2D-verisoon molekulist tavalises vihikus võib tekitada arusaama, et kõik molekulid ongi lamedad ja lapikud. Arvutite taga tööd tehes on orgaanilise keemia õpingutes õpilaste heaks kaaslaseks kindlasti vabavaraline programm ACDChemSketch, milles on lisaväärtusena võimalik nimetada molekule, arvutada kiiresti molaarmasse, muuta graafiline struktuur 3D-struktuuriks või vastupidi jne. Kuna aga alati ei ole võimalik kasutada tunnitöös arvutit, olen otsinud ka erinevaid äppe, mis võimaldaksid tunni raames luua molekulide mudeleid. Tutvustan neist ühte tasuta äppi WebMO, mida leidub nii Google Plays kui ka App Store’s (samuti on võimalus see laadida programmina arvutisse). 

WebMO puhul võlus mind võimalus luua ruumilisi molekule suhteliselt lihtsalt. Äpi eeliseks teiste omasuguste ees on see, et õpilane peab ise lisama kõik aatomid, kuid on olemas võimalus ka automaatseks vesinike lisamiseks. Sageli on molekulide loomise äppides või programmides sisend, et vastavalt valentsile lisatakse automaatselt sobiv arv vesinikke – õpilastel on vähem võimalusi molekuli loomisel eksida ning seeläbi ka õppida. Äpp WebMO ei tõsta hädakisa ka siis, kui nelja sidet moodustavale süsinikule on lisatud viis või rohkem vesinikku. Eeltoodut loen positiivseks just seetõttu, et õpilane peab olema teadlik, kui palju sidemeid erinevad aatomid võivad moodustada.

Samuti meeldib mulle, et 3D-molekulis on aatomite vahele võimalik luua kordseid sidemeid (vt joonised 4 ja 7 – seda ei ole võimalik näha programmi ACDChemSketch ruumilistes molekulides). Positiivsena võib tuua välja ka selle, et aatomite raadiused on erinevad. Eeltoodust lähtudes võib kasutada äppi ka näiteks  perioodilisussüsteemi õppimisel ning aatomiraadiuste võrdlemisel (vt joonis 9). Molekulide loomine ja nendest piltide tegemine on lihtne.

Puudusteks võib lugeda seda, et molekuli ei saa muuta graafiliseks või tasapinnaliseks (eksisteerib ainult 3D-versioon); samuti ei saa suurematel molekulidel (aatomeid rohkem kui 9) vabavaralise äpi korral määrata elektrontihedust, sidemete vahelisi nurki vmt. Eeltoodu on võimalik tasulise äpi ostmisel.

Äpi avamise järel näeme ekraanil pilti:

Joonis 2. WebMO funktsioonid 

Toon mõned ekraanipildid ka molekuli loomisest ning uurimisest (joonised 3-7).
 

Joonis 3. Molekuli loomise etapp
 

Joonis 4. Valmis molekul, millel on ühtlustatud osakeste vahelised sidemed – molekuli vaadeldakse teiste funktsioonidega. 

Joonis 5. Molekuli tasapinna vaatlemine ja määramine
 

Joonis 6. Molekuli uurimine - elektrostaatilise potsentsiaali pind molekulis

Joonis 7. Kustuta molekul või teda moodustavad aatomid 
 

Joonis 8. Perioodilisussüsteem - kõiki elemente on võimalik valida ning lisada molekuli.
 

Joonis 9. Perioodilisussüsteemi I A ja II A rühma ning 2. perioodi osakeste raadiused

Soovin kõikidele palju toredaid 3D-molekule ning nende loomise rõõmu!

Katrin Soika, 
Koolielu keemia ainemoderaator, 
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja 

Illustreeriv pilt Google Playst. 

Klõpsates parempoolses nurgas asuval ikoonil on võimalik valida erinevaid kaardivaateid ning saab valida, kas näidata juba mõõdetud vahemaid ja pindalasid.  
 
 
Kui ei soovi varasemaid mõõdistamisi näha, siis tuleb linnuke ära võtta vastavalt kas "Distances" või "Areas" eest.

