Konkursi eesmärk on teadvustada sõna MATIK sisu. Konkursile ootame laste tehtud animatsioone, kus väljenduvad MATIK oskused või video õpiloost, kus on näha, kuidas õppetegevuses rakendatakse MATIK oskuseid. Konkurss kestab 10.11-10.12 2020.

MATIK tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk  matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukat ühendamist.

Vaata lähemalt ja registreeru! 

Allikas. korraldajate info

Samal teemal:

• Haridusedendajad kutsuvad otsima sõnale STEAM eestikeelset vastet

„Tsükliõppe korraldus on kindlasti sobivam perega või töötavatele inimestele,“ nentis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar. „Teisalt eeldab see õppurilt head ajaplaneerimist ja enesejuhtimist: tegemist on ikkagi täiskoormusega õppega, kus kontaktõpe on planeeritud tihedalt lühemale perioodile ning iseseisvate tööde jaoks on kavandatud rohkem aega.“

Kõrgkool võtab õe rakenduskõrghariduse tsükliõpesse vastu 78 üliõpilast ning 24 õppurit hooldustöötaja kutseõppesse, kus õpe toimub samuti tsüklitena. Õed ja hooldustöötajad hakkavad õppima Tartus.

 Tallinnas alustab füsioterapeudi rakenduskõrghariduse osakoormusega õppekava 20 üliõpilasega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeudi ja tervisekaitse osakonna juhataja Anna-Liisa Tamm selgitas, et osakoormusega õppe vastu on korduvalt huvi tuntud, kuna on palju neid, kellel eelnevalt olemas näiteks massööri kutse ja soov end täiendada, et saada füsioterapeudi kõrgharidus. „Töö kõrvalt on aga täiskoormusel õppida väga keeruline, seda enam, et täiskoormusega füsioterapeudi õpe on tavapäraselt olnud Tartus. Tööandjad vajavad füsioterapeute ka Põhja-Eestis, seega on õppe pakkumine Tallinnas igati põhjendatud,“ sõnas Tamm.

 Kersti Viitkar lisas, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli jaoks on regionaalsete vajadustega arvestamine üks lähtekohti ning järjest enam on laiendatud ka paindlikku õppetöö korraldust ja mitmekülgsete õppevõimaluste pakkumist.

 Tartu Tervishoiu Kõrgkool on Eestis ja rahvusvaheliselt hinnatud kõrgkool ning kompetentsikeskus tervise ja heaolu valdkonnas. Kõrgkoolis on võimalik õppida rakenduskõrghariduse, magistri- ja kutseõppe õppekavadel. Rohkem infot talvise vastuvõtu kohta: nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade
  

Arendusnädalavahetuse käigus lõid osalevad meeskonnad 48 tunniga ideest prototüübi, mis toetaksid distantsõpet ja haakuksid Eesti kontekstiga, kuid oleksid laiendatavad ka mujale. Välja anti üheksa auhinda, sh rahalised preemiad, otsepääse Ajujahi 100 parema hulka ja järelmentorluse programm, et innustada meeskondi idee ja prototüübiga jätkama pärast toimunud üritust.

Peaauhinna 5000 eurot, mille pani välja Haridus- ja Noorteamet (Harno), pälvis meeskond Taut. Nende lahendus on uudne tagasiside andmise vahend kirjalikele töödele, mis toetab distantsõpet ja võimaldab lisaks õpetaja soovitustele anda tagasisidet õpilaste endi vahel. Harno teise auhinna 3000 eurot võitis õpetajatest meeskond KG, mis arendab platvormi koolidele ja õpetajatele, et aidata leida nende ootustele vastavad digilahendused. Võrdlev tööriist koondab kokku üle-maailma loodud erinevad digitaalsed õpikeskkonnad ja -platvormid, töölehed, veebitahvlid jms ning aitab võrrelda, mis antud valikutest sobib õpetaja konkreetse vajadusega. Tunnustuse pälvisid veel Academics, SmartBites, Rich Kid ja TEMU nimelised ideed ja meeskonnad.

„Haridusmaastikul domineerivad üha enam globaalse ambitsiooniga ettevõtted ning tuleviku lahendused võiksid meie arvates sündida ja esimese arenguhüppe teha just Eestis, et siis maailma vallutama minna,“ julgustab Harno projektijuht ning sündmuse kaaskorraldaja Aivar Hiio. „Häkatonil osalemine on vaid esimene samm teekonnal. Loodame, et osalejate loodud lahendused saavad osaks laiemast hariduslahenduste ökosüsteemist, millele tuginedes saame tulevikus luua ka personaalseid õpiteid igale Eesti õpilasele.”

Häkatoni korraldaja ja Startup Estonia haridustehnoloogia valdkonna projektijuht Inga Kõue sõnul on olulisim see, et meeskonnad tegeleksid oma tootega edasi, olenemata sellest, kuidas nendel möödunud häkatonil läks. „Meil olid ainult mõned väljakukkujad, mis on häkatoni kui väga intensiivse koostöö formaadi kontekstis märkimisväärne tulemus. Suur osa ideedest olid hästi läbimõeldud ja jooksvalt olid osalejatele toeks 13 mentorit hariduse, äriarenduse, (teenuse)disaini ja tehnoloogia valdkonnast. Tulemuseks eel-valideeritud uued hariduse väljakutseid lahendavad prototüübid finantsharidusest, iseseisva õppimise toetamise ja tervise teemadeni välja.”

Eelfaasis esitati osalemiseks 36 ideed, millest 30 kutsuti edasi häkatonile. Avaüritusel esitles oma ideed 23 tiimi, kellest häkatoni lõpetas 21. Igas tiimis oli keskmiselt viis liiget ja suur osa nendest asusid Tallinnas, aga ka Tartus, teistes väiksemates Eesti linnades, Riias ja mujal välismaal. Meeskondade seas oli nii õpetajaid, teisi hariduseksperte, äriarendajaid, programmeerijaid kui ka disainereid. Kõikide osalejate jaoks toimus üritus – nagu ajastule kohane – virtuaalselt.

Allikas: korraldajate info. Foto: Maido Parv

Samal teemal:

• Noorte kriisihäkatoni parimad ideed on selgunud

Keskmiselt neljandiku võrra on sissetulek suurem neil lõpetanutel, kelle töökoha peamine tegevusala kuulub nutika spetsialiseerumise kasvualade hulka. Nutika spetsialiseerumise kasvualadel tegutseb 11% kõrgharidusõppe lõpetanutest.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on riik rakendanud erinevaid meetmeid, näiteks maksnud erialastipendiumeid, et suunata rohkem noori õppima Eesti majandusele olulistesse valdkondadesse. „Toetame ka edaspidi kasvualadega seotud õppe- ja teadustegevust, et meie kõrgetasemelise teaduse saavutused jõuaksid kõrgharidusõppesse ning teisalt, et õpe vastaks veelgi rohkem tööturu vajadustele.“

Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks on valitud majandust teadusmahukamaks muutvad ja suuremat lisandväärtust pakkuvad valdkonnad: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside väärindamine.

Nutika spetsialiseerumise kasvualadel oli 2018. aastal hõivatud 11% kõigist perioodil 2005-2017 kõrgharidusõppe esimese või teise astme lõpetanutest, üksnes 2017. aasta lõpetanutest aga 12%. Nutika spetsialiseerumise kasvualadele suundub tööle 50% arhitektuuri ja ehituse, 45% IKT, 26% metsanduse, 19% tootmise ja töötlemise ning 16% tehnikaalade lõpetanutest.

Kasvualadel rakendust leidnute sissetulek on keskmiselt neljandiku võrra suurem kui neil, kes mujal rakendunud (1904 vs 1520 eurot). Suurim on palgavahe kunstide (37%), keelte (34%) ja IKT (20%) õppesuuna lõpetanute seas – „nutikatel“ kasvualadel rakendunud teenivad oma kaasvilistlastest kuni 400 eurot enam.

Õppekavade, mille õppijaile maksti erialastipendiumi, lõpetanute hõivemäär on kõrgem kui teiste õppekavade lõpetanutel (84% vs 79%) ning nende hulgas on rohkem neid, kes on pärast õpingute lõppu jäänud Eestisse.

