Mis on meem? Meem on pilt (või lühivideo), millele on lisatud iseloomustav sõnum.

Meemikonkursi teema oli “püsin@kodus”.  Reeglid olid lihtsad: tee meem, mis on eestikeelne, ise koostatud ja naljakas. Õpilaste loodud meemidest tegi esmase valiku aineõpetaja, kes sai klassi kohta esitada kaks meemi! 

Kõikide saabunud meemide vahel toimus avalik hääletamine Padleti veebinäitusel, kus oli võimalik anda oma lemmikmeemidele hääl ehk märkida need südamega.

Rahvahääletuse tulemusel selgusid parimad meemid, mille autoriteks olid:

Jürgen (1. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Isabella (2. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist;
Marili (3. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist;
Heseri (4. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Alexandra Lisete (5. klass) Pärnu Vanalinna Põhikoolist;
Kaupo (6. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Alisandra (7. klass) Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist;
Erto (8. klass) Pärnu Raeküla Koolist ja
Markus (9. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist. 

Meemikonkursil osalesid Audru Kooli, Pärnu Raeküla Kooli, Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli, Pärnu Rääma Põhikooli, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilased. Täname kõiki meemikonkursil osalejaid!

Pärnumaa koolide meemikonkursi “püsin@kodus” korraldasid Mart Kimmel Pärnu Rääma Põhikoolist ja Diana Veskimägi Pärnu Vanalinna Põhikoolist, auhindadega toetab Pärnu Linnavalitsus. 

Teksti ja meemid saatis Koolielule Mart Kimmel

Valminud on uus teenus haridusasutustele. Printimisteenuse juhtimine on eriti lihtne läbi uue haldusliidese.  Samuti on tehtud liidestus HarIDga. Sellest räägib lähemalt Overalli Tallinna ärilahenduste juht Tõnis Haamer. 

Veebiseminar toimub 27. mail kell 14.00.

Veebiseminaril osalemiseks on vajalikud kõrvaklapid või kõlarid ning seminar toimub keskkonnas Zoom. Üritus toimub Print In City ja HITSA  koostöös.

Registreerumine ja lisainfo

Avafoto: Photo by Evelyn Geissler on Unsplash

Samal teemal:

• Kuidas toetada iseseisvat õppimist?
• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse

Filmid pakuvad mõtlemisainet olukorra tõsidusest viirusnakkuste leviku puhul ja igaühe rollist selleks, et naasta tavapärase elu juurde.

Esimese ja teise kooliastme õpilastele mõeldud 10-minutilises õppefilmis tutvustatakse viiruseid, sealhulgas SARS-CoV-2, ning viirushaigusi, sealhulgas Covid-19. Kolmandale kooliastmele mõeldud 13-minutilises õppefilmis kujutatakse lisaks ka seda, mis toimub organismis, kui nakatutakse SARS-CoV-2 viirusega. Samuti näidatakse õppefilmides, milliste reeglite järgimine on oluline, et vältida nakatumist ja epideemia laienemist.

Filmidele on võimalik lisada eesti -ja venekeelseid subtiitreid, et neid saaks kasutada õppetöös vaegkuuljatega ning eesti keelest erineva emakeelega õpilastega. Subtiitrite valimiseks tuleb vajutada all paremas servas olevale CC-nupule, mis avab keele valiku.

Filmide režissöör on Mikk Granström. Stsenaariumid kirjutasid Meri Heinsalu, Imbi Henno ja Liia Varend. Teksti luges Margus Saar. Filmides esineb bioloogiaõpetaja Reti Anmann.
Originaalmuusika lõi Paul Oja. Teaduslik konsultant oli Pärt Peterson.

Õppefilmid on kõigile tasuta kättesaadavad.

I ja II kooliastmele mõeldud film
III kooliastmele ja gümnaasiumile mõeldud film

Allikas: HTMi info

Samal teemal:

• Mis saab pärast 15. maid?

Kolmapäeval, 6. mai õhtul saabusid 24 perevõistkonda üle Pärnumaa virtuaalsesse võistluspaika, kus neid juba ootasid ürituse korraldajatest õpilased Kristofer Jürgens, Eliisabet Leibak, Joonas Leemet, Armin Palumägi, Karl-Joosep Raudkivi ja õpetaja Mart Kimmel. Kokku tuldi selleks, et veeta koos perekonnaga kodus üks vahva ja nutikas õhtu, osaledes erinevates virtuaalsetes õpipesades. 

Õpipesad nutimunadel

Üritus algas õpipesaga, kus osalevad perevõistkonnad mängisid turniirisüsteemis virtuaalkabet keskkonnas Vint.ee. “Hasarti tekitav kabemäng pakkus palju elevust tervele perele,” lausus õhinal perekond Üritajad esindaja Deivi Kõiv. 

 
Perevõistkond Üritajad mängimas virtuaalse kabet. Autor: Deivi Kõiv

Pärast virtuaalkabe turniiri lõppemist tõttasid perevõistkonnad uude õpipesasse ehk joonistama keskkonda Skribbl.io. Perekond Paulad1 esindaja Maili Paulberg tõdes joonistamisel: “Ära mine sinna, kuhu rada viib. Mine selle asemel sinna, kus rada ei ole ja saa ise teerajajaks.” 

 
Perevõistkond Paulad 1 joonistusmängus kunsti luues. Autor: Maili Paulberg

Joonistamisega oma kunstianded väljendatud, liikusid pered kolmandasse ehk Kuldvillaku õpipessa. Kuldvillaku õpipesa looja ja läbiviija Joonas Leemet tõdes järgmist: “Meie Kuldvillaku õpipesa toimus Google Meetis + omaloodud keskkonnas. Väga tähtis oli minu jaoks see, et mängijad ei peaks mõttetult mitme keskkonna vahel liikuma ⎼ seepärast tegime nii, et perevõistkond sai mängida ning kaasa elada Google Meet keskkonnas. Õpipesa läbiviijate poolel oli mängujuhtimispaneel, millega nad said juhtida mängu ning konverentskõnes presentatsiooni/ekraane, kust Mängija sai näha järgmiseid küsimusi, tiimide punktiskoore, tabeleid ⎼ see kõik liikus dünaamiliselt.“

 
Kuldvillaku virtuaalversioon nutimunadel. Autor: Joonas Leemet

Joonas Leemet lisas veelt: “Projekti loomine oli omapärane, selle vältel sain palju teada Google Meet keskkonna ja tänapäevaste veebitehnoloogiate kohta ning siluda oma programmeerimisoskuseid. Igati tore oli kuulda, kuidas paljudele oli Kuldvillak eredaim mälestus meie nutimunade üritusel. Alati on äge selliste asjadega tegeleda, seejuures pean tänama õpetajat Mart Kimmelit, kes annab meile selliseid võimalusi: teha, mis meile meeldib, isegi kui selle tehnilise lahenduse valmissaamine näis ulmeliselt kauge tulevikuna.”

Tulevikuplaanid

Kui küsida peakorraldajalt Mart Kimmel, missugused on tulevikuplaanid, siis neid on mitmeid.
1. Edasiste plaanide puhul võib tõdeda, et kindlasti jätkame üritusega "Ettevõtlikud nutimunad" Pärnumaa peredele ning seda tavaolukorras silmast silma ja koolihoones.
2. See-eest mõtleme aina rohkem sellele, et üritust laiendada regionaalseks või üleriiklikuks, et seeläbi kaasata rohkem peresid sellisele lõbusale ja nutikale pereõhtule ⎼ sel juhul oleks õppeaastas neid õhtuid rohkem kui üks. 

Hoidke seega silmad lahti ja võimalik, et info sellest tuleb juba järgmisel õppeaastal 2020/2021! 

Kui Sina, kes Sa praegu seda loed ning oled oma maakonna aktivist ning soovid ka midagi sarnast oma maakonnas korraldada, siis võta julgelt ühendust Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaatori ja haridustehnoloogi Mart Kimmeliga, saates e-kirja mart@raama.ee.

Loo autor on Mart Kimmel 

Samal teemal:

• Veebipõhine võistluste sari „Rääma Nutiajud kabeturniir“

Testi loomise algatasid viis Tartu kooli, kuhu toimusid ühised e-sisseastumiskatsed. Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Tartu Jaan Poska Gümnasiumi, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi kandideerib kokku üle 1600 õpilase, kes Eksamite Infosüsteemis (EIS) lahendasid matemaatika ja eesti keele e-ülesandeid. 

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi sõnul tekkis eriolukorrast tingitud vajaduse pinnalt Tartu gümnaasiumide ja Innove vahel viljaka koostööna edumeelne lahendus gümnaasiumikatseteks. „Loodan, et selle aasta erandist saab järgnevateks aastateks norm ja pabertestid kaovad peagi ajalukku,“ tõdeb Jõgi.

Lisaks ülaltoodud viiele koolile kasutasid Tartu koolide ja Innove koostöös ning HITSA toel valminud testi veel 15 gümnaasiumi üle Eesti. Nende seas olid Tallinnas kolme kooli ühiskatsed korraldanud Jakob Westholmi Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Tallinna Ühisgümnaasium. Lisaks kasutasid testi veel viis Tallinna gümnaasiumi. Uudsete e-sisseastumistestide sooritamisega pääseb ka Võnnu, Luunja ja Kallavere Keskkooli, Kanepi, Tamsalu ja Rapla Gümnaasiumi ning Keila Kooli. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Algas registreerumine akadeemilisele testile
• Digipädevuse tasemetöö näitas õpilaste tugevaid ja arendamist vajavaid kohti

Kuuendat korda toimuv konverents keskendub tänavu digimuutuste elluviimisele ja on pühendatud 50 aasta möödumisele inimeste jõudmisest Kuule. 

E-riigi Akadeemia arendusdirektori Hannes Astoki sõnul on rahvusvahelisele publikule suunatud e-valitsemise konverents senini propageerinud e-valitsemist ja digilahenduste kasutamist riigivalitsemises. “Liikumispiirangud annavad hea võimaluse e-riigi huvilistele tõestada, et e-teenuseid ja Internetti kasutades pole ükski tegevus takistatud, ka konverentsi läbiviimine,” ütles Astok.

Sama mõtte illustreerimiseks sobib hästi ka teema, mille HITSA konverentsile toob: "Eestis sujus üleminek kriisiaegsele e-õppele üllatavalt hästi. Otsekui oleksime selleks ammu valmistunud," ütles HITSA juht Heli Aru-Chabilan. "Tegelikult võib öelda, et teatud viisil olemegi - juba ligi veerandsajandi jooksul on Eestis tehtud otsuseid, mis nüüd, kriisi ajal, väärtuslikku saaki annavad."

HITSA annab rahvusvahelisel konverentsi Expo-osas ülevaate, kuidas Eesti koolid distantsõppele üle läksid, lisaks tutvustab Eesti e-hariduse ajalugu ning ka tulevikku suunatud algatusi.

Konverentsil esinevad rahvusvahelised ja Eesti e-riigi eksperdid ning esitletakse mitmete riikide digipöörde kogemusi. Konverentsipäevad tipnevad reaalajas toimuvate interaktiivsete aruteludega, mis on vaadatavad igas ajavööndis. E-riigi akadeemia teatel on tänavu konverentsil rekordarv osalejaid - 940 osalejat 129 riigist. 

Tänavused konverentsiteemad keskenduvad valitsuste praegustele väljakutsetele, kuidas aidata oma kodanikel korraldada oma elu ja ettevõtlust veebikeskkonnas. Konverentsi teemad 2020. aastal:

• Visioonist konkreetsete sammudeni: millised on olulisimad tegevused digipöörde elluviimisel ja millest peaks alustama?
• Kuidas muuta digiteemad riigi arengu läbivaks koostisosaks ja kuidas neid tegevusi rahastada?
• Suurte muudatustega kohanemine: kuidas mõjutab valitsust pilvepõhistele teenustele üleminek?

Neljapäevase konverentsi avab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Konverentsil esinevad teiste seas Aafrika Liidu infrastruktuuri ja energeetikavolinik Amani Abou-Zeid, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler Siim Sikkut, tehnoloogiatrendide ja ettevõtete innovatsiooni ekspert David Rowan, ning e-riigi eestvedajad Eestist ja kogu maailmast.

E-valitsemise konverents on iga-aastane rahvusvahelisele arengukoostööle suunatud üritus, mida korraldab E-riigi Akadeemia (eGA) alates 2015. aastast. Tänavuse konverentsi toimumist toetavad Eesti Välisministeerium, Rootsi Valitsus, U-LEAD with Europe, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna linn.

Foto: Photo by Sanni Sahil on Unsplash

Samal teemal:

• Algas virtuaalne haridusmess EdTech X Summit

Eriolukorra ja teadmatuse tõttu riigieksamite korraldamise osas otsustas maaülikool tänavust vastuvõttu korraldada gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete alusel. Seega ei pea ülikooli astuda sooviv noor nüüd muretsema, kas tal on soovitud erialale kandideerides tehtud ikka õiged riigieksamid.

Maaülikooli erialad on seotud nii keskkonna, loomade kui ka toidutootmise ja -ohutusega. Ka insenerihariduse omandamiseks pole tarvis tingimata Tallinnasse sõita, vaid projekteerimis-, modelleerimis- ja ehituskunsti saab selgeks Tartus Tähtvere ülikoolilinnakus. Maaülikooli erialad on väga praktilised ning õpitut saab juba stuudiumi vältel rakendada ettevõtetes või praktikabaasides. Sisseastumiseks avatud õppekavade kohta leiab infot ülikooli veebilehelt.

Gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete arvestamine on ühtlasi unikaalseks võimaluseks neile õppimishuvilistele, kel pole senini riigieksamite nõude tõttu olnud võimalust tasemeõppes end erialaselt täiendada või ümber õppida. Ülikool on juba varasemate aastate sisseastumisperioodil täheldanud inimeste soovi teha tööalases karjääris kannapööre ja õppida uusi asju.

Kel on huvi ja soov oma silmaga üle vaadata koht, kuhu õppima tulla, siis 25. juunist kuni 6. juulini saab seda teha. Samal perioodil on võimalik ka avaldusi esitada ülikoolis kohapeal (Tartu, Kreutzwaldi 1a, ruum 104 tööpäeviti kell 9–15).

Vastuvõetute esmased nimekirjad avalikustatakse 14. juulil. Oma õppimatuleku peab üliõpilaskandidaat kinnitama 2 päeva jooksul alates enda vastuvõetuks määramisest SAISis.

Maailma ülikoole pingeritta seadva organisatsiooni QS Intelligence Unit andmetel tõusis Eesti Maaülikool mulluste tulemuste alusel oma peamistes vastutusvaldkondades – põllumajanduses ja metsanduses – rahvusvahelises edetabelis 48. kohale. Tegemist on Eesti ülikoolide läbi aegade kõrgeima valdkondliku kohaga maailma edetabelis.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Maaülikool asub oma valdkonnas Eesti ülikoolidest kõrgeimal kohal

Suurema osa koolitusprogrammist läbivad nad juba õpetajatöö kõrvalt.

Sel hooajal kandideeris Noored Kooli programmi kokku 344 inimest. Programmi valitud ning pakkumise vastu võtnud 44 osaleja seas on nii noori, kes lõpetavad sel kevadel ülikooli, kui ka kogenumaid inimesi, kes on aastaid ja isegi aastakümneid töötanud teistes eluvaldkondades. 

Tartlanna Kärt Lehis, kes on mitu aastat tegutsenud koolitajana DD Akadeemia juhtimisprogrammis, liitus Noored Kooli programmi 14. lennuga, et aidata kaasa sellele, et noortel oleks koolis rohkem tuge ja seeläbi rohkem valikuid elus. "Koolinoored vajavad professionaalseid õpetajaid, kes teevad oma tööd mõtestatult ning kelles on olemas maailma muutmise pisik ning paras kogus huumorit, et tunnis ei oleks kunagi igav," on Lehis veendunud. Programmi raames soovib ta õpetada inglise keelt.

Lehise lennukaaslane Noored Kooli programmis, äsja Soomest tagasi Eestisse kolinud meediakonsultant ja robootikaentusiast Vahur Orrin otsustas teha karjääripöörde ning plaanib tegutseda haridusvaldkonnas järgmised kümmekond aastat. Tema soovib anda oma panuse selleks, et lastel tekiks huvi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse vastu. “Tahaksin asuda nendega koos põnevale uurimisretkele ja näidata neile, kust nad saavad leida põnevaid materjale ajaloo ja kultuuriloo kohta,” rääkis Orrin.

Noored Kooli 14. lennu osalejad kolme kuu jooksul mahuka ettevalmistuskoolituse, mis algab eriolukorra piirangute tõttu veebis. Koolituse käigus omandavad nad õpetaja ja eestvedajana tööks vajalikke baasteadmisi, oskuseid ja hoiakuid. Noored Kooli koolitusjuht Joosep Norma on veendunud, et vaatamata enneolematule olukorrale saavad kõik programmi osalejad suve lõpuks väga hea ettevalmistuse, et astuda klassi ette. “Õppisime kevadel palju eelmiste lendude koolitamise kogemusest, vahetame parimaid praktikaid oma vilistlaste ning rahvusvahelise Teach for All võrgustikuga, kohandasime ettevalmistuskoolituse ülesehitust ja ajakava nii, et see sobiks paremini distantsõppe eripäradega,” selgitas Norma.

Pärast ettevalmistuskoolituse läbimist suunduvad Noored Kooli 14. lennu osalejad tööle koolidesse üle Eesti, kus nad töötavad järgmised kaks aastat õpetajana. Samal ajal osalevad nad Tallinna Ülikooli ja Noored Kooli ühises koolitusprogrammis, mis arendab nende õpetamis- ja eestvedamisoskuseid.

Allikas: programmi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli programmi „Kogenud kooli“ oodatakse tänavu matemaatikuid ja füüsikuid

AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk rääkis, et eriolukorra tõttu piiratakse esialgu külastajate arvu ja järgitakse kõiki ohutusnõudeid. “AHHAA pindalast tulenevalt tohib meie majas viibida korraga 300 külastajat. Meie töötajad puhastavad eksponaate iga kahe tunni järel, ka on keskus varustatud desinfitseerimispunktidega” selgitas ta.

Pilvi Kolk ütles, et 18. maist on külastajatele avatud püsiekspositsioon, sealhulgas laste suur lemmik veemaailm. Ka tegutsevad teaduspood ja keskuse teisel korrusel asuv kohvik Newton. “Meie uus näitus “Ahhaa, foobiad!” lükkus eriolukorra tõttu veidi edasi ja avatakse 5. juunil,” lisas ta.

Kolk ütles, et külastajate arvu täpsemaks hindamiseks on ajutiselt peatatud e-piletite müük. Grupikülastusi ja sünnipäevapidusid saab broneerida kuni 10-liikmelistele rühmadele.

AHHAA juhatuse liige rääkis, et piirangute ajal ei viida läbi töötube ning ei toimu etendusi teadusteatrisaalis ja planetaariumis, kus külastajad peaksid tihedalt koos viibima. “Selle asemel rõõmustame külastajaid põnevate demokatsetega meie suurimas, tehnoloogiasaalis, kus nii katsete läbiviijad kui ka publik saavad ohutus kauguses viibida,” kinnitas Kolk.

Kõik AHHAA külastajad saavad soovi korral varustada end keskuse fuajees kinnaste ja näomaskidega. Keskuse personal kutsub kõiki üles 2+2 reeglit järgima ja piirangutest kinni pidama.

Allikas: Teaduskeskuse AHHAA pressiteade

Matemaatikat õppides saab häälestuda arhitektiks õppimisele ja ka vastupidi. Videotes on lähemalt juttu sellest mida ja kuidas teeb arhitekt.

Osa arhitekti tööst on plaanide ja makettide tegemine. Majad, tänavad ja väljakud on päriselus nii suured, et neid plaanile sama suurelt joonistada on väga keeruline. Selleks, et tööd oleks lihtsam teha, tuleb appi – nagu õpilane Aleksander videos ütleb – „kahandamise masin“.

Makett on kolmemõõtmeline, tavaliselt vähendatud mõõtkavas kujutis majast, tänavast, linnast, skulptuurist. Arhitektuurimuuseumi põnevat maketikogu saab uurida näitusel “Elav ruum. Sajand Eesti arhitektuuri”. Tänu makettidele saame maju näha igast küljest ja isegi linnu kombel katuselt. Makettide abil saab avastada hooneid, mida enam olemas ei ole või mida pole valmis ehitatudki.

Õppevideos kasutasime inimese mõõtkava arvutamiseks nööri. Arhitektid nööri ei kasuta, lihtsam on ära õppida jagamise tehe. Aga vaadake ise siit! Järgmine video avaneb järgmisel nädalal.

Kõik, keda video on innustanud, proovigu teha endast 16 korda väiksem kaaslane ja kui see on valmis, leidku talle väikse mõõtkavaga sobivaid kohti, kus istuda, magada, jalutada, süüa, pesta jne. Neid võimalusi üles pildistades saab teha piltidest kollaaži ja saata tulemus muuseumiõpetajale - kadi@arhitektuurimuuseum.ee.

Video leiate veebilehelt muuseumihariduse õppematerjalide alajaotusest ja seal on ka mõõtkava tarvis pisitegelase meisterdamise juhend.

Allikas: Eesti Arhitektuurimuuseumi info

Samal teemal:

• Arhitektuurimuuseumi haridusprogrammid pakuvad õuesõppe võimalusi