Programmeerimisnädala raames kutsub HITSA üles kõiki, kel soov ja huvi edendada tehnoloogiaharidust Eestis, korraldama programmeerimisalaseid üritusi nii õpilastele kui ka õpetajatele ning miks mitte ka lapsevanematele!

EU Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mis sai alguse 2013. aastal Neelie Kroesi noorte nõustajate algatusel. Aastaks 2015 kasvas initsiatiivist juba ülemaailmne ettevõtmine, millest võttis osa 46 riiki. Eesti koolides toimus eelmisel programmeerimisnädalal kokku 81 üritust, millest sai osa tuhandeid õpilasi ja täiskasvanuid.

Code Weeki korraldavad vabatahtlikud ning igas riigis koordineerivad tegevusi programmeerimisnädala saadikud. Programmeerimisalaseid üritusi saab korraldada aga igaüks ise! Üle maailma toimuvad üritused on koondatud kõik ühele kaardile. Et Eesti paistaks programmeerimisnädala kaardil silma, kutsume kõiki, kes on tegevad IT valdkonnas, korraldama programmeerimisnädalal programmeerima innustavaid üritusi, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Üritused lisage kindlasti ka Code Week kaardile: http://events.codeweek.eu.

KUIDAS OSALEDA PROGRAMMEERIMISNÄDAL?

Oodatud on nii lapsed, teismelised kui ka täiskasvanud!

Programmeerijad saavad korraldada õpikodasid endale lähimates koolides, häkkerite hobilaborites ja rahvamajades.

Õpetajad, kes oskavad programmeerida, saavad anda programmeerimistunde, jagada tunnikavasid ja korraldada õpikodasid kolleegidele või õpilastele.

Õpetajad, kes ise ei oska veel programmeerida, on oodatud seminare korraldama või kutsuma lapsevanemaid ja õpilasi üksteisele programmeerimist õpetama.

Lapsevanemad saavad innustada oma lapsi programmeerimise õpikodades osalema.

Ettevõtjad ja mittetulundusühingud on oodatud pakkuma oma ruume õpikodade korraldamiseks, pakkuma oma töötajaid õpetajateks, organiseerima õpilastele lõbusaid programmeerimisvõistlusi või sponsoreerima programmeerimisüritusi.

Igaüks, kes tegeleb programmeerimisega, võiks jagada oma kogemusi ja inspireerida teisi!

Kui teil tekib küsimusi või mõtteid programmeerimisnädala kohta, võtke aga julgelt ühendust!

Tänavuse programmeerimisnädala saadikud Eestis on ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets ning HITSA kommunikatsioonispetsialist Laura Vetik.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpilased on loovad ka digimaailmas
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Jalgpall, mis toetab IT-õpinguid

Eesti haridusvaldkonnas tegutsevate võrgustike/ühenduste tegevusvõimekuse tõstmiseks ja jätkusuutlikkuse toetamiseks viiakse perioodil 2016-2018 ellu kolm samasisulist võrgustike juhtide arenguprogrammi.

Arenguprogrammi eesmärk on osalejate teadmiste suurendamine ja oskuste arendamine haridusvaldkonnas tegutsevate ühenduste strateegilisest juhtimisest ja arendamisest, ressursside juhtimisest ja omatuluteenimise planeerimisest, inimeste juhtimisest, koostööst, kaasamisest ja huvikaitsest ning osalejate toetamine nende kui juhi ja kõneisiku rolli teadvustamisel ja mõtestamisel.

Tutvu arenguprogrammiga aadressil www.innove.ee/vorgustikud

Kandideerimine on avatud 30. augustini 2016.

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust
• Alushariduse haridustehnoloogide võrgustik
• Võrgustike suveseminar: tähelepanu, valmis olla, stardime

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on varasemate aastatega võrreldes tänavu kirju valik erinevatest arutelurvormidest. Lisaks klassikalistele paneeldiskussioonidele saab osaleda ka kaasavate tegevustega aruteludes, näiteks käia elavas raamatukogus või kohtingul randlasega. “Tahame pakkuda Paidesse kohale tulnud inimestele võimalust ka ise enam kaasa rääkida. Avalik arutelu ei pea olema miski, kus räägivad vaid poliitikud ja eksperdid ning ülejäänud kuulavad. Püüame erinevate aruteluvormidega luua rohkem võimalusi oma arvamuse avaldamiseks ja sõna sekka ütlemiseks,” sõnas Karulin.

Festivali kavas on tänavu ligi 230 arutelu 40 erineval temaatilisel arutelualal, teiste hulgas julgeoleku-, hariduse-, ettevõtluse-, maaelu-, linnaruumi- ja tööeluala. Programmis orienteerumisel on abiks koostöös Teliaga valminud Arvamusfestivali äpp, mille abil on lihtne koostada oma kava, teha valikuid mahukas programmis, orienteeruda festivalialal ja olla kursis kõigega, mis arvamuste festivalil toimub. Võrreldes eelmise aastaga on seekord rohkem ka aruteludeväliseid tegevusi. Nii näiteks saab Rändealal virtuaalreaalsuse abil kogeda, kuidas elab pagulaslaagris Jordaanias Sidra-nimeline tüdruk või osaleda lahkamisnuku lahkamisel.

Tänavusel Arvamusfestivalil on avatud ka lastehoid ja kaks lasteala, kus lapsed saavad kahe päeva jooksul mängida Eesti ajalooga seotud mänge, kohtuda Hullu Teadlasega, osaleda ürdivõi meisterdamise ja maitsmise töötubades.

Avatud on Arvamusfestivali kunstinäitus “Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997-2015.” Koostöös Kumuga valminud ja kuraator Kati Ilvese poolt spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks kureeritud näitus toob vaatajani valiku ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteostest, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele ja astunud nendega dialoogi.

Koos hooandjatega panevad Arvamusfestivalile õla alla Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, Vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Telia, UC Rent, Eesti Energia, SpeakSmart, Grifs ja paljud teised.

Arvamusfestivali programm on leitav http://www.arvamusfestival.ee/kava

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. Arvamusfestival 2015.

Samal teemal:

• Õpiorg Arvamusfestivalil - tutvu kavaga!
• Rahva Raamatu aed Arvamusfestivalil: lugemine peaks olema arvamise eelduseks
• Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Suvelaadal pakuvad meelelahutust mitmed artistid, neist nimekaim Tanja Mihhailova, kes astub üles kell 12.00 ja kell 13.00. Lisaks toimuvad igal kolmveerandtunnil loosimised.

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul soovib kool traditsiooniliste Narva laatade korraldamisega uues asupaigas aidata kaasa Joaoru puhkeala ja Narva jõe promenaadi tutvustamisele linna külalistele.

“Suvelaada lähenedes on kogu Narva Kutseõppekeskuse kollektiivi hinge pugenud mõnus ootusärevus. Ehkki oleme sarnaseid sündmusi koos linnavalitsusega korraldanud üle 15 aasta, ei ole me seda kordagi teinud Joaorus,” ütles Veidenbaum. “Usume, et aitame laatade korraldamisega kaasa uuendatud puhkeala tuntuse tõusule nii kohalike kui Narva külaliste seas.”

Narva suvelaadal korraldavad Narva Kutseõppekeskuse õpilased ja õpetajad mitmesuguseid meistriklasse ning müüvad omavalmistatud tooteid. Suvelaadal pakuvad Eesti, Läti ja Leedu kaupmehed ja käsitöölised oma tooteid igale maitsele: kodutarbeid ja aiakaupu, mett, maiustusi ja lihakraami, suveniire ja käsitööesemeid, ehitusmaterjali ja tööstuskaupu. Suure panuse laada õnnestumisse on andnud Toila Spa Hotell, Meresuu Spa & Hotel, Tööriistamarket, Mariine Auto/Subaru ja Noorus Spa Hotel, kes eraldasid ka palju auhindu loosimiseks. Sellel aastal on laadal võimalik osta ka ATV-sid ja mootorsaane.

“Huvi laadal osalemise vastu on suur ja tänaseks on end registreerinud üle 110 osaleja,” rääkis laada peakorraldaja, Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Karen Sukiasyan.

Sukiasyani sõnul on laadal osalejate arv aastatega kasvanud ja kohale tullakse üha kaugematest välisriikidest. Laada ajal saavad õppidasoovijad vastuvõtukomisjonilt vahetut infot 1. septembrist ühendatava Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolme õppekoha (Jõhvi, Sillamäe ja Narva) õppimisvõimaluste kohta.

Laadapäeval toimuvad võistlused nii lastele kui ka täiskasvanutele. Päeva jooksul loositakse välja palju kingitusi ja suveniire. Päeva juhib Jevgeni Timoštšuk. Sissepääs laadale on tasuta.

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast, mis 2016. aasta juuniks said EKKA välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. Kutseõppekeskuses on Eesti neljas siseterviserada “Narva meistrid”.

Alates 2016. aasta 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuse Narva õppekeskuses. 2016. aasta suvise vastuvõtu info kooli koduleheküljel http://www.nvtc.ee/et/vastuvott/suvine-vastuvott-2016 

Allikas: Narva Kutseõppekeskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Ida-Virumaal lööb laineid robootika ja mudellennundus
• Septembrist alustava suurkooli Narva õppekeskuses on suvine vastuvõtt täies hoos

Auhinnataotluste esitamise tähtaeg on 15. september 2016.  Taotlusvormi saab täita aadressil www.etag.ee/konkursid. Konkursi tulemused avalikustatakse 23. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot ja auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1 . Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
 2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
 3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
 4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
 5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
 6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Möödunud aastal  pälvis Tiiu Silla nimelise elutöö preemia Mare Ruusalepp  - väsimatu astronoomia ja tähistaeva tutvustaja Tõravere Observatooriumis. Teistes kategooriates said tunnustuse Rahvusringhäälingu ja Tartu ülikooli ühine teadusportaal Novaator; esimese Eesti koolide teadusteatrite festivali korraldaja, Viljandi Gümnaasiumi õpetaja Ave Vitsut; pool sajandit ilmunud teadusajakiri Horisont;  noorte teadusvõistluse „Teaduslahing“ algataja ja koordinaator Kristi Parro MTÜ-st Elus Teadus jt.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast.

Kõigil Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et heade teadusteavitajate töö senisest enam silma paistaks.

Täiendav informatsioon konkursi kohta:
http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Riik suunab 1,5 miljonit eurot noorte teadushuvi tekitamisse
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod
   

“Otsustasin Ida-Virumaa ning Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi kasuks lähtudes huvist integratsioonipoliitika vastu, Noored Kooli prioriteetidest ning soovist arendada oma vene keele oskust,” selgitas kooli valikut 10. lennu osaleja Kadri Väljaste, kes soovib Ahtme Gümnaasiumis oldud aja jooksul panustada avatud maailmapildiga noorte arengusse ning koolielu mitmekesistamisse.

Koos temaga asub seal sügisest õpetama ka NK teine osaleja Sven-Erik Mändmaa. “Kuna minu taust ja ettevalmistus erineb tavalisest õpetajast, siis oma lennukaaslane on inimene, kes mõistab minu puuduseid ja tugevusi paremini ning kellega saan arutada olukordi vabamalt,” rääkis Sven-Erik eelistest, kui õpetada samas koolis koos oma lennukaaslasega.

Selle aasta lendu iseloomustabki see, et mitu NK osalejat lähevad samasse kooli – lisaks eelpool nimetatud Ahtme Gümnaasiumile läheb kaks värsket õpetajat ka Kuusalu Keskkooli, Jüri Gümnaasiumisse, August Kitzbergi nimelisse Gümnaasiumisse ning Tallinna Kunstigümnaasiumisse läheb suisa kolm särasilmset osalejat.

Isegi kui mõni värske õpetaja ei lähe samasse kooli oma lennukaaslastega, lähevad nad kooli, kus on juba mõni Noored Kooli inimene ees, näiteks Kehra Gümaasiumisse, Meremäe Põhikooli, Keila Kooli ning Pärnu Rääma Põhikooli. NK 9. lennu osaleja ning Kehra Gümnaasiumi õpetaja Ott Oja arvates avaldab mitme NK osaleja töötamine samas koolis kindlasti mõju. “Kuigi me ei saa hiilata õpetamiskogemusega, oleme me täis õpihimu ja valmis katsetama oma tunnis uusi lähenemisi. See toob uut hingamist kooliperre ning julgustab kolleege samuti rohkem mugavustsoonist välja astuma,” leidis ta.

“Koos ühes koolis alustades on alustaval õpetajal igapäevaselt veel lisatugi – inimene kellega koos uues töös ette tulevaid küsimusi arutada, inimene kes on samasuguses olukorras nagu temagi,” arutles NK tegevjuht Kristi Klaasmägi selle üle, miks eelistakse seda, et mitu osalejat läheb ühte kooli. Samuti on tema hinnangul koos kergem vaadata õpilaste õppimist kui tervikut – lisaks oma õppeaine ainekava järgimisele otsida võimalusi õppeainete lõimimiseks ja ühisteks projektideks.

NK 10. Iennu osalejad lähevad õpetama teiste seas Jõgeva Põhikooli ja Värska Gümnaasiumisse, aga on ka koole, kuhu meie programmi osalejad lähevad esimest korda, näiteks Ahtme Gümnaasium, Kiviõli Vene Kool ja Värska Põhikool.

Õpetama minnakse nii inglise kui ka vene keelt, nii matemaatikat kui bioloogiat, aga ka näiteks eesti keelt teise keelena. “Tahtsin Noored Kooli programmi ajal õpetada eesti keelt teise keelena, sest mind väga huvitab võõrkeelte õppimine ja õpetamine,” rääkis Kärt Lindlo, kes läheb õpetama Kiviõli Vene Kooli. “Ma kindlasti ei tahtnud õpetada Tallinnas, seega oli Kiviõli ideaalne valik. Mulle väga meeldib, et saan õpetada ja elada just väikeses kohas ning programmi ajal tundma õppida lisaks koolile ka uut linna, regiooni ja kohalikke inimesi. Ida-Virumaa on minu jaoks üks kõige põnevamaid piirkondi Eestis.”

Kärt näeb oma eesmärgina luua turvaline eestikeelne klassiruum, kus õpilased julgeksid ja tahaksid eesti keeles rääkida ning ta soovib õpilastele näidata, et keele õppimine on äge ja nauditav protsess.

Täpsemat ülevaadet osalejatest ning koolidest saab näha siit: http://www.nooredkooli.ee/meist/10-lend

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Täna lõpetab Noored Kooli 8. lend
• Õpetajate täiendusõpe muutub kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks
   

23 tegevusaasta jooksul on EENet pakkunud teadus- ja haridusasutustele eriteenuseid ja -lahendusi, mis vastavad just nende vajadustele: ülikiire ja turvaline võrguühendus (10 Gbit/s), teadusarvutusressursid, haridus- ja teadusasutustevaheline autentimise ja autoriseerimise taristu, sertifitseerimisteenused. Lisaks aitab EENet kaasajastada koolide digitaristut ning nõustab hariduse infosüsteemide EKIS, ÕIS ja KRATT kasutajaid.

16 aastat on EENet ühendanud Eesti akadeemilist kogukonda väliskolleegidega GÉANTi võrgu kaudu, mida kasutab 50 miljonit teadlast ja haritlast 10 000 Euroopa institutsioonist. EENeti töötajad arendavad igapäevases globaalses koostöös innovaatilisi teenuseid (usaldus- ja identiteedilahendused), samuti panustavad nad GÉANTi võrgu kaudu föderatsioonide töösse (eduroam, eduGAIN, eduPERT), pilvetehnoloogia kasutuselevõttu ning aitavad koguda ja analüüsida Euroopa teadus- ja haridusvõrkudes toimuvat.

Foto: ekraanitõmmis.

Samal  teemal:

• EENeti arvutijoonistuste võistluse võitjad on selgunud
• EENeti kalakaamera alustas uut hooaega
• Metsa saab alati tuppa tuua
   

Selleks, et tähistada noortemalevate 50. juubeliaastat veelgi väärikamalt, kuulutas Eesti Noorsootöö Keskus välja konkursi noortesõbralike ettevõtete leidmiseks. Ütleme üheskoos aitäh tööandjatele, kes on andnud omapoolse panuse noorte inimeste arengusse ja aidanud kaasa nende esmaste töökogemuste saamisel. Olgu see ettevõte väike või suur, tunnustame teda ja jagame positiivseid kogemusi teistegagi.

Kandidaate saab esitada Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel, samas on täpsemalt kirjas ka esitamise tingimused.

Allikas: ENTK koduleht.

Samal teemal:

• Mikk Tarros: mida ootab noortelt tööandja?
• Lapsele suvel töökohta otsides tuleb teada reegleid
• Ettevõtjad hindavad vastutustundlikke praktikante

"Vaikuseminutid" on juba varasemast paljudele õpetajatele-õpilastele tuttavad oma tähelepanu ja meelerahu lühiharjutustega. Keskendusmisvõimet toetavad harjutused võtavad väikese osa koolipäevast, aga aitavad oluliselt kasvatada õpilaste eneseteadlikkust ja kohalolu.

Õpilaste eluks vajalike oskuste laiendamiseks on oma õla alla pannud Tagasi Kooli meeskond koos tegevõpetajatega. 7.-12. klasside õpilastele sünnib karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursuse mudel, kus kursuse sisu loovad ja korraldavad õpilased ise.

Kalamaja Avatud Kool on algatus, mille raames luuakse 2017. aastal Eestisse uut tüüpi kool ning juba sel sügisel alustab huvikool koos põnevate linnalaagritega. Loodavas koolis hakkavad koos õppima erineva koduse keelga lapsed ning keelekümbluse vormis õpitakse ära nii eesti, vene kui inglise keel.

Loe lähemalt Huvitava Kooli blogist!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Direktor Kaarel Rundu: selleks, et teiste silm särama hakkaks, peab ka enda silm särama
• Vahetusõpilane avardab maailmapilti, kui annad talle võimaluse
• Haridusalgatused seadsid ühised eesmärgid

Toetuse andmise eesmärk on toetada võrgustike tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse suurenemist ning kujundada välja nende roll ja ülesanded õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel selleks, et aidata kaasa õppekava rakendamisele, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamisele ning professionaalse kapitali arendamisele.

Projektitoetuse taotlusvoor on osa tegevusest „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“, mida viiakse ellu Elukestva õppe strateegia 2020 „Pädevate ja motiveeritud õpetajate ning haridusasutuste juhtide programmi“ raames ning toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Elukestva õppe strateegias 2020 viidatakse koostööle selle kõige erinevamates vormides kui haridussüsteemi edu võtmele. Õpetajaid ja koolijuhte ühendavatel ühendustel on oluline roll koostöise töökultuuri kujundamisel haridusvaldkonnas ja haridusuuenduste ellu rakendumisel, muutes oluliseks nende organisatsioonide tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse toetamise.

Taotlusvoor on avatud 10. augustist kuni 19. septembrini 2016 ja selle eelarve kogumaht on 100 000 eurot. Maksimaalne toetus ühe taotluse kohta on kuni 3000 eurot ühes taotlusvoorus.

Vajalik informatsioon ja dokumendid on leitavad aadressilt www.innove.ee/vorgustikud

Avanenud taotlusvooruga seoses toimub ka kaks infopäeva – 17. augustil Tallinnas ja 22. augustil Tartus. Info kodulehelt!

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• PÜÜK 10: liidriõpe inspireerivate töötubade abil
• Riik toetab 6,8 miljoni euroga koolijuhtide ja õpetajate professionaalset arengut
• Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel
• PÜÜK 9: andekus vajab rohkem vabadust