Veel tuli meeskonnamängus analüüsida oma ökoloogilist jalajälge ning kohalikku ettevõtluskeskkonda ja lõpuks luua ka täiesti uus temaatiline lauamäng. 

Creatloni võistlus koosneb kokku kolmest etapist, millega alustatakse juba oktoobris. Esmalt tuleb 7.-9. klassi noortel ennast proovile panna individuaalselt e-viktoriinil, millest võttis sellel sügisel osa rekordiliselt ligi 2500 koolinoort kokku 113 koolist üle Eesti. E-viktoriinile järgnesid meeskonnatööna lahendatavad ülesanded.  

„Meeskonnatööd olid seekord rohkelt loovust ja nupukust nõudvad ning pakkusid hindamisel nii meile kui ka meid abistanud Statistikaameti spetsialistidele pikaks ajaks mõttetööd ja rõõmu,“ märkis Creatloni korraldava Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor. 

Meeskonnatööde voorus tuli noortel hinnata oma ökoloogilist jalajälge ning teha selle põhjal õpetlik video, kirjutada reaalne kiri mõnele eeskujuks olevale ettevõtjale ning viimaks hinnata ettevõtluskeskkonda kohalikus maakonnas. 

„Väga tore on näha, et paljud õpilased analüüsisid põhjalikult enda jalajälge ja andsid ka loodud videotes nutikaid näiteid oma eakaaslastele, kuidas oma jalajälge vähendada. Selgelt on keskkonnakaitse teema noortele südamelähedane,“ lausus Loor. „Igati mõnus lugemine oli aga ettevõtjatele kirjutatud kirjade ülesanne. Valitud eeskujude hulka kuulusid nii Eesti kui ka maailma suured nimed ning kohalikud silmapaistvad tegijad.“  

Loor selgitas, et kõrgemad hinded said noored, kes olid ettevõtja ja tema ettevõtete kohta teinud põhjaliku uurimistöö ning küsisid asjatundlikke küsimusi. „Näiteks ülimalt asjatundlik oli Cleveroni juhile Arno Kütile kirjutatud kiri, mis sai Kütilt ka väga toreda vastuse,“ märkis Loor.

Creatloni majandusolümpiaadi viimases etapis oli noortele ette nähtud loovülesanne, mille käigus tuli teha rahatarkuse või ettevõtlusteemaline laua- või tegevusmäng oma eakaaslastele. „Noored lõid mitmeid väga ägedaid lauamänge, mis katsetamise käigus ka proovijatele meeldisid. Me väga loodame, et vähemalt mõned neist jõuaksid ka päris toodeteni,“ lausus JA Eesti direktor.

Lõppkokkuvõttes saavutas juba oktoobris alanud võistluse esikoha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond „RHB“, teisele koha Antsla Gümnaasiumist võistkond „Rahvas“ ning kolmandale kohale platseerus Tallinna Reaalkooli võistkond „Viimasel minutil“. Traditsiooniliselt on võitjameeskonnale tasuta õppekohad EBS gümnaasiumi ettevõtlusklassis ja esikolmikule kingikotid EBS Gümnaasiumilt. 

Võistluse koondtulemused:  

http://ja.ee/sundmused/creatlon/2396-tulemused.html

Majandusolümpiaadi korraldab Junior Achievement Eesti ja EBS juba aastast 1999 eesmärgiga suurendada õpilaste huvi majanduse vastu ja tõsta nende ainealaseid teadmisi.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Taaskasutuse teemalisel õpilaskonkursil on rekordarv osalejaid
• HITSA kuulutab välja konkursi koolide tunnustamiseks

Osa õpetajaid ja koole on tingimusi seetõttu leevendanud, teised pidanud struktuuri juurde looma, kolmandad kaotavad lootust. Olukord on käest libisenud neil kodudel ja koolidel, kus pole teadlikult sisse viidud mõningaid jõulisi muudatusi. 

Artiklis on vaatluse all kaks teemat. Esmalt saab nõu anda kodudes süsteemsuse loomiseks ja alalhoidmiseks. Teiseks arutleme, kuidas õpetajate töö võiks olla organiseeritud, et säästa kodusid ja õpetajaid.

Kuidas kodus korda luua? 

Kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm? Retooriline küsimus, kuid esimesele osale saab vastuse anda ajahaldustarkvara, näiteks keskkond nimega Toggl. Tarkvara võimaldab panna aja jooksma ning märkida ära tegevus, mida teete. Kui seda teha kohusetundlikult, siis saate aru, kui palju olete midagi teinud ja kui hästi asja juures püsinud. Juba paari päevaga või nädalaga peaks tekkima selgus, kas veedate liiga palju aega Youtube´is ja Facebookis lõbutsedes või ongi matemaatika õppimine kulutanud kogu päeva. Selle alusel saate hakata korrektuure tegema, et kodus toimetamine oleks eesmärgipärasem ja efektiivsem.

Pange oma päev paika arvestades ootamatuseid ja puhkuseid. Planeerima peab ka pere ühise ja üksi olemise aja ning õuesolekud, et säiliks terve füüsis ja mõistus. Kodus on väga lihtne lasta kõigel minna ja unustada end tegema asju, mis on nauditavamad kui kohustused. Kellele ei meeldi päevaplaani tegemine, siis aitab ka ülesannete tabel, kuhu märgitud post-it märkmetel, mis on ootel, tegemisel või tehtud. Selleks saab kasutada kalendrit, Google Taski või lihtsalt paberit. Mõni projektijuhilikum tegelane armastab samasse kohta kirja panna ka tähtajad, millal asi peaks tehtud saama. Kes peab seda loetelu paberil, saab näiteks ka tehtud asja jämeda jutiga maha tõmmata.

Tegevused võib seada märgete abil ka prioriteetsuse järjekorda. Tehes ära kriitilised ja ajamahukad asjad, saate te endale aega juurde ning päeva lõpuks võib selguda, et mõni mittekriitiline asi on juba iseenesest ära lahenenud. Igasse päeva tuleks jätta 10 protsenti aega puhvriks ehk ootamatusteks, millega tuleb ka tegeleda - on see lisaülesanne kedagi aidata või ka valitsuse pressikonverentsi vaatamine. Kui aga ootamatuseid ei ilmnenud, siis on tegemist  maast leitud ajaga mõneks meeldivamaks tegevuseks - tööst puhkamiseks!

Mõistlik on ka mõned suured asjad jagada väiksemateks osadeks. Näiteks referaadi kirjutamise saab jagada info otsimiseks, erinevate töö osade kirjutamiseks, vormistamiseks. Kui iga päev teha ära natuke, siis on nädalaga palju saavutatud. Kui aga istuda terve esmaspäeva hirmunult sõna “referaat - 10lk” ees, siis õhtuks võib endiselt töö tegemata ja tuju kehv olla. Kõik suured asjad koosnevad osadest - ainult nii ei aja suur tükk suud lõhki. 

Kuidas kool oma õpetajaid ja õpilasi toetab?

Tänaseks on tunniplaanis sõrmega järje ajamine ja ootus, et õpilased istuvad õpetajaga kõik tunnid läbi, ilmselgelt liiva jooksnud. Kerkivad üles probleemid - kui õpetajal on aega teha oma ainetund on-line´is, siis see ei tähenda, et tema õpilastel on selleks oma peres võimalus. Kui üks kool surub oma õpilased õppima päeval, siis kas teised lapsed peres, kes on teisest koolist, peavad seda siis tegema õhtul? Kuidas saab sellises olukorras hakkama lapsevanem, kellel on ka oma töö vaja ära teha just päevasel ajal?

Distantsõppe tegevused ei peaks toimuma tunniplaani, vaid nädalaplaani alusel! Kuid tunniplaan ja tundide sissekanded peaksid siiski säilima, et ülesanded ja tagasiside esitatakse tuttaval moel, kasutades seejuures kollektiivis ühiselt kokku lepitud tagasisidestamise ja kodutööde esitamise vahendeid. Koolidel on praeguses olukorras vaja õppetööd võimalikult vähe killustada, mis tähendab nädala eri päevadel asetsevate ainetundide ühte liitmist. Kui varem oli nii teisipäeval kui ka neljapäeval tund keemiat ja tund ajalugu, siis nüüd on tark teha ka tunniplaani teisipäeval ajaloo paaristund ja neljapäeval keemia paaristund. Õpetajad, kes õpetavad ühele klassile mitut õppeainet, on seda lahendust juba ise rakendanud, võttes ühel päeval põhjalikuma vaatluse alla ühe õppeaine korraga ja teisel päeval teise. 

Mida aga teha, kui õpetaja soovib teha videokoosoleku ajal, mil minu päevaplaani on märgitud lõunapaus või plaanitud kohtumine teise õpetajaga? Õpetajatel peaks olema võimalus ja kohustus planeerida vajalikke videokoosolekuid sarnaselt sülearvutite broneeringutega Stuudiumis või muus asutusesiseses kalendris - õpetaja broneerib endale kooli kalendrisse aja, mil ta näiteks korra nädalas klassiga videosillal viibib ning kolleegid teavad sellega arvestada ja ei planeeri sama klassiga samale päevale liiga palju on-line tegevusi.

Kodudes on lastes piisavalt ahastust, kuna tuttav toetus ja õppevorm on kadunud. Lapsevanemad, kelle jaoks on lapse kooli saatmine suuresti päevahoiu teenuse eest ning ka need, kellel varasem panus lapse õppimise toetamisel olnud nõrk, kogevad hetkel vastutuse täit raskust. Läheb vaja palju paindlikkust, üksteise mõistmist ja oma ego ja soovide allasurumist, et me ei läheks totaalselt ja digitaalselt riidu. Eriolukord ei kesta igavesti, aga täna proovile pandud suhted võivad halveneda pikemaks ajaks kuni katkemiseni. Või olla vastupidi õpetlikud ning aidata oma tegemistesse uut süsteemsust luua. Püüame jääda terveks nii viirustest kui ka distantsõppest!

Birgy Lorenz
TalTech, küberkaitse teadlane

Jonas Nahkor
Väätsa Põhikooli õpetaja

 Avafoto: Photo by Marvin Meyer on Unsplash

Distantsõppele üleminek on seadnud suure väljakutse ka kutseõppeasutustele, kus on eriti keeruliseks muutunud praktiliste ainete õpetamine.

9. aprillil kell 14.30-15.30 toimuval veebiseminaril räägivad Lauri Toim Luua Metsanduskoolist, Kalli Kalde Tartu Kunstikoolist ja Taavi Kuusik Haapsalu Kutsehariduskeskusest, kuidas nad on uues olukorras hakkama saanud ja milliseid digilahendusi leidnud. Juttu tuleb videoloengutest metsanduses, üldkunstiainete õpetamisest koostöös füüsikaõpetajaga ning kokanduse praktikumidest, mis nüüd toimuvad iga õpilase enda kodus.

Veebiseminar salvestatakse ja seda saab järele vaadata HITSA videokanalis.

Lisainfo ja registreerumine

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kutseharidus eriolukorras – õppimine ja õpetamine jätkuvad
• Tartus tähistati kutsehariduse rahvusvahelistumise päeva

Erika Veide, ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu/ SA Innove ettevõtlusõppe koordinaator: 

 1. HITSA Moodle´is on nii põhikoolile kui ka gümnaasiumile erinevaid töölehti ja materjale, kuid eelkõige võib alustada videotest, mida on 20. Iga videot vaadates saavad õpilased täita individuaalselt töölehte, sellega on 20 tundi juba sisustatud.

 2. Ettevõtluspädevuste mudelil on 14 alapädevust, õpilased võivad iga alapädevuse juurde kirjutada, kuidas just see pädevus aitab hakkama saada tekkinud situatsioonis. Läheneda võib lapsevanema, õpilase, riigijuhi, ärimehe, meditsiinitöötaja vaatenurgast. 

