Populaarsemad erialad bakalaureuseõppes olid psühholoogia, haldus- ja ärikorraldus ning õigusteadus. Sealjuures on konkurents suur – psühholoogia erialal kandideerib ühele õppekohale üle kaheksa inimese, haldus- ja ärikorralduse õppekavale soovib õppima asuda üle kümne inimese ühele kohale.

Magistriõppes sooviti enim õppima asuda organisatsioonikäitumise, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse ning eripedagoog-nõustaja erialadele. Sealjuures kandideerib eripedagoog-nõustaja ühele õppekohale ligi viis inimest.

Välismaa kandidaatidele on konkurss käimas. Tallinna Ülikool võtab uusi üliõpilasi vastu 47 bakalaureuse-, 55 magistri- ja 15 doktoriõppe kavale. Õppima asumise soovist tuleb teada anda kolme päeva jooksul pärast vastuvõtmise teate saamist.

Rohkem infot on võimalus saada Tallinna Ülikooli vastuvõtu koduleheküljelt tlu.ee/sisseastumine.

Samal teemal:

• Tallinna Ülikool alustab uuendatud õppekavadega
• Tallinna Ülikool õpetas õpetajatele matemaatikat

TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp kinnitab: „Avalduste esitamine TTÜ-sse õppima asumiseks on lõppenud. Loodan, et võimekad õppurid on valinud eriala, mis inspireerib neid hästi õppima ja õpinguid edukalt lõpetama. Teadmiseks – vastuvõtukatsetega erialadel algavad katsed 6. juulil. Õppetööle saab registreerida pärast õppimaasumise kinnitamist bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õppes 15. juulil ning magistriõppes 11. juulil.“

TTÜsse esitati kokku 8834 avaldust. Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppesse esitati kokku 6315, järgnes magistriõpe 2407 ja doktoriõpe 112 avaldusega.

Sisseastumise kinnitamine algab 15. juulil bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppes ning magistriõppes 11. juulil. Siis avaldab TTÜ vastuvõetud kandidaatide nimekirjad. Pärast seda peavad kandidaadid kahe ööpäeva jooksul oma koha kinnitama, muidu läheb koht pingereas järgmisele.

Vastuvõetud üliõpilaste lõplikud nimekirjad avaldatakse SAISis augusti keskel.

TTÜ uute tudengite täpne arv selgub pärast õppimaasumise kinnitamist. Sel suvel on Tehnikaülikooli dokumentide vastuvõtt enamikul erialadest lävendipõhine ja kõik lävendi ületajad saavad TTÜsse õppima, st kindlaksmääratud õppekohtade arvu Tehnikaülikoolis sel aastal pole.

2015. a suvel esitati Tallinna Tehnikaülikoolile 11 000 sisseastumisavaldust. Kõige suurem oli huvi erinevate IT-erialade vastu.

1918. aastal asutatud Tallinna Tehnikaülikool on Eesti ainus tehnoloogiaülikool, mille unikaalsus peitub tehnika-, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest. Ülikoolis on  700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed parimad Põhja-Euroopas.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: TTÜ fotogalerii, magistriõppe infoõhtu märtsis 2016.  

Samal teemal:

• Tehnikaülikooli juhtimine muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks
• ABB andis TTÜ-le üle uue põlvkonna koostööroboti

LHV stipendiumiga soodustatakse tudengeid omandama ja kasutama IKT-alaseid teadmisi ning oskusi väljaspool IKT sektorit, tunnustades Eesti kõrgkoolides kaitstud Iõputöid, millega tudengid panustavad Eesti finantssektori või mõne muu majandussektori arengusse.

Rakenduskõrghariduse lõputöö ja bakalaureusetöö kategoorias otsustas stipendiumikomisjon anda 1500-eurose stipendiumi TTÜ ärijuhtimise õppekava läbinud Liisi Sootsile töö eest "Pahatahtlike kasutajate tuvastamine masinõppega, arvestades IP aadresside vahetusi". Komisjoni hinnangul on pettuste avastamine finantssektoris oluline teema, mis muutub järjest keerulisemaks ja nõuab uute metoodikate rakendamist. Masinõpe on aga üha enam kandepinda saav lähenemine, mille abil on võimalik pettusi avastada ja turvalisust tõsta. Antud töö raames katsetatud erinevad masinõppe algoritmid annavad aimu erinevate küberpettuste avastamise võimalustest. 

Magistritöö kategoorias saab 3000-eurose stipendiumi TTÜ informaatika õppekava läbinud Viktor Reinok töö eest "Raamistik Java rakenduse jõudluse probleemide lahendamiseks empiirilise lähenemisega". IT-süsteemide jõudlus on oluline igale organisatsioonile, kes pakub oma teenuseid virtuaalsete kanalite kaudu. Loodud raamistik aitab probleeme avastada süsteemi varajases arendusfaasis, mis aitab hiljem kokku hoida süsteemi hooldus- ja arenduskulusid ning on alternatiiviks kallitele valmistarkvaradele, tõi komisjon magistritöö puhul välja.

LHV stipendiumi rahastab AS LHV Pank, stipendiumi määramist koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Fotod: HITSA.

Samal teemal:

• Skype´i välisõpingute magistristipendium
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot

Memorandumi tekst

Memorandumi allkirjastasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ning Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu president Anneli Heinsoo.

Minister Jürgen Ligi sõnul paneb kokkulepe paika liitumise olulised eeltingimused. “Liitumisega edasi minemiseks peame kindlustama, et see toetaks nii  IT Kolledži kui TTÜ tugevusi. IT-õppe maht ja kvaliteet peavad kasvama, kui TTÜ akadeemilisus ja mitmekesisus liitub kolledži paindlikkuse ja praktilisusega,” rääkis minister Ligi.

“Üle aasta kestnud läbirääkimised on lõpule jõudmas. Olen kindel, et kavandatud liitumine ühendab IT Kolledži rakenduslikkuse TTÜ teadusliku ja innovatsioonilise potentsiaaliga, andes tulemuseks parima IT-hariduse Eestis,” sõnas TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

„ITL soovib ja usub, et kahe tunnustatud ja võimeka IT kõrgkooli koostööst tekkiv sünergia võimaldab kasvatada nii sisseastujate kui lõpetajate arvu ning loob laiemad valikuvõimalused üliõpilastele rakendusliku või akadeemilise suuna valikul nii õpinguid alustades kui ka õpingute ajal,“ ütles ITL-i president Anneli Heinsoo.

Suureneb rakendusliku hariduse osakaal

Liitumise tulemusel peab suurenema rakendusliku suunitlusega ja tööturule suunatud lõpetajate arv – kõrghariduse esimese astme lõpetajate seas peaks rakendusliku hariduse saanute osakaal tõusma vähemalt 50 protsendini.

Memorandumis rõhutatakse, et IT Kolledži kuvand ning selle hoidmiseks vajalik juhtimisautonoomia peavad säilima. Samuti lepiti kokku, et TTÜ muudab ühinemisel oma bakalaureuseõpet tööturu vajadusi silmas pidades praktilisemaks ning IT-ettevõtted soodustavad töötajate tegevust õppejõududena. Lisaks suurendatakse paindlikkust õppekavade kaasajastamisel ning luuakse suuremad võimalused täiend- ja ümberõppeks, kus arvestatakse ka varasemat õpi- ja töökogemust.

Kokku lepitud põhimõtetel liitumisotsus tähendaks, et samas linnakus asuvad TTÜ ja IT Kolledž ei peaks enam konkureerima õppuritele, õppejõududele ja maksumaksja rahalise ressursile. Samal ajal paraneks rakendusliku IT-hariduse pakkumine Eestis ning suureneks nii TTÜ kui ka IT Kolledži tudengitele kättesaadavate õppeainete spekter.

Memorandumis kokku lepitud eesmärkide põhjal valmistatakse ette ühinemisleping.

Taust
TTÜ ja IT Kolledž asuvad samas linnakus, konkureerivad samade tudengite, õppejõudude ja maksumaksja rahastuse pärast.

TTÜ IT teaduskonnas õpib ligi 2500 tudengit, igal aastal võetakse vastu ligi 500 uut bakalaureuseõppe tudengit ja 300 uut magistriõppe tudengit (sh 100 väljastpoolt Eestit). TTÜ IT teaduskonna lõpetab igal aastal pea 350 tudengit.

IT Kolledžis õpib ligi 900 tudengit, igal aastal võetakse vastu  200 uut rakenduskõrghariduse tudengit. IT Kolledži lõpetab igal aastal 70-90 tudengit.

Eesti IT-hariduse peamised probleemkohad on väga suur väljalangevus, lõpetajate vähesus, kvaliteetsete õppejõudude nappus, demograafilisest situatsioonist tulenev tudengite arvu vähenemine, ressursside piiratus ning aktiivne tööjõuturg. Probleemide lahendamiseks on vaja vähendada dubleerimist, suurendada kvaliteetsete õppejõudude ja tudengite arvu ning kasutada parimaid kogemusi õppetöö arendamiseks ja õpingute katkestamiste vähendamiseks. Samuti tuleb oluliselt suurendada täiend‐ ja ümberõppe osakaalu.
OSKA ehk oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi aprillis valminud IKT raporti järgi kasvab aastaks 2020 IT-spetsialistide vajadus pooltest korda ning igal aastal vajatakse kõrghariduse tasemel ligi 1200 lõpetajat, aga samal ajal lõpetab Eestis vaid umbes 600 õppurit. Tõsiseim probleem on õppurite suur väljalangevus.

Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) tellitud ja Gunnar Okki koostatud raport soovitab koondada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide võrku, et vähendada kulusid taristule ning dubleerivatele tegevustele ja panustada oma tugevuste arendamisesse.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• IT Kolledž ja SMIT sõlmisid koostöökokkuleppe
• Riik toetab õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist 67,4 miljoni euroga

“Usume, et meie kooli igapäevatöö vastab töömaailma kõige nõudlikumatele soovidele, kuid et see maailm liigub pidevas muutuste keerises, on meie lõpetajate tagasiside ja kogemused hindamatu väärtusega,” ütles Veidenbaum. “Aastate jooksul on meil oma vilistlastega kujunenud väga soojad ja tegusad suhted. Alates 1. septembrist jätkame Eesti ühe suurima ametikooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse osana. See on suur muutus ja seda enam on meil vaja vilistlaste ja õpilaste tagasisidet.”

Hetkel on Narva Kutseõppekeskuses käimas suvine vastuvõtuperiood, mis lõppeb augusti alguses ja toob uued meistriõpilased kokku 32 erialale.

Kutseõppekeskuse kõik 12 õppekavarühma on pälvinud akrediteerimisel maksimumhinde, mis tähendab väga kõrget õppetöökvaliteeti. Vastuvõtt kutsekeskharidusele lõppeb 5. augustil ja kutseõppele 12. augustil.

Pärast põhivastuvõtu lõppu toimub täiendav vastuvõtt ainult vabade kohtade olemasolul. Õpingud katkestanutel või elu- ja töökogemustega inimestel on võimalus õppeaasta kestel astuda õppima kõikidele erialadele. Kõikidel kutseõppe erialadel saab õppida töökohapõhiselt.

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast, mis 2016. aasta juuniks said EKKA välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. Kutseõppekeskuses on Eesti neljas siseterviserada “Narva meistrid”.

Alates 2016. aasta 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuse Narva õppekeskuses. 2016. aasta suvise vastuvõtu info kooli koduleheküljel http://www.nvtc.ee/et/vastuvott/suvine-vastuvott-2016

Allikas ja fotod: Narva Kutseõppekeskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme
• Maikuu viimastel kutsemeistrivõistlustel selguvad parimad õppurid IT-s ja hotellinduses
• Pärnus selgusid parimad noored ehituspuusepad ja sõiduautotehnikud

 Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raua sõnul on teadlaste järelkasvu kindlustamisel oluline muuta teadus ja inseneeria õpilaste jaoks põnevaks. „Noorte huvi õppida kõrgkoolis loodus- ja täppisteadusi ning valida hiljem teadlase või inseneri karjäär peab saama tugeva aluse juba põhikooli- ja gümnaasiumiajal,“ ütles Raud.

„Teeme+“ meetmest toetatakse noortele LTT valdkonna teadmisi ja praktilist tegevust pakkuvate ürituste sarjade ja suuremate sündmuste korraldamist. Teaduse populariseerimine peab toimuma süvitsi, süsteemselt ja sisuliselt, kaasates tegevustesse nii ülikoolid ja teadusasutused kui ettevõtjad. Oluline on tutvustada noortele loodusteaduslike teadmiste vajalikkust igapäevaelus ning karjäärivõimalusi ettevõtluses.

Toetused on mõeldud ka teadushuviringide loomiseks ja läbiviimiseks ning selleks vajaliku õppevara soetamiseks ja juhendajate koolitamiseks. Eesmärk on parandada LTT alase huvitegevuse kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Noortele tuleb pakkuda rohkem ja süsteemselt võimalusi LTT valdkonna huvihariduses ja huvitegevuses osalemiseks, et neil oleks spordi, muusika ja kunsti kõrval võimalus arendada end ka tehnika, keskkonna või loodusteaduste vallas.

Lisaks teadushuviringidele toetatakse teaduslaagrite, -konkursside ja -seminaride ning tehnoloogiapäevade korraldamist.

„Teeme+“ avatud taotlusvooru kuulutab välja sihtasutus Archimedes.

Tegevuste kogumaksumus 2020. aastani on 1 510 276 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse osakaal on kuni 75%, riiklik kaasfinantseering kuni 10% ja taotlejate omafinantseering vähemalt 15%.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti korraldab Euroopa Liidu loodusteaduste suurvõistlust
• BETT ja loodusained
• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal

Kõrghariduse esimesel astmel edasiõppimiseks esitati 8255 avaldust, magistriõppekavadele 2921 avaldust ning doktoriõppes jätkamiseks anti sisse 317 avaldust.

Tänavu on sisseastujate seas kümme populaarsemat õppekava arstiteadus, informaatika, füsioteraapia, õigusteadus õppega Tartus, majandusteadus, õigusteadus õppega Tallinnas, psühholoogia, hambaarstiteadus, inglise keel ja kirjandus ning geenitehnoloogia.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma avaldas heameelt suure avalduste arvu üle, tõdedes samas, et sisseastumiseksamid ja õppimatuleku kinnitamine on veel ees.

„Tartu Ülikool on pühendunud õppija arengu toetamisele. Mul on hea meel, et tulevased tudengid, kes valivad edasiõppimiseks Tartu ülikooli, peavad seda oluliseks ja on meiega ühel meelel. Olen kindel, et üheskoos kõigi tulevaste sisseastujate ning enda ja üliõpilaste suhtes nõudlike õppejõudude parima toega pannakse alus suurtele tegudele, mis toovad Eestile kasu ja tuntust,“ ütles Noorma.

Tänavusel vastuvõtul paistis silma ka avatud ülikooli konkursside populaarsus, mis näitab juba tööl käivate inimeste soovi end täiendada. Noorma tõstis esile nii kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava kui ka IT magistriõppekava mitteinformaatikutele, mille 25 kohale esitati üle 220 avalduse. 

„Mul on hea meel, et inimesed, olles juba erialaselt professionaalsed ja töökogemusega, tahavad veel enam vastata tööturu vajadustele ning saada erialaselt tugevamaks just TÜ laiapõhjalistel õppekavadel õppides,“ ütles Noorma, lisades, et elukestva õppe ülikoolina on TÜ avatud nii täiskasvanud õppijale kui ka värskele gümnaasiumilõpetajale.

Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele lõppes aprillis 2016. 19 ingliskeelsele õppekavale esitati 2279 avaldust 108 riigist.

Olulisemad kuupäevad ja rohkem infot Tartu ülikooli vastuvõtu kohta leiab www.tuleulikooli.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus, TÜ. 

1. juulil kinnitas TTÜ kuratoorium ühehäälselt ülikooli uue, nelja teaduskonnaga struktuuri. Uutesse teaduskondadesse – inseneriteaduskonda, infotehnoloogia teaduskonda, loodusteaduskonda ja majandusteaduskonda – ning Eesti Mereakadeemiasse koondatakse senised 8 teaduskonda, 12 asutust ning enam kui 60 instituuti.

Sellega viiakse lõpuni ülikooli struktuurireform, mille eesmärgiks on muuta Tehnikaülikool senisest paindlikumaks ja dünaamilisemaks – õppivaks, intelligentseks, muudatustega kiiresti kohanevaks organisatsiooniks. Lihtsamale ja läbipaistvamale juhtimisstruktuurile üleminekuga on ülikoolil ambitsioonikas eesmärk tõusta Põhjamaade parimate tehnoloogiaülikoolide hulka. 

Uusi teaduskondi asuvad moodustama asutajadekaanid, kelleks on inseneriteadustes Arvo Oorn, infotehnoloogias Gert Jervan, loodusteadustes Tõnis Kanger ning majandusteadustes Enn Listra. 

Ühtlasi nimetas kuratoorium tehnikaülikooli võrdlusülikoolideks Aalto Ülikooli Soomest, Chalmersi Ülikooli Rootsist ja Taani Tehnikaülikooli. 

„Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni edendaja ning juhtiv inseneri- ja majandushariduse andja Eestis ning struktuurireformi lõpuleviimine on tähtis samm ülikooli veebruaris vastuvõetud uues arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks,“ ütles kuratooriumi esimees Gunnar Okk.

Sellel aastal lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli 2311 tudengit, mis on ülikooli kõigi aegade parim tulemus. Lõpetanute arv oli suurim tehnika-, tootmise- ja ehituse valdkonnas. Lõpudiplomi saajate hulgas oli ka ligi 300 välistudengit, mis on samuti ülikooli senine rekord.

Tänavune vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli lõpeb 5. juulil.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• ABB andis TTÜ-le üle uue põlvkonna koostööroboti
• Ülikoolilõpetajate palgatase on kõrgeim TTÜ vilistlastel

Arvamusfestivali kava 2016

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. 

“Iga aastaga suuname korraldajaid aina rohkem mõtlema, kuidas saada arutelust võimalikult palju kasu. Soovitame korraldajatel mõelda läbi, mis on arutelu eesmärk, kuidas kaasata festivali osalejaid, kuidas moderaatoreid paremini ette valmistada ja mis pärast arutelu ja festivali edasi saab. Üha rohkem on arutelusid, mida korraldatakse konkreetse eesmärgiga,” tõdeb Ott Karulin. “Nii näiteks on eelmistel aastatel inspiratsiooni saanud Kalamaja Avatud Kooli loojad, on moodustunud liikumine Peaasjalikud Noored, kelle huviks on Eesti noorte vaimse tervise edendamine. Festival kujunes oluliseks algtõukeks kaitseväe ja EKA arhitektuuriteaduskonna vaheliseks koostööks. Peamiseks kasuks näevad aga osalejad võimalust saada tagasisidet oma ideedele, leida uusi kaasmõtlejaid, saada uusi teadmisi ja arusaama, kuidas edasi liikuda.”

Paide Arvamusfestivali eeskujul toimus 1.-2. juulil Lätis Cesises juba teist korda arutelufestival Lampa. Eesti festival on omakorda inspireeritud Rootsis juba pool sajandit toimunud Almedaleni nädalast. Taolisi ühiskonna tulevikust huvitatud inimeste kokkusaamisi toimub ka teistes Põhjamaades. 

Koos hooandjatega panevad Arvamusfestivalile õla alla Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, Vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Telia, Eesti Energia, SpeakSmart ja paljud teised.

Arvamusfestivali programm on on leitav http://www.arvamusfestival.ee/kava

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, Arvamusfestival 2015. 

Teadusmalevast võtavad osa noored Tallinnast, Tartust, Türilt ja Lätist.

Erinevalt eelmisest suvest, mil teadusmalevlased töötasid koos ühe uurimisrühmana ja ehitasid väikesatelliitide magnetiliste omaduste uurimiseks Helmholzi puuri, saab seekord iga osaleja iseseisva ülesande. „Iga selline ülesanne on seotud konkreetselt ühe ESTCube-tüüpi satelliidi alamsüsteemiga või observatooriumi teadusalaga,“ ütles teadusmaleva koordinaator Katrina Kalnina.

Noored hakkavad tegutsema näiteks ESTCube-2 asendi määramise ja kontrolli alamsüsteemiga, millega positsioneeritakse satelliidi asend orbiidil, ning ka kommunikatsiooni alamsüsteemiga, mis võimaldab suhtlust satelliidi ja maapealsete sidejaamade vahel. 

ESTCube-2 asendi määramise ja kontrolli alamsüsteemi juht Hendrik Ehrpais rääkis, et meeskonnaliikmete ülesanneteks on magnetmähiste valmistamine ja asendi määramise sensorite testimine ja väljatöötamine.

ESTCube-2 peaks startima juba Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal.

Üks astronoomiahuviline malevlane saab lähemalt analüüsida võrdlemisi vähe uuritud täheparve NGC 7419 massiivsete tähtede heleduse muutlikkust Tõraveres juba pikka aega kogutud andmete põhjal. Lisaks on malevlastel võimalus õppida erinevaid vaatlusmeetodeid Tõravere observatooriumi teleskoopidega ning osaleda kaugseire välitöödel.

Tartu observatooriumi direktori Anu Reinarti sõnul võtavad teadlased andekaid noori Tõraveres vastu väga hea meelega: „Me näeme, kuidas uudishimulikust koolilapsest kujuneb nutikas ja motiveeritud edukas noorteadlane. Tänavune Eesti noore teadlase konkursi võitja Eva Maria Tõnson osalenud nii teaduslaagris kui ka teadusmalevas ja läheb nüüd oma kaugseire alase uurimustööga ka USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF.“

Noorte teadusmalevas osalemist toetavad Tartu Hansa Rotary ja Tartu Toome Rotary klubide noorte arengu fond ning Tartu observatoorium koos Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutusega. Vaata kõiki osalejaid Tartu Ülikooli kodulehelt.

Teadusmalevat korraldab Tartu observatoorium koos Tartu Ülikooli, Tartu Hansa ja Tartu Toome Rotary klubidega. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mart Noorma: kas Eesti noored on suurteks tegudeks valmis?
• Teadusmaleva noored ehitavad uue katseseade ESTCube-2 arendamiseks