Ka õpilaste hindamise korraldust distantsõppe ajal tehakse paindlikumaks.

Tänavune eksamiperiood, mis pidi algama aprilli lõpus, lükatakse eriolukorra tõttu edasi. Lõpueksamite uute aegade otsustamisel lähtutakse kahest võimalikust stsenaariumist. Juhul, kui eriolukord lõpeb 1. mail, on võimalik sooritada eksamid käesoleva õppeaasta jooksul ning arvestada ka sellega, et õpilastele tuleb tagada piisav ettevalmistusaeg. 

Juhul, kui eriolukord lõpeb pärast 1. maid, otsustatakse lähtuvalt olukorrast, kas, millal ja mis mahus eksamid sooritatakse ning millised muudatused tuleb teha selleks, et õpilased saaksid kooli lõpetada. Muuhulgas on oluline tagada, et õpilased, kes sel õppeaastal eriolukorra tõttu eksameid sooritada ei saa, ei satuks järgmistel aastatel teiste lõpetajatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Täna valitsuses heakskiidetud seadusemuudatus võimaldab lõpueksamite korraldust ja lõpetamistingimusi puudutavaid otsuseid teha vastavalt vajadusele ja olukorra muutumisele.

Teine seadusemuudatus puudutab õpilaste hindamist eriolukorra perioodil. Distantsõppega paremaks kohanemiseks on koolidel soovitatud numbrilise hindamise asemel kasutada pigem kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid. Seadusemuudatusega luuakse kõigis põhikooliastmetes ja gümnaasiumis võimalus kasutada kooli õppekava alusel eriolukorra perioodil õppetöö hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, mida ei pea viiepalliskaalasse teisendama. Selle alusel saavad koolid eriolukorra ajal antud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid kasutada ka kokkuvõtvas hindamises ehk veerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinnete väljapanemisel.

Allikas: HTMi pressiteade

Tund „Kuidas tõhusalt õppida?“ toimub neljapäeval, 2. aprillil kell 11.00.

Tund kantakse üle Inspira kanalis, mis on leitav Telia TVs, www.teliatv.ee ja Telia TV äpist ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube’i kanalis. Live-koolitund toimub kontaktivabalt Kultuurikatla stuudiost koostöös ettevõtetega Miltton New Nordics, Eventech, Royal Experience, Minu Rada ja Valge Klaar.  

Loe lähemalt HTMi kodulehelt. 

Oma arvamust oli võimalik avaldada 4., 8. ja 11. klassi õpilastel ja täiskasvanute gümnaasiumi õppijatel. Kõikidest 4. klassi õpilastest vastas küsitlusele 69%, 8. klasside õpilaste seas oli osalejaid 70,1%, 11. klassi õpilastest vastas 71,7% ning kõige tagasihoidlikum oli osavõtt täiskasvanute gümnaasiumite õppijatel – 23,4 %.

Loe lähemalt Innove kodulehelt!

Samal teemal: 

• Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides lõppes rahulolu- ning koolikeskkonna küsitlus
• Eesti kool ja tehnoloogia. Tehnoloogiakompassi küsitlus

Uuring viidi lisaks Eestile läbi veel ainult kahes suurriigis – Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Uuringus osalesid viieaastased lapsed, lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad. 

 Uuring keskendus terviklikule lähenemisele 5-aastase lapse arengule ja alusharidusele ning seda mõjutavale õpi- ja kasvukeskkonnale kodus ja lasteaias. Uuriti mitmeid varajase õppimise valdkondi: kirja- ja arvutamisoskust, eneseregulatsiooni oskusi ning sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, ennekõike oskust olla empaatiline. Uuring loodi selleks, et aidata riikidel analüüsida ja parendada laste varajasi õpikogemusi. 

Loe pikemalt SA Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Esimene seminar juba sel teisipäeval, 31. märtsil kell 16.00.

