Tööde autorite endi tehtud õpilasleiutajate videod leiab siit ja õpilasuurijate videod siit.

Selleaastase õpilaste teadusfestivali ärajäämine mõjutas mõlema konkursi esialgu planeeritud protsesse. Ära jäid nii 100 parima õpilasuurija stendiettekanded teaduspeol kui ka mõlema konkursi pidulikud autasustamised. Et tublide õpilaste tööd siiski laiemat väärilist tähelepanu saaks, kogus Eesti Teadusagentuur parimatelt nende tööde videotutvustusi.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Selgusid haridusteaduslike tööde konkursi parimad
• Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ain Kallis 

Auhinna võitis Tuul Sepp raamatuga „Allikahaldjas”, mille andis välja kirjastus Varrak. Auhinnale kandideerisid 2019. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud. Auhind antakse üle 14.-17. oktoobrini toimuval Tartu laste- ja noortekirjanduse festivalil. 

Tuul Sepp (sünd 1984) on doktorikraadiga loomaökoloog, kelle uurimisvaldkonnaks on lindude füsioloogia, ökoloogia, immunoloogia ja käitumine. Teaduritöö kõrvalt tegeleb Tuul Sepp aktiivselt teaduse populariseerimisega, olles kirjutanud ka mitmeid aimeraamatuid lastele. Alates 2019. aastast on ta Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asepresident.

„Allikahaldjas“ on Tuul Sepa esimene ilukirjanduslik lasteraamat, milles teadlaste lapsed, 12-aastane Hõbe ja tema noorem vend Kaaren, lähevad suveks maale töökasvatust pooldava range vanaema ning muheda jutuga vanaisa juurde. Puhkust ei täidagi ainult igavus ja tüütud maatööd, sest lapsed avastavad saunatiigist värava, mille taga asub Unustustemaailm. 

„Allikahaldjas“ on fantaasiaküllane eesti rahvapärimust elustav seikluslugu nooremale ja keskmisele koolieale. Värvikate tegelaste kaudu on raamatusse pikitud hulgaliselt põnevaid sõnu ja fakte ajaloost, taimetarkusest, mütoloogiast jne. Žürii valis „Allikahaldja“ üksmeelselt tänavuse Lapsepõlve auhinna võitjaks, sest raamat on hästi kirjutatud, sisutihe, põnev ja humoorikas. Teos pakub midagi nii noorele iselugejale kui vanemale, kes ette loeb. Looga hästi sobivad illustratsioonid on teinud Jaan Rõõmus.

 Tuul Sepa „Allikahaldja“ kõrval kandideerisid Lapsepõlve auhinnale ka Kairi Looki “Piia Präänik ja bandiidid” (Tänapäev), Jaanus Vaiksoo “King nr 39” (Ärkel), Kristi Piiperi “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” (Tänapäev) ja Els Heinsalu “Haldja saladus” (Argo).

 Lapsepõlve auhinna varasemad  laureaadid on Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Kadri Hinrikus ja Jana Maasik. Nagu eelmistel aastatelgi, on Tartu linnal kavas kinkida auhinnatud raamat sobivas vanuses Tartu kooliõpilastele.

Lapsepõlve auhinda rahastab  Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis kirjanik Eva Roos.  

Allikas: Tartu linnaraamatukogu info

Direktoriks valitud Juko-Mart Kõlar on kogenud juht muusika- ja kultuurivaldkonnas. Viljandi kultuuriakadeemia senise töötajana on ta väga hästi kursis VKA positsiooni ja probleemidega. Kõlar soovib uue direktorina edasi arendada kultuuriakadeemia keskseid teemasid: pärimuskultuuri, loomeettevõtlust ning koostööd Viljandimaa asutuste ja inimestega, ning tal on selleks ka mitu innovaatilist ideed. Tema visioon VKA tulevikust on põhjalik ja julge. 

„Viljandi kultuuriakadeemial on Tartu Ülikooli nägu ja tegu, aga me oleme ühtlasi kohapealne kompetentsi- ja innovatsioonikeskus,“ sõnas Kõlar. „Näen, et loova koolina on meil suurepärane võimalus luua ja arendada koostöös ülikooli, kohalike ettevõtete ja organisatsioonidega tarkasid tooteid ja teenuseid ning lõppkokkuvõttes tuua piirkonda juurde suure lisandväärtusega töökohti,“ lisas tulevane direktor. Veel soovib Kõlar senisest suuremat rõhku panna kultuuriakadeemia rahvusvahelistumisele.

