11.-12. septembril toimunud konverentsi eesmärk oli edendada koostööd reaal- ja loodusvaldkonna õpetajate vahel ning pakkuda võimalust näha-kuulda, kuidas õpetatakse loodusained mujal maailmas. Konverents toimus ühtlasi pedagoogide ühenduste ülese koostööpäeva raames (PÜÜK 11), ja koostööpäevad on alati olnud õpetajatele praktiliste kogemuste vahetamise koht, PÜÜKide teemad peavad silmas riiklikku õppekava ja lähtuvad sellest. Reaalkooli pere oli konverentsi ettevalmistamisega suurt vaeva näinud, ja et vaev läks asja ette, oli tunda nii konverentsipäeva ladusast kulgemisest kui rohkest osavõtust.

Reaalkooli direktor Ene Saar meenutas avakõnes kooli kauaaegset juhti Gunnar Polmat, kelle mälestusele oli konverents pühendatud. Ene Saar sõnas, et palju kohtame sõnavõtte haridusest tingivas kõneviisi. „Jätkamine sellisel viisil – peaksime, võiksime – ei vii edasi, kui ei ole konkreetseid tegusid, mis tõesti muudavad ja viivad haridust edasi. Usun, et konverentsi kahe päeva tegevustest saab igaüks kaasa ka midagi praktilist, mida on võimalik kasutada ning oma õpilastega jagada,“ ütles Saar.

Esimene ettekanne tutvustas rahvusvahelist projekti Scientix. Gina Mihai European Schoolnetist tutvustas STEM-valdkonna (loodus-, tehnoloogia-, inseneri- ja matemaatikateaduste) haridust ja õpetamist toetavaid tegevusi Scientixi raames.

Projekti keskmes on veebiportaal http://www.scientix.eu/ ja projekti suurim sihtgrupp on õpetajad. Portaali kogutakse digitaalseid õppematerjale ja parimaid praktikanäiteid, mida saab kasutada loodusainete tundides. Ka Eesti õpetajad on teretulnud õppematerjale sinna üles laadima, oluline on, et materjal oleks seotud LTT-ainete suunaga ja see oleks valminud avaliku rahastuse toega. Projekti üleslaadimisel ja ingliskeelse lühitutvustuse vormistamisel saab aidata Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond.

Ettekanne „Matemaatika ja füüsika rakendamine igapäevaleus“, mille pidas Lennart Egedal Petersen (Taani, Viborg Katedralskole), oli väga detailne, ekraani täitsid valemid, valemid, valemid...  Lennart Egedal Peterson on arst Viborgi kohalikus haiglas, koolis annab ta loenguid ja juhendab õpilaste praktilist tööd haiglas.  Õpilased saavad praktiliselt katsetada, kuidas füüsikat ja matemaatikat on võimalik väljaspool kooli eluliselt kasutada.

Kui püüda hästi lühidalt selgitada, siis üks Viborgi haigla arstidest peab koolis kõigis loodusainete klassides loengu füüsika ja matemaatika rakendamisest osakonnas, keskendudes nukleaarmeditsiinile. Seejärel külastavad klassid haigla osakonda ja praktiliste ülesannete-arvutuste näol õpivad õpilased aru saama mõistetest nagu radioaktiivne lagunemine, gammakiirguse neeldumise seadus, doos, doosimäär, gammakaameraga piltide tegemine. Õpilaste katsed viiakse läbi osakonnas kasutatava professionaalse varustusega. Grupitööna esitavad õpilased kokkuvõtte külaskäigu ja katsete kohta. Lisaks on andekatel kõrgtasemel füüsikat ja matemaatikat õppivatel õpilastel võimalus oma uurimistöö osakonnas läbi viia.

Merli Tamtik, kes 2013. aastal kaitses oma doktoritöö Toronto Ülikoolis ning kes praegu on järeldoktorantuuris Yorki Ülikoolis, tutvustas teisel konverenstipäeval kuulajatele haridusfilosoofilisi väärtusi Kanada keskkooli näite põhjal.

Kanada haridussüsteem kuulub provintsi haridusministeeriumi haldusalasse. Haridussüsteem on detsentraliseeritud ja provintside vahel tuleb ette erinevusi. Kanada koolisüsteem on riiklikult toetatud, enamik koole pakub keskharidust õppemaksuvabalt. Üldjoontes on koolide tase suhteliselt ühtlane ja pakutav haridus kvaliteetne.

Keskkooli astustakse pärast 8. klassi lõpetamist, vahel ka pärast 9. klassi. Keskkoolis toimub suurem spetsialiseerumine ning õpilased saavad valida süvendatud programmiõpet. Matemaatika ja loodusteaduste programmis toimuvad sageli sisseastumiskatsed. Programmis püsimiseks peab olema kõigi reaalainete tulemus üle 75%.

Keskkooli valikul võetakse suund tulevasele ametile, mis tagaks kõrge aastapalga. Fokusseritus STEM-ainetelw tagab sissepääsu ja stipendiumivõimalused ülikooli, et leida tasuvat tööd IT, arstiteaduse, inseneriteaduste või majanduse valdkonnas. Levinud on projektipõhine õpe. Koolid püüavad leida partnereid eraettevõtete seast, kuhu õpilased praktikale saata.

11.-12. septembril Tallinnas toimunud reaal- ja loodushariduse konverentsi aitasid korraldada Tallinna Reaalkool, SA Innove, Eesti Teadisagentuur, Scientix.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Viljandi ettevõtjad asuvad IT-õpet arendama
• Euroopa vajab rohkem inseneritaibuga noori
• Ettevõtted koolile lähemale