Konkursi alateema oli „Riietesse uppuv maailm.“ Parimatest parimad selguvad 2. detsembril. 

„Rekordarv videoid näitab, et noored hoolivad puhtamast homsest ning on kindlasti keskkonnasõbraliku käitumisviisi juures meile teenäitajaks ning heas mõttes ka tagantsundijateks,“ sõnab KIKi juhataja Andrus Treier. „Usun, et mini Negavati võistlustöödest saab nii mõnigi praegune või tulevane ettevõtja või idufirma idee, kuidas tekstiilijäätmete probleemiga edasi minna.“ 

Negavati projektijuht Anni Raie selgitab, et konkursile võis esitada nii reaalseid kui ka fantaasiarikkaid lahendusi. Nii mõeldi välja näiteks lendav pliiats, mis kustutab kasutult seisvad riideesemed, aga ka masinaid, mis teevad riietest paberit või uusi riideid. „Õpilaste hoolivust näitab see, et nii mõnedki klassid esitasid ideena vanade riiete ümbertöötlemise lemmiklooma pesadeks või vaipadeks, mis on mõeldud loomade varjupaikadele. Lisaks valmisid riietest vaibad, patsikummid, kotid, padjapüürid jms,“ sõnab Raie. „Muidugi avastasid paljud õpilased, et nende kapid on pungil kõiksugustest riidetest ning enne uue soetamist tuleks mõelda, kas seda on tõesti vaja,“ lisab ta. 

Konkursile saabus videoklippe üle Eesti. Esindatud olid näiteks Tartu Kivilinna Kool, Ridala Põhikool, Krabi Kool, Haljala Kool, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Paldiski Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna 21. Kool, Vormsi Lasteaed-Põhikool ja paljud teised. Noorte ideid saabus konkursile nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

KIK teeb konkursi tulemused teatavaks 2. detsembril Negavati kodulehel. Parimatest parimad selgitavad välja KIKi töötajad. Videokonkursi mõlema vanusegrupi (I-III ja IV-VI klass) võitjad saavad kuni 700 euro ulatuses reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks. Reisirahata ei jää ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad. Lisaks annavad välja eriauhinnad mini Negavatt partnerid Eesti Pandipakend, Rimi Eesti Foods, Stella Soomlais Studio, Uuskasutuskeskus ja ERR Lasteekraan. Konkurssi esikolmiku videod jõuavad ka ETV2 noortesaatesse NOVA.

Allikas: korraldajate info.

„Teie saavutused on muljetavaldavad – võite enda üle uhked olla. Teil kõigil on palju anda Eesti hüvanguks. Ja võib-olla koguni kogu maailma hüvanguks,“ sõnas Reps. Minister rõõmustas õppurite rahvusvahelise edu üle ja innustas noori oma valdkonnas tegevust jätkama: „Kui juba varases nooruses on nii hästi alustatud, siis tuleb kindlasti tööd jätkata ja edasi pürgida.“

Vastuvõtule olid kutsutud noored füüsikud, keemikud, muusikud, matemaatikud, sportlased ning paljude teiste valdkondadega tegelevad õpilased ja üliõpilased üle Eesti.

Sündmusel elasid noortele kaasa ka mitmed Eesti tipptegijad, kes on paljudele eeskujuks ja inspiratsiooniks. Teiste hulgas andsid õppuritele auhindu üle Liisu Arro, Hirvo Surva, Doris Kareva, Liina Luik, Gerd Kanter ja Allar Raja.

Doris Kareva sõnul on oluline noorte püüdlusi märgata, toetada ja tunnustada: “On väga tähtis, et inimest kiidetaks õigel ajal ja õige asja eest. See annab väärtusliku tugipunkti paratamatult rahutul ja ebakindlal, iseend kogu aeg proovile paneval teekonnal. Samavõrd on toeks ka õiglane ja asjatundlik kriitika, mis tajub iga noore eripära ja ainuomast arengusuunda. Soovin, et noortel oleks õnne leida häid õpetajaid,” ütles ta.

Gerd Kanter andis auhinna üle spordivaldkonnas häid tulemusi saavutanud õppuritele. Kanteri sõnul vajavad kõik tunnustust sõltumata kordamineku suurusest või tähtsusest. “Mul on eriliselt hea meel tunnustada ja tunda uhkust meie noorte tuleviku tegijate üle, kes on möödunud aastal erakordselt silma paistnud oma edasipüüdlikkuse ja suurepäraste tulemustega. Ma loodan, et see on alles noorte esimene samm suurte kordaminekute jadas ja me kõik kuuleme neist veel ning Eestil on põhjust nende üle uhke olla ka edaspidi,” lausus Kanter.

Allikas: HTMi pressiteade. Fotod: Erlend Štaub.

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 161 kandidaati
• Aasta õppija 2019 on Jakob Jõgisuu

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et kandidaadid on pühendunud ja tõeliselt ettevõtlikud inimesed, kes jaksavad tegutseda mitmel rindel. „Nende eeskuju on nakkav,“ sõnas Ploom. „Rõõmu valmistab ka see, et üha rohkem on koolikollektiive, kus ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtlusõpe saanud kogu koolipere ühiseks eesmärgiks.“

Aasta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid tunnustatakse viies kategoorias: aasta ettevõtlik õpetaja ja õppur, ettevõtlusõppe mentor ja ettevõtlusõppe edendaja ning Edu ja Tegu programmi aasta tegija.

Ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominentide tutvustused kategooriate kaupa. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu kolmandat korda.

Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel www.ettevõtlusõpe.ee.

Laureaadid kuulutatakse välja teisipäeval, 26. novembril kell 12 Tallinnas Õpetajate Majas.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu ning aitab teha tulevikuotsuseid

Mario Kadastik on pärit maakoolist, kus tundis, et see jääb talle väheseks, misjärel kolis ta Tallinnasse. Aktiivsus ja sihikindlus on viinud selleni, et nüüd on ta teadlane, professor ning ettevõtja, kes paljudes valdkondades tegelenud ja tegeleb siiani. Mario on ka suur raamatuhuviline lugedes aastas 50–100 raamatut.

Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: paepealse@tln.lib.ee ja 632 7463.

Konverents lähtub äsja valminud teaduskommunikatsiooni strateegia 2020- 2035 „Eesti teab“ eesmärkidest. 15 aastaga on soov jõuda selleni, et teadusliku maailmavaate kujundamine oleks oluline osa haridusest kõigil tasemetel ja vormides, teaduskommunikatsioon teadustöö lahutamatu osa, teadus Eesti elanike silmis väärtuslik ja kasulik ning täidaks otsuste langetamisel pearolli. 

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane on rõhutanud, et Eesti teaduspotentsiaali arendamine on suurim rahvuslik eesmärk, teaduse maine hoidmine ja arendamine erakordselt oluline ülesanne: „Ei piisa sellest, et teadus on tasemel, avalikkus peab seda ka teadma ja uskuma.“

Strateegia eesmärke fookuses hoides tulevad konverentsil jutuks näiteks nii Eesti riigi tulevikuplaanid kui Põhjamaade kogemus, teaduskommunikatsiooni roll poliitikute ja teadlaste silmis ning teaduskommunikatsiooni kvaliteet. 

„Arusaam teadusliku mõtteviisi juurdumise ja tõenduspõhise otsustamise vajalikkusest ühiskonnaelu korraldamisel  on märkimisväärselt kasvatanud teaduskommunikatsiooni tähtsust. Selle rolli täitmiseks on vajalikud ühised eesmärgid ja osapoolte tõhus, koordineeritud koostöö. Sel aastal valminud strateegia näitab meile kätte suuna, kuhu ja kuidas soovime üheskoos jõuda,“ ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Konverentsi peaesinejad on Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, Taani teaduse, tehnoloogia- ja tervisehariduse keskuse ASTRA direktor Mikkel Bohm, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik, Rootsi Teadusagentuuri välissuhete juht Anna Maria Fleetwood. Konverentsi modereerib Eesti Teaduste Akadeemia nõunik Marti Aavik.

Kell 12:55-13:35 antakse üle Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind „Ökul”, Teadushuvihariduse Liidu auhind ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. 

Samuti saab konverentsil tutvuda Teeme+ taotlusvoorus rahastatud projektide tulemustega.

Sel aastal juba 11. korda toimuv konverents on suunatud kõigile, kes ühel või teisel moel puutuvad kokku teaduskommunikatsiooniga –  ajakirjanikele, ülikoolidele, teaduse populariseerijatele jt. Konverentsil osaleb ligi 200 inimest. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Kokku osales nutiviktoriinil 2019. aasta sügisel üle 3000 võistkonna.

Võitjad on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS

1. koht: võistkond Madu (Valga Põhikool)
2. koht: võistkond Muhfinid (Võru Kesklinna Kool)
3. koht: võistkond animals are cute (Kambja Põhikool)

4. - 6. KLASS

1. koht: võistkond Joosepid (Kadrina Keskkool)
2. koht: võistkond K*** K*** (Vastseliina Gümnaasium)
3. koht: võistkond Priidikud (Häädemeeste Keskkool)

7. - 9. KLASS

1. koht: võistkond Mateenüksi (Holstre Kool)
2. koht: võistkond boss (Põlva Kool)
3. koht: võistkond Pudel IK (Vaida Põhikool)

10. - 12. KLASS

1. koht: võistkond BOOMER (Tallinna Saksa Gümnaasium)
2. koht: võistkond KalaSaba (Põlva Gümnaasium)
3. koht: võistkond Proovijad (Hugo Treffneri Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee.

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on
nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay.

Kohtume kevadel 2020!
Rääma Nutiajud

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” paneb ajud proovile
• “Ettevõtlik tund igasse kooli!” ehk Leia meid Facebookist!

Selle põneva projekti juht on Astrid Org. Projekt valmis tänu meeskonna mõnusale koostööle.

Mobiilse loodusteaduse koja eesmärk on sisustada eelkõige loodusteaduste kallakuga õppetunnid: keemia, füüsika, bioloogia, geograafia ja loodusõpetus. Kuid koda pakub võimalusi ka teiste õppeainete õppimiseks ning erinevate õppetundide lõiminguks. Kojas on võimalik koolitunde siduda praktiliste tegevustega.

Looduskoja õppevahendid on komplekteeritud I, II, III ja ka gümnaasiumi õppekavasid arvestades.

Looduskoja vahenditega on võimalik läbi viia näiteks ilmavaatluse tegemist, mikroorgamismidega tutvumist, vee-elustiku uurimist ja palju muud põnevat läbi praktilise tegevuse.

Looduskoja treileri ehitaja oli Alro Metal OÜ. Haagis on rajatud võimalikult energiasäästlik ning targa maja põhimõtetel (ehitatud Tehnopoli roheruumi näitel). Liikuv haagislabor on loodussäästlik ja tulevikulahendusi hõlmav. Siin on päikeseeneria baasil erinevad süsteemid: ventilatsioon, küte- näidislahendused, elektrit tootev jalgratas jms.

Kojast saadavad andmed koonduvad andmekogusse ja neid on võimalik pidevalt monitoorida ning kasutada loovtöödes ja projektõppes. Õpilastel on võimalik andmeid analüüsida, koostada graafikuid, diagramme, tuuleroose, arvutada küttekulu, energiakulu, tuua välja kohaliku sise- ja väliskliima eripärad. Loodusteaduste Kojas pannakse õpilasi nägema oma õppetöö tulemust ja mõistma seda, kuidas nad õpivad. Oluline on asjade läbi proovimine, et katsetada erinevate valikute seest õige leidmist. Katsetuste põhjal püütakse õpilastele näidata, et nende panus on oluline paaristöös, rühmatöös, et iga õpilane on oluline lüli kollektiivis nii koolis kui ka väljaspool kooli.

Loodusteaduste koda pakub õppetundides fantastilisi võimalusi praktilisteks tegevusteks, ettevõtlikkuseks, VUNK tegevuseks ja põnevusteks. Igas koolis on see koda õppeaasta jooksul seitse nädalat, kuid osad seadmeid jaotatakse koolidesse ära.

Teist aastat püüame osaleda GLOBE tegemistes. GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm. Läbi uurimusliku õppe on GLOBE-i visiooniks edendada ja toetada õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute valdkonnas. Antsla koolis tegutsevad GLOBE-iga enamasti viienda klassi õpilased. GLOBE-i tegevus on Looduskoja üks osa, seega GLOBE-iga on liitunud peale Antsla Gümnaasium ka Kuldre Kool, Osula Põhikool, Tsirguliina Kool ja Lüllemäe Kool.

Loodusteaduste koja tegemised kajastatakse viie kooli õpetajate poolt looduskoja blogis aadressil: https://looduskoda.blogspot.com/

Kaasaegsete õppevahendite ostu toetas Euroopa Sotsiaalfond meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevarsa loomine ja kasutuselevõtt" raames

Looduskoja kojavanem on Antsla Gümnaasiumi õpetaja Ülle Anier.

Foto: Koolielu arhiiv

Loomehäki keskmes on digitaalse heaolu tuleviku teema ja see, kuidas võtta digikäitumisharjumused taas kontrolli alla. Pakume sulle sissevaateid teemasse Loomehäki tehnoloogiapartneritelt, kogenud mentoreid tiimitööd nõustama, inspireerivat seltskonna ja auhindu, mille abil saad häkitud ideid edasi arendada. 

Kaheksandal loomehäkil võtame meeskondadega küber- ja digitaalse heaolu teemad ette, et:

-        paremini tasakaalustada oma digitaalset ja päriselu,

-        kaitsta lapsi vaimsete ja füüsiliste ohtude eest, mis kaasnevad nutiseadmete kasutusega,

-        leida toimivaid viise, kuidas püsida igapäevaselt digitaalselt kaine,

-        õppida efektiivselt haldama sisu, millega meie nutiseadmed meid igapäevaselt pommitavad,

-        maandada riske, mis kaasnevad kasvava digisisu tarbimisega.

Loomehäkk  on sinu jaoks, kui sul on:

-        teadmiseid ja kogemusi digitaalse heaoluga tegelemisega,

-        realistlik idee töötavateks lahendusteks (ei ole kohustuslik, kohapeal võib ühineda meeskonnaga, kellel  on idee),

-        siiras huvi tegelda tehnoloogia- ja ühiskonna kokkupuutekohtadega,

-        valmisolek terve päev kestvaks intensiivseks ajurünnakuks.

Loomehäkil ei ole vaja tehnilisi häkkimisoskusi, seal tuleb osaleda ja anda oma panus aruteludesse ja lahendustesse, ideid esitada ja koostööd teha. 

Osalemine loomehäkil on õppuritele tudengipileti ettenäitamisel tasuta. Töökeeled on inglise ja eesti keel. 

Detailsem teave ja registreerimisinfo.

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by nihon graphy on Unsplash 

Samal teemal:

• Tudengite neljas Loomehäkk keskendub loovale ruumile

Teadus areneb meeletu kiirusega, aga kas samamoodi areneb ka inimese võime teha õigeid otsuseid ja kasutada tehnoloogiat vastutustundlikult või võib soov muuta inimest paremaks anda hoopis vastupidise efekti? Kas rohkem kui kunagi varem fookuses olevatest kliimaprobleemidest rääkimisest on kasu ja kas see toob muutuse? 

Neile ja mitmetele teistele küsimustele hääbuva ja areneva elu fookuses annavad vastuse viis populaarteaduslikku filmi, mis linastuvad Pimedate Ööde filmifestivali Just Filmi teadusfilmide programmis Teadus 360° Tallinnas ja Tartus 15. novembrist 1. detsembrini. 

Pimedate Ööde filmifestival ja Eesti Teadusagentuur toovad juba neljandat aastat vaatajateni teadusfilmide eriprogrammi, mis aitab kaasa maailma mõistmisele ja mõtestamisele ning ainealaste teadmiste seostamisele reaalse eluga. Seetõttu sobivad seansid hästi põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste koolitundide täienduseks.

“Teadusfilmide programmi edu ja iga aastaga suureneva vaatajate arvu taga on noorte üha kasvav huvi teaduse vastu ning tihe koostöö festivali korraldajate, teadlaste ja teadusajakirjanike vahel. Mul on väga hea meel selle üle, et koostöö tulemusena on sündinud tõeliselt vahva programm, mis toob teaduse meile lähemale ja aitab kaasa teadusliku mõtteviisi juurdumisele ühiskonnas,“ ütles teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Mitmete filmide linastumise järel toimuvad kinosaalis vestlused teadlaste ja ajakirjanike vahel. Samuti on vaatajad oodatud arvamust avaldama ja mõtteid jagama. Temaatilised vestlused korraldatakse teadusagentuuri, teadusajakirjanike seltsi ning mitmete teadlaste ja spetsialistide koostöös.  

"Tänavused filmid süübivad meie planeedi, selle elustiku ja ökosüsteemide, aga ka meie kui inimliigi jaoks eluliselt tähtsatesse teemadesse, mis nõuavad kõigi mõtlevate olendite ja südamega ilmakodanike tähelepanu. Filmidele kaasa elades ja nende järel asjatundjast teadlasega vesteldes osaleme tegelikult ju globaalses aruteluvõrgustikus ja võib-olla aitame natu-natukenegi ka lahenduste leidmisele kaasa," ütles teadusajakirjanike seltsi esimees Priit Ennet. 

Täpsema info programmi kohta leiab Just Filmi kodulehelt. 

„Hea meel on tõdeda, et kõikide TalTechi IT teaduskonna õppeprogrammide lõpetajad, sõltumata nende päritolust, leiavad Eestis hõlpsasti tööd. See annab meile kinnitust, et meie programmid vastavad tööturu nõuetele,“ rääkis TalTechi IT teaduskonna dekaan Gert Jervan. Ta selgitas, et oma osa selles on ka ettevõtjatel endil, kellega ülikoolil on tihe koostöö ning kes ise panustavad õppeprogrammide arendamisesse läbi programminõukogude.

Kõige rohkem on maksu- ja tolliameti andmetel Eestis tööd leidnud TalTechi küberkaitse ning elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiate erialade välistudengid, vastavalt 79 ja 73 protsenti.

Enamik (88%) välistudengitest leidis Eestis töö kuu jooksul peale lõpetamist või juba õpingute ajal. „Välistudengite niivõrd kiire erialase töö leidmine kinnitab vajadust IT ekspertide järele ja julgustab tulevasi tudengeid valima just tööturul nõutavat eriala,“ rääkis Jervan.

Võrreldes 2016. ja 2019. aasta palgatasemeid, selgub, et ülikooli lõpetanud välistudengite keskmine töötasu on tõusnud 1187 eurolt 1902 euroni (60%). Välistudengite, kellel on lõpetamisest möödunud üle poole aasta, palgatase on tõusnud 28%, 1475 eurolt 1882 euroni.

Käesoleval õppeaastal alustas TalTechis õpinguid pea 1700 välistudengit kokku 100 erinevast riigist, moodustades 16% kõikidest TalTechi tudengitest.

Andmed pärinevad HITSA analüüsist maksu- ja tolliameti andmetele tuginedes.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade