesti autorite raamatut Oskar Lutsu Kevadest Indrek Hargla Apteeker  Melchiori lugudeni. Esimesed heliraamatud jõuavad kuulajateni juba jaanipäevaks.  

„Eestis puudus seni heliraamatute turg. Selle algatusega ja kriisiaega ära kasutades saame käivitada kiirkorras heliraamatute kommertsturu, mis avab tulevikus võimalused ka heliraamatute laenutuseks ja muudeks kasutusviisideks,“ kommenteeris digikultuuri  teema-aasta juht Martin Aadamsoo. 

„Eestis on helindatud palju raamatuid, kuid peaaegu kõik need on saadaval CD-plaatidel, mida tänapäeval enam palju ei kasutata. Heliraamatute kuulamine nutiseadmest on tulevik, mis võimaldab neid kõikjale kaasa võtta ja sobival ajal kuulata,“ lisas Aadamsoo. 

Heliraamatud tehakse kättesaadavaks eestikeelsetel veebiplatvormidel. Huvipakkuvat sisu on valmimas kõigile vanuseklassidele ja kõikides žanrites. 

Koolinoorte rõõmuks loetakse suve alguseks sisse ka soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvaid teoseid, lisaks on valikus ilukirjandust ja populaarseid aimeraamatuid. Audioraamatutena on peagi kättesaadavad Oskar Lutsu „Kevade“, Mihkel Muti „Rahvusvaheline mees“, Indrek Hargla „Melchior ja Oleviste mõistatus“, Epp Aareleiu „Linnade põletamine“, Tõnu Õnnepalu „Mandala“, „Paradiis“ ja „Flandria päevik“, Andrus Kivirähki „Oskar ja Asjad“ ning „Tont ja Facebook“, Mudlumi „Poola poisid“, Mehis Heinsaare „Vanameeste näppaja“, Katrin Pautsi „Öömees“ ja paljud teised suurepärased eestikeelsed raamatud. 

Algatusega pakuti eriolukorra ajal rakendust ka Eesti näitlejatele, mil ettenägemata ajaks jäid ära kõik avalikud esinemised, etendused, kontserdid, meelelahutusüritused jm, mis on näitlejate igapäevane leib. Samas on see hea võimalus teadvustada näitlejatele audioraamatuid kui tuleviku töörakendust. 

Heliraamatute sisselugejateks on teiste seas Jan Uuspõld, Hannes Kaljujärv, Piret Simson, Raivo E. Tamm, Taavi Eelmaa, Rea Lest, Toomas Lunge, Tiina Mälberg, Tambet Tuisk, Liina Tennossaar, Maarja Mitt-Pichen, Ingrid Margus ja paljud teised tuntud Eesti näitlejad. 

2020. aasta on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud digikultuuri teema-aastaks.  Digikultuuriaasta peakorraldajateks on neli organisatsiooni – Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Instituut, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvusringhääling. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade
 
 
 

Noppeid võõrkeele õpetamiseks: https://twinspace.etwinning.net/94146/home
Autorid: Margit Laidvee, Ere Tumm

1.   Õpilased tutvustavad oma klassi/rühma lühidalt ühes õpitavas võõrkeeles luues endale sobivas keskkonnas postri, nt http://padlet.com, http://canva.com, http://postermywall.com. Oma klassi/rühma tutvustades leida ühisosa, mis ühendab klassi/rühma liikmeid omavahel.

2.   Kõige ilusama sõna oma õpitavas võõrkeeles! Selleks tuleb teil kõigepealt oma rühmas/klassis viia läbi demokraatlik hääletus, et selguks see üks ja ainus kõige ilusam sõna! Hääletuse protseduuri lepite õpilastega ise kokku. Sõna valimisel saab kasutada mõnda hääletuskeskkonda (answergarden, tricider.com, mentimeter.com, jne)

Kui sõna on välja valitud, siis tuleb seda kujundada! Paberile kirjutatud või arvutis kirjutatud sõna - see on liiga lihtne viis! Olge loomingulised ja kujutage seda sõna võttes appi nii loomingulisuse kui fantaasia!
Nüüd tuleb sõna jäädvustada fotole koos tüüpilise elemendi või tunnusega, mis assotsieerub endale selle keelega/seda keelt kõneleva riigi/riikidega.  Sõna peab fotol olema loetav.

3.  Võõrkeelse koomiksi tegemine vaheaja kohta!
Koomiksis peab olema vähemalt 4 pilti, koomiksis tuleb kasutada võõrkeeles sõnu sõnu: suvi, üllatus, päike, puhkus. Koomiksi tegemise keskkonna võib ise vabalt valida (nt goanimate.com, pixton.com jne). Tore keskkond on ka MakeBeliefsComix.  

4.  Kuldvillak oma kooli ja kodukoha kohta, mida teised projektis osalejad saaksid mängida.
-     Traditsioonilise Kuldvillaku tegemiseks kasutatakse tavaliselt keskkonda  https://jeopardylabs.com/
-     Sarnane keskkond: http://equizshow.com/
-      Teistsuguste võimalustega keskkond: www.baamboozle.com
Õpetused keskkondade kohta:
-          eQuizShow
-          jeopardylabs
-          baamboozle
 
Noppeid lasteaia ja algklasside multiprojektist: https://twinspace.etwinning.net/94054/home
Autorid: Leila Lehtmets, Terje Mägi, Ene Kruzman

1.   Tutvusta oma lasteaeda/ koolimaja/ kodukohta - kas joonistate, teete piltidest kollaaži või hoopis filmite, koostate online-esitlus jne. Mõned programmid, mida võib selleks katsetada:
-          https://www.thinglink.com/
-          https://www.powtoon.com/home/
-          https://www.kizoa.com/home
-          https://www.befunky.com/create/collage/
 
2.     Andke lapsele küsimustiku täitmise esimene kogemus, et laps mõistaks, mis on küsitlus ja kuidas küsimustele vastatakse. Näide küsimustikust.

Küsitlustega saame teada põnevaid andmeid: kas lapsed elavad maal või linnas, mis on laste lemmikõppeaine vm. Küsitluse vastustes olevaid andmeid saavad lapsed koos õpetajaga analüüsida (nt kas küsitluses osales rohkem poisse või tüdrukuid).

Õpetaja saab jagada lastele enne ankeedi täitmist teadmisi, mis on küsitlus ja kuidas ning milleks kogutud andmeid kasutada saab. See on ühtlasi hea võimalus käsitleda internetiturvalisuse küsimusi (millised linke avada, milliseid andmeid avalikustada ja mida kindlasti mitte jne).
Mõned võimalused:
-          Google Forms
-          https://www.surveymonkey.com/
-          https://www.eformular.com/
-          https://www.jotform.com/
 
3.   Tee ilusaid kevadfotosid ja koostaanimatsioon programmis www.pixiz.com (https://en.pixiz.com/template/3-dimensions-animated-cube-6-pictures-4064)

4.   Kuna hetkel oleme kõik oma kodudes, siis proovime saata õpetajale ja/või klassikaaslastele häältervitusi! Seekord peavad lapsed ise ülesande täitma ning selle õpetajale saatma. Juhend häälsõnumi salvestamiseks:
-          Ava https://vocaroo.com/
-          Mõtle oma tervitus valmis! Tutvusta, kes sa oled ja mida sa soovid kõigile oma sõpradele just praegu! Kui oled valmis mõelnud, vajuta punast nuppu ja hakka rääkima.
-          Kui oled lõpetanud, vajuta uuesti punasele nupule. Nüüd vajuta "save and share".
-          Kopeeri link ja saada see õpetajale.

Suur tänu suurepärastele eTwinningu mentoritele, kes on need ideed kokku pannud ning välja otsinud ka hulgaliselt kasulikke töövahendeid ülesannete teostamiseks.
 
eTwinningu multiprojektidega jätkame juba 2020. aasta sügisel! Rohkem infot eTwinningu kohta: http://www.hitsa.ee/etwinning.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Inspiratsiooni ja praktilisi ideid eTwinningu multiprojektidest

2018. aastast alates on Eestis peetud järjest rohkem uute koolihoonete arhitektuurivõistlusi. Eesti Arhitektide Liit on korraldanud neist kolm: Jõhvi Põhikooli, Kärdla Põhikooli ja Sillamäe Vanalinna Kooli arhitektuurivõistluse. Lisaks on Riigi Kinnisvara AS ja kohalikud omavalitsused korraldanud nii riigigümnaasiumite kui ka põhikoolide uute hoonete erinevat tüüpi arhitektuurivõistlusi. Eesti Arhitektide Liit oli neisse kaasatud kooskõlastajana ja liidu esindajad osalesid žüriide töös. Nende võistluste hulgast on näitusele valitud Võsu põhikooli ja lasteaia võistlus.

