Algatuse eesmärk on äratada lastes ja noortes huvi tehnikaerialade ja teaduse vastu, lisaks soovib Robotex võita Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul maailma suurima robootikavõistluse tiitli.

Robotexi projektijuhi Mart Laulu sõnul saavad oma robotisoovi saata kõik Eestimaa haridusasutused, kes on valmis iga roboti kohta panema võistlusel välja viieliikmelise meeskonna 5 kuni 12 aastasi lapsi ja noori. "Kuna Eestis on roboteid vähem kui huvilisi siis loodame, et 100 uue Edisoni roboti kinkimine koolidele toob robootika ja Robotexi juurde rohkem lapsi ja noori. Osalejate arvu suurenedes saaksime taotleda riigi 100. sünnipäevaks ka maailma suurima robootikavõistluse tiitlit, mis oleks meie poolt Eestile ilus kingitus," lisas Laul.

Roboti saamiseks tuleb koolidel täita Robotexi kodulehel www.robotex.ee/ev100robot vastav vorm, mida saab teha alates 26. juulist. Robotid jagatakse välja septembris toimuvatel infopäevadel. Infopäevi toimub Eesti erinevates piirkondades kokku kaheksa ja sinna on oodatud kõik, kes tänavuse Robotexi kohta rohkem teada soovivad saada. Infopäevadele registreerumine toimub aadressil www.robotex.ee/infopaevad

Robotex on tänavu 16. korda toimuv robootikavõistlus. 2.-4. detsembrini toimuv sündmus võimaldab korraldada erineva raskusastmega võistlusi ja tuua kokku kõik robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilised. Robotexile oodatakse sellel aastal rekordiliselt 15 000 külastajat, 3000 töötubades osalejat, 2000 võistlejat, 1000 võistlevat robotit, 100 tehnoloogianäituse eksponaati ja väliskülalisi enam kui 30 riigist. Robotexi koordineerib Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Allikas: TTÜ pressiteade. Fotod: Koolielu arhiiv, Robotex 2015.

Samal teemal:

• Suurima kooliõpilaste robootika finaalvõistluse parim esindab Eestit rahvusvahelisel turneel
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Robotexil toimunud Küberpähkli mäng oli üle ootuste menukas
•  

EHISe andmetel töötas 2015/16. õppeaastal Eesti üldhariduskoolides kokku 830 tugispetsialisti ja õpetajaid 14 409 (arvud näitavad isikuid, mitte töökoormust). See tähendab, et tugispetsialiste on umbes 17 korda vähem: iga 17 õpetaja kohta on koolides üks psühholoog või üks eripedagoog või üks logopeed või üks sotsiaalpedagoog. Seega igas koolis ei pruugi kohalikule omavalitsusele pandud kohustusest hoolimata olla kõiki hariduse tugiteenuseid kohapeal saada. Meie väikeste koolide puhul on see ka mõneti mõistetav. Väikeses koolis ei oleks logopeedil või eripedagoogil ju täiskoormusel töökohta, kuna parasjagu tuge vajavaid lapsi ei ole selles koolis korraga nii palju.

Kuidas leida väikse koormusega tugispetsialist maapiirkonda?

Üheks võimalikuks lahenduseks on lähemate valdade peale tugispetsialiste jagada – näitlikult töötaks tugispetsialist siis ühes koolis kaks päeva, teises kaks ja reedel veel lasteaias. Mõnel juhul on aga tugispetsialistil põhitöökoht juba mujal olemas, kuid korra nädalas käiks meeleldi lapsi aitamas ja hoiaks nii ka ühtlasi oma kvalifikatsiooni. Sestap ongi kõik maapiirkondade tugispetsilisti teenused custom-made.

Et väikekoolidele seda bürokraatiat ja asjaajamist natukenegi vähendada ning leida ka võimalus katta mitme kooli vahel sõitva tugispetsialisti sõidukulud, pakub SA Innove koolidele ja lasteaedadele võimalust tugispetsialisti teenust tellida vajalikus mahus. Innove otsib tugispetsialistid ning aitab tööd ja sõidud kokku sobitada.

Koolid ja lasteaiad on selleks aastaks oma tellimused juba esitanud, neid tuli kokku 9 maakonnast ja 36 haridusasutusest. Hetkel on käimas konkurss tugispetsialistide leidmiseks, et leida õppenõustamise võimalus igale lapsele igas koolis.

Kui oled ise või tead kedagi, kes otsib just sellist väljakutset, siis vaata pakkumist lähemalt http://www.innove.ee/et/organisatsioonist/hanked. 

Loo autor on Janne Jaagant SA Innovest.

Kas tulevikuraamatud on pilvedes või ratastel? Nende ja paljude teiste küsimuste üle saab arutleda Rahva Raamatu alal, mis on tänavu pühendatud ka A. H. Tammsaare romaani “Tõde ja õigus” 90. sünnipäevale, edastab Arvamusfestivali koduleht.

Tänavuses Rahva Raamatu aias on korraldajate sõnul oodata kümmet põnevat vestlusringi, kus osaleb üle paarikümne avaliku elu tegelase, kirjaniku ja kultuuriteadlase. Contra, Adik Levin, Hele Kõrve, Mihhail Lotman, Mihkel Kunnus ja paljud teised avara pilguga inimesed tutvustavad tervise- ja reisikirjandust, räägivad ajaloost ja keelatud kirjandusest ning arutlevad kirjanduse ja ilu teemadel.

Sel aastal esitletakse raamatuaias lausa nelja uut kirjandusteost. “Contra tutvustab oma uut raamatut “Minu Läti”, reisisaadete juht Väino Laisaar esitleb oma augustis ilmuvat raamatut “4×4 reisid – elu läbi kolme silma,” rõõmustab Rahva Raamatu aja projektijuht Airi Ilisson-Cruz kirjandushuvilisi. Harald Rajametsa tõlgitud Dante teost “Jumalik komöödia. Purgatoorium” tutvustab raamatule saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Tervisliku toidu propageerija Margit Härma aga esmaesitleb Arvamusfestivalil oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.

Loe lähemalt Arvamusfestivali kodulehelt!

Allikas: Rahva Raamatu pressiteade ja Arvamusfestivali koduleht.

Samal teemal:

• Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni
• Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul soovib kool traditsiooniliste Narva laatade korraldamisega uues asupaigas aidata kaasa Joaoru puhkeala ja Narva jõe promenaadi tutvustamisele linna külalistele.

“Narva Kutseõppekeskus on ainus kutsekool Eestis, kes on korraldanud linnavalitsuse toetusel üle 15 aasta linnaelanike ja külaliste seas oodatud kevad- ja suvelaatasid. Oleme andnud omapoolse panuse Narva linnuse kui piirkonna olulisima turismiobjekti tuntuse suurendamisele,” ütles Veidenbaum. “On aeg aidata kaasa Narva uuendatud puhkeala tutvustamisele linna külalistele. Seetõttu korraldame käesoleva aasta augustist laatasid Joaoru puhkealal.”

Narva suvelaadal korraldavad Narva Kutseõppekeskuse õpilased ja õpetajad mitmesuguseid meistriklasse ning müüvad omavalmistatud tooteid. Suvelaadal pakuvad Eesti, Läti ja Leedu kaupmehed ja käsitöölised oma tooteid igale maitsele: kodutarbeid ja aiakaupu, mett, maiustusi ja lihakraami, suveniire ja käsitööesemeid, ehitusmaterjali ja tööstuskaupu.

"Huvi laadal osalemise vastu on suur ja tänaseks on end registreerinud üle 90 osaleja,” rääkis laada peakorraldaja, Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Karen Sukiasyan.

Sukiasyani sõnul on laadal osalejate arv aastatega kasvanud ja kohale tullakse üha kaugematest välisriikidest. Laada ajal saavad õppidasoovijad vastuvõtukomisjonilt vahetut infot 1. septembrist ühendatava Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolme õppekoha (Jõhvi, Sillamäe ja Narva) õppimisvõimaluste kohta.

Traditsiooniliselt on laadal kontserdid ja meelelahutusprogramm ning külastajate meelt lahutavad päeva jooksul erinevad kollektiivid Narvast, Ida-Virumaalt, Tallinnast ja Narva Kutseõppekeskusest. Laada peaesineja on narvalaste lemmik Tanja Mihhailova koos bändiga.

Laadapäeval toimuvad võistlused nii lastele kui ka täiskasvanutele. Päeva jooksul loositakse välja palju kingitusi ja suveniire. Päeva juhib Jevgeni Timoštšuk. Sissepääs laadale on tasuta.

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast, mis 2016. aasta juuniks said EKKA välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. Kutseõppekeskuses on Eesti neljas siseterviserada “Narva meistrid”.

Alates 2016. aasta 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuse Narva õppekeskuses. 2016. aasta suvise vastuvõtu info kooli koduleheküljel http://www.nvtc.ee/et/vastuvott/suvine-vastuvott-2016 

Samal teemal:

• Rahvusvaheline vabatahtliku teenistuse laat
• Narva talvelaat tuleb lõbusate mängude ja hõrgu söögiga

"Kui kaks aastat tagasi nägi trükivalgust esimene Eesti kojaga maismaatigude määraja, olin selle üle väga õnnelik. Peagi aga jõudsin tõdemuseni, et alati kui aias võis siis metsas marjul, seenel või niisama kolades mõne suurema või pisema huvipakkuva teoga kohtusin, ei olnud seda väärt tarka raamatukest kunagi kaasas. Nõnda mõtlesingi, et kui seened, konnad, linnud, kalad ja pilvedki on määrajatena nutitelefonidesse mahtunud, siis miks ei võiks tigudega sama teha. Telefoniga on nad ju alati taskus kaasas!“ kirjeldab Ulvar Käärt MTÜ-st Loodusajakiri, kust tuli tal pool aastat tagasi mõte nutika tigudemääraja tegemine ette võtta.

Esimene omataoline mobiilirakendus

Kuna Keskkonnainvesteeringute Keskus pani idee teostamisele rahaliselt õla alla, valmiski nüüd esimene omataoline mobiilirakendus, mille abil saab lähemalt tuttavaks ühtekokku 71 Eestist leitud kojaga maismaateoga. Liigikirjelduste kõrval pakuvad „Eesti Looduse teoaabitsas“ määramisabi suurepärased Henn Timmi tehtud fotod ja Jaanika Sokmani joonistused erinevate tigude kodadest. Ühtlasi on aabitsas eraldi pildiliselt lahti seletatud kodade peamised liigitunnused. 

Tigude liigid on seejuures jagatud vastavalt koja kujule kolme gruppi: kuhikjad, lapikud ja pikliku kojaga teod. „Nõnda on kasutajal võimalik mõnda tigu leides ja määrates kerge vaevaga vaid ühe „nupulevajutusega“ liikide valikut, kelle hulgast seda „õiget“ otsida, väiksemaks muuta,“ kirjeldab Käärt. 

Rakenduse kasutamisega peaks ühtmoodi hästi hakkama saama nii väikesed kui suured teohuvilised. Kaasaegse õppevahendina, mis töötab nii Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis kui ka tahvelarvutis, saab seda tigudemäärajat kasutada ka koolis – nii loodus-, bioloogia- kui ka õuesõppetundides.

Tigusid tasub igalt poolt otsida

Teoaabitsa tekstide üks koostajaid, Annelie Ehlvest, ütleb, et kuigi teod on looduses üsna eksimatult äratuntav loomarühm, siis laiemalt ei tunta neid kuigi hästi. „Põhjust, miks tigusid kehvemini tuntakse kui näiteks linde, pole raske leida. Enamjagu tigudest on tillukesed ja varjulise eluviisiga. Vaid mõned neist on piisavalt suured, et meie tähelepanu köita. Üle poole meie kojaga tigude koja mõõtmed ei ületa täiskasvanuna poolt sentimeetrit,“ osutab Ehlvest.

Suuremaid teoliike on kerge leida ja märgata, ent lõviosa väiksematest teoliikidest eelistab elada taimestiku varjus või metsakõdus. Kui suuremad teod on silmaga määratavad, siis väiksemate kindlakstegemiseks on vaja kasutada abivahendeid – luupi või binokulaari.

Ehlvesti sõnul tasub praegu tigusid igalt poolt otsida. „Teokooslused on üldiselt liigirikkamad ja arvukamad niisketes ja varjulistes kohtades. Liigirikkad on ka metsad, eriti salumetsa tüüpi metsad, kuid tegelikult leidub tigusid nii aias, lähimas pargis kui ka iga kraavi kaldal ja teeservas,“ viitab ta.
Eesti üks tavalisemaid ja ka tuntumaid kojaga tigusid on kiritigu, kes on tülikas pea kõikjal aedades. Aastakümneid tagasi oli see liik aga harvaesinev. Näiteks aastal 1979 märkis zooloog Juhan Vilbaste kiriteo leviku kohta järgmist: „Suhteliselt haruldane. Tavalisem on ta läänesaartel, kus on levinud peaaegu üle kogu saarestiku. Maismaalt on vähem leida.“

Äpi allalaadimine on tasuta

„Eesti Looduse teoaabits“ töötab Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis. Tänu Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele on kõigil huvilistel võimalik rakendus GooglePlay veebipoest alla laadida tasuta. Käärt kinnitab, et teoaabitsast on plaanis teha ka Apple'i nuhvlites töötav versioon.  

Allikas ja fotod: MTÜ Loodusajakiri.

Samal teemal:

• Tasuta mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“ sobib hästi õuesõppeks
• eKooli äpi tasuta teenused laienevad
• Osale Tartu- ja Jõgevamaa külastuskeskuste ühises suviseses külastusmängus!

Põlva-, Valga- ja Võrumaal toetati 10 projekti, neist neli Põlva ning kolm Valga ja Võru maakonnas. Populaarseimaks valdkonnaks oli muusika, millele pühendub koguni seitse projekti. Sport on fookuses kahes ja tehnika ühes ettevõtmises.

Kolme maakonna peale suurima üksiku toetuse sai Motoklubi K&K MTÜ Valgamaalt, et soetada vahendeid Valgamaa noorte tehnikakeskuse mehaanikaringile.

ENTK suunajuhi Gerttu Aaviku sõnul keskendus tänavune konkurss varasemast enam koostööprojektidele, et mitme omavalitsuse ühise tegevuse abil pakkuda noortele mitmekülgsemaid võimalusi.

Viie aasta jooksul saab 50 Valga linnas ja ümbruskonnas elavat noort tänu uutele vahenditele võtta osa Valgamaa noorte tehnikakeskuse mehaanikaringi tööst. Projekti käigus soetatakse kaks restaureerimise komplekti, mis on vajalikud huvikoolile kuuluva kahe Apex 50 ATV korda tegemiseks. Soetatud vahendid aitavad sellel õppeaastal osaleda lisaks kümnel noorel mehaanikaringis ja neil on piisavalt vahendeid õppetöö läbiviimiseks.

Põlva spordikooli võrkpallitreeningutel osalejate treening- ja võistlustingimused paranevad tänu uute postide soetamisele. Noorte algatusena avatud poiste treeningrühm vajas paremaid treeningutingimusi. Kui kaasaegsed ruumid leiti koostööpartneritega, siis postide soetamiseks raha ei jagunud. Tänu toetusele on võimalik nüüd Põlvamaa noortel heades tingimustes treenida.

Võrumaal saavad Võru spordikooli noored endale teivashüppeks vajalike teivaste komplekti, mida saavad kasutada ka üldhariduskoolide õpilased.

Pärnumaa huvikoolid näitasid Eesti Noorsootöö Keskuse projektikonkursil “Varaait vol 12” üles suurt aktiivsust, tuues erinevate tegevuste elluviimiseks ja vahendite parandamiseks maakonda 14 090 eurot.
Ühtekokku sai toetust 12 projekti, millest enam suutsid vaid Ida-Virumaa ja Tallinna huvikoolid. Pärnumaal rahastati viit muusika, kolme kunsti ning kaht spordi ja tehnikaga tegelevat projekti.

Suurimad projektid viiakse ellu Pärnu-Jaagupis ja Pärnus. Pärnu-Jaagupi muusikakool alustab helirežii ja DJ-töö õpetamisega ning Pernova hariduskeskus arendab robootika huviringi. Mõlemad said toetust 2000 eurot. Pärnu kunstikool loob animatsiooni õppe- ja metoodilise tugikeskuse ning sai “Varaaidast” selle tarbeks 1500 eurot.

Pärnu kunstikooli ja Pärnu muuseumi koostööprojekti tulemusena toimus Pärnu linna ja maakonna õpetajatele meistriklassi koolitus animatsiooni baasteadmiste omandamiseks ning sügisel on kavas ühepäevane seminar animatsiooni õpetamise huvilistele. Meistrikassi läbinud õpetajad viivad läbi töötubasid Pärnu muuseumis Rao Hedimetsa näituse osana. Sügisest saavad õpetajad rakendada oma teadmisi Pärnu kunstikooli animatsiooni õppe- ja tugikeskuses, millest kooli praegused ja tulevased õpilased osa saavad.

Pärnu-Jaagupi muusikakooli, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi ja Pärnu-Jaagupi rahvamaja avatud noortekeskus pakuvad helirežii ja DJ-töö õppimise võimalust. Noored saavad omandada helitehniku esmased oskused muusikakooli juures ja DJ-oskused noortekeskuse juures. Uute oskuste abil toetatakse noorte näiteringi tegevust.

Pernova huvikeskuse robootikaringide õpilased saavad juurde vahendeid, et leida endas insener või programmeerija. Praegused 59 robootikaõpilast vajavad tegutsemiseks täiendavaid vahendeid ning  “Varaaida” abil on võimalik need soetada. Õpilaste jaoks on väljundiks erinevatel võistlustel osalemine. Koostööd tehakse Pärnumaa õppenõustamiskeskusega ning üldharidus- ja huvikoolidega.

Eesti Noorsootöö Keskuse projektikonkurss "Varaait vol 12" huvikoolidele eelarve suurus 2016. aastal oli 147 488 eurot. Konkurssi toetab Haridus- ja Teadusministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.
Projektikonkursiga toetati õppevahendite soetamist ja restaureerimist olemasolevate tegevusformaatide arendamiseks ning uute loomiseks. Toetuse eesmärk on mitmekesistada huviharidust, eelkõige tehnika ja looduse valdkonnas, elavdada huviharidust pakkuvate organisatsioonide vahelist koostööd ning kaasata noorsootöösse ja huviharidusse vähemate võimalusega ja seni kaasamata noori.

Allikas: Eesti Noorsotöö Keskuse koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust
• Ida-Virumaal lööb laineid robootika ja mudellennundus
• Huvikoolid saavad riigilt toetust

Rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil lahendati neli praktilist tööd (taimede anatoomia ja füsioloogia, loomade anatoomia ja füsioloogia, biokeemia ja mikrobioloogia ning molekulaarbioloogia valdkonnast) ja kaks mahukat komplekti teooriaülesandeid. „Kõik ülesanded olid koostatud väga kvaliteetselt ja eeldasid õpilastelt nii üksikasjalisi teadmisi kui nende teadmiste oskuslikku rakendamist, aga eeskätt loogilist mõtlemist,“ ütles Eesti võistkonna juhendaja Sulev Kuuse.

Hanoi riikliku ülikooli poolt korraldatud võistlusest võttis osa 252 õpilast 67 riigist. Igast riigist võis osaleda kuni neli õpilast.

Eesti võistkonda kuulusid Maris Sala (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass), Richard Luhtaru (Miina Härma Gümnaasiumi 9. klass), Anneliis Rea (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 12. klass), Kaarel Hänni (Tallinna Reaalkooli 11. klass).

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena TÜ vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, TÜ doktorant Andres Ainelo, TÜ doktorant Mark Gimbutas ja TÜ arstiteaduskonna tudeng Uku-Laur Tali.

Tänavu läks olümpiaadi võit Singapuri. Meie parimana saavutas Richard Luhtaru 57. koha ja sellega hõbemedali. Hõbemedali teenis ja üldkokkuvõttes 59. koha sai Kaarel Hänni. Pronksid said Anneliis Rea (108.) ning Maris Sala (118. koht).

„Eesti võistkond esines tervikuna väga edukalt ja saadud kohad kinnitavad meie õpilaste võimekust silma paista ka rahvusvahelises mastaabis,“ ütles Sulev Kuuse.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames tutvuti Vietnami ajaloo ja kultuuriga ning külastati UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvaid Trang An’i karstikoopaid.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool mitmete sponsorite abiga.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit
• Veebruaris toimub üleriigiline ühiskonnaõpetuse olümpiaad
• Eesti noored naasid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt

Suvekoolis tutvustatakse eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, jagatakse kogemusi ja tutvutakse uute vahendite ja võimalusega projektiööks  – uuritakse lähemalt, kuidas aitab eTwinning kaasa digipädeva õpilase ja õpetaja kujunemisele ning kuidas sobitub eTwinning digipädeva kooli igapäevasesse õppetöösse.

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Registreerimine ja lisainfo siin.

Foto: Koolielu arhiiv. eTwinningu suvekool Pärnus 2015.

Samal teemal:

• eTwinninguga Vilniuses
• eTwinningu võluv lihtsus
• Tänavusel eTwinningu päeval tunnustame mitmekesisust
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine

Tavapäraselt jõuavad õpetajad Eestisse augusti teises pooles ning alustavad septembrist tööd, võib lugeda TLÜ kodulehelt.  Koostöö hiina keele õpetamise osas jätkub Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumiga, Viimsi Keskkooliga, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumiga, Peetri Kooliga, Jõhvi Gümnaasiumiga, Narva Keeltelütseumiga, Viljandi Paalalinna Kooliga, Viljandi Gümnaasiumiga, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumiga ja Tartu Karlova Kooliga. Nendele lisanduvad sellest õppeaastast ka Kuressaare Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium. Lisaks üldhariduskoolidele aitame hiina keelt õpetada ka TTÜs.

Konfutsiuse Instituudi direktor Mikk Kasesalk sõnas, et õpilaste hiina keele oskus on kooliti erinev, kuna erinevad on ka õppetöö mahud ning eesmärgid: "On õpilasi, kes oleksid ilmselt võimelised Hiinasse õppima minema, kuid on õpilasi, kellele hiina keele tunnid on olnud pigem hobiks. Enamus hiina keele õppijaid, kes mõne meie stipendiumiga Hiinasse õppima lähevad, teevad seda kas ülikoolipingist või pärast bakalaureuseõppe lõppu." Ta lisas, et Tallinna Ülikoolis on intensiivsete hiina keele kursustega võimalik kolme aastaga saavutada B2 tase, mis võimaldab iseseisvalt Hiinasse õppima minna.

Loe lähemalt TLÜ kodulehelt!

Samal teemal:

• Alustas Tallinn Summer School 2016
• Eesti kõrgkoolid ja Huawei alustasid koostööd
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest

Artiklis toodud graafikutelt leiab enim tsiteeritud teadlased ning teadusvaldkonnad, samuti võrdluse naaberriikidega. Enim tsiteeritud teadusvaldkond on kliiniline meditsiin, samuti taime- ja loomateadus; enim tsiteeritud TÜ teadlane on kõrge energia füüsika professor Martti Raidal. Vaata lähemalt ERRi portaalist Novaator!

Samal teemal:

• Tartu Ülikool on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis viiendal kohal
• Riik toetab õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist 67,4 miljoni euroga
• Eesti kõrgkoolid ja Huawei alustasid koostööd
• Ülikoolid sõlmisid koostöölepingu ettevõtlusplatvormi arendamiseks