Selgusid haridusteaduslike tööde konkursi parimad


Avaldaja:Madli Leikop16. Aprill 2020

Haridusteaduslike tööde riikliku konkursi parimatele anti sel aastal välja üheksa preemiat neljas kategoorias ja üks eripreemia.

Konkursile esitati 34 mullu avaldatud või kaitstud tööd Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast. „Konkursitööde temaatikad ja sihtgrupid katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkooli õppuriteni, õpetajad, õpetajaks õppijad, noorsootöötajad ja tugispetsialistid koolis,“ ütles hindamiskomisjoni esinaine, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Imbi Henno. „ Teadustööd olid sisukad ja teaduslikult kõrgel tasemel ning teemade ring mitmekülgne. Käsitleti muutunud õpikäsitust ja õppeprotsessi nii üldhariduskoolis kui ka kaitseväes, soostereotüüpe hindamisel, õpilaste sotsiaalseid ja metakognitiivseid oskusi ning kaasamist,“ rääkis Henno.

Eesti keeles publitseeritud teadusartiklite kategoorias said esimese preemia Meidi Sirk, Reeli Liivik, Meril Ümarik ja Krista Loogma (Tallinna Ülikool) teadusartikli „Kutseõpetajate professionaalse mälu roll õpilastega seotud muutuste kogemisel“ eest. Artiklis avatud professionaalse mälu kontseptsioon aitab mõtestada kutseõpetajate hoiakuid õpilastega seotud muutuste suhtes ja hoiakute sõltuvust pedagoogilise kogemuse pikkusest ning pedagoogide vanusest. Töö tulemused osutavad, et karjääri alustanud õpetajad hindavad õpilaskonnas toimunud muutusi positiivsemalt, sest neil pole mõju avaldavaid mälestusi nn vana aja õppijatest. Staažikate kutseõpetajate professionaalne areng vajab aga senisest suuremat toetust, mis aitaks neil näha oma professionaalse mälu potentsiaali, st märgata positiivseid muutusi ning saada paremini hakkama neile muret valmistavate tendentsidega õpilaskonnas. 

Samas kategoorias pälvisid teise preemia Merit Hallap ja Marika Padrik Tartu Ülikoolist teadusartikliga „Simultaanse kakskeelsusega 3- ja 4-aastaste laste grammatilised oskused eesti keeles“. Artiklis esitatakse eesti ja vene keelt üheaegselt omandavate 3- ja 4-aastaste kakskeelsete laste grammatiliste oskuste profiil, mida pole siiani Eestis ega mujal nii suure valimi ja selles vanuses laste puhul uuritud ning kirjeldatud. Töö tulemustest selgus, et kakskeelsete laste oskused jäävad maha eakohase arenguga üht keelt korraga rääkivate laste omadest, sarnanedes selles aspektis lastele, kes alustavad rääkimist eakohasest hiljem. Samuti selgus, et kakskeelsete laste sooritusi mõjutab see, kas vanemad räägivad lapsega eesti keeles.  Saadud tulemused aitavad õigeaegselt märgata kakskeelseid lapsi, kelle areng ei kulge eeldatult ja kes vajavad seetõttu rohkem toetamist. 

Võõrkeeles publitseeritud teadusartiklite kategoorias said esimese preemia Piret Luik, Reelika Suviste, Marina Lepp, Tauno Palts, Eno Tõnisson, Merilin Säde ja Kaspar Papli (Tartu Ülikool) uurimuse „What motivates enrolment in programming MOOCs?“ eest. Akadeemiliste asutuste pakutavad vaba juurdepääsuga veebikursused ehk MOOC-id on üha populaarsemad ning artiklis kirjeldatakse ühele taolisele programmeerimiskursusele registreerumise motivatsiooniinstrumendi väljatöötamist, selle valideerimist ning ka seda, millised faktorid mõjutasid kursusele registreerumist kõige enam. Uurimus erineb varasematest sarnastest uuringutest selle poolest, et katab mitut motivatsiooniaspekti ja toetub konkreetsele motivatsiooniteooriale. Loodud skaalat saab kasutada erinevates uurimustes nii Eestis kui mujal ning kohandada seda ka teiste valdkondade MOOC-idele ja erinevate õppijate jaoks. See omakorda võimaldab saada rohkem teadmisi MOOC-idel osalejate kohta.