Võistlustele on iga korraga tulnud rohkem osalejaid: esimesena toimunud Kärdla Põhikooli võistlusele esitati viis ideekavandit, aga Võsu kooli võistlusele juba 15 ja Sillamäe kooli võistlusele 21 tööd. See kinnitab arhitektide kasvavat huvi kooliruumi loomise vastu ja ka seda, et Eesti Arhitektide Liidul on oluline roll kooliarhitektuuri nüüdisajastamises.

Eesti koolivõrgu korrastamine on hoo sisse saanud. Arhitektid annavad sellesse kaaluka panuse, aidates viia kooliruumi vastavusse muutunud õpikäsitusega.

Allikas: muuseumi pressiteade

Meemid ja GIF-id leiab ja saab alla laadida siit: https://www.haridus.nlib.ee/konkursi-tulemused. Neid saavad kasutada ka meediaväljaanded. 

Konkursi võitis 10-aastane Henri Markus GIF-iga “Pese käsi!”. Henri Markus kasutas oskuslikult ära digitaalarhiivist DIGAR leitud enam kui poole sajandi vanust kätepesuplakatit ning ühendas selle #PüsiTerve kampaaniaga ning COVID-19 viiruse vastase võitlusega. Nii töö teostus kui ka sõnum on professionaalne ning lisatud animatsioon sobis plakati üldise stiiliga. Peaauhind oli tahvelarvuti.  

Nagu ka pealkirjad näitavad, keskendusid paljud tööd COVID-19 ja eriolukorraga seotud teemadele. Eraldi märkis hindamiskomisjon ära 11-aastase Jakob Villemi iroonilise välispoliitilise töö “Boris ja koroona”, kus oli ühendatud nõukogudeaegne plakat, Ühendkuningriigi peaminister ja Ameerika Ühendriikide president.  

Samuti märgiti ära 10-aastase Ralf Martini “Ärge kõndige sõiduteel”, 12-aastase Marjette “Meie tänased mõtted”, 13-aastaste Eliisabeti ja Anni “Tüüpiline Zoomi kõne”, 12-aastase Karola “Püsige kodus”, 15-aastase Jaani “Ilma maskita mitte mingil juhul” ja 15-aastase Ott Aleksandri “2 meetrit”. Ära märgitud tööd ei ole esitatud paremuse järjekorras. 

15-aastase Ott Aleksandri võistlustöö

GIF-piltide või meemide loomisel tuli kasutada rahvusraamatukogu andmebaasides DIGAR ja DIGAR Eesti artiklite arhiiv leiduvaid materjale. Konkursil osalejatele olid antud vabad käed kasutada neis leiduvat materjali maksimaalselt mänguliselt ja loovalt. Osaleja võis lähtuda teemast, mis teda ennast kõnetab, või valida mõne raamatukogu poolt pakutud teemadest: Oh ajad, oh kombed!; Inimene ja loodus; Tehnilised imed meie ümber. Võistlustööd olid kolmes vanusegrupis: alg-, põhikool ja gümnaasium ning osalejaid oli vanuses 9-17 eluaastat. Enim oli 9-11-aastaseid. 

Kuna käimas on Digikultuuri teema-aasta 2020, siis on kuni aasta lõpuni oodata veel teisigi toredaid interaktiivseid digialgatusi. Täpsema info leiab: www.digikultuuriaasta.ee. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu ootab koolinoori GIF-piltide ja meemide konkursile

Kolm neljandikku vilistlastest leiavad, et nende praegune töökoht on õpitud erialaga väga lähedalt või suurel määral seotud.

Läbitud õpe vastas kolmveerandi vilistlaste ootustele ning umbes kaks kolmandikku kasutavad õpingute käigus omandatud oskusi oma töös väga sageli.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased on Eestis omandatud kõrgharidusega rahul ning saavad tööturul hästi hakkama. „Samas tuleb tõdeda, et enda konkurentsivõimet tööturul hindavad madalamalt doktoriõppe vilistlased ning loodusteaduste, matemaatika ja statistika valdkonna lõpetanud,“ ütles Vaher. Ta lisas, et vilistlasuuringu tulemused kinnitavad üliõpilaskonna muutumist. „Kui kümme aastat tagasi töötas nii enne õpingute algust kui ka õpingute ajal alla poole üliõpilastest, siis nüüdseks on neid ligi kolm viiendikku,“ märkis Vaher. „Kui enamasti peetakse töötamist õpinguid takistavaks teguriks, siis uuringu andmed näitavad, et üha enam üliõpilasi töötab erialasel tööl ja seda juba enne õppima asumist. See osutab, et kõrgkoolid peavad olema valmis järjest enam vastama töötava üliõpilase ootustele.“

Õpingute ajal töötas üle kolme neljandiku vilistlastest, sealhulgas 80% Eesti ning 62% välisvilistlastest. Võrreldes varasemate uuringutega on oluliselt kasvanud nende tudengite osakaal, kes töötasid nii enne õpingute algust kui ka õpingute ajal, ulatudes 57 protsendini. 2009. aasta andmetel töötas nii enne õppima asumist kui ka õpingute ajal alla poole ehk 45% vilistlastest.