3. Kutsuge üles lapsi leidma lahendusi pärast kriisi tekkivatele majandusküsimustele: teenindusettevõtete saamata jäänud tulu, tootmise seiskumine jne.

Lingid materjalidele, videotele ja töölehtedele leiab siit: 

https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/

https://ettevotlusope.edu.ee/metoodika/ 

Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch:  

Minu jaoks ei erine tavatunnid distantsõppe tundidest, sest kõik varem plaanitud tegevused saavad ikkagi tehtud ja materjal omandatud. Tänu internetile on õnneks võimalik kõik olulised ülesanded ära teha.

- Algkooliõpilastega esimeses kooliastmes on tore teha läbi mõningad ülesanded LearningAppsi keskkonnas, kus sai meelde tuletada ja üle korrata tulu ja kulu ning toote ja teenuse temaatika. Kõigi 3.-5.klassi õpilaste lemmikülesandeks on osutunud ostlemine e-Selveris ja sellega seotud loominguline ülesanne. Uskumatu, kui asjalikud ja loomingulised võivad õpilased olla!

- Põhikooli kolmandas kooliastmes tegeleme töökuulutuse otsimise ja analüüsimise temaatikaga ning e-kaubanduse temaatikaga. E-poodides toodetega tutvumine annab võimaluse ilma õue minemata võrrelda erinevate e-poodide hinnaklassi ning koostada soodsamat ostukorvi ja välja tuua oma lemmik e-pood. Eks meiegi peame hetkel arvestama sellega, et eriolukorra ajal õpilasi poodi saata ei saa, küll aga lahendame olukorra ära e-poodidega tutvumisega netis. Väga rikastav oli 9.b klassiga osalemine Tagasi Kooli e-külalistunnis, kus Urmas Simson rääkis teemal “Kuidas tekib kasum”. Loengujärgselt täitsid õpilased töölehe ning edastasid selle mulle.

- Gümnaasiuminoored on majandusega seotud teemade kohta teinud ülesandeid Opiqu keskkonnas. Sellega on olnud suhteliselt palju probleeme, sest on õpilasi, kellel ei ole enda eKooli kontot või kooli e-mail ei ole kasutusel. Tänu meie kooli tublile eKooli administraatorile Sigrid Metsale oleme paljude jaoks murekohad seljatanud. Opiqus jagub piisavalt materjali ise avastamiseks ja lugemiseks ning ülesanded on ka ea- ja teemakohased. Minu jaoks kõige huvitavamad on olnud õpilaste arutlused koroonaviiruse ja majanduse teemadel. Mõtlemiseks ja arutlemiseks antud teemad nagu “Ettevõtjad võitluses koroonaviirusega” või “Kas oleme valmis võitlema koroonaviirusega?” või “Koroonaviiruse mõju Eesti majandusele” andsid õpilastele võimaluse tõsiselt analüüsida hetkelist olukorda nii Eestis kui ka kogu maailmas just majanduse vaatevinklist. 

- Distantsõpe on õpetanud mind paremini aega planeerima! Esimestel päevadel püüdsin ikka igat tulekahju koheselt kustutada ja jätsin enda vajadused tahaplaanile. Nii tundsin juba kolmapäeva hommikul, et enam ei jaksa. Neljapäevast alates töötan kindla plaani järgi, jätan endale aega söömiseks, iseolemiseks, jalutuskäiguks looduses ja määratlen kindla töö- ja puhkeaja. Pean arvestama sellega, et mul on enda ainetunnid antud, klassijuhatajana enda 5.d klassi õpilased igakülgselt abistatud ning oma isiklikud lapsed ka kindlasti toetatud. See polegi tegelikult nii keeruline. Inimene ikka õpib kuni elab ja iga raskus saab ükskord ületatud!

Loo saatis Koolielule programmi Edu ja Tegu kommunikatsioonijuht Liina Pissarev.

Samal teemal:

• Kevadine ettevõtlusõppe uudiskiri keskendub pädevustele

Ka Eestis on nüüd võimalik litsentseeritud Chromebooke tellida.

„Paljud Eesti koolid on Chromebookidest puudust tundnud. Kuna Balti riikides seni Chromebooki litsentsi polnud, polnud koolidel mõistlik ka neid osta – litsentsita puudub keskne haldus, mis aitab suure hulga seadmetega hakkama saada,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan.

Arvutid töötavad Chrome OS operatsioonisüsteemil ja tänu soodsale hinnale, turvalisusele ja lihtsusele on need maailmas populaarsed just haridusvaldkonnas. Näiteks USAs moodustavad need 60% haridusvaldkonna seadmetest ja Põhjamaades on paljud kohalikud omavalitsused varustanud kõik õpilased just Chromebookidega.

Võrreldes Eesti koolides levinud äriklassi arvutitega on Chromebooki hind 2-3 korda soodsam: 250-350 eurot. Koolide jaoks on väga tähtsad ka seadmete töökindlus, kasutusmugavus, käivitamise aeg, kerge kaal, haldamise lihtsus jmt näitajad, mis Chromebooki haridusvaldkonnas konkurentsivõimeliseks teevad. Suur eelis on Chromebooki aku kestvus - see peab vastu terve koolipäeva.

Esialgu on Google valinud Eestis kohalikeks edasimüüjateks Telia ja ATEA. „Meie jaoks oli tähtis, et turul oleks vähemalt kaks konkureerivat litsentseeritud Chromebook edasimüüjat. Samuti pakub Chromebookide turule tulek konkurentsi seni hariduses domineerinud Microsoftile,“ ütles HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht Aivar Hiio. “Lõplik valik seadmete osas peab jääma koolide ja koolipidajate teha, kuid HITSA tahab kindlustada, et Eesti koolidel oleks valikuvõimalus ning nad saaksid teha seda teadlikult.“

HITSA pakub ka Chromebookide koolitusi ning HITSA videokanalis on järelvaadatav Chromebooke tutvustav veebiseminar.

Avafoto: Photo by Steve Johnson on Unsplash

Samal teemal:

• Kuidas toetada iseseisvat õppimist?
• Selgusid IT-sektori aasta tegija, tegu ja läbimurdja

Eriolukorra kehtestamisega on katkenud vahetud kontaktid õppurite ja õpetajate vahel, kuid distantsilt jätkuvad õppimine ja õpetamine hoogsalt. Koolidelt saadud tagasiside põhjal võiks öelda, et tööd tehakse rohkemgi kui enne – uudses olukorras toimetulek nõuab tavapärasest enam energiat ja pingutust. 

Distantsõpe jätkub vähemalt 12. aprillini, ent suure tõenäosusega aprilli lõpuni. Olukorda hinnatakse iga kahe nädala möödumisel. Mõistagi on uus olukord tekitanud mitmeid küsimusi.

Loe lähemalt SA Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ilmunud on uus digitaalne ettevõtlusõpik
• Uuring: kutseõppeasutuste töötajad hindavad rahvusvahelistumist kõrgelt

Uurime Tallinna Rahumäe Põhikooli ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetajatelt ja metoodilise ning teadusliku poole pealt Tallinna Ülikooli teadurilt Grete Arrolt ja SA Innove ettevõtlusppe koordinaatorilt Erika Veidelt, mis seis õpilastel nende pädevustega on. Alustava ettevõtlusõpetaja blogis kirjutab Tuulike Mölder, mille põnevaga on tunde sisustanud Osula Põhikoolis. Tutvume Are Kooli ettevõtlusõpet vedava tandemiga - Marju Sepa ja Leelo Lusikuga. Pikaajaline õpilasfirmade mentor Hendrik Hindov ja STARTERi tiimide mentor Vaido Mikheim räägivad mentorlusest ja millist tuge noored neilt vajavad. Kutsekoolide ettevõtlusoskuste võistluse esikolmik arutleb ettevõtlusõppe ja noorte aktiivsuse üle. Lisaks avaldame eelinfot oluliste sündmuste kohta. Head lugemist!

Ettevõtlusõppe uudiskiri nr 18: https://issuu.com/liinapissarev/docs/ettevotlusoppe_uudiskiri_18

Varasemaid uudiskirju saab sirvida ja listiga liituda siin: https://ettevotlusope.edu.ee/uudiskiri/ 

Allikas: ettevõtlusprogrammi Edu ja Tegu info 

Üle-eestiline mälumäng
Kehra Gümnaasium kutsub osalema vene ja keelekümbluskoolide 7.–9. klasside õpilasi üle-eestilises mälumängus. Mäng toimub kahes keeles – 15 küsimust eesti keeles ja 15 küsimust vene keeles.

Osalemine on individuaalne, enne küsimustele vastamist kirjutab iga osaleja korrektselt oma nime, kooli ja klassi.

Küsimustele vastamiseks on aega 1 tund (60 minutit). Vastamisel ei ole sobilik kasutada teiste abi, internetti ega teatmeteoseid. Võitja selgub vastavalt saavutatud punktide kogusummale. Võrdsete punktide korral arvestatakse ka vastamise kiirust. Seega tuleb õpilastel olla kiire ja täpne ning aus enda ja teiste suhtes.

Tublimaid tunnustatakse siis, kui olukord seda võimaldab. Võistluse link Kehra Gümnaasiumi kodulehel avaneb 7. aprillil kell 13.00.

Loe LAK-õppe kuu digitaalsete sündmuste kohta lähemalt SA Innove veebist!

Foto: Photo by Leonardo Toshiro Okubo on Unsplash

Samal teemal:

• Aprill on LAK-õppe kuu
• Üleskutse LAK-õppe kuuks: kingime Eestile 100 LAK-õppe sündmust

Auhinna võitja kuulutatakse välja rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval 23. aprillil.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Eva Roos, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja raamatud: Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid”, Tuul Sepp “Allikahaldjas”, Jaanus Vaiksoo “King nr 39”, Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” ning Els Heinsalu “Haldja saladus”. 

Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid” (Tänapäev) on autori teine raamat, mille tegelaseks on Piia Präänik. Seekordsed sündmused Papli tänaval algavad uudisega, et Piiast saab korraga suur õde tervelt kolmele vennale. Põnevust ei tekita mitte ainult kolmikute majja tulemine, ka Piia naabrid lisavad mõistatusi, mida tüdruk oma uue sõbra Villemiga lahendama asub. Toredate piltidega vaimukas ja lõbus raamat nii iselugejale kui ettelugejale. 

Tuul Sepp “Allikahaldjas” (Varrak) on kaunite illustratsioonidega eesti mütoloogia-aineline raamat õe ja venna suvevaheajast vanaema-vanaisa juures. Suvi, mis vanaema käe all pidi tulema õpetlik ja igav, osutub oodatust hoopis erinevaks, sest lapsed avavad Unustustemaailma värava ning peavad aitama Allikahaldjal kinni püüda unustuse hõlmast pärismaailma põgenenud müütilisi elukaid. Meeldejäävate tegelaste kaudu on raamatusse lisatud hulgaliselt huvitavaid fakte, mis annavad loole tummi ja tihedust. 

Jaanus Vaiksoo “King nr 39” (Ärkel) algab päeval, mil 5. klassi poiss Paul Viies magab sisse ja teeb koolist poppi. See juhuslik sündmus toob Pauli ellu uusi värvikaid tuttavaid ja sõpru: salapärase Kingamehe, kes ostab alati ainult ühesugusid nr 39 kingi, kingapoe ilusa müüjanna Jekateriina, muheda üksikisa Arturi ja tema tütre Minna Riinu. Lugu on kaasakiskuvalt ja omanäoliselt kirjutatud, ning Kingamehe müsteerium kruvib põnevust kuni lõpuni välja.

Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” (Tänapäev) koosneb kahest tosinast omaette loost, mille ühenduslüliks on Liisa ja tema pere.  Lood, kus juttu näiteks jõuluvana ettevalmistustest, unematide muredest, usside parasiithaigustest ning paljust muust saavad humoorika, teravmeelse ja ootamatu lõpplahenduse. Raamatus on loole sobivalt veidi „karvased“ ning omanäolised pildid.

Els Heinsalu “Haldja saladus” (Argo) annab lihtsalt ja selgelt baasteadmised seedimisest, jutustades loo väikesest Haldjast, kes on kogemata õe klaaskuuli alla neelanud ning tunneb selle pärast muret. Raamatus on palju ilusaid ja asjalikke illustratsioone ning kõrvalpõikena selgub üht-teist ka inglite, mõisapreilide, vaimude, hingede ja kummituste seedimisest.

Žürii koosseisu kuulusid kirjanik Eva Roos, Anu Amor-Narits ja Kirsti Läänesaar Tartu Linnaraamatukogust, Marge Pärnits Tartu Mänguasjamuuseumist ja Miina Härma Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Helgi Rootslane. Sarnaselt varasematele aastatele lähtuti valiku tegemisel põhimõttest, et teos pakuks midagi nii ettelugejale kui ka ise lugejale,  lugu oleks kaasakiskuv, fantaasiaküllane ning mingil moel arendav, keel oleks ladus ja mitmekülgne ning tekst, illustratsioonid ja kujundus moodustaksid ühtse üksteist toetava terviku.

Varasemad Lapsepõlve auhinna laureaadid on Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Kadri Hinrikus ja Jana Maasik. 

Allikas: korraldajate info

“Koroonaajastu” on meid kõiki sundinud oma elukorraldust muutma. Tänaseks on igapäevaelu enamuse jaoks uue rütmi juba leidnud, olgu siis tegemist lapsevanema või koolijuhi, õpilase või õpetajaga. Pedagoogid ja haridustehnoloogid on pidanud ilmutama nutikust, leidmaks käigu pealt uusi tehnilisi lahendusi ja õpetamismeetodeid, põnevaid õppeülesandeid ...  Ühel hetkel jääb see kõik selja taha, sest elu pakub uusi väljakutseid. 

Siit ka üleskutse TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumilt: hea õpetaja, aita meil kokku koguda erilisi / huvitavaid / nutikaid koduülesandeid üle Eesti, et tuleviku haridusloolastel oleks, mille üle imestada. Ehk oled välja mõelnud toredaid kodutöid keemias või botaanikas, kiiksuga ülesandeid  maateaduses või matemaatikas? Meid huvitavad ka loov- ja loometööd: joonistused ja fotokollaažid, videoklipid, jubejutud ja sketšid, oodid, itkud ja haikud, olgu siis tegemist hetkelise mõttevälgatuse või pikema mõttetöö ajel sündinud oopusega. See oleks omalaadseks sõnumiks järeltulevatele põlvedele: me oleme leidlikud, sest igale probleemile on olemas lahendus, sageli ka mitu!

Neilt, kes soovivad korjetöös kaasa lüüa, ootame e-saadetisi aadressile epam@tlu.ee. Kindlasti peaks lisama enda ja õpilase kontaktandmed (nimi, kool, klass, e-mail, telefon)  ning märke õpilase nõusoleku kohta (kas tema töö on edastamiseks ja arhiivifondis säilitamiseks või ka avalikult digitaalarhiivis kuvamiseks). Osalejatele korraldame tänuürituse, kui ajad ja olud seda taas lubavad.

Leia meid ka Facebookist – igal nädalal postitame midagi põnevat endisaegade koolist, õpetajatest, haridus- ja kultuuritegelastest.

Täpsem info:
Ene Luka, haridusloo spetsialist
50 67861
eneluka@tlu.ee
TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseum

Foto: Photo by João Silas on Unsplash

Samal teemal:

• Kooliajalugu uurima!