Samas kategoorias teise preemia pälvisid Merle Taimalu ja Piret Luik (Tartu Ülikool) artikli „The impact of beliefs and knowledge on the integration of technology among teacher educators: A path analysis“ eest. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada õpetajakoolituse õppejõudude uskumuste ja professionaalsete teadmiste mõju tehnoloogia integreerimisele oma õpetamisse. Varasemad uuringud on näidanud, et õpetajate koolitajad ei tunne end selles valdkonnas kindlalt – kui aga tulevasele õpetajale ei pakuta eeskujuks mudelit, kuidas digitehnoloogiat efektiivselt kasutada, siis ei hakka õpetajad seda ka oma töös kasutama. Artikkel pakubki välja vastava mudeli, mille abil koolitajad saavad oma õppetöösse digitehnoloogiaid integreerida ja seeläbi alustavatele õpetajatele eeskujuks olla. Autorite sõnul toimivad õpetajaid ettevalmistavad õppejõud rollimudelina ja seetõttu võib nendepoolne tehnoloogia integreerimine õpetamisse olla üheks võtmeteguriks tulevaste õpetajate puhul – kas ja kuidas nemad kasutavad õpetamisel tehnoloogiat. 

Doktoritööde ja monograafiate kategoorias sai teise preemia Kaire Uiboleht (Tartu Ülikool) töö „The relationship between teaching-learning environments and undergraduate students' in higher education: A qualitative multi-case study“ eest. Doktoritöö eesmärk oli uurida seoseid õpikeskkonna ja üliõpilaste õppimise erinevate aspektide vahel ning saada põhjalik arusaam üliõpilaste ettekujutustest õpikeskkonnas toimuvast õpetamisest ja õppimisest, suhtumisest õppimisesse ja õpitulemustesse keskkondade muutumisel. Uurimistulemustest ilmnes, et õppimiskeskne õpetamine toetas ja käivitas süvaarusaamisega õppimist ja selle õpistrateegiad tagasid parema õpiväljundite saavutamise. Uuringu metoodika uudsus seisneb üldises uurimistöö disainis, mille käigus uuriti õpikogemust konkreetse kursuse kontekstis. Uurimistöö tulemusi on juba edukalt rakendatud Tartu Ülikooli õppeainete tagasiside küsimustiku uuendamisel ja õppejõudude koolitamises, keskendudes koolituste teemade valikutes ja läbiviimises üliõpilaste õppimist toetavatele õpikeskkonna elementidele (nt õppeaine ülesehitus ja ülesande püstitus). Artiklites toodud tulemused võimaldavad autori sõnul lugejal analüüsida enda õpetamisstiili ning paremini mõista, mis tema õpetamises võib üliõpilast õppimisel toetada või takistada. 

Esimene preemia jäi selles kategoorias välja andmata.

Magistritööde kategoorias anti välja kaks esimest preemiat: 

Kaidi Kolsarile (Tartu Ülikool) töö „Õpilase soo mõju funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele gümnaasiumiastme emakeeleõpetuses“ eest. Töö suurim tugevus on oluline ja intrigeeriv teemavalik: õpilase soo võimalik mõju hindamisele. Õpilase sugu kui üht hindamist mõjutavat aspekti ei ole Eesti haridussüsteemis varem uuritud. Tööks läbiviidud eksperimendi käigus ilmnes, et keskmiste punktisummade võrdluses said kõrgemalt hinnatud ilma nimeta või tüdruku nime kandvad tööd. Kuigi selgus, et õpilase soost enam mõjutavad tööle antud tulemust siiski töö tegelik tase, on tähelepanuväärne funktsionaalse lugemisoskuse hindamise kõrge subjektiivsuse määr. Antud töö tulemused on olulise praktilise väärtusega riigieksamite hindamissüsteemi arendamisel, sest tõstatavad küsimuse muuhulgas näiteks eesti keele riigieksami lugemisosa hindamise tulemuste objektiivsusest ja suunavad tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele koolielus ja hindamises. 

Janyka Vellakile (Tartu Ülikool) töö „Õpetajatele ja eakaaslastele kui õpimotivatsiooni mõjutajatele III kooliastme õpilaste antud hinnangud ja nende vahelised seosed“ eest. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas põhikooli kolmanda astme õpilased hindavad õpetajaid ja eakaaslasi õpimotivatsiooni mõjutajatena ning millised on õpetajatele ja eakaaslastele kui õpimotivatsiooni mõjutajatele antud hinnangute vahelised seosed. Tööst ilmnes,  et õpetaja on paljude murdeeas õpilaste jaoks õpimotivatsiooni toetavaks allikaks ning kui õpilased tajuvad õpetajaid positiivsete motiveerijatena, tuntakse sama ka eakaaslaste suhtes. Üksinda õppimist eelistavate õpilaste õpimotivatsioon on enamasti sõltumatu nii eakaaslaste kui õpetajate mõjust. Õpimotivatsiooni mõjutavate tegurite sh iseenda ja õpilase eakaaslaste kui motiveerijate rolli teadvustamine aitab õpetajatel toetada õpimotivatsiooni.

Samas kategoorias anti välja ka kaks teist preemiat: 

Heili Griffithile (Tallinna Ülikool) töö „Noorsootöötaja rolli konstrueerimisest. Eesti noorsootöötajate arvamused“ eest. Antud töö keskendub noorsootöötaja rolli mõistmisele ja mõtestamisele noorsootöötaja enda jaoks. Noorsootöö valdkonnas puuduvad nii Eestis kui mujal valdkonnaspetsiifilised teooriad ja kaasaegsed mudelid ning antud töö täidab seda lünka. Tööst selgus, et noorsootöötajate hinnangul on nad esmajoones jõustajad, suunajad, hea eeskuju andjad ja õpetajad, aga tööst ilmnes, et noorsootöötajad toovad oma töös välja muuhulgas keeruka tegutsemisvaldkonna, vähese tunnustamise, erinevate sihtrühmade ebarealistlikud ootused ja eelarvamused ning noorte kaasamise keerukuse tegevustesse. Kriitika, eelarvamused ja teadmatus tekitavad noorsootöötajates tunde, et nende tööd ei hinnata piisavalt ja panevad neid oma töö vajalikkuses kahtlema. Antud töö toob selgelt välja, et noorsootöö on oluline, sellele tuleks pöörata ühiskonnas palju rohkem tähelepanu ja selle töö tegijaid tunnustada ka laiemalt kui ainult oma valdkonna sees. 

Aile Tomsonile (Tartu Ülikool) töö „Suktsessiivse kakskeelsusega koolieelikute jutustamisoskuse hindamine“ eest. Autori sõnul on järk-järgulise mitmekeelsusega laste arengu jälgimine ja hindamine suur väljakutse õpetajatele ja logopeedidele, kuna selliste laste keelelise arengu eripärade kohta on vähe informatsiooni. Samuti puuduvad eesti keele baasil vahendid, mis oleksid sobilikud Eestis kakskeelsete laste kõne arengu hindamiseks ja mis aitaksid otsustada, kas laps areneb ealiselt või vajab otsest logopeedi/eripedagoogi tuge. Töö tulemusena pakutakse välja objektiivsed ja valiidsed hindamisvahendid jutustamisoskuse hindamiseks eesti keele baasil.

Sel aastal otsustati anda välja ka eripreemia silmapaistva praktilise väärtusega töö eest. Eripreemia läks Merlin Kitsingile Tallinna Ülikoolist töö „Lähiajaloo õppematerjal 9. klassile: Muutused kultuuris ja eluolus Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani“ eest. Magistritöö eesmärgiks oli koostada õppematerjal ajaloo ainekavas käsitletud lähiajaloo teemade õppimiseks kultuuri ja eluolu kaudu. Autor soovis leida kultuuri ja igapäevaelu õpetamise kaudu viise, kuidas kujundada oma kultuuri väärtustavat ja ennast kultuuripärandi edasikandjana nägevat inimest. Selleks koostas Kitsingi ülesanded, mis tõstaksid õpilase kultuuriteadlikkust, aitaksid väärtustada omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning aitaksid mõista, et  minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva. Töö annab 12 praktilist teemakäsitlust, millega tutvudes saab õpetaja kindlustunde, et kultuuri ja eluolu kaudu on võimalik ajalugu veelgi paremini õpetada. Töö väärtuseks on konkreetsete tunnimaterjalide valik.

Kui esialgu pidi parimate tööde autorite autasustamine toimuma haridusteaduste konverentsil Tartus 20. aprillil, siis eriolukorra tõttu jääb konverents sel kevadel ära. 

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur eesmärgiga väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele. Konkurss jätkab varasema kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade teadustulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne. 

Tänavu juba 30. korda toimunud konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade