Kõiki ettekandeid läbis tõdemine, et ei kõrgkoolis ega üldhariduskoolis ei köida tudengeid/õpilasi enam loeng/tund, kus reegliks on, et õpetaja teab kõike ja õpilane peab etteantu kohusetundlikult omandama. Esinejad tutvustasid teistsuguseid õpetamise viise, kus õpilane ja õpetaja, õpilane ja õpilane loovad koos uusi teadmisi ja ei karda sealjuures eksida.

Kõige kaugem esineja oli Austraaliast – Newcastle´i Ülikooli prorektor Liz Burd, kes töötas varem dekaani ja arvutiteaduste osakonna juhatajana Durhami Ülikoolis. Ta tutvustas, kuidas nende ülikoolis viiakse ühes teaduskonnas õpe täielikult üle ümberpööratud klassiruumi põhimõttele, k.a õpperuumide sisustus, õpperühmade suurus, õpetamismeetodid jms. Ta tõi välja, mis muutust takistavad ja mis kasu saavad sellest tudengid ja õppejõud.

Ümberpööratud klassiruumi põhimõte tähendab väga lihtsalt öeldes, et seda tööd, mida õpilased teevad muidu klassis (uue materjaliga tutvumine, mõne artikli lugemine, video vaatamine, info otsimine), teevad nad kodus iseseisvalt. Või teevad seda raamatukogus või bussis või sõbra juures või jalutuskäigul, sest nutiseadmed võimaldavad õppida kõikjal ja mistahes ajahetkel. Tunnis arutletakse, lahendatakse ülesandeid, tehakse rühmatööd, lahatakse probleeme toetudes kodus ettevalmistatule. Õpetaja on juhendaja, mitte faktide edastaja. Kõige sellega koos käib õppimist toetav tehnoloogia kasutamine.

„Asi ei ole riist- ega tarkvaras, vaid kuidas lülitame need haridusse,“ sõnas Liz Burd. Ta tõi näiteks pildi traditsioonilisest arvutiklassist, kus olid küll moodsad arvutid, aga klassiruumi paigutus nagu sajandeid olnud: õpilased reas üksteise taga istumas. „See ei ole muutus,“ sõnas Liz Burd. Ta sõnas, et Newcastle´i Ülikool on täpselt nagu paljud ülikoolid/koolid kogu maailmas hädas õpilaste passiivsusega, tudengid ei käi loengus, õpingud jäetakse pooleli. „See on tudengite reageering vanamoodsale õpetamisele, me tüütame neid,“ ütles esineja.

Ühe teaduskonna üleminek ümberpööratud klassiruumi põhimõtetele toimub järk-järgult. Alustab üks kursus, kui kõik sujub, siis järgmine. Samuti järk-järgult loodetakse muuta õppejõudude suhtumist, suhtlemist tudengitega. Sellele peab kaasa aitama aastaks 2017 valmiv uus õppehoone, mis ongi ehitatud uutmoodi õppimise jaoks koos kõigi sinna juurde kuuluvate tehniliste võimalustega. Huvitava faktina mainis Liz Burd, et nende ülikoolis on ka massiloenguid, kus osaleb kuni 900 tudengit. Uus ehitatakse nii, et üle 100 tudengi ühtegi õpperuumi ei mahu.

Pikemat intervjuud Liz Burdiga saab Koolielust lugeda lähiajal.

Steve Williams samuti Newcastle´i Ülikoolist, ainult et Inglismaalt, tutvustas ülikooli IT-juhina, kuidas infotehnoloogia muudab organisatsiooni, mis aitab kaasa, mis takistab tehnovõimendatud õpet (tehnoloogia kasutamist õppetöös). „Tehnoloogia ei ole lisand õppimisele, vaid selle osa. Erinevad ained vajavad erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi,“ sõnas Steve Williams. Õppejõudude digitaalne kirjaoskus on erinev, akadeemikud on huvitatud rohkem teadustööst kui õpetamisest, kuidas soovitada selle kirjule seltskonnale, et kasutage õppetöös tehnoloogiat? „Ei tohi korraga liiga palju muuta, muutuste eestvedaja peab olema IT-huviline õppejõud, iga õppejõud valib oma tempo ja talle sobiva tarkvara,“ tõi Steve Williams välja mõned soovitused.

Euroopa Komisjoni teadusüksuse JRC-IPTS liige Riina Vuorikari tutvustas kuulajatele, mis on Euroopa digipädevuste raamistik ja kuidas seda reaalselt kasutada.

Marina Kurvits ja Jüri Kurvits (TÜ ja TTÜ) kutsusid kaasa mõtlema, kas muuta või töötada vanaviisi. Nad analüüsisid, et ehkki valdav osa õpetajaid-õppejõude mõistavad muutuste vajadust, siis miks ikkagi midagi ei muutu, miks me siiani pigem räägime kui teeme.

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse juht Pille Slabina kõneles aga sellest, et digipöördest üksi ai aita, kui ei kaasne didaktilist pööret. Haridusinnovatsiooni keskus pakub klassidele võimalusi proovida teistmoodi õppimist (näiteks projektitööd), oskab soovitada uusi metoodikaid, annab nõu tehnoloogia kasutamisel.

Päev jätkus töötubadega. Muuhulgas esitleti õpilugude konkursi „Tipptund“ parimaid töid.

Fotod: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Savilla Banister: õppimine on muutuses kogu aeg!
• Väljakutsed Eesti hariduses
• Euroopa Komisjon õhutab koole enam tegelema digipädevuste arendamisega