Kirjutada võib näiteks vaaremale kuulunud ehetest või vana-vanaisa ehitatud mööblist, vanaema leeriskäimise kleidist või isa esimesest mängukarust. 

Huvitav, millal on üks asi vana? Kas siis, kui seda pole aasta otsa selga pandud või kui see on 100 aastat laka peal oma õiget aega oodanud? Küll oleks põnev teada saada, kui vanad kirjeldatud esemed on, kelle poolt valmistatud ja kuidas nad praeguse omaniku kätte jõudsid. Vanade asjade fotod või joonistused muudavad võistlustöö eriti huvitavaks.

Võistluse korraldajad ootavad 3.-6. klasside õpilaste käsitsi kirjutatud individuaalseid või kollektiivseid uurimistöid 15. märtsiks 2021 Järvamaa Muuseumi aadressil Lembitu 5 Paide 72702. Võistlustööle palume lisada juhendaja telefoninumber ja meiliaadress.

Kodu-uurimistöö koostamise juhendi leiavad huvilised  Järvamaa Muuseumi ja Eesti Lugemisühingu kodulehelt.

Küsimustega võib julgesti pöörduda aadressil tiinakivimae@gmail.com.

Allikas ja foto: korraldajate info

Samal teemal:

• Väikesed kodu-uurijad pidasid kodu-uurimustööde võistluse 10. sünnipäeva

Osalema on oodatud 1. - 12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay, Goldmerk OÜ

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale. 
​
Lisaküsimuste korral kirjutage kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 
Nutikaid tegusid! Rääma Nutiajud 

Allikas: korraldajate info, Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• "Ettevõtlik tund igasse kooli" kutsub liituma

Kool tuleb Jõhvi, et mitmekesistada Ida-Virumaa haridusmaastikku ja pakkuda kohalikele inimestele ja regioonile tervikuna uusi arenguvõimalusi. 

Majanduse kiire digitaliseerumine nõuab konkurentsis püsimiseks muude tänapäevaste oskuste seas üha enam ka programmeerimisoskust, ent Eestis on täna puudu tuhandeid infotehnoloogia spetsialiste ning see tühimik kasvab iga aastaga, tõdevad kooli asutajad. Jõhvi tehnoloogiakooli asutajad ja eestvedajad on Taavet Hinrikus, Marek Kiisa, Mari-Liis Kitter, Maarja Pehk, Merlin Seeman, Rainer Sternfeld, Ede Tamkivi ja Martin Villig. 

Tehnoloogiakooli idee ühe algataja Marek Kiisa sõnul baseerub loodava kooli õppemetoodika rahvusvaheliselt väljatöötatud programmil 01Edu. Tegemist on 2-aastase intensiivõppega, kus iga õpilane liigub edasi oma tempos, lahendades süsteemi poolt etteantud ülesandeid, mis seovad omavahel teooria ja praktika.

Jõhvi tehnoloogiakooli õppetöö põhineb suuresti grupitööl ja suur rõhk on probleemilahendusoskuse arendamisel. Õpe on 100% praktiline ja projektipõhine, üles ehitatud mänguliselt ja loob õppijale täiesti isikupärase õppekogemuse. Õppekava suunad on andmebaasid, võrgud, tarkvararakendused ja -liidesed ning kasutajakogemuse disain. 

Kooli käivitamiseks saadi toetust Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi loodud Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalase oskuste mitmekesistamise voorust. Lisaks on oma nõusoleku kooli loomist toetada andnud kümned eraisikud ja mitmed tuntud ettevõtted ja organisatsioonid nagu TransferWise, SEB, LHV, Superangel, Bolt, Astrec Data, Pipedrive, Asutajate Selts, Heateo Haridusfond ja Startup Estonia.

Kooli asutajate sõnul on Jõhvi projekt suurepärane näide riigi ja erasektori koostööst olulise probleemi lahendamisel, kus lisaks märkimisväärsele riigi rahastusele panustavad eratoetajad üle 700 000 euro. Kooli meeskond ootab ka uusi toetajaid, et anda veelgi paremat õpikogemust õpilastele, kelle rahalised võimalused on piiratud.

Jõhvi tehnoloogiakooli saavad astuda kõik vähemalt 18-aastased, kel on olemas vähemalt põhiharidus ja kes läbivad edukalt kuuajalise testperioodi. Varasem programmeerimisalane kogemus, ega teadmised pole vajalikud. Koolis õppimine on õpilasele tasuta. Vastuvõtt kooli algab 2021. aasta kevadel ja vastu võetakse 200 õpilast aastas.

Allikas: korraldajate info

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom rõõmustas, et üha rohkem kandidaate esitavad ka õpilased ja lapsevanemad. „See näitab, et ettevõtlusõpe on väga hästi vastu võetud ning selle eestvedajad ja kaasalööjad nii koolis kui väljaspool on tõelised tulesädemed, mis ei jää märkamata ka teistele," ütles Ploom. „Nad jõuavad teha palju ja mitmel rindel, sütitavad oma pealehakkamisega ka teisi. Lisaks on positiivne trend üha ulatuslikum koostöö, kus ettevõtlusõppesse on kaasatud suur osa kooliperest ja samuti kogukond – ettevõtjad, lapsevanemad, kohalik omavalitsus. Nii on leitud parim võimalik lahendus koos õppimiseks, kohaliku elu võimaluste avastamiseks, väljakutsete ületamiseks. Mitmekesine õpe ja turvaline katsetamisruum julgustavad noori oma ideid ellu viima ja enesekindlamana töömaailma astuma." 

Aasta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid tunnustatakse viies kategoorias: aasta ettevõtlik õpetaja ja õppur, ettevõtlusõppe mentor ja ettevõtlusõppe edendaja ning Edu ja Tegu programmi aasta tegija.

Ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominentide tutvustused kategooriate kaupa. 

Laureaadid kuulutatakse välja 4. novembril kell 16.15 ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõppe konverentsil „Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom“. Kahepäevane virtuaalne hariduskonverents on jälgitav ERRi portaalis, veebitöötubades osalemiseks on avatud registreerumine kuni 2. novembri õhtuni. Lähem info ja ajakava ning registreerumine: https://ettevotlusope.edu.ee/konverents/. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu neljandat korda.

Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv 

Kahe aasta jooksul arendavad nad õpetamis- ja juhtimisoskuseid ja seisavad iga õpilase eest, töötades õpetajana programmi partnerkoolides üle Eesti.

Kandideerima oodatakse igas vanuses kõrgharitud inimesi üle Eesti, kes tunnevad soovi pühenduda intensiivsele enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad Noored Kooli osalejad ainulaadse õpetamise ja eestvedamise koolituse, mis aitab neil kujuneda muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samal ajal töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi.

Erilise tähelepanuga otsitakse praegu reaal- ja loodusainete ning tehnoloogiataustaga inimesi, kes on valmis õpetama matemaatikat, füüsikat, keemiat, loodusõpetust, bioloogiat või geograafiat. OSKA andmetel on Eestis suurim tööjõupuudus just nende ainete õpetajate seas - aastatel 2018-2025 Eesti haridussüsteem vajab juurde 130 füüsika-, 100 keemia-, 120 geograafia- ja bioloogiaõpetajat ning koguni 480 matemaatikaõpetajat.

Kampaaniat toetavad Swedbank ja Utilitas, kampaania partneriks on ka uue põlvkonna ettevõtjate eestvedamisel loodud Heateo Haridusfond. Kampaaniale on