Kandidaatide hindamise komisjoni esimees, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ning keskaja professor Anti Selart ütles, et kuigi Juko-Mart Kõlari akadeemiline karjäär pole väga pikk, on tal suur kogemus kultuurimajanduse valdkonna juhtimisel ja uuendusmeelne vaade, mida saab rakendada ühiskonna ees seisvate ülesannete täitmisel. „Kõlar on väga mitmekülgne inimene, kes on kindlasti võimeline Viljandi kultuuriakadeemiat edukalt juhtima ja selle tööd vastavalt muutuva aja nõuetele korraldama,“ lisas Selart.

Juko-Mart Kõlar on lõpetanud 2006. aastal Eesti Humanitaarinstituudis sotsioloogia eriala. 2009. aastal kaitses ta  Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse akadeemias magistrikraadi kultuurikorralduses ja 2019. aastal Estonian Business Schoolis doktorikraadi juhtimisteadustes.

Kõlar oli aastatel 2014–2019 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia kammerkoori nõukogu esimees, aastatel 2013–2019  Kultuuriministeeriumi muusikanõunik ja kultuuriekspordi nõunik. Tal on ka praktiline kogemus loomeettevõtjana muusikatööstuse valdkonnas.

Kõlaril on pedagoogilisi kogemusi mitmepalgelise õppijaskonnaga, sest alates 2010. aastast on ta pidanud külalisõppejõuna loenguid loomeettevõtlusest kuues kõrgkoolis. Alates 2019. aastast on Kõlar Viljandi Kultuuriakadeemia loomeettevõtluse ja juhtimise lektor. Tema õpetatavad ained on tihedalt seotud VKA tegevusvaldkonnaga ja nende õpetamise kogemus toetab kõigi kultuuriakadeemia õppekavade jaoks olulist loomemajanduse suunda.

Kõlar on kolme teaduspublikatsiooni autor ja kahe loomeettevõtlust käsitleva raamatu kaasautor.

Allikas: TÜ pressiteade

Eriolukorras on esile kerkinud suur vajadus ja huvi tervishoiu valdkonna õppekavade vastu, nentis õppeprorektor Kersti Viitkar. „Me näeme igapäevaselt, et just õed, hooldustöötajad, kiirabitöötajad ja teised tervishoiuvaldkonna spetsialistid annavad olulise panuse teiste heaolu tagamiseks,“ lisas ta. „Seetõttu pingutab ka kõrgkool igapäevaselt selle nimel, et lõpukursuste õppurid saaksid vaatamata eriolukorrale sel suvel lõpudiplomi ning et saaksime ka vastuvõttu alustada tavapärasel ajal.“

Vastuvõtt kõrgkooli õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku rakenduskõrghariduse õppekavadele, terviseteaduse magistriõppesse ning erakorralise meditsiini tehniku, lapsehoidja, massööri ja tegevusjuhendaja kutseõppesse algab 15. juunil ning kestab 2. juulini. Vajadusel vastuvõtuperiood pikeneb. Õe õppekaval ootab kõrgkool õppima ka õdesid, kes on varasemalt õe õppe lõpetanud kutsehariduse tasemel ja soovivad omandada kõrgharidust. Lapsehoidja ja tegevusjuhendaja õppekavadel avame ka töökohapõhise õppe grupid. Sisseastumisdokumente saab esitada sisseastumissüsteemi SAIS kaudu.

Rakenduskõrghariduse õppekavadele ja magistriõppesse kandideerimiseks tuleb sooritada ka test ja osadel õppekavadel vestlused, mis tänavu toimuvad kontaktivabalt elektrooniliste sidevahenditega. Kõrgkooli kandideerimisel ei ole vajalikud riigieksamite tulemused, vaid arvestatakse lõpuhinnete keskmist. Täpsem informatsioon vastuvõtu kohta: nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiukõrgkooli pressiteade

Sel aastal toimub üritus virtuaalmaailma, et pakkuda võimalikult paljudele perekondadele nutiõhtut oma pere seltsis. 

Ootame Pärnumaa koolide perevõistkondi. Perekonna suurusele piiranguid EI OLE, võib olla kaks liiget, aga võib olla ka seitse liiget. Kokku on kolm erinevat ülesannet/tegevust, mida saab koos perega virtuaalmaailmas lahendada. 

NB! Perel on osalemiseks vajalik laua- või sülearvuti//nutitelefon või tahvelarvuti!

Lisainfo ja registreerimine: mart@raama.ee.

Nutikaid elamusi soovides
Mart Kimmel
Pärnu Rääma Põhikool
Peakorraldaja

Samal teemal:

• Rääma Nutiajud kabeturniir

Talguid saab läbi viia kontaktivabalt projektõppe vormis. Iga õpilane käib kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liidetakse õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotodest teeb kokkuvõtte ja annab tagasisidet ekspert.

Ettevõtmise peamine eesmärk on kohaliku arhitektuuriloo parem tundmaõppimine ja väärtustamine. Lisaks saab iga õpilane tunda, et on andnud olulise panuse kohaliku kultuuripärandi talletamisesse. Kogutud pildimaterjali põhjal saame teada, millised aknatüübid on piirkonnale ja asumile kõige iseloomulikumad. Samuti on eesmärk kõige väärtuslikumaid aknaid märgata ja need dokumenteerida.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7-19. Inventeerimistalguid võib läbi viia maikuust novembrini. Projekt Pärandivaderid aitab kaasa ajaloo tundmaõppimisele, toetab riikliku õppekava täitmist ning võimaldab ka lisategevuste kaudu õppeaineid lõimida.

Lähemat infot saab aadressil http://pärandivaderid.ee/akende-inventeerimise-talgud/.

Uudiseid pärandivaderite tegemistest üle Eesti saab jälgida meie Facebooki-lehel https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja Rahvakultuuri keskus.

Lisainfo:

Elle Lepik

Algatuse „Pärandivaderid“ koordinaator

MTÜ Estlander

Tel. 522 6456

E-post: elle@estlander.org

Eestikeelne seminar toimub 24. aprillil kell 14-15.30. Veebiseminari modereerib Innove õppeva- ja metoodikaagentuuri juht Natalja Mjalitsina, kogemusi jagavad Anna Golubeva (lapsevanem), Veera Sibrik (Mäetaguse kooli direktor), Terje Kurismann (eripedagoog), Evelin Tael (Innove Rajaleidja psühholoog). Kuulama on oodatud kõik huvilised. Registreeru siin!

Venekeelne seminar toimub 23. aprillil kell 14-15.30. Osalevad Anna Golubeva (lapsevanem), Veera Sibrik (Mäetaguse kooli direktor), Natalja Bahhir (Narva Soldino gümnaasiumi logopeed ja HEVKO), Anželika Zaderei (Innove Rajaleidja psühholoog). Registreeru siin!

Seminaridel lähtutakse õpetajate endi poolt antud tagasisidest: peamised küsimused, valupunktid ja näited toimivatest praktikatest.

Pärast seminaride toimumist laetakse need järelvaatamiseks üles HITSA YouTube’i kanalisse.

Konkursi eesmärk on tutvustada noortele rahvusraamatukogu digitaalarhiivides leiduvaid materjale ning pakkuda loovat tegevust koolivaheaja veetmiseks.  

GIF-id või meemid tuleb luua Rahvusraamatukogu andmebaasides (digitaalarhiiv DIGAR; DIGAR Eesti artiklite arhiiv) leiduva materjali põhjal. Konkursil osalejatele on antud vabad käed kasutada neis leiduvat materjali maksimaalselt mänguliselt ja loovalt. Osaleja võib lähtuda teemast, mis teda ennast kõnetab, või valida mõne raamatukogu poolt pakutud teemadest: "Oh ajad, oh kombed!"; "Inimene ja loodus"; "Tehnilised imed meie ümber". 

Konkurss toimub kolmes vanuseastmes: algkool, põhikool ja gümnaasium. Üks osaleja võib konkursile esitada mitu tööd. Iga vanuseastme parimaid ootavad auhinnad. Võitjad kuulutatakse välja ja parimad tööd avaldatakse rahvusraamatukogu hariduskeskuse lehel, raamatukogu Facebookis ja Instagramis.  

Konkurss kestab 8. maini 2020.  

Küsimused ja meediapäringud: press@nlib.ee 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Photo by Justine Camacho on Unsplash

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu suurnäitus tähistab Tartu rahu ja Eesti põhiseaduse aastat
• Euroopa raamatukogud digiteerivad ühise projekti käigus 15 000 raamatut

Ülikooli erinevad üksused on kutsunud rektorikandidaadid oma liikmetega kohtuma, neist debattidest kolme kannab ülikool ka avalikult üle – tudengite, haldus-tugistruktuuri töötajate ja suurt avalikku debatti ülikooli arengust laiemalt. Kõik debatid toimuvad virtuaalselt.

Kõik debatid kantakse üle siin: www.taltech.ee/valimised2020 

Tehnikaülikooli rektoriks kandideerivad ametisolev rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, TalTechi ehituse- arhitektuuri instituudi direktor akadeemik Jarek Kurnitski ning Tallinna Ülikooli praegune rektor professor Tiit Land.

Uus rektor astub ametisse 1. septembril 2020.

22. aprill kell 15

TalTechi rektorikandidaatide debatt: tudengite eri. Kandidaadid arutlevad just tudengeid puudutavatel ja neid huvitavatel teemadel. Debatti korraldab TalTechi üliõpilaskond, seda modereerib kauaaegne tudengiaktivist ning tehnikaülikooli magistrant Martin Malm.

28. aprill kell 15

TalTechi rektorikandidaatide debatt: tugitöötajate eri. Akadeemilise personali kõrval mängivad ülikoolis olulist rolli ka tugitöötajad. Sellel debatil just nendel teemadel räägitaksegi. Debatti modereerib TalTechi tugitöötajate esindaja ülikooli senatis Tõnis Liibek.

8. mai kell 14

TalTechi rektorikandidaatide avalik debatt. Aruteludele paneb punkti avalik rektorikandidaatide debatt, mis suunatud nii ülikooliperele kui ka laiemale avalikkusele – jutuks tulevad nii tehnikaülikooli arengusuunad kui roll ühiskonnas. Debatti modereerib Urmas Vaino.
 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade
 
 

Juba 15. korda toimunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlusel hindasid 6–13-aastased lugejad 2018. ja 2019. aasta jooksul ilmunud sadat algupärast lasteraamatut. Kokku andis Eesti raamatukogudes ja veebis oma hääle 7825 last.

Noored lugejad valisid oma lemmikkirjanikuks Andrus Kivirähki ja parimaks illustraatoriks Heiki Ernitsa raamatuga „Tont ja Facebook“ kirjastuselt Varrak. Teise koha vääriliseks hindasid lapsed kirjanik Anu Auna ja illustraator Sirly Oderi. Tunnustuse tõi autoritele raamat „Eia seiklus Tondikakul“ (Postimees Kirjastus). 3.–4. kohta jäid kirjanike hulgas jagama Helen Käit raamatuga „Kummitusmaja“ (Tänapäev) ja Ilmar Tomusk raamatuga „Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid“ (Tammerraamat). 3. koha raamatukunstnike hulgas tõid Catherine Zaripile illustratsioonid Ilmar Tomuski raamatus „Väike Vunts“ (Tammerraamat). Võitjad saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, esikolmik Kultuurkapitali toel ka rahalise preemia.

Nukitsa konkursi eesmärk on populariseerida raamatuid ja lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid. Et kahe aasta jooksul ilmuvate algupärandite hulk on kasvanud rõõmustavalt suureks, tegid lapsed esmakordselt valiku eelnevalt kitsendatud nimekirja hulgast, kuhu valiti sada teost.

Triin Soone: „Nukitsa auhind on suurima otsustajate ringiga lastekirjanduse tunnustus ja mul on hea meel, et selles osaleb nii palju lapsi üle Eesti. Samuti on see üks vahetumaid ja kindlasti ka magusamaid auhindu, andes raamatute tegijatele teada, millised lood ja pildid lastele meeldivad. Võitjad Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits on võitnud jäägitult noorte lugejate poolehoiu ja mõlemad viivad koju juba üsna mitmenda Nukitsa kuju. Samas on suur rõõm, et iga kord jõuab tippu ka mitu uut tegijat.“

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Eesti raamatukogudega iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

 Vaata ka, kuidas läks teistel lastekirjanikel ja illustraatoritel. 

Kirjanike edetabel: https://www.elk.ee/?page_id=39062

Kunstnike edetabel: https://www.elk.ee/?page_id=39077

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Samal teemal:

• Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud