See eriline ei pea olema tohutu keeleline või matemaatiline andekus, suurepärane musikaalsus või väga head jooksutulemused. Mõni laps on hea kuulaja ja sõprade lohutaja, teine teeb hästi süüa, kolmas on julge esineja ja neljas hoolitseb ennastunustavalt potilillede eest. Kuidas need tugevused lastes ära tunda, neid arendada ja esile tõsta, kuidas teha nii, et andekusest ei saaks lisakoormus?

Minimessil tutvustasid töid-tegemisi aineühendused ja -liidud. Fotod: Terje Lepp.

Pedagoogide ühenduste ülesel üheksandal koostööpäeval ehk PÜÜK 9-l mõtisklesid teemal „Andekas laps“ nii esinejad kui osalejad. Töötoad, mida eranditult juhtisid tegevõpetajad, andsid praktilisi näiteid õppeainete lõimingust, kuidas luua vajalike tingimusi ande arenguks.
Kogu päev võeti õpetajate poolt hästi vastu, ettekandeid jälgiti sooja poolehoiuga, sest need kõnetasid õpetajaid. Hea võimalus ennast aineühenduste tegevustega kurssi viia oli minimess, kus ühendused tutvustasid oma ettevõtmisi ning õppekirjandust.

Andekas laps Soome koolis

Pedagoogikateadlase, Tuglase seltsi juhataja Jaana Vasama ettekanne „Andekas laps Soome kooli argielus“ andis võimaluse võrrelda rõhuasetusi Soome ja Eesti koolis.

Jaana Vasama selgitas, et võrdne kohtlemine on Soome koolis A ja O, võrdõiguslikkus on üks Soome kooli viiest põhiväärtusest. Korraliku hariduse peab saama nii Helsingis suurkoolis kui kuskil saarestikus paiknevas 10 õpilasega väikekoolis, nii puudega lapsel kui väga andekal lapsel on sama õigus haridusele. Ühtpidi on see hea, teistpidi aga tähendab keskmise (keskpärase) soodustamist. See aga ei vii andeid edasi, andekad ei saa rakendada oma võimeid täielikult, andekas ei saa vajalikku tähelepanu. Abi antakse küll mahajääjatele, ka hariduslike erivajadustega õpilastele, aga andekaid eriti esile ei tõsteta.

„Meil on koole, kus tunniplaanis on rohkem muusikat või loodusaineid. Aga trend on vähendamisele, et oleks kõike võrdselt. Teie koolides on auhinnad, karikad nähtavale pandud, kool näitab oma õpilaste saavutusi. Soomes seda ei ole, me ei tõsta kedagi eraldi esile. Ma ütleksin, et see on traditsioon, ja Eestis on traditsioone, mida ma tahaksin Soome kooli viia,“ sõnas Jaana Vasama.

Ettekannete vahepeal ergutasid keha ja vaimu kiired võimlemisharjutused. 

Jaana Vasama kutsus kuulajaid kaasa mõtlema, missuguseid oskuseid ühiskonnas hinnatakse, mida koolis hinnatakse, millal ütleme, et laps on väga andekas. Näiteks Soome koolis on probleeme mustlasperede lastega, sest neil on teistsugused väärtushinnangud. Lugemis- ja kirjutamisoskus ei ole oluline, hoopis tähtsam on see, et tüdrukud noorelt mehele läheksid. Sellisest perest laps võib olla väga andekas, aga kuidas motiveerida teda õppima?

„Eestis hinnatakse väga sooritamist, rohkem kui Soomes. See väljendub ka vanemate küsimuses, et mis hinde sa täna said. Tihti laps teebki asju hinde pärast. Ta teeb testi või eksami ära, aga me ei saa kunagi teada, kas see on ta andekust edasi viinud, kas ta tegelikult õppis midagi. Sooritamine on pidur loovuse ja andekuse arengule,“ mõtiskles Jaana Vasama. Teine piirang on reeglid, mida koolis tuleb täita, ja kirjutamata reeglid: kuidas riietuda, kuidas rääkida, missugust nutiseadet omada, et kaaslased sind aktsepteeriksid. Aga loov isik peab reegleid rikkuma.

Vaade saali.

Hea töö tasu on rohkem tööd?

Teaduskeskuse AHHAA juhataja Andres Juur esitas kuulajaile kõigepealt küsimuse: kas andekatele õpilasele tuleb anda lisaülesandeid, näiteks saata olümpiaadile? Saalist kõlas valdavalt, et võiks ju küll. Miks? See sunnib õpilast pingutama, ta areneb. „Aga keerame nüüd küsimuse teistpidi – kas andekale õpetajale tuleb anda pidevalt lisaülesandeid?“ küsis Andres Juur. Saalist käis läbi kõlav kahin, jaatav vastus jäi tulemata ja küllap hakkas mõnigi mõtlema, et tõesti, kas tuleb head tööd premeerida rohkema tööga.

Andres Juur ütles enda õpetajakogemusele toetudes, et kui õpilane on andekas, ta õpib hästi, siis ta tahab saada rohkem vabadust. Näiteks vabastust mõnest tunnist, kui olümpiaad on edukalt läbitud. „Motivaator nr 1 on vabadus,“ oli esineja kindel. Samas tuleb elus enamalt jaolt teha asju, mida väga teha ei tahaks. „Õpetaja kõige tähtsam ülesanne on õpetada töö tegemist nautima, õpetada mitte nii meeldivate ülesannetega toimetulemist,“ sõnas Andres Juur.

Kuidas andekas õpilane kõike jõuab?

Et jutt õpilaste andekusest üksnes teooriaks ei jääks, oli üks väga andekas noor õpetajate ees ka esinemas: Tallinna Reaalkooli 11. klassi noormees Madis Abel on võistlustantsus noorte vanuseklassis Euroopa meister, maailma noorte edetabelis esimesel ja maailma täiskasvanute edetabelis 25. kohal. Et võistlustantsus tippu tõusta, on vaja teha tohutult tööd, anda endast rohkem kui 100%. Ka õppimine ei tohi laokile jääda. Madis Abel sõnas, et tema on kõigega hakkama saanud (lisaks andekusele) tänu töökusele, oskuslikule ajaplaneerimisele, tervislikule toitumisele ja mõistvatele õpetajatele. Perekonna ja lähimate sõprade toetus on samuti ülioluline, kirest tantsu vastu ei maksa rääkidagi. Noormehe esinemine võeti saalis väga soojalt vastu. 

Võistlustantsust ja õppimisest kõneleb Madis Abel.

Päeva teise poole sisustasid töötoad. Valida oli 13 teema vahel, näiteks „Draamaelementide kasutamine põhikooli ja gümnaasiumi LAK-õppe tundides“, „Nutiseadmete abil Marie Underit otsimas“, „Teaduslik muusika“, „Inimeseõpetuse lõiming teiste ainetega uurimusliku õppe kaudu“ jpm.

Lisaks konkreetsele teemale on PÜÜKidel alati ka teine eesmärk: anda infot aktiivselt tegutsevatest pedagoogide ühendustest, suurendada pedagoogide ühenduste vahelist ühtekuuluvustunnet, tutvustada õppimist toetavaid võimalusi (metoodika, juhendid, tarkvara, veebilahendused jm), mille kasutamine õppetöös motiveerib õpetajaid lähenema igale lapsele individuaalselt.

PÜÜK 9 avasõnad ütles SA Innove juhatuse liige Birgit Lao-Peetersoo.

PÜÜKide varasemad teemad on olnud hindamine ja hindamismudelid, loovuse äratamine õpilases ja õpetajas, ettevõtlikkus, uurimuslik õpe, tutvumine kutseõppe võimalustega, koostöö koolis ja juhtkonna roll kooli arengus, innovaatilised õpetajad ja ideed jm.
Pedagoogide ühenduste ülesed koostööpäevad toetavad uue riikliku õppekava rakendumist koolides.

Päeva suurepärane moderaator, sõnavõtjate ergutaja ning küsimuste suunaja, Rakett 69 saatejuht Aigar Vaigu.

PÜÜKide toimumist korraldab SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Samal teemal:

• PÜÜK 8: usaldus ja koostöösuhted koolis
• Viis omanäolist Rootsi kooli pakkusid Eesti õpetajatele häid kogemusi
• PÜÜK 7: innovaatilised õpetajad ja ideed