Lõpetamisjärgselt iseloomustab Eesti kõrgkoolide vilistlasi kõrge tööhõive määr – 89%. Välismaal töötab 7% kõigist ja 5% Eesti vilistlastest. Umbes pooled välismaal viibivatest Eesti vilistlastest plaanivad lähitulevikus Eestisse naasta. Välisvilistlastest umbes poole töötavad välismaal ja pooled Eestis. Eestis töötavatest välisvilistlastest 42% plaanivad jääda Eestisse vähemalt kümneks aastaks ning 19% kuni viieks aastaks.

Kolmel juhul neljast on tehtav töö ja õpitud eriala omavahel seotud. Õpingutele vastava töökohaga vilistlasi on kõige rohkem IKT, hariduse ning tervise ja heaolu valdkondade vilistlaste seas. Võrreldes 2015. aastaga on enim kasvanud erialast tööd tegevate doktoriõppe vilistlaste osakaal – 58% vs 73%.

Praeguse töökoha leidmise juures pidasid vilistlased kõige olulisemaks erialaseid teadmisi, oskust teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada ning eesti ja inglise keele oskust. Vähem oluliseks peeti karjääriteenuseid, välismaa kogemust ja lõputöö teemat.

Taustainfo

Uuringu viis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi  Ernst & Young Baltic AS. 
Veebipõhine ankeetküsitlus tehti 2016.-2018. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku analüüsiti viie tuhande vilistlase vastuseid. 
Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta. 
Sarnaseid vilistlasuuringuid on tehtud Eestis iga kolme aasta järel, kõiki kõrgkoole hõlmava uuringuga alustati 2009. aastal. 

Allikas: HTMi pressiteade 

Ajakava

09:45 - 10:00 Kogunemine
10:00 - 10:15 Tervitussõnad
10:15 - 11:10 Modereerivad Veronika Rogalevitch ja Anne Rosenberg

Rahvusvaheliste suhete alused (P2TP.TK.098), Maili Vilson
How to Identify and Support Older Victims of Abuse, Anastasija Turusinova
History of the Baltic Sea Region (Läänemere regiooni ajalugu), Heiko Pääbo
Infootsingud ja andmebaaside kasutamine, Karin Naruskov

11:10 - 11:15 Paus

11:15 - 12:10 Modereerivad Toomas Plank ja Mati Kirikal

Infrastruktuuri modelleerimise (InfraBIM) alused, Raido Puust
Analoog- Ja digitaaltehnika, Martin Jaanus
YKI0021 Keemia alused, Toomas Tamm
Sissejuhatus erialasse (informaatika), Mirjam Paales

12:10 - 12:15 Paus

12:15 - 13:10 Modereerivad Merle Varendi ja Marge Kusmin

Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses, Kadrin Meremäe
Ravimitest maakeeli (MOOC), Janne Sepp
Suuõõne anatoomia ja füsioloogia (MVST.00.004), Riina Runnel
Teadusandmete haldus ja publitseerimine, Tiiu Tarkpea

13:10 - 13:15 Paus
13:15 - 13:50 Kvaliteedimärgi saanud e-kuruste autorite tunnustamine ja aasta e-kursuse väljakuulutamine
13:50 - 14:00 Kokkuvõtted

Veebiseminaril osalemiseks on vajalikud kõrvaklapid või kõlarid ning lauaarvuti või sülearvuti, veebikaamera ega mikrofon ei ole osalemiseks vajalik. Veebiseminari korraldamiseks kasutame keskkonda Zoom. Juhime tähelepanu, et mugavam on veebiseminaril osaleda, kui laete eelnevalt Zoomi oma arvutisse või nutiseadmesse. Zoomi saab alla laadida siit: https://zoom.us/download. Seminaril saab osaleda ka veebibrauseri kaudu.

Samal teemal:

• Veebisemniarid on järelvaadatavad