I kooliaste 31.3 kl 16, vaata siit bit.ly/2WTwUHO
II kooliaste 1.4 kl 16, vaata siit bit.ly/3bD8si0
III kooliaste 2.4 kl 16, vaata siit bit.ly/3dI0BkT
Gümnaasium - aeg täpsustamisel
.
Videokirjeldustest leiad küsimuste-esitamise-lingi. Kõik seminarid salvestatakse ja on järelvaadatavad HITSA Youtube'i kanalis.
.
Kogemusi jagavad Rocca al Mare Kool, Roostiku kool ja Audentese erakooli e-gümnaasium. Veebiseminarid korraldavad HITSA ja Clanbeat.

121 õpilase ja 23 õpetajaga Värska Gümnaasiumis on distantsõppe esimesed kogemused kokku võetud ja analüüsitud. Tagasisidet andsid õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Eriti agarad olid nooremate õpilaste emad-isad ja gümnaasiumiastme õpilased. „Mulle meeldib väga see ütlemine, et startisime distantsõppele nagu sprindile, aga meil toimub ju maraton. Nüüd on tempo rahulikum ja saab süsteemsemalt läheneda õppekorraldusele,“ sõnas Liina Palu. 

Koolijuhi tähelepanekuid distantsõppest

- Ülesannete maht on olnud pigem suur, ei osanud esialgu hinnata tööde tegemiseks kuluvat aega. Kodus kulubki ülesannete lahendamiseks rohkem aega, ja seda peabki andma süvenemiseks, mõtlemiseks ja asjadest arusaamiseks. 

- Kohe distantsõppe esimesel päeval tegime meeskonnaga kindlad kokkulepped. Näiteks õpetajate konsultatsiooniaeg on koolipäevadel kella üheksast üheteistkümneni, muudel aegadel kokkuleppel õpilastega. Me ei hinda praegu eristava hindamisega, rõhuasetus on kujundaval hindamisel. Õppe-eesmärkide saavutamist märgime arvestatud/mittearvestatud. Peamine suhtluskanal on eKool. Nendest kokkulepetest teavitasime ka vanemaid ja õpilasi. 

- On veel kaalumise ja mõtlemise koht, kas jätkata distantsõppes tunniplaani kohaselt või teha muudatusi. Nooremad õpilased ja nende vanemad eelistavad tunniplaani, mis on konkreetne ja konkreetsete ülesannetega. Neil on nii lihtsam toimetada. Vanemad klassid soovivad võimalust rohkem ise otsustada. Nad tahaksid nädala ülesanded korraga kätte saada, et siis ise oma koormust sättida. 

- Meil ei ole koolis haridustehnoloogi ega IT-spetsialisti. On õnn, et meie kool alustas veebruari lõpus HITSA Digikiirendi koolitusega. Võtsin koolitajate ja nõustaja-haridustehnoloogiga ühendust, temast on väga suur abi. Õpetajatele korraldasime kiiresti veebiseminare, ja ka esimesed Digikiirendi koolitused toimusid kõiki ohutusreegleid silmas pidades. Saime õppida just neid keskkondi, mis on vajalikud suhtlemiseks õpilastega ja aitavad ainetunde vahetumalt läbi viia. Õpetajad on oma algatusel leidnud võimalusi ka HITSA teiste veebipõhiste kursustega liituda. Õpetajad on olnud väga avatud uue ja vajaliku õppimisel. Õpilaste puhul hoidume hooga uue rakendamisest siiski tagasi. 

- Haridustehnoloogi süsteemsed nõustamised toimuvad veebipõhiselt koolipäeval kella kolmest viieni. Elu on näidanud, et pigem on need individuaalsed nõustamised. 

- Distantsõpe on meie koolile andnud ainult uusi võimalusi. Oleme juurutamas Office 365 tarkvara. See on suurepärane võimalus kasutada Teamsi, virtuaalset meeskonnatöö keskust. 

- Motivatsiooni aitab ülal hoida igapäevane suhtlemine õpetajatega, kogemuste jagamine, aga ka meelolu tõstvad väikesed seigad, olgu või mõne humoorika video jagamine  FB-grupis.

Samal teemal:

• Sõmeru Põhikooli õpetajad: usaldage oma õpilasi!
• Sally Stuudio õpilased käivad nüüd e-kunstikoolis

KüberNaaskel on Eesti suurim 14- kuni 24-aastaste talentide võistlus, kuhu registreerus sellel aastal üle 300 noore. Lõppvõistlusele kutsuti edasi 47 tublimat. Võistlus toimus RangeForce võistluskeskkonnas, kus tuli lahendada neli erineva raskusega ülesannet. Aega iga ülesande lahendamiseks oli neli tundi. 

Võistluse korraldaja Birgy Lorenz TalTechist ütleb, et eelmisel aastal oli 150 huvilist ja nüüdseks on õpilaste arv kahekordistunud. Selleks andsid tugeva panuse Põltsamaa Ühisgümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium, Kehtna KHK, Viljandi KÕK, Pärnumaa KHK ja Tallinna Reaalkool, kes lasid õpilastel osaleda võistlusel koolitunni raames. Samamoodi on tugevad esindused loomulikult TalTechist ja Tartu Ülikoolist.

Võistluse läbiviimist toetab Kaitseminitseerium.

Nimekirja leiab siit. 

Allikas: korraldajate info
 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on Eesti haridustöötajad praegu rohkem kui kunagi varem maailmas eeskujuks ja väärivad suuremat tunnustamist. „Eriolukorras ja distantsõppe tingimustes on eriti oluline tunnustada haridustöötajaid, kes on pidanud täielikult muutma oma töökorraldust ja õpetamismeetodeid,“ ütles Reps valitsuse otsust kommenteerides.

Huviõpetaja kategooria lisamine võimaldab paremini sidustada formaal- ja mitteformaalharidust ning saadab tunnustava ja huvihariduse õpetajat väärtustava sõnumi kogu ühiskonnale. Elutööpreemiale esitatakse igal aastal väga palju väärikaid kandidaate. Valitsuse otsus võimaldab aastatepikkuse panuse eest tunnustada ning tänada senisest rohkem inimesi.

Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate ja nominente.

Riiklikud hariduspreemiad antakse välja kaheksandat korda toimuval Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas.

 Rohkem infot SIIN.

Allikas: HTMi pressiteade

Sõmeru Põhikool on korraliku suurusega maakool: 23 õpetajat, personali üldse kokku 37, õpilasi 197.

Esmast distantsõppe kogemust kokku võttes ütleb Virge Ong, et loodetavasti hakkab nüüd tekkima rutiin, mis teeb olukorra kergemaks. „Õpilased saavad ka juba rohkem aru, mida kodusõppimine tähendab. Õpetajad kasutavad Digikiirendi koolitusel õpitud keskkondasid, abi saame haridustehnoloogilt.“

Siinkohal valik õpetajate ja koolijuhi distantsõppel tehtud tähelepanekutest.

Klassiõpetaja Merike: Esimesel nädalal kasutasin õppimiseks peamiselt Opiqut ja sinna saabus töid hommikust õhtuni. Püüdsin kohe kõik tööd ka üle vaadata. Saatsin töid järjekindlalt tagasi, et need ikka täidetud saaks. Aga eks minu 2. klass ole ju väikesed ka, et sedasi õppimine kohe ladusalt läheks. Tasapisi on kõik pika digisammu astunud ja Padleti tahvlil ühine kevade tervitamine läks meil üllatavalt ladusalt.

Opiqu keskkond on hetkel parim, sest on otseselt seotud meie õppekirjandusega ja nii saab tööd teha paralleelselt Opiqu, õpiku, töövihiku ja/või tööraamatuga. Annan ülesandeid ka keskkonnas Quizizz, mis on õpilastele varasemast tuttav ning ei nõua paroole ja tutvustamist/õppimist. Päris uusi keskkondi pole veel kasutusele võtnud, pigem uurin, kuidas õpilastele tuttavaid distantsõppes kasutada saaks. Palju uut tekitaks ainult segadust ja lisakoormust juurde. 

Ajaloo- ja klassiõpetaja Reine: Mida esimesest nädalast õppisin? Ma pean tegema tööpäevadel kindla päevakava, millisel ajal ma teen tööd, millisel ajal puhkan või teen koduseid toimetusi. Kui vahepeal õpetaja tund või kaks ei vasta, siis ei juhtu mitte midagi (ajavaru töö esitamiseks on piisav, oluline on ka õpilastel õppida oma aega planeerima, et tööd ei jääks viimasele minutile). Esimestel päevadel läksin iga natukese aja tagant arvutisse vaatama, kas on keegi midagi küsinud või töö esitanud. Päeva lõpuks sain aru, et peale suhtlemise arvuti vahendusel ei ole ma midagi muud olulist teinud. Nüüd kogun klassi tööd kokku ja alles siis hakkan tagasisidet andma.

Inglise keele õpetaja Raili: Olen alustuseks kasutanud pigem traditsioonilist õppimist: pilt töövihiku ülesandest, kirjalikud vastused meilile, video suulisest ülesandest, sõnavara õppimiseks Quizlet. Videovestlusteks tuleb kasutusele ilmselt Messenger, Google Hangouts, Google Duo või Google Meet. Liiga uusi keskkondi ei taha välja käia, rutiin on endale praeguses olukorras ka turvalisem.

Klassiõpetaja Airi: Peale kaht päeva sain aru, et pean lapsi usaldama ja ise ellu jääma. Esimene piiks käis hommikul kell 7.30 ja viimane kiri tuli e-posti 22.30. See tähendab, et kõiki töid ei jõua distantsilt kontrollida. Pean tegema valiku, mis tähtsam, ja neid siis vaatan üle. Kasutan põhiliselt ikka õpikut ja töövihikut. Lisaks panen Opiqu ja LearningAppsi ülesandeid, et harjutada. Kunstitöid olen sidunud loosusõpetuse, eesti keele ja matemaatikaga. Kehalises kasvatuses on mängimiseks liikumise bingo, mille lapsed tagastavad täidetult kord nädalas. Hetkel on kõige tähtsam, et lapsed õpiksid ja harjutaksid.

Inglise keele õpetaja Kadri: Esimesel nädalal andsin töid õpilastele pigem tagasihoidlikult ja keskendusin sellele, kuidas ja milliseid kanaleid pidi omavaheline suhtlus kõige paremini õnnestuks. 
Nädalaga sai selgeks, et õpilaste digipädevused ja -võimalused on ikkagi päris erinevad. Kasutasin küll ainult õpilastele tuttavaid platvorme (Quizlet, Padlet, QuizWhizzer, Nearpod), kuid ikkagi esines tõrkeid. Eks palju sõltub sellest, milliseid seadmeid keegi kodus kasutab ja kui töökindlad need parasjagu on.  

Distantsõppe üks kõige suuremaid valukohti on otsese tagasiside puudumine ja killustatus. Mul pole ju tegelikult aimugi, kas ja kuidas lapsed kodus õpivad. Pilt tehtud tööst räägib tegelikult minimaalselt. Tööd on laiali pillutatud - osa esitavad Teras, osa meili teel, osa saadavad sõnumeid ja nii kisub endal silme ees väga kirjuks.

Õppetund endale: hakkan õpilaste esitatud tööde kohta tabelit pidama, et selgust ja süsteemi luua. Annan õpilastele teada, et distantsõppe lõppedes saavad kõik hinde selle põhjal, kui kohusetundlikult nad on töid esitanud/täiendanud/parandanud.

Eripedagoog Reelika: Vaatan suure austusega meie kooli õpetajate poole, sest kui mina murran siin pead paari klassi õpilaste distantsilt õpetamisega, siis mida peavad tundma ja tegema need, kellel klassitäisi on kordi rohkem.

Kindlasti on vaja luua endale süsteem ning kasutada hästi töötavaid ja õpilastele tuttavaid (interneti)keskkondi. Minu töövahenditeks on praegu peamiselt Opiq ja erinevad võimalused Google Drive´is. Raske on teisel pool ekraani olles aru saada, mil määral õpilane on pingutanud, kas ta on materjali selgeks saanud, ning otsustada selle üle, kui palju ja kuidas kontrollida. Kuna üleüldine olukord on praegu eriskummaline, siis on ka õpilased kindlasti segaduses ja mures. Ei ole tarvis neid koolitöödega üle koormata, vaid leida endas julgus õpilasi usaldada ja loota, et oleme neile juba eelnevalt süstinud kohusetunnet ja õpetanud iseseisvalt töötamise oskust. 

Direktor Virge Ong: Lapsed on juba öelnud, et nad tahavad kooli minna. Õpetajad tõdevad ka, et lapsed, kes on tavaolukorras õppimisega hakkama saanud, saavad ka nüüd, ja kellel oli klassis raskusi, on ka distantsõppes raskusi. Paljudele lastele on siiski vaja klassiruumis õppimist, klassikaaslastega kontakti ja õpetajat visuaalselt enda ette. Õpetajad on jäänud oma tava-veebikeskkondade kasutamise juurde. Ei hakka lapsi ega vanemaid hulluks ajama sellega, et kasvatame nüüd digipädevusi ja võtame kasutusse uue keskkonna. Ja ikkagi käib töö ka õpiku ja töövihikuga. 

Õpetajaid saan praegu toetada virtuaalselt hea sõnaga. Kõik, kes mulle esimese nädala kokkuvõtte kirjutasid, said ka vastuse. Oleme kogu aeg kontaktis e-posti abil ja telefonitsi, toetame ja julgustame üksteist. 

Avafoto: Photo by Tim Arterbury on Unsplash 

Konkursi žürii esimees, Tallinna Reaalkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent ütles, et tal on hea meel, et meie noored leiutajad oskavad hästi märgata nii enda ümber kui ka laiemalt ühiskonnas lahendamist vajavaid probleeme. „Kui varasematel aastatel pakkusid paljud noored leiutajad välja hulganisti ulmelisi abistajaroboteid, siis taoliste tööde osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Tänavuse konkursi tööd olid suures osas välja kasvanud mõnest leiutaja enda keskkonnast tulenevast konkreetsest vajadusest ja nupukusest seda lahendada. Olulist laiemat ühiskondlikku mõõdet kannavad aga kindlasti need mitmed leiutised, mis püüdsid lahendada nii meie laste vaimse kui füüsilise tervisega seotud probleeme. Üks selleaastase konkursi leiutis võiks olla reaalselt aktuaalne aga ka praeguses eriolukorras, millega silmitsi oleme – rahapesumasin, mida võiks nime järgi arvates esialgu justkui seostada pangateemaga, kuid on tegelikult mõeldud sularaha desinfitseerimiseks ja ka valeraha tuvastamiseks,“ rääkis Pent.
 

Eelkooli kuni 3. klassi kategoorias anti välja kolm esimest preemiat:
Siena Tikk Gustav Adolfi Gümnaasiumist riidepuu eest, millega laps saab hakkama igas olukorras;
Helena Karu Parksepa Keskkoolist korgiga hapukoorepaki eest;
Mirelle Kirbits Põlva Jakobi Koolist lastele ohutu kurgiviilutaja eest.
 

4.–6. klassi kategoorias sai esimese preemia Renet Riitsalu Tõrva Gümnaasiumist lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade hooldamise kandi raua eest.
 

7.–9. klassi kategoorias said esimese preemia Jasper Tammes, Katariina Kukk ja Uku Kurim Tallinna Reaalkoolist. Nemad leiutasid ühiselt lahendused, kuidas taimekasvatuse abil vabaneda pikkadel kosmosereisidel tekkivast tolmust. 
           

Gümnaasiumiastme ja kutsekooli kategoorias jäid sel korral esimene ja teine preemia välja andmata. Kolmanda preemia sai Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilane Andrey Gorbovskiy, kes töötas välja veebi – elektroonilise tunniplaani koolis kasutatavate mobiilsete tundide jaoks.

Loe pikemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade