IT Kolledži päeva- ja õhtuõppe eestikeelsetele õppekavadele esitati 528 sisseastumisavaldust. Populaarseim õppekava oli IT süsteemide arendus, kuhu soovib õppima asuda 282 huvilist ehk üle poole sisseastujatest. Käesoleva nädala algul toimus IT Kolledžis IT-alast (töö)kogemust eeldav IT-alaste pädevuste test, mida käis sooritamas ligi kolmandik sisseastujatest. IT Kolledži ingliskeelsele õppekavale esitati 155 sisseastumisavaldust.

Päeva- ja õhtuõpe

„IT Kolledži päeva- ja õhtuõppe õppekavadele on selleks aastaks vastuvõtt lõppenud ja kokku esitati eestikeelsetele õppekavadele 528 sisseastumisavaldust,“ ütles IT Kolledži õppetöö spetsialist Dagmar Tamme ja lisas, et eelneva aastaga võrreldes laekus avaldusi 30% vähem (2015. a esitati 756 sisseastumisavaldust). „Rohkem kui pooled sisseastujatest soovivad asuda õppima õppekaval IT süsteemide arendus ja neljandik õppekaval Infosüsteemide analüüs,“ märkis Tamme. „Positiivne on see, et 26% kõigist sisseastumisavalduse esitanutest olid naisterahvad, mida võib lugeda võrdlemisi heaks tulemuseks. Hetkel on naiste osakaal IT Kolledži 744 õppuri seas ligi 30%.“

Sisseastumist mõjutasid ettevalmistused TTÜ ja IT Kolledži ühinemiseks

„Sisseastumisavalduste järsu vähenemise taga võib tõenäoliselt olla HTMi, TTÜ ja ITLi vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine toetamaks ettevalmistusi Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ühinemiseks, ja sellega kaasnenud meediakajastus IT Kolledži vastuvõtuperioodil, rõhuasetusega nagu oleks liitumise osas kõik juba otsustatud,“ ütles IT Kolledži õppeosakonna juhataja Inga Vau. „Hetkel pole ükski otsustusorgan (k.a Vabariigi Valitsus) ühinemist heaks kiitnud. Memorandumiga on kokku lepitud tingimused ja eesmärgid, mille täitmisel ja ühinemislepingus fikseerimisel tehakse lõplikud otsused, kas ühinemisega liigutakse edasi või mitte," selgitas Vau.

Ingliskeelne õppekava

„IT Kolledži ingliskeelsele õppekavale Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad) esitati 155 sisseastumisavaldust,“ ütles IT Kolledži rahvusvahelise õppe spetsialist Martina Tsänkmann ja lisas, et sellel aastal oli huvi suurem ja avaldusi esitati kaks ja pool korda rohkem kui eelneval aastal. „Dokumentide vastuvõtt Euroopa Liidu välistele kandidaatidele lõppes käesoleva aasta 1. mail ja täiendavate vestluste tulemusena on ingliskeelsele õppekavale õppima asumise kinnituse saanud 15 riigi kandidaadid - Bangladesh, Brasiilia, Gruusia, Holland, Iraan, Itaalia, Jaapan, Keenia, Kuuba, Läti, Nigeeria, Pakistan, Türgi, Ukraina, Venemaa.“

IT Kolledži päeva- ja õhtuõppesse võetakse vastu 210 uut tudengit (120 päevaõppesse, 60 õhtuõppesse ja 30 ingliskeelsele õppekavale). Sissesaanud tudengite nimekiri avaldatakse 13. juulil 2016 sisseastumise infosüsteemis (www.sais.ee). Vastuvõetud kandidaadid peavad oma õppimissoovi kinnitama SAIS-is.

IT Kolledži 17. õppeaasta avaaktus toimub 24. augustil kell 12.00.

Lisaks päeva- ja õhtuõppele on võimalik õppima asuda ka IT Kolledži kaugõppes, kuhu võetakse vastu 120 uut tudengit. Dokumentide vastuvõtt kaugõppe õppekavadele (IT süsteemide administreerimine ja IT süsteemide arendus) toimub 1. - 7. septembrini. 1. - 2. september 2016 kandideerimisavalduste esitamine ainult SAIS-is; 3. - 7. september 2016 (k.a pühapäeval) kandideerimisavalduste esitamine SAIS-is ja IT Kolledžis kohapeal.

IT Kolledžis saab kolme aastaga omandada praktilise rakendusliku IT-alase kõrghariduse. IT Kolledžisse kandideerimise eelduseks on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus.

Täiskoormusega õppe valinud sisseastujad kandideerivad riigifinantseeritavale (TASUTA) õppekohale, v.a kandidaadid, kes on eelnevalt rakenduskõrgharidusõppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta õppinud. Osakoormusega õpe ja ingliskeelsel õppekaval õppimine on tasuline.

IT Kolledž on edukalt läbinud institutsionaalse akrediteerimise ja õppekavade kvaliteedihindamise, saades rahvusvahelistelt hindamisekspertidelt positiivse hinnangu mõlemas hindamisprotsessis.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduskõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). IT Kolledžis saab omandada rakendusliku kõrghariduse õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, Infosüsteemide analüüs ja ingliskeelsel õppekaval Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad).

Foto: HITSA.

Samal teemal:

• Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori kohusetäitjana asus tööle Peeter Lorents
• Memorandumiga valmistatakse ette TTÜ ja IT Kolledži ühinemist

Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori Tiit Roosmaa tähtajaline tööleping lõpeb 15. augustil 2016 ja Peeter Lorents asendab hetkel puhkusel viibivat rektorit ning juhib IT Kolledžit kuni korralise rektori valimiseni.

Peeter Lorents (PhD) on lõpetanud 1974. a Tallinna Ülikooli matemaatika eriala ja kaitsnud 1981. aastal füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi väitekirja Leningradi Riikliku Ülikooli (Peterburi Ülikool) matemaatika teaduskonnas.

Ta on olnud Riigikogu liige, töötanud haridus- ning peaministri nõunikuna.

Aastatel 2006–2012 on ta osalenud NATO Küberkaitsekeskuse töös, mille eesmärgiks on NATO vastavate doktriinide väljatöötamine, ekspertnõu pakkumine küberkaitse alal ning tegeliku tehnilise küberseire tegemine.

Eesti Infotehnoloogia Kolledžis õpetab Peeter Lorents õppeaineid "Loogika ja algoritmiteooria", "Süsteemse käsitluse alused", "Algebra ja graafiteooria".

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduskõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). IT Kolledžis saab omandada rakendusliku kõrghariduse õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, Infosüsteemide analüüs ja ingliskeelsel õppekaval Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad).

Samal teemal:

• Memorandumiga valmistatakse ette TTÜ ja IT Kolledži ühinemist
• IT Kolledž ja SMIT sõlmisid koostöökokkuleppe

Mõni ruum toetab õppimist paremini kui teine, mõni ruum koguni kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema. Õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna – kujundavad ka inimesed, atmosfäär ja koolis kokkulepitud käitumisreeglid.
 
Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub õppimise ruumile – füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja virtuaalsele. Konverents toimub 29.–30. novembril 2016 Tartus Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Loe lähemalt Huvitava Kooli blogist!

Samal teemal:

• Haridusalgatused seadsid ühised eesmärgid
• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga
• Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on "miks?"

"Vastuvõtt kulges edukalt. Rõõmu teeb, et järjest enam on väga motiveeritud ja kutseteadlikke kandideerijaid,“ sõnas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse koordinaator Ele Hansen.

Sel nädalal peavad õe, bioanalüütiku, ämmaemanda, radioloogiatehniku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavale kandideerijad läbima vastuvõtukatse. „See omakorda aitab kõrgkoolil leida tervishoiu valdkonna jaoks sobivaimad üliõpilased, kes lõpetamise järgselt leiavad tervishoiusüsteemis parimat rakendust,“ ütles Hansen.

Kokku võtab Tartu Tervishoiu Kõrgkool vastu rakenduskõrghariduse õppekavadele 330 ja kutseõppesse 72 uut õppijat. Sisseastumisavaldusi esitati kokku 1821.

Tudengikandidaatidel tuleb õppima tulek kinnitada hiljemalt 25. juuliks, vastuvõetute nimekirjad avaldatakse infosüsteemis SAIS 8. augustiks.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool otsib tulevasi tervishoiutöötajaid
• Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektoriks valiti Ulla Preeden

Skype’i välisõpingute stipendiumi eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel, samuti suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides. „Stipendiumiga tahame aidata andekatel noortel uusi teadmisi omandada, silmaringi laiendada ning kohtuda uute inimestega, et seda kõike hiljem Eestis rakendada ja erialainimestega jagada. Toetades noori nende eesmärkide saavutamisel ja ühiskonnale millegi kasuliku loomisel, soovime omal moel tõsta Eesti üldist haridustaset,“ ütles Skype’i vanemtootejuht Filipp Seljanko. „Igal aastal tuleb konkursile järjest enam tugevaid kandidaate ja nende kõrge tase hämmastab mind ikka ja jälle.“

Ksenia Niglas on lõpetanud matemaatika magistrantuuri Tartu Ülikoolis ja Cambride’i Ülikoolis, Skype’i stipendiumi abil jätkab neiu õpinguid Michigani Ülikoolis USA-s. Niglase uurimisvaldkonnaks on matemaatiline haridus, keskendudes tõestuste õpetamise metoodikale koolis. Tõestamine on matemaatika põhiline tööriist ning paljud uuringud on näidanud, et tõestuste õppimine mõjub positiivselt õpilaste edukusele matemaatika mõistmisel – sellele vaatamata Eesti koolides tõestusi hetkel ei õpetata. Ksenia Niglase suur eesmärk on tuua tõestused Eesti koolidesse, et seeläbi tõsta õpilaste matemaatikapädevust.

Ants Remm jätkab Skype’i stipendiumi toel magistriõpinguid ETH Zürichis, tegeledes edasi eksperimentaalse kvantinfotöötlusega. Remm uurib koostöös professor Andreas Wallraffiga ülijuhtidest kvantbittide süsteeme. Eesmärgiks on täiendada katseseadmeid, mida kasutatakse Rydbergi aatomite ja ülijuhtivate kvantbittide hübriidsüsteemide uurimiseks. Alates 2011. aastast on Ants Remm Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige ning aitab Eesti koolinoorte esindusmeeskonnal valmistuda iga-aastasteks rahvusvahelisteks füüsikaolümpiaadideks.

„Mõlemal stipendiaadil on tugev huvi oma valdkonna vastu, suur soov saada tipptegijaks oma valdkonnas ning imetlusväärne missioonitunne panustada pikas perspektiivis tagasi Eesti ühiskonda,“ ütles HITSA projektijuht Marily Hendrikson.

Skype’i välisõpingute magistristipendiumit on välja antud alates 2006. aastast ning selle abil on mainekates välisülikoolides teadmisi kogunud 12 Eesti noort. Stipendiumide maksmist koordineerib HITSA IT Akadeemia programmi raames.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning IKT hariduse pakkumise arendamiseks Eesti- ja välistudengitele. IT Akadeemia programmi vahenditest finantseeritakse õppekvaliteedi parandamise meetmeid, makstakse tudengitele stipendiume ning viiakse läbi rahvusvahelist turundustegevust. IT Akadeemia programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Fotod: HITSA.

Samal teemal:

• HITSA ja LHV premeerivad parimaid IKT erialade lõputööde autoreid
• IT-tudengid lõid rahvusvahelise töörände edendamiseks võiduka platvormi
• IT Akadeemia programmi raames plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega

Suurgildi hoone on üks põnev paik, mida kahel päeval toimuva laagri jooksul avastavad lapsed keldrist pööninguni. Lisaks kolatakse mööda vanalinna, uuritakse põnevaid paiku ja vahvaid maju. Lähemalt saadakse tuttavaks Suurgildi kaupmeestega, uuritakse, millega nad keskajal kauplesid ja mida uhketel pidusöökidel sõid. Veel lastakse gildihoovis papagoid ning võetakse lõunaks tummist ja keskajale kohast kehakinnitust Tallinna raekoja kõrtsis III Draakonit.

Vaata laagri täpset programmi SIIN.

Laager on mõeldud 9–11-aastastele lastele.

Hind: 25 eurot (sisaldab programmipileteid, tegevusi, meisterdamist ja lõunasööke).

Registreerida saab SIIN.

Allikas ja foto: Eesti Ajaloomuuseum.

Samal teemal:

• Eesti Ajaloomuuseum tähistab sünnipäeva
• Eesti Ajaloomuuseum peab Maarjamäe lossipäeva ja suvehooaja lõpupidu

Samas nendib ta, et ka noored ise saavad kogemuste omandamiseks palju ära teha. 

Ehkki tööpuudus, sealhulgas noorte (15-24 a) seas, on viimaste aastate jooksul vähenenud, ei ole see päriselt kuhugi kadunud. Eesti Statistikaamet toob välja, et noorte töötuse määr oli 2015. aastal 13,1%. Kuigi noorte tööpuudus vähenes mullu teiste vanuserühmadega võrreldes kiiremini, on noorte tööturule sisenemine ja seal püsimine arvestatav probleem. 

Kuigi leidub ka positiivseid näiteid, siis enamasti jäetakse noor kogemuste puudumise tõttu tööle võtmata. Nõutakse kolme aastat töökogemust, kolme keelt ja kõrgharidust. Kuigi tööandjatel on õigus nõuda parimat kvaliteeti, peaksid nad arvestama, et mitmete aastate pärast on tööturg nende samade noorte päralt. Tööandjad peaksid julgema palgata noori, kes on motiveeritud. Kui noor on juba varases eas teinud valiku ja alustanud töö otsimist, on ta motiveeritud ka kiiresti kohanema ja õppima.
Haridus on tööd otsides tähtis, kuid tegelikkus näitab, et noored ei saa tööle just kogemuste puudumise pärast. Samas ei saa kogemusi omandada ilma töökohata. Selline nõiaring teeb tööle saamise raskeks. Kuidas siis sellest välja pääseda?

Vabatahtlik töö aitab teha esimesed sammud

Kogemusi oma tulevase töökoha jaoks on võimalik saada ka mujalt. Väga head täiendust pakub näiteks vabatahtlik tegevus mittetulundussektoris. Tuleviku töökohtadel on peale hariduse olulised ka erinevad spetsiifilised oskused, mida saab koolis omandada vaid kaudselt. World Economic Forumi uuringust selgub, et kõige rohkem ootavad tuleviku ametid just iseseisvat ja kriitilist mõtlemist, läbirääkimisoskust, ettearvamatute olukordade lahendamist ning meeskonnatööd. 

Töö ühingutes, seltsides ning organisatsioonis annab hea aluse ükskõik millisel ametikohal töötamiseks, pakkudes võimaluse noorel arendada peaaegu kõiki vajalikke oskusi. Korraldada organisatsioonides üritusi, luua projekte, suhelda partneritega – kõik see on vaid jäämäe veepealne osa, mida vabatahtlikul tegevusel pakkuda on. Hiljem saab  spetsialiseeruda ning omandatud kogemused viia kokku koolis õpitud erialaga. Kombinatsioon ITst ja organisatsiooni juhtimisest või õpetajaharidusest ja korraldamisoskusest annab tööturule värskust ning soodustab ka uute tööandjate teket. 

Hiljuti lisandus vabatahtliku töö tegemisele veel üks plusspool – soovides õppima asuda Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituuti, võetakse arvesse kandideerija vabatahtliku töö kogemust. Seega on varasem töökogemus kasuks ka tulevast haridusteed valides. 

Digioskused annavad võimaluse särada

Sarnaselt kogemustele mittetulundussektoris annavad hea praktikapagasi mitmed haridusprogrammid ning koolitused. Üks hea võimalus tõsta oma pädevust tulevaste tööandjate silmis on programm Samsung Digi Pass, mis pakub noortele kutseõpilastele vajalikke digioskusi, mida läheb tarvis mistahes tuleviku ametis. Olgu see metsanduses, ehituses, ilusalongis või meelelahutuses. Nendeks digioskusteks on näiteks tehnoloogia abil suhtlemine, info ja sisu jagamine, netiketti tundmine ning teadmised isikuandmete kaitsmisest. Just digitaalsete oskuste olemasolu võib olla võti, mis annab tööturul märkimisväärse edumaa ja avab tulevikus uksed soovitud karjäärile. Programmi läbimisel saavad osalejad endale sertifikaadid ehk digipassid, mis näitavad tulevastele tööandjatele omandatud oskusi ja annavad hea võimaluse muljet avaldada. See tähendab, et sul ei tule näha lisavaeva nende olemasolu tõestamisega.  

Tähtis on tunnustada noori, kes on motiveeritud töötama ning ennast arendama. Kuigi meil ei pruugi olla veel aastate jagu tööstaaži, peame ometi kusagilt töökarjääri alustama. Kuigi on oluline anda noortele varases eas võimalus töötada, on sama oluline pakutavaid võimalusi kasutada. See suurendab oluliselt tulevaste tööealiste oskusi ning soodustab noorte kaasatust ühiskonnas. 

18. juulini on kutseõppuritel vanuses 14 kuni 19 eluaastat võimalus esitada oma erialane digi-idee tasuta praktikaprogrammi Samsung Digi Pass. Neid ootavad ees neli põnevat kuud oma digi-idee elluviimisel Tallinna Ülikooli õppejõudude käe all. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi kutseõppurite võistkondi, kellest tublimad saavad tõelise töökogemuse - võimaluse osaleda praktikal tehnoloogiaettevõttes Samsung ja oma eriala juhtivas ettevõttes Eestis. Programmist on võimalus lähemalt lugeda ja kandideerida siin.

Loo autor on Mikk Tarros, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees.

Samal teemal:

• Kutsekoolide õpilastele pakutakse võimalust valmistuda unistuste töökohaks
• Viis viga, mida praktikal olles vältida

Ameerika Ühendriikidest pärit magistriõppe cum laude lõpetanud Crystal LaGrone kinnitab: "Kogu õpingute aja tundsin, et õpin just õiges ülikoolis. Õppisin palju uut, uusi oskusi, mis loodetavasti aitavad mul kodus, USAs muutusi ellu viia. Eestis e-riigi tehnoloogiate ja teenuste erialal õppimine ei õpeta vaid teoorias seda, kuidas e-teenuseid disainida, vaid võimaldab ka elada e-ühiskonnas.“

TTÜ lõpudiplomi said tudengid 45 riigist, mis kinnitab  Tehnikaülikooli tuntust ja usaldusväärsust kvaliteetse õppe- ja teadusasutusena ka rahvusvahelisel tasandil. Traditsiooniliselt on palju lõpetajaid Soomest ja Türgist, aga ka Gruusiast, Nigeeriast ja Ukrainast. Eksootilisematest riikidest said lõpudiplomi tänavu kätte Bangladeshi, Bhutani, Kolumbia, Palestiina ja Jaapani päritolu tudengid. Välistudengite hulgas on väga populaarsed tehnilised erialad. Erandiks on Soomest pärit üliõpilased, kes eelistavad Tehnikaülikoolis õppida just sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas.

Kokku lõpetas sel õppeaastal Tehnikaülikooli 2311 tudengit, mis on kõigi aegade suurim lõpetajate arv. Magistriõppe lõpetas tänavu 1015 tudengit, bakalaureusediplomi said 988 ja rakenduskõrghariduse diplomi 248 lõpetajat. Doktorikraadiga lõpetas 60 teadlast. 

Suurim on lõpetajate hulk Eesti riigile olulises tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, mis näitab, et Tehnikaülikooli tudengid mõistavad kõrghariduse vajalikkust erialadel, mille lõpetajate järgi on nii Eestis kui välismaal väga suur nõudlus. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: TTÜ pildigalerii. 

Samal teemal:

• Lõppes vastuvõtt Tehnikaülikooli, peagi algab õppimaasumise kinnitamine
• Memorandumiga valmistatakse ette TTÜ ja IT Kolledži ühinemist
• Tehnikaülikooli juhtimine muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks
•  

Lühidalt öeldes on Ettevõtlusküla ettevõtluskoolitus, millega muudetakse klassiruum turuplatsiks ja lastakse õpilastel endil avastada, mida ettevõtlus koos müügi, finantside, turunduse ja palju muuga endast kujutab. Pannes end proovile poepidaja, pangatelleri või kellegi kolmandana, õpivad noored ettevõtjad silma peal hoidma isiklikul ja ettevõtte rahakotil ning töötama kaaslastega ühiste eesmärkide nimel.

Vaata koolitusvõimalusi MTÜ Ettevõtlusküla kodulehelt!

Foto: ekraanitõmmis.

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe kogukond Koolielus
• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele
• Riik suunab ettevõtlusõppe arendamisse 6 miljonit eurot

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vastuvõtukomisjoni esimees, õe ja ämmaemanda õppekavade juht Kersti Viitkar nentis, et vastuvõtt on kulgenud ootuspäraselt. Ta lisas, et kindlasti on kõik tervishoiust huvitatud õpihimulised oodatud veel selle nädala lõpuni kandideerima.

„Tervishoiuerialadel õppides saab inimene oskused terveks eluks. Ükski kõrgtehnoloogiline aparaat ei asenda inimest, tema soojust, mõistmist, hoolivust. Seetõttu on kõrgkooli lõpetajad tervishoiutöötajate põuas vaevleval tööturul väga oodatud,“ tõdes Viitkar.

Sisseastumisdokumente on võimalik esitada õe, eriõe, ämmaemanda, bioanalüütiku, radioloogiatehniku, füsioterapeudi ja tervisekaitse spetsialisti rakenduskõrghariduse õppekavadel ning hooldustöötaja, massööri, lapsehoidja ja erakorralise meditsiini tehniku kutseõppe erialadel õppimiseks.

Eriõe õppesse ootab kõrgkool juba töötavaid kõrgharidusega õdesid, sügisel avatakse õppegrupid kõigil, neljal õenduse erialal: intensiivõenduses, kliinilises õenduses, terviseõenduses ja vaimse tervise õenduses.

Dokumentide vastuvõtt toimub 10. juulini elektroonilise sisseastumiskeskkonna SAIS kaudu (www.sais.ee) ning ka tööpäeviti kell 9-15 kõrgkoolis kohapeal (Nooruse 5, Tartu). Vastuvõtukatset saab sooritada 11.-15. juulil. Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/vastuvõtt.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade.

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumis oli vaimse tervise nädal
• Nädala äpid: tervis ja ravimid
• Teadlaste ööl Tehnikaülikoolis: kuidas on seotud toit ning tervis?