Rahvusvahelise algatuse eesmärk on tähtsustada kutseharidust ja oskusi ning anda inimestele võimalus avastada oma anne.

„Eesti kutseõppeasutused on üha enam elukestva õppe keskused, kus saavad kasulikke oskusi omandada nii äsja põhikooli lõpetanud kui pikaajalise töökogemusega inimesed, kes soovivad end täiendada või hoopiski karjääripööret teha,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin. „Kutseõppes omandatud teadmised ja praktilised oskused annavad tööturul eelise ning on äärmiselt oluline neid võimalusi laiemalt tutvustada,“ lisas ta.

 Nädala raames tutvustab kutseharidust ja oma edulugu igast Euroopa Liidu riigist üks kutsehariduse saadik. Eesti saadikuks valisid Euroopa Komisjon ja kohalikud institutsioonid kodumaise mööblitootja Oot-Oot Stuudio kaasasutaja ja tegevjuht Marko Ala. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis, kus avastas oma kunstihuvile praktilise väljundi – tootedisaini. “On suur au olla Euroopa kutseoskuste nädala saadik Eestis. See on hea võimalus jagada oma lugu, kuidas kutseharidus on andnud mulle võimaluse unistuste karjääri rajamiseks. Kindlasti julgustan igas vanuses inimesi omandama uusi praktilisi oskusi,“ kommenteeris Ala.

 Eestis on nädala suursündmus 12. novembril toimuv Oskuste ÖÖ, kus Eesti kutsekoolid korraldavad erinevaid virtuaalseid oskusõpet tutvustavaid sündmusi. Videosilla vahendusel toimuvad töötoad, koolitused ja muud põnevad oskusi arendavad tegevused. Veebis saab näiteks õppida nii kingituste pakkimist kui ciabatta valmistamist või kuulata loengut rahapesu tõkestamisest ning osaleda virtuaalsel koolituuril. Tegevusi jagub igale maitsele ja vanusele.

Euroopa kutseoskuste nädal on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on kvaliteetseid oskusi ja tööturul väljavaateid pakkuva kutsehariduse ja -koolituse ligitõmbavuse kasvatamine ning võimaluste tutvustamine. Selle raames korraldavad riigid üle kogu Euroopa nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil sündmusi. Euroopa kutseoskuste nädal toimus esimest korda 2016. aastal.

Täpsem info Oskuste ÖÖ kohta ja virtuaalsündmustele registreerumine www.kutseharidus.ee.
Euroopa kutseoskuste nädala kodulehekülg ja sündmuste kaart https://ec.europa.eu/social/vocational-skills-week. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Euroopa ettevõtliku kooli auhind on Euroopa ettevõtlikemate koolide tunnustamissündmus, millel osalevad tänavu 25 Euroopa riigi eelnevalt välja valitud parimad õppeasutused. Tiitli pälvivad koolid, kus ettevõtlusõpe hõlmab suuremat hulka õpilasi, kus on olemas selge visioon ja plaan ettevõtlusõppe rakendamiseks, kool aitab kaasa õpetajate professionaalsele arengule ettevõtlusõppes ning kaasab õppesse praktikuid ärimaailmast. 

Eesti ettevõtlusõpet juhtiv Junior Achievement Eesti tegevjuht Kersti Loor selgitas, et iga riik saab esitada kaks kandidaati ja seekord vääris Eestist tunnustust nii Värska Gümnaasium kui ka Viljandi Kutseõppekeskus. „Värska Gümnaasiumis on ettevõtlusõpe integreeritud kõikidesse vanuseastmetesse ning ettevõtlust hakatakse õppima juba esimeses klassis,“ märkis JA Eesti direktor Kersti Loor. „Eriti eeskujulik on see, et enamik sealseid õpetajaid kasutab majandusõpetuse meetodeid igas tunnis, mida nad annavad, teisisõnu loovad nad ainete vahel elulisi seoseid ettevõtlusega.“

Loor tõi esile ka väga populaarset Värska õpilasfirmade laata, kuhu tulevad kohale õpilasfirmad üle Eesti. „Kokkuvõtlikult võib öelda, et Värska Gümnaasium kasutab kõiki neile pakutud võimalusi ja loob aktiivselt ise uusi lahendusi, et harida uut ettevõtlikku põlvkonda.“

Viljandi Kutseõppekeskus paistab silma ülimalt suure õpilasfirmade arvuga. Viimased neli aastat on kool olnud selles vallas Eestis teisel kohal, olles suurima õpilasfirmade arvuga kutseõppeasutus. Nelja aastaga on seal loodud kokku lausa 69 õpilasfirmat.

„Viljandi Kutseõppekeskuses on suurem osa õpetajaid läbinud õpilasfirma programmi koolituse, et õpilased saaksid igas tunnis küsida nõu vastavalt nende vajadustele. Lisaks on edukalt kaasatud mentoriteks kohalikku äriringkonda,“ selgitas Loor. 

Euroopa ettevõtliku kooli tiitlid antakse tänavu üle veebiseminari vahendusel. Kokku pälvis tunnustuse 39 õppeasutust 25 riigist. Eestist on varem Euroopa ettevõtliku kooli nimetuse pälvinud Kiviõli I Keskkool, Tallinna 21. Kool, Kuressaare Ametikool ja Tabasalu Ühisgümnaasium.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Konverents annab ideid ettevõtlikuks ning ettevõtlus- ja karjääriõppeks

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:
1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;
2) mine siia lehele ja alusta täitmist.

​NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay, Goldmerk OÜ. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" kevadtulemused

Eesti Teadusagentuur kutsub taas osalema haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil! Tööde esitamise tähtaeg on 15. jaanuar 2021 ja konkursi preemiafond on 8100 eurot.

Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele.

Ootame üliõpilasi ning haridus- ja kasvatusteadlasi oma töid esitama järgnevates kategooriates:

1. eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
2. võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
3. publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad;
4. magistritööd.

Ootame töid kasvatus- ja haridusteaduste kõige laiemas tähenduses, hõlmates ka kaasuvaid erialasid ja valdkondi, nagu näiteks haridusjuriidika, arengupsühholoogia, hariduse juhtimine, pedagoogika jms.

Esimene, tollase nimega "kasvatusteaduslike tööde konkurss" toimus 1990. aastal. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm

Kontakt ja lisainfo
Sirli Taniloo
Konkursi koordinaator
Tel 526 0562
sirli.taniloo@etag.ee

Esmalt tutvustab Tiina Mägi, kuidas 1975. aastal tekkis ja järgneval kümnendil kiirelt kasvas noorte Kodulinna liikumine, kuidas sajapealised noortekarjad tormasid pühapäeviti ühest vanalinna otsast teise labidad ja rehad käes, tegid ajaloolistel ehitistel jõukohaseid korrastustöid ning kuulasid ajaloolaste vesteid.

Elle Lepik räägib Pärandivaderite algatusest, mis kutsub tänapäeva kooliõpilasi üles kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks olema. Kodulinna liikumise eeskujul korrastavad ja hooldavad kooliõpilased talgute korras erinevaid pärandipaiku üle kogu Eesti. Lisaks tutvustame sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja kuulutatud vanade akende inventeerimise talguid „Mida aken peegeldab?“. 

Riin Alatalu on ise Kodulinna liikumise kasvandik ning Pärandivaderite algatuse üks eestvedajatest. Riin Alatalu räägib Kodulinna mõjust oma maailmavaate kujunemisele ja sarnastest liikumistest Eestis ja maailmas.

Õpilaste aktiivsest kaasamisest kultuuripärandi objektidel tutvustame teile 23. novembril 2020 infotunnis „Käed-külge õpime kultuuripärandit tundma!“ Kodulinna Majas (Gümnaasiumi 3, Tallinn). Registreerimine ei ole vajalik, olete oodatud!

KAVA:

17:00-17:15 Tiina Mägi, Kodulinna maja – Noorte Kodulinna liikumine 1970.-1980. aastatel

17:15-17:30 Elle Lepik, MTÜ Estlander – Pärandivaderite projekt ja kontaktivabad talgud „Mida aken peegeldab?“

17.30-17:45 Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia – Muinsuskaitse laste ja noortega

17:45-17:55 Küsimused-vastused

Foto: Pärandivaderite projekt, autor Kadri Linder

Minister Mailis Reps märkis, et kiusamine ei lõppe kooliuksest väljudes, vaid internetiajastul jälitab noori ka kodus ja puhkehetkel. “Kooliõpilased kasutavad nii õppimiseks kui ka ajaveetmiseks üha enam digitaalseid võimalusi ning mille positiivsete külgede kõrval peame üha enam pöörama tähelepanu ka selle negatiivsetele külgedele nagu küberkiusamine,” sõnas minister. “Avaldus on oluline samm selleks, et saaksime sellisele väljakutse astuda vastu üheskoos rahvusvahelise kogukonnaga, kuna kiusamine internetis võib olla ka piirideülene.”

Ühisavalduses märgitakse, et kuigi riigid juba tegelevad küberkiusamise vastu võitlemisega koos partneritega on vaja ühtseid aluseid. Peamiselt tähendab see küberkiusamise määratlemist, isiklike andmete töötlemist, eetikastandardite väljatöötamist ning ühiskonna kaasamist, aga ka meediapädevuste, digitaalsete kompetentside ja suhtlusoskuse arendamist. Avaldus tugineb eelmisel aastal toimunud G7 haridusministrite tippkohtumise järelmitel.

Ühisavaldus tehti eile esimest korda tähistatava rahvusvahelise koolivägivalla ja -kiusamise-vastel päeval toimunud rahvusvahelisel koolikiusamise teemalisel virtuaalkonverentsil. Ühisavaldusega ühinesid lisaks Eestile ka Argentiina, Costa Rica, Hispaania, Horvaatia, India, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Maroko, Mehhiko, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Singapur, Slovakkia, Sloveenia, Tuneesia ja Ühendkuningriik. Konverentsi korraldasid Prantsusmaa Haridus-, noorte- ja spordiministeerium koostöös UNESCOga.

Allikas: HTMi pressiteade

Ka mullu toetas Playtech stipendiumiga kahte õppivat õpetajat.

Sel aastal osutusid stipendiumi saajateks Agnes Vask ja Aime Liiv. Agnes on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika erialal ning õpetab füüsikat Tartu Tamme Gümnaasiumis, kus ta annab muu hulgas füüsika süvakursust, arendab tehnoloogia õppesuunda ja juhendab väitlusringi. Aime oli palju aastaid vandeaudiitor, kuid tegi mullu karjääripöörde ning viis ellu oma lapsepõlveunistuse: alustas Järvakandi Koolis tööd matemaatikaõpetajana.

„Kvalifitseeritud õpetajate järelkasvu nappus on Eesti hariduse üks suurimaid valupunkte ja kõige suurem puudus on reaalainete õpetajatest. Püüame seda leevendada ja oleme Playtech Estoniale toetuse eest tänulikud. Õpetajate väljaõppesse ja selle kaudu noorte haridusse panustamine loob väärtust kogu ühiskonnale,“ ütles Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste. „Programm „Kogenud kooli“ toob klassi ette inimesi, kellel on erialane väljaõpe juba olemas, ning võimaldab neil omandada Tartu Ülikoolis õpetajaharidus ja -kutse töö kõrvalt. Sooviksime näha, et sellest saaks reegel – et õpetaja, kellel nõutav haridus ja kutse veel puuduvad, õpib töötamise kõrvalt, et need omandada,“ lisas ta.

„Kogenud kooli“ on Tartu Ülikooli programm, kuhu on oodatud õppijad, kellel on magistriastme erialane ettevalmistus, kuid puudub õpetajatöö pädevus või kogemus. 2019. aasta kevadel võeti vastu 11 tulevast matemaatikaõpetajat, 2020. aastal said õppima asuda nii matemaatikud kui ka füüsikud.

Fotol vasakult Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste, Playtechi brändi- ja kommunikatsioonijuht Egle Merbach, üliõpilased Agnes Vask ja Aime Liiv ning õpetajahariduse programmijuht Ingrid Koni. Foto: Eda Tagamets

Allikas: TÜ info

Samal teemal:

• Noored Kooli otsib reaal- ja loodusteaduste taustaga tegijaid

Lorenz selgitas Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames loodud videoloengu käigus, et praegune e-õpe ja kodukontorid on sundinud kõiki uude olukorda ja teinud paljudele selgeks, et tegelikult saab ka teistmoodi täiesti edukalt õppida ja tööd teha. „Seega tundub iganenud arusaam, et jätkame e-õppes samamoodi ja üritame kõiki suruda samasugusesse kasti ning samu programme kasutama.“ 

„Mõni jätab asju paremini meelde kuulmismäluga, mõni nägemisega ja mõni peab hoopis õpitava esmalt läbi kirjutama. Sama kehtib ka e-õppe puhul. Meil on tohutult palju erinevaid programme ja õpikeskkondi ning võimalusel võiks üritada arvesse võtta, milline keskkond, millisele õpilasele kõige paremini sobib,“ lausus Lorenz. 

Praegu peavad õpilased lasutama õpetajate peale surutud erinevaid õpikeskkondi, mida võib ühel noorel kokku koguneda lausa ligi 35. Neile lisanduvad veel erinevad platvormid ja rakendused, mida noored ise kasutavad. Lorenzi sõnul võiks tulevikus, mille jaoks on Eestis juba ka tööd alustatud, olla kõik erinevad õpikeskkonnad ühendatud ühte tsentraalsesse kohta. See tähendab, et õpetajal, õpilasel ja ka lapsevanem on üks keskkond, kuhu jookseb kogu õpilase haridusalane info kokku ja seda saab arvesse võtta iga õpilase individuaalse õpitee loomisel. 

„Praegu näeb iga õpetaja oma õpilast üksnes kitsalt enda aine raames, aga siis oleks võimalik näha, milline on õpilase terviklik arengutee. Näiteks võib-olla ei peagi iga õpilane kehalise tunnis tegema jooksuringe, kuna ta käib juba nagunii jooksutrennis. Äkki võib õpilane vahele jätta mõne õppetüki füüsikas, kui ta sama asjaga tegeleb näiteks robootikaringis,“ lausus Lorenz.

E-õpe pakub lisaks ka lahendusi erinevates õpiteedeks, mis varem polnud võimalikud. Näiteks selle asemel, et ärevushäirega noort sundida pingelisse klassiruumi, võiks õpilane läbida sama aine virtuaalreaalsuses. „Näiteks on juba loodud virtuaalsed klassiruumid, mis pakuvad põnevat ja mängulist viisi füüsika ja keemia õppimiseks. Seal peab virtuaalreaalsuse prille kandes klassis ringi liikuma ja kui tahad järgmisesse ruumi pääseda, siis pead esmalt kokku panema virtuaalse vooluahela või teostama mingi keemiakatse.“ 

TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz vestleb koos sisulooja Victoria Villiguga e-õppest, isiklikust õpiteest ja küberohtudest pikemalt Õpilaste Digitaalne IQ õppevideotes: 

https://tinyurl.com/yxcmqxpj

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Digitaalse IQ programmi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

“Konkursile esitatud kandidaadid väärivad hea töö eest juba omaette tunnustust. Suur kandidaatide arv näitab, et noorsootöötajad ja noorte heaks panustajaid on märgatud ning nende tööd hinnatakse,” ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning lisas, et sel aastal oli hea näha, et pea pooled kandidaatidest esitati kohalike omavalitsuste poolt. “See on oluline, et kohalikul tasandil märgatakse ja tunnustatakse noorte heaks töötavaid organisatsioone, inimesi ning algatusi.”

Tunnustuskonkurss toimub sel aastal 15. korda. Viimasel neljal aastal on tunnustuskonkursi raames soodustatud ka kogukondades omavahelist koostööd pannes hindamisele pääsemise tingimuseks vähemalt kahe esitaja olemasolu. Konkursi eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi, organisatsioone, ettevõtteid ja algatusi. Kandidaate sai esitada 1. novembrini.

Kõige rohkem kandidaate esitati kategoorias aasta noorsootöötaja, kus nominentide arv on 33. Palju kandidaate on ka kategooriates pikaajaline panus noortevaldkonda (25) ning aasta huvikool (12).

Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel: https://www.hm.ee/et/noortevaldkonnatunnustamine

Kandidaate, keda on esitatud vähemalt kahe erineva esitaja poolt, hindab valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev tunnustuskomisjon, kes teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud. Laureaadid kuulutatakse välja 2021. aasta veebruaris toimuval pidulikul tunnustussündmusel Noorte Heaks Tänu.

Lisainfo:

• Tunnustusauhinnad antakse välja 12 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta panustaja, aasta tegu noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda.
• Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koos Haridus- ja Noorteametiga.

Allikas: HTMi pressiteade

Laagrisse oodati igast koolist 10 tublit õppurit, kes sihivad olümpiaadivõite. 

Toimumiskoht oli taaskord Tartu Ülikool ja selle õppehooned, sest tegemist on tulevaste tudengitega. Igal aastal keskendub laager kahele teemale, seekord oli põhirõhk keemia ja füüsika valdkondadel. 

Esimesel päeval õpiti TÜ keemia instituudis. Chemicumis toimusid rühmatööd nii laboratooriumis tiitrimist tehes, kui üheskoos auditooriumis keemiaülesandeid lahendades. Keemiaülesandeid lahendati teadur Vladislav Ivaništševi juhendamisel ja TÜ teaduskooli laboratooriumis praktikumis tiitrimist teostati PhD Ida Rahu juhendamisel. Praktikumis määrati soolahappe lahuse kontsentratsiooni tiitrimise teel.

Esimese pika õppepäeva lõpetas ühine õhtusöök tänavarestos Kolm Tilli. Õhtusöögiks ühinesid õppuritega ka Valga, Võru, Põlva koolide direktorid, et õpilastega mõtteid vahetada ja õppimisindu julgustada.

Teine päev algas TÜ uue Delta maja külastamisega ja õppimisvõimaluste tutvumisega. Õppureid võttis vastu Tartu Ülikooli  turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Henry Narits. Tuurile järgnes Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite labori projekti tutvustamine ja auto uudistamine. Saadi teada, et ülikoolis tegeletakse analüüsiga, kuidas sobivad maailmas välja töötatud tehnoloogilised lahendused isejuhtivatele autodele. Isejuhtiva auto katsetamine käib kindlal marsruudil ja põnevat tööd jätkub. Päev jätkus Kaido Reivelti loenguga „Milleks meile füüsika?“.

Õppuritele olid need päevad jälle täis uusi teadmisi, kogemusi ja sõprugi. Järgmine aasta on juubelihõnguline, siis ootavad gümnasiste juba uued esinejad ja teemad.

Tänusõnad laagri õnnestumisele kaasaaitajatele Tartu Ülikooli teaduskoolist, kes nõu ja jõuga olid abiks esinejate otsimisel ja ruumide broneerimisel. Eks olümpiaadides esinemised näita, kas ja kuidas ühine õppimine väärtustub tulemusteks. Tagasiside on laagri kohta alati olnud väga virgestav ja positiivne.

Laagrit toetab Haridus- ja Teadusministeerium, TÜ teaduskool.

Artikli ja fotode autor on OMG laagri korraldaja Pille Olesk Valga Gümnaasiumist

Avafoto: Photo by Alex Kondratiev on Unsplash

Samal teemal:

• Teadushariduse toetuseks on ilmunud kaks käsiraamatut