Lehekülje all servas asuval +-märgil klõpsates avaneb võimalus valida vahemaa (Distance) või pindala (Area) mõõtmine. 


Pärast valiku tegemist avaneb aken, mis võimaldab valida käsitsi või GPS-iga mõõtmine.  

Käsitsi mõõtmiseks tuleb näpuga kaardil punktid valida ning seejärel toimub mõõtmine. GPS-iga toimub mõõtmine automaatselt. Pärast mõõtmise tegemist on võimalik fail salvestada ning soovi korral luua erinevaid gruppe, kuhu antud fail paigutada. 


Ekraanil üleval vasakul asuvale "Map"-nupule vajutades on võimalik:  
minna uuesti kaardivaatele (Map),
vaadata salvestatud faile (Saved measures), 
vaadata loodud gruppe (Groups),
muuta seadeid (Settings),
võtta ühendust äpi loojatega (Contact us).  

Seadetest on võimalik muuta keele valikut ning mõõtühikuid. 

Google Plays on äpp Androidile saadaval sellelt lingilt. App Store´st vastavat äppi ei leidnud. 

Uudise pilt pärit Google Play’st.  

Katri Mirski, 
Koolielu geograafia ainemoderaator 
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja 

Sarnaselt pulssoksümeetriga registreerib kaamera sõrmeotsa värvuse intensiivsuse (vere koguse) muutusi sõltuvalt vereringe intensiivsusest ja veresoonte seinte võnkumisest, pulsist. 

Pulss tekib teatavasti südame tööst, kus südame vatsakeste kokkutõmbe (süstoli) ajal paisatakse uus kogus verd südamest arteritesse. Südame kodade ja vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumisfaas. Sedasi tekib arterite seinte võnkumine, mida on kerge kombata (palpeerida) randmel või kaelal. Sõrmeotsa väiksemates veresoontes on ka võnkumine palju väiksem, kuid verevoolu intensiivsuse sõltuvust südame tööst saame siingi näha. 

Täiskasvanul on pulsisagedus rahuolekus 60–80 lööki minutis, füüsilisel koormusel ja erutumisel pulss kiireneb. Lastel on pulss kiirem, treenitud sportlastel aeglasem (40–50 korda minutis). Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8–10 löögi võrra minutis (info pulsi mõõtmise kohta)   

Äpi kasutamiseks tuleb sõrmeots asetada telefoni kaamera ette ning seda seal mõnda aega rahulikult/liigutamata hoida. Äpi näidatav mõõtühik bpm (beats per minute) näitabki siis südame löökide arvu ühe minuti kohta. Äpp võimaldab oma pulsi mõõtmistulemusi salvestada või teistega veebis jagada. 

Google Play’s saate äpi (Androidile) alla laadida antud lingilt. Samas leiab Play poes veel mitmeid analoogseid äppe.
App Store’st leiab äpi sellelt lingilt. 

Urmas Tokko, 
Koolielu bioloogia ainemoderaator,
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog  

Socrative võimaldab esitada valikvastustega, õige/vale-tüüpi ning vaba vastusega küsimusi. Seetõttu on keskkonna võimalused mahuka kontrolltöö tegemiseks piiratud, kuid see sobib hästi õpilastele enesekontrolliks, tunnikontrollideks või lühikese küsitluse läbiviimiseks. Õpetaja näeb (soovi korral ka õpilased) testi sooritamise edukust reaalajas, keskkond annab õpilastele kohese tagasiside iga vastuse kohta ning lõpuks saab õpetaja kogu klassi tulemused Exceli tabelina salvestada ja koos õpilastega neid analüüsida. Lisaks on mõnikord kasulik teste teiste kolleegidega nn SOC-numbri abil jagada. Socrative’i kasutamise juhend on Koolielus aadressil http://koolielu.ee/tools/read/201579 

Bioloogiatunnis olen mitmel aastal Socrative’i regulaarselt kasutanud, kuid kuni tänavuse õppeaastani vaid õpilastele enesekontrolliks või õppimise meetodina, st õpilastele pole hindeid pandud. Seda tehnilistel põhjustel – kõigil õpilastel pole veel oma nutitelefoni vm vahendit tunnis kaasas ja testi tehti sageli paaridena. Käesolevast õppeaastast on Tamme gümnaasiumis suurepärane võimalus tuua klassi süle- või tahvelarvutid ning iga õpilane saab vastata üksi. Nii rakendan nüüd õppimisele suunamisel juba ka „sunnimeetodit“ – olen kogunud kursuse jooksul saadud mitmete erinevate Socrative’i testide tulemused (protsendi maksimumist) kokku ning pannud kursuse lõpus tunnikontrollide keskmise tulemuse järgi ühe arvestusliku hinde.

2015. aasta kevadel palusin oma õpetatavate klasside õpilastel (10.-12. klassid, loodus- ja meditsiiniklassid) vastata lühikesele tagasisideküsimustikule Socrative’i kasutamise kohta bioloogiatundides. Edasist lugedes arvestagem siis, et testid sooritati enesekontrolliks, näiteks kordamiseks enne kontrolltööd, mitte hindele.
Küsitluse viisin läbi Google Forms’i abil ning vastajaid kogunes 74, mis on veidi üle poole kõigist uurimisse kaasatud klasside õpilastest. Tüdrukuid osales küsitlusele vastamises 58, poisse 16 – kuigi neis klassides on ka muidu tüdrukute ülekaal, pole see jaotuvus päris proportsionaalne vastajate soolise jaotuvusega. Kõigi vanuseastmete klassidest (10.-12. kl) oli küsitlusele vastajaid umbes sama palju, jäädes arvuliselt vahemikku 23–27 õpilast. Pisut üllatavaks osutusid vastused küsimusele, mis uuris, kas õpilased on mõne teise kooli tuttavatelt õpilastelt kuulnud, et ka nemad kasutavad tundides Socrative’i teste. Socrative’i kasutamisest mujal koolides oli kuulnud vaid 4 õpilast (5,4%). Võimalik, et õpilased lihtsalt ei räägi üksteisega sellistel teemadel. 

Küsitlus asub aadressil http://tinyurl.com/ttgsocrative, selle vormistamisest Google Forms keskkonnas annab aimu Lisas 1 toodud ekraanipilt. Kõigis hinnangupallide andmist nõutavates küsimustes oli 7-palliline skaala, kus 1 tähendas „Ei nõustu üldse“ ning 7 „Nõustun täielikult“. Lisaks Socrative’i kasutamisele hinnangu andmisele paluti õpilastel anda mitmeid vabatekstilisi vastuseid ning märkida oma üldine motivatsioon bioloogia õppimiseks ja hinne bioloogia õppeaines (5 palli skaalal). Niisugune üldine motivatsioon oli vastanute hulgas õpetajat rõõmustav: valimi keskmine oli 5,3 (7-palli skaalal, kus 1 – huvi puudub ja 7 – huvi on väga suur). Vastanute keskmine bioloogia hinne oli 4,2 (maksimum 5), mis annab aimu, et küsitlusele vastamise võtsid ette rohkem need õpilased, kel bioloogiahinne parem. Kõrge motivatsioon bioloogiat õppida võiks loodetavasti seostuda ka õppesuuna valikuga (vastasid loodus- ja meditsiiniklasside gümnasistid).

Ühe vaba vastusena oli õpilastel võimalus kirjutada soovitusi ja ettepanekuid Socrative’i kasutamiseks. Siin on mõned arvamused:
1.    Soovitaksin rohkem individuaalselt õpilasi tööle panna, mitte paaris teha neid teste.
2.    Internetiühendus lahendamise ajaks klassi tuua/tekitada näiteks nn hotspot või ruuterisüsteem (Toim. nüüdseks on mõlemad Tamme gümnaasiumis võimalikud).
3.    Võiks olla ka videoküsimusi.
4.    Võiks olla netivaba programm, äpp, mida telefoni tõmmata ja mille kasutamiseks internetti vaja ei ole.
5.    See võiks avatud olla ka õpilastele, et kas või kodus niisama harjutada. (Toim.: Hiljem koolis ka nii kasutatud)
6.    Küsimused võiks olla selgemini sõnastatud. Küsimused võiksid olla natuke lihtsamad.
7.    Kooli kodukorras on nimetatud, et nutitelefonide kasutamine tunnis on keelatud. Õpetaja ei saa igat õpilast jälgida, mida ta parasjagu seal nutitelefonis teeb. Lisaks võivad õpilased kasutada vale nime ja lihtsalt suvaliselt neid vastuseid märkida. See, et õpetaja lubab nutitelefoni kasutada on väga halb! Sest õpilane võib arvata, et see on lubatud iga tund ja kogu aeg. Nutitelefonide kasutamine tunnis peaks jääma keelatuks. (Toim. Tamme gümnaasiumis on nutitelefoni kasutamine lubatud, kui õpetaja nii sätestab, muidu mitte).

Vaba vastusega küsimustes paluti õpilastel ka välja tuua Socrative’i kasutamise positiivseid ja negatiivseid külgi. Negatiivsetest külgedest nimetati järgmist, arvestades, et õpetaja tulemuste eest hinnet ei pannud:
•    Nutitelefoni (vm) olemasolu vajadus – kõigil pole.
•    Vabavastus peab olema keeleliselt täpselt õiges vormis (et arvuti selle õigeks loeks). 
•    Testi tegemist võetakse liiga kergekäeliselt.
•    Õpilased kipuvad mujal internetis aega raiskama.
•    Keskkond „jookseb kokku“ (hangub); probleemid internetileviga.
•    Vastuseid ei saa endale kodus ülevaatamiseks.
•    Küsimuse sõnastus mõnikord segane. 

Positiivsetest külgedest toodi välja järgmist:
•    Tulemuste kohene teadasaamine. 
•    Kõigi õpilaste haaratus õppetöösse; põnev, huvitav, kaasaegne; lihtne kasutada. 
•    Enesekontrolliks hea – saab teada oma nõrgad ja tugevad kohad ning teemas olulisema.
•    Võib tekkida võistlusmoment klassikaaslastega.
•    Hea paarides, rühmadena arutada.
•    Soodustab õppimist ja teema kordamist.
•    Keskkonnasäästlikkus (paberi kokkuhoid).

Tähelepanu väärib ka õpilaste arvamus, kas nad ise õpetajana kasutaksid Socrative’i keskkonda oma tundides (Küsimus: „Kui ma oleksin õpetaja, kasutaksin oma õpilastega Socrative’i teste sageli?“). Selle küsimuse vastuste tulemused koos etteantud vastusevariantidega on toodud alljärgneval diagrammil, tulpade sildid näitavad sedasi vastanud õpilaste arvu.

 Tabel 1.  
       
Pikemalt on õpilaste vastuseid võimalik uurida kogu küsitluse tulemusfailis.  

Hindepallidega (1–7) vastatavate küsimuste täpsemad sõnastused olid:
1.    Socrative’i testide sooritamine meeldib mulle.
2.    Socrative’i testide sooritamine on arusaadav ja kerge (tehniliselt ja korralduslikult, sisu arvestamata).
3.    Socrative’i testide sooritamine on õppimisel kindlasti abiks.
4.    Socrative’i testide sooritamine on aidanud mind bioloogiateadmiste omandamisel.
5.    Pean kasulikuks, kui õpilased ise koostaks üksteisele lahendamiseks Socrative’i teste.
6.    Testitulemuste analüüs õpetajalt pärast testitegemist on õpilastele vajalik.
7.    Testitulemuste analüüs õpetajalt pärast testitegemist on olnud teadmiste omandamisel mulle kasuks.
8.    Palun hinnake oma üldist huvi ja motivatsiooni bioloogiat õppida. (Üldiselt, mitte ainult testide abil. See võib korreleeruda suhtumisega testitegemisse - muid tagamõtteid sel küsimusel pole). Antud küsimuse puhul tähendas 1 – huvi puudub ja 7 – huvi on väga suur.

Hindepallides (1 - ei nõustu üldse ning 7 - nõustun täielikult) antavate vastuste aritmeetilised keskmised olid Tamme gümnaasiumi õpilastest valimi puhul järgmised:

Tabel 2 

Tulemuste keskmiste võrdlemisel eristuvad enim õpilaste hinnangud testide ise koostamise kasulikkusele (madalaim keskmine hinnang, 7-palli skaalal 4,1), Socrative’i tehnilisele arusaadavusele ja tulemuste analüüsi vajalikkusele (kõrgeimad keskmised, mõlema puhul ca 6,2).

Kuna selle artikli puhul pole tegu laiaulatusliku teadusliku uuringuga, jätan siinkohal korrelatsioonide arvutamised jms tegemata. Tulemuste faili abil saab lugeja ka ise seoseid otsida ja vastavaid järeldusi teha. Ent mõned seosed erinevate küsimuste vastuste vahel toon siiski välja:

•    Õpilased, kes ei pidanud Socrative’i testide sooritamist meeldivaks (5 inimest, hinnangupallid 2 ja 3), mainisid selle keskkonna negatiivsete külgedena nutitelefoni või üldse mingi tehnilise „vidina“ kasutamise vajadust. Soolist erinevust siin ei ilmnenud.
•    Need õpilased, kes peavad kasulikuks, kui õpilased ise koostaks üksteisele lahendamiseks Socrative’i teste (hinnangupallid 6 ja 7), kasutaksid seda keskkonda ka ise õpetajana töötades kindlasti (mõned võib-olla mõnikord).
•    Õpilasi, kes on kuulnud Socrative’i kasutamisest ka teistes koolides, oli kõigis vanuseastmetes, 10.-12. klassist.
•    Väiksed erinevused ilmnevad õpilaste (keskmisel) positiivsel üldhinnangul Socrative’i kasutamisele (meeldivus, abiks õppimisel) ja testitulemuste analüüsi vajalikkusele ning testide ja selle tulemuste analüüsi tegeliku kasutamise efektiivsusele (hinnang: on õpilasele olnud abiks). Et hinnang tegelikule kasutamisele on madalam, võib arvata, et testide sisulisele koostamisele ja tagasisidestamisele tasub veelgi suuremat tähelepanu pöörata.
•    Õpilased, keda bioloogias on hinnatud rahuldava või isegi mitterahuldavaga, ei ole elektroonseid teste pidanud raskeks – enamasti märgitakse bioloogiatestide kohta, et need on sisuliselt arusaadavad ja paraja raskusega.

Lõpetuseks sobiks ehk välja tuua selle väikese uuringu ühe kooli ja ühe õpetaja kesksed, õpetajast sõltuvad tulemused. Küsimuses paluti anda hinnang bioloogiaõpetaja koostatud Socrative’i testide sisule:
a)    sisuliselt arusaadavad,
b)    paraja raskusega,
c)    bioloogia õppimist soodustavad,
d)    enamasti sisuliselt arusaamatud,
e)    enamasti väga rasked,
f)    bioloogia õppimist eriti mitte-toetavad.

Alljärgneval diagrammil on esitatud õpilaste vastuste kokkuvõte, arvestades, et valida sai ka mitu vastusevarianti.

Tabel 3 

Selle väikese uuringu tulemustele toetudes on rõõm tõdeda, et õpilastele Socrative’i keskkond ja nutivahenditega testide tegemine enamjaolt meeldib, see köidab neid ning aitab õppida. Loomulikult ei pruugiks küsitluse tulemused tulla kõigis klassides, ega ammugi kõigis koolides ja õppeainetes samasugused. Kuid õpetajatena saame ajaga kaasas käia ning proovida tänapäeva õpilaste õpetamisel mitmesuguseid teisigi – küllap peagi uusi ja võimekamaid – IKT keskkondi ja vahendeid õppes rakendada.

Google Forms küsitluse ekraanipilt 

Urmas Tokko, bioloogia ainemoderaator, Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja  

Artiklid ja nädala äpid 
Koolielu ainemoderaatorite eestvedamisel tuuakse esile ainevaldkondlikke uudiseid ja kirjutatakse artikleid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise trendidest. Iga nädal tutvustatakse õppetöö läbiviimiseks kasulikke äppe, töövahendeid või veebikeskkondi. 

Veebiseminarid 
Esmaspäeval, 18. jaanuaril kell 16.00 toimuva veebiseminari „MOOCidest õpetajatele“ viib läbi Evi Tarro.   

Kolmapäeval, 27. jaanuaril kell 18.30 toimub veebiseminar „Silma ja nägemise bioloogia ja füüsika“, mille viivad läbi Urmas Tokko ja Tanel Liira.   

Seemnete idandamise projekt 
Koolielu loodusainete kuu raames toimub rahvusvahelisel kaunviljade aastal seemnete idandamise hoogtegevus. Piiratud ei ole ühe katse tegijate arv ega koolis katset sooritavate ning esitavate õpilasgruppide arv. Toredamate katsete läbiviijaid ootavad tunnustus ja meened HITSA-lt. Katsetamise tähtajaks on 1. veebruar 2016. Lisainfo. 

Kuu parim õppematerjal 
Kuu lõpus valime parima loodusainete õppematerjali. Kutsume õpetajaid oma ainekuul Koolielu portaali õppematerjale lisama - iga kuu lõpus valivad vastava kuu ainemoderaatorid välja kuu parima õppematerjali, mille autor saab nutika auhinna. Õppematerjale võib lisada Koolielu portaali igal ajal - ainemoderaatorid valivad ka detsembri-, aprilli- ja maikuus kõigi 1. juunist 2015 kuni 1. maini 2016 lisatud õppematerjalide hulgast välja parimad. 

Loodusainete kuud modereerivad keemia ainemoderaator Katrin Soika Gustav Adolfi Gümnaasiumist, loodusõpetuse moderaator Evi Tarro Võru Kreutzwaldi Koolist, geograafia moderaator Katri Mirski Gustav Adolfi Gümnaasiumist, bioloogia moderaator Urmas Tokko Tartu Tamme Gümnaasiumist ja füüsika moderaator Tanel Liira Tartu Tamme Gümnaasiumist. 

Loe ka: Koolielu portaalis algavad ainekuud 
 
Foto pärit Flickrist.  

• Muuta või töötada vanaviisi?
• Savilla Banister: õppimine on muutumises kogu aeg!

Ainemoderaatoritele meeldis Koolielu õppematerjalide aita 1. novembrist kuni 30. novembrini 2015 lisatud õppematerjalidest kõige enam Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuhi ja õpetaja Birgy Lorenzi materjal „Programmeerimise kaardimäng algõpetuseks (jada, viga)“. HITSA edastab õpetajale nutika kingituse.   

Tegemist on juhendiga kaardimängu loomiseks, mille abiga saab õpilastele selgitada programmeerimise alustõdesid. Ainemoderaatoritele meeldis, et õppematerjali saab kasutada ideepangana algajast edasijõudnuteni.

Ülesannete ideekava pärineb Raspberry Pi Jam koolituselt, mis toimus Suurbritannias 2015. a. maikuus. Raspberry Pi koduleht. 

Loe ka:
Selgus muusika-, kunsti- ja liikumiskuu parim õppematerjal 
Selgus alguskuu parim õppematerjal

Kristi Semidor
HITSA projektijuht 

Meisterdamisürituse jaoks on loodud Kooliellu avatud õpikogukond „Meisterdame koos“.
 
Teemad:
1. Selge sihiga uude aastasse - sobib sellele, kes saab  hakkama paberi, kääride ja liimiga. Sobib kõigile alates 1. klassist. 
2. Jõuluvalgus - vajalik on täpne käsi nii mõõtmisel kui ka lõikamisel. 
3. Lumehelbeke - siin läheb vaja oskust töötada kanga ja õmblusmasinaga
Osalemiseks võite valida ühe, kaks või ka kõik kolm teemat. 

Esmaspäevast neljapäevani avame iga päev ühe tööde valmistamise etapi.

Reedest pühapäevani on Teil võimalik lisada oma töödest pilt Kogukonna failide hulka või lisada enda loodud pildi lingi. Pildid võib postitada ka Facebooki, Instagrammi või Flickri kontole, sel juhul palume kasutada hastagi #koolieluTK

Osalejate vahel loosime välja HITSA poolt auhinnad igas teemavaldkonnas!

Koolielu käsitöö- ja kodunduse aineeksperdid Siret Lahemaa ja Raili Kaubi

Foto Flickrist. 

Nädala äpi „3D Creatonist“ on välja valinud Koolielu tööõpetuse ja tehnoloogiaõpetuse ainemoderaatorid Ahti Pent ja Jürgo Nooni. Ahti Pendi sõnul võimaldab see äpp kõikjal, kiiresti ja väga väikese vaevaga luua oma ideevälgatustest 3d-mudeleid.

„Kui hakata esimest korda nutiseadmes 3d-modelleerimisega tegelema, siis püütakse enamasti läheneda sarnase loogikaga, mida olete eelnevalt kogenud: tahaks kasutada harjumuspäraseid tööriistu, nende puudumine tundub katastroofina,“ kirjeldab Jürgo Nooni esimesi samme. „Aga ümberharjumine toimub õnneks väga ruttu ja edasine on juba puhas rõõm.“

Käivitades „3D Creationist - 3D modeling“ äpi, juhendatakse teid, kuidas kõik põhifunktsioonid läbi teha (liigutamine, kujundi mõõtude muutmine jne). „Meile pakutakse põhikujundeid, mille suurusi saame manipuleerida (suuruseid muuta). Üleval servas jooksevad mõõdud, mida saab vajadusel endale pidepunktideks võtta,“ selgitab Jürgo Nooni. Youtube’ist soovitab ta vaadata hoopis valminud mudelite videoid. „Siis saate esimese 3d-mudeli valmis ilma erilise pingutuseta.“

Äpi juhend 

Äpi link Androidile, iOSile.  
 
Jürgo Nooni, Ahti Pent, Koolielu tööõpetuse ja tehnoloogia ainemoderaatorid 

Seekord oli õpetajatel soov teha midagi teisiti ning appi võeti nutiseadmed. Õpetajad organiseerisid vahvaid meeskondlikke tegevusi. 3. klassi poiste isad lahendasid koos lastega interaktiivset viktoriini Kahooti keskkonnas, seejärel mindi musterkoodijahile. Ühiselt nuputamisülesandeid lahendada on tunduvalt lihtsam, sest mitu pead on ikka mitu pead. Vastuseid otsides said lapsed paremini tundma kaasõpilasi ja õpetajat. QR-koodi jahil panid lapsed end proovile sportlikke ülesandeid täites. Koolimaja oli asjalikku sagimist täis ning salapärast põnevust õhkus isegi trepikodadest ja koridoridest.

2. klassi poisid ja 3. klassi tüdrukud uudistasid vanalinnas. Isad ja lapsed moodustasid meeskonnad ning nutiseadmetel kuvatud teejuhise abil alustasid rühmad küsimuste otsinguid. Loquizi keskkonnas loodud orienteerumismäng tekitas hasarti ning õpetas tegema koostööd kindla eesmärgi nimel. Mängu käigus said lapsed ja isad uusi teadmisi meie pealinna ning oma kooli ümbruse kohta. Lapsed uurisid hoonete siltidelt infot ajaloo kohta. Samuti tuli uurida, kui pikk see Lühike Jalg siis tegelikult on. Laste õhetavad palged ja naerunäod rääkisid iseenda eest, põnev oli nii lastel kui isadel! Mälestuseks jäävad fotoülesande käigus tehtud selfid.

Innustust said ka teised klassiõpetajad, kes meeskonnamänge kindlasti oma klassi laste ja vanematega hiljem proovida soovivad. Toredast tegusast päevast õppisid palju uut lapsed ja isad ning see oli uus kogemus ka õpetajatele. Tähtis ei ole tulemus, vaid positiivne laeng alanud koolipäevaks! Hoolimata sellest, et üritus toimus tööpäeva hommikul, leidsid väga paljud isad aega, et ühineda õpetaja üleskutsega ja teha koos lastega midagi põnevat. 

Koostegemise rõõm on kõige suurem rõõm! 

Tuuli Koitjärv, Vanalinna Hariduskolleegiumi algklasside õppealajuhataja ja haridustehnoloog