Enamus doktorantuuri lõpetanuid töötab haridusvaldkonnas

Rohkem kui pooled kõigist doktoriõppe lõpetanutest on hõivatud haridusvaldkonnas (59%), enamus neist on seotud ülikoolidega.

Doktoriõppe lõpetanud teenivad kolmandiku võrra enam kui kõrgharidusõppe lõpetanud keskmiselt. Doktorikraad annab võrreldes magistrikraadiga kuni 40% palgaeelise ajakirjanduse ja teabe, ärinduse ja halduse ning õiguse õppesuunal, kuid sissetulekud ei erine oluliselt kunstide, keskkonna ning sotsiaal- ja käitumisteaduste õppesuunal.

Katkestamisi järjest vähem

Kõrgharidusõpingute katkestamise analüüs näitab vähenemise suunda. Kui 2014. aastal oli katkestajaid üle 16%, siis 2018. aastal 13,4%. Kõige rohkem on katkestajaid alla 20-aastaste hulgas – peaaegu viiendik, ent ligi pooled neist asuvad järgmisel aastal uuesti kõrgharidustasemel õppima.

Tasuta õppekohtadel õppijate seas on katkestajaid tunduvalt vähem kui tasulistel kohtadel, osakaalud on 2018. aastal vastavalt 11,7% ja 20%. Välisüliõpilased katkestavad vähem kui Eesti päritolu tudengid - 2018. aastal 9% vs 13,9%.

Lähemalt vaadati teistkordselt samal kõrgharidusastmel õppijate edukust õpingutes. Kuigi magistriõppes on märgatavalt kasvanud nende inimeste osakaal, kellel on juba varem omandatud samaväärne või kõrgem haridus (2011. aastal 16,8% ja 2018. aastal 21,4%), siis nende esimesel õppeaastal katkestamise määr (16%) ei ole oluliselt kõrgem ülejäänutest (14%).

Allikas: HTMi pressiteade

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis mehaanikateadlane ja akadeemik Jüri Engelbrecht. Ta on pikaajaline viljakas teaduse eest seisja ja populariseerija nii Eestis kui Euroopas, kes on mõjutanud ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest laiemalt. Sealhulgas on Engelbrecht andnud tohutu panuse teaduspoliitika oluliseks rääkimisse ja kirjutamisse ning olnud 20 aastat Eesti teaduste akadeemia president ja asepresident. Tema sulest on valminud väga palju kirjutisi alates artiklitest ja esseedest ajakirjanduses kuni raamatuteni. 

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis robootikavaldkonna eestvedaja Raivo Sell. Paljude muude tegevuste hulgas pani ta juba paarkümmend aastat tagasi aluse robootikafestivalile Robotex ja samuti hiljuti valminud Iseauto. Sell on andnud suure panuse valdkonna arendamisse ja olnud võimekas noorte innustaja. 

Teise preemia pälvisid digikultuuri ja sotsiaalmeedia uurija Katrin Tiidenberg ning arheoloogia ja ajalooteaduse visualiseerija Jaana Ratas. 

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvisid peapreemia „Lahe geograafiatund“ eestvedajad Laura Altin ja Merli Ilves. Juba seitse aastat toimunud teematunnid on tutvustanud geograafide karjääri- ja tulevikuvõimalusi enam kui 130 koolis rohkem kui 8000 õpilasele ja õpetajale. 
 Teise preemia said Tartu Ülikooli genoomika instituudi meeskonna korraldatud geeniteemaline näitus „GEENIAALNE“ Tallinna Teletornis ning tänavu juba seitsmendat korda toimuv Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud ja esimesele kooliastmele mõeldud Hullu Teadlase teaduskonverents. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia lastesaadete sari „Magus molekul“, mille eesmärk on nii vanemaid kui ka lapsi inspireerida koos teadust avastama ja süüa valmistama. Esimese hooaja episoode on vaadanud enam kui 250 000 vaatajat sama menukas oli ka saate teine hooaeg.
Sama kategooria ergutuspreemia pälvis Tallinna Ülikooli saatesari „Ekspert eetris“. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia raamatu „Teadlane miiniväljal: lähen ütlen tihastele, et teeme nüüd uuesti“ autor Virgo Siil. Raamat annab aimu teadustöö varjatud raskustest, süsteemi probleemidest ja teadlaste äpardustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. 

Sama kategooria teise preemia sai Eesti rahvusatlase koostaja Taavi Pae. 

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja kaks teist preemiat- möödunud aasta novembris OÜ Teadusteater eestvedamisel toimunud  teadusetendusele KVARK show ja alates 2018. aastast Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu korraldatud festivalile „Noor insener“.

„Oli rõõmustav näha, et isegi nii keerulisel ajal saabus konkursile 50 erinevat taotlust. Minu arvates olid kõik autasustatud tööd seda väärt.  Palju õnne laureaatidele!“ ütles komisjoni esinaine, akadeemik Ene Ergma. 

Eesti teaduse populariseerimise auhindadega tunnustatakse silmapaistvaid teaduse populariseerijaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annab välja Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Turniiride eesmärk on pakkuda Pärnumaa koolide õpetajatele ja töötajatele võimalust mängida kabet reaalse vastasega distantsilt. 
 
Kolmel õhtul (10.11.2020, 11.11.2020 ja 12.11.2020) kogunes 59 osalejat 15st Pärnumaa koolist vint.ee keskkonda mängima vene kabe. Mängiti üks ühe vastu, kokku osales iga mängija viies voorus.

Võistlemine toimus vanuseastmete kaupa ning tulemused olid järgmised:

1.-3. klasside arvestuses olid tulemused järgmised:
I koht, Teir Pihlakas, Pärnu Rääma Põhikool
II koht, Rasmus Agard, Pärnu Rääma Põhikool
III koht, Elizabeth Tamson, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
eriauhind, Markus Järve, Pärnu Rääma Põhikool
 
4.-6. klasside arvestuses olid tulemused järgmised:
I koht, Greeta-Liisi Metsaveer, Sindi Gümnaasium
II koht, Chris Ants Lumiste, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
III koht, Siim Saks, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
eriauhind, Anna-Liisa Antropov, Pärnu Rääma Põhikool
 
7.-9. klasside arvestuses olid tulemused järgmised:
I koht, Ants Gustavson, Pärnu Mai Kool
II koht, Rondo Mikko, Pärnu Mai Kool
III koht, Anette Einmann, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
eriauhind, Karl Koitla, Pärnu Rääma Põhikool
 
Gümnaasiumite ja kutsekoolide arvestuses olid tulemused järgmised:
I koht, Rauno Einmann, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
II koht, Helene Loorents, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
III koht, Anette-Marie Sibul, Pärnu Ühisgümnaasium
eriauhind, Ketter Hiiemäe, Pärnumaa Kutsehariduskeskus
 
Õpetajate, kooli töötajate ja lapsevanemate arvestuses olid tulemused järgmised:
I koht, Aleksandr Malõsev, Pärnu Rääma Põhikool, lapsevanem
II koht, Eiki Lehemets, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, õpetaja
III koht, Jaak Känd, Pärnu Ülejõe Põhikool, õpetaja
eriauhind, Eleri Tehvanus, Jõõpre Kool, õpetaja
 
Suur tänu kõigile osalejatele ja palju õnne võitjatele! Võitjatega võetakse auhindade üleandmise osas eraldi ühendust.

Järgmine turniiride sari toimub juba jaanuaris 2021.
 
Lisainfo:
Viivika Vilja, Pärnumaa Arenduskeskus, Noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht
Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikool, Ettevõtliku kooli koordinaator

Teksti autor Viivika Vilja.

Foto: Photo by Tim Foster on Unsplash

Inspiratsiooniseminar tutvustas õpetajaameti tänapäevast olemust ning paindlikke viise õpetajaametisse sisenemiseks. Õpetajate ja koolijuhtidega arutleti küsimuse üle, kuidas tänane kool valmistab õpilased tulevikukindlaks. Arutelu juhtis Harald Lepisk.

Loe lähemalt Harno kodulehelt. 

Seminari saad järele vaadata siit.

Avafoto: Photo by Arthur Lambillotte on Unsplash

Samal teemal:

• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada

Kuna aga valdav enamus õpetajatest pole reegleid uurinud, siis rikuvad nad siiani teadmatusest seadust õpilaste digitaalselt esitatud töödega ümber käimisel.

„Kevadel, kui kõik suundusid koduõppele, ei teadnud 95% õpetajatest isikuandmete kaitse seadusest ehk GDPR-ist mitte midagi. Tegime siis IT-õpetajatega kõvasti häält ja olukord läks paremaks, aga ikka on teadmine andmete kaitsmise reeglitest väga madal,“ selgitas TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames loodud videoloengu käigus.

„Näiteks on õpetajatel siiani harjumus, et jäetakse teistele näitamiseks alles õpilaste parimad ja mõnikord ka halvimad tööd. Isikuandmete kaitse seadus seda aga nõusolekut küsimata teha ei luba,“ lausus Lorenz. Kui tavaõppes anti paberil esitatud töö parandustega õpilasele tagasi, siis digitaalsel kujul ei ole näiteks kunagi täielikku kindlust, kas sellest ei ole kuhugi avalikku arvutisse alles jäänud mõnda koopiat või ei ole lihtsalt digidokument valedesse kätesse sattunud.

 Lorenz lisas, et luba tuleb küsida ka õpilaste nimedega erinevatesse keskkondadesse uute kontode loomisel. „Loetlesime kokku, et selliseid õppekeskkondi, mis vajavad kontode loomist, võib praegusel e-õppe ajal ühel noorel kokku koguneda lausa ligi 35. Igal õpetajal on omad eelistused ja nii neid kontosid koguneb,“ märkis Lorenz. Ühel õpetajal on näiteks kolm lemmikprogrammi, mida ta oma õpilastega kasutab. Ühel õpilasel on aga kuni 10 õpetajat ja kui igaüks neist toob lauale kolm uut programmi, siis tekib lõpuks neid programme väga palju.

 Iga uus konto suurendab aga võimalust, et kuskilt lekivad mingid andmed või õpilaste koolitööd. Lisaks tekitab iga uus kasutajakonto, parool ja koduleht ka suurema turvariski näiteks andmete lekkimise, võõrastesse kätesse sattumise või lihtsalt paroolide õngitsejate näol.

 Õpetajate ja kooli poolt määratud programmidele lisanduvad aga ka platvormid ja rakendused, mida noored ise kasutavad. Lorenzi sõnul võiks tulevikus, mille jaoks on Eestis juba ka tööd alustatud, olla kõik erinevad õpikeskkonnad ühendatud ühte tsentraalsesse kohta. See tähendab, et õpetajal, õpilasel ja ka lapsevanem on üks keskkond, kuhu jookseb kogu õpilase haridusalane info kokku ja seda saab arvesse võtta iga õpilase individuaalse õpitee loomisel.

 TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz vestleb koos sisulooja Victoria Villiguga e-õppest, GDPR-ist ja küberohtudest pikemalt Samsungi Õpilaste Digitaalne IQ õppevideotes:

https://tinyurl.com/y5jroclc

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Digitaalse IQ programmi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uuel kooliaastal on digitarkused veelgi kõrgemas hinnas

13 kutsekooli üle Eesti kutsuvad osalema virtuaalsetes töötubades, et tutvustada erinevate tegevuste kaudu oskusõppe võimalusi ja lasta kõigil avastada oma andeid.

„Kutseõppeasutustesse on kasulikke oskusi omandama oodatud nii noored kui ka juba töökogemusega inimesed. Esmatutvuse koolide pakutavaga võib teha juba täna toimuval Oskuste ÖÖl, kus soovijad saavad osaleda virtuaalsetes töötubades või kuulata näiteks veebiloenguid,“ nendib Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse büroo juht Teet Tiko. 

Tartu Kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kaire Metsa sõnul toimub koolis 12 erinevat virtuaalset meistriklassi ning rõõmustab, et huvi on olnud üllatavalt suur. „Osalejaid on rohkem kui mullu! Arvatavasti aitab kaasa ka see, et veebikoolitustes saavad inimesed kaasa lüüa üle Eesti – Viimsist Värskani,“ tõdeb Mets ning toob välja, et enim on registreerunuid Exceli algõppesse, pritsküpsiste meistriklassi ning vanadest teksadest ehete valmistamise töötuppa. 

Ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuse jaoks saabub Oskuste ÖÖ sel aastal teisiti. „Meil on suurepärane võimalus video vahendusel näidata õpetajate ja õpilaste loovust ning välja tuua lihtsaid, kuid põnevaid tegevusi. Loodame, et äratame nii inimestes huvi isetegemise vastu ning kirge uusi teadmisi ja oskusi omandada,“ räägib kooli turundus- ja kommunikatsioonijuht Eda Amur. Amuri sõnul saavad sel ööl maiasmokad selgeks nii koduse jäätise tegemise kui ka õhulise besee valmistamise. Samuti jagatakse tarkusi õmbluskunstis, otsitakse üllatust kõrvitsast ning õpitakse ära tundma võltsitud rahatähte. „Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub kõiki tegusaid inimesi midagi uut õppima,“ julgustab Amur huvilisi kaasa lööma.

Ülevaate Oskuste ÖÖ programmist leiab kutsehariduse infoportaalist ning Euroopa kõikidest sündmustest Euroopa Komisjoni kodulehelt.

 Oskuste ÖÖ tegevusi koordineerib Haridus- ja Noorteamet.

Euroopa kutseoskuste nädal on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on muuta kvaliteetseid oskusi ja tööturul väljavaateid pakkuv kutseharidus ja -koolitus ligitõmbavamaks. Selle kestel korraldavad osalevad riigid üle kogu Euroopa nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil sündmusi. Euroopa kutseoskuste nädal toimus esimest korda 2016. aastal.

Allikas: HTMi pressiteade

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rakendatud Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmi (2011-2014) lõpetuseks (2015) Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitus on seni ringelnud nii Eesti koolides, Brüsseli Eesti koolis, Oslo raekojas ning ligi paarikümnes Läti mõisas. See on üks Arhitektuurimuuseumi edukamaid rändnäituseid.

Heimtali kool saab tänavu 199 aastaseks, sünnipäevaks peetakse 10. novembrit 1821. Mõisas tegutseb kool alates 1932. aastast, seega 88 aastat, ütles Heimtali kooli õppealajuhataja Urve Mukk. Viimased kümme aastat on kool saanud töötada kaasaegseks kooliks renoveeritud mõisa härrastemajas, lisab ta.

Heimtali kool on suurepärane sümbioos ajaloolisest ja kaasaegsest arhitektuursest keskkonnast. Lisaks hästi korrastatud ajaloolistele hoonetele, unikaalsetele leidudele mõisa talveaia näol jne, on kool tuntud ja Peep Jänese oskuslikult ringtalli varemetesse mahutatud kaasaegse spordisaaliga. Heimtali moisakool, selle opilased ja opetajad on aktiivsed osalejad moisakoolide ühistegevustes.

Mõisakoolide asutamine on 1919. aasta maareformi tulemus – mõisahooned said väärikad kasutajad ning õpetajad-õpilased hariduse omandamiseks valgusküllase keskkonna. Vabadussõjajärgses Eestis tehtud maareformi otsustajate ettenägelikkust tuleb kiita, selgitas EMP mõisakoolide programmi juht, muinsuskaitsja Riin Alatalu.

Mõisakoolid on ka tänapäeval erilised õpikeskkonnad ning toetavad väärtuspõhist haridust. Mõisakoolide programmi toel sai kultuuripärandit korrastades nii kultuuri-, haridus-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonna elu paremaks muuta. „Mõisakoolid väärtustavad Eesti kooli, tugevdavad oma piirkonna identiteeti, toetavad elu maal ja loovad uusi töökohti,“ ütles Alatalu.

Eestis on säilinud ligi 500 mõisa peahoonet, kool on tegutsenud 300 mõisas ja nüüd tegutseb 68 mõisakooli. Alates 2000. aastate algusest on Eesti riigi, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi abiga toetatud kümnete mõisakoolide restaureerimis- ja ehitustöid ning arendustegevusi kokku rohkem kui 18 miljoni euroga.

Loe lähemalt mõisakoolide kohta mõisakoolide kodulehelt www.moisakoolid.ee. Eesti Arhitektuurimuuseumi haridusprogrammide valikus on ka Mõisahariduse programm https://arhitektuurimuuseum.ee/haridus/oppematerjalid/moisaharidus/.

Allikas: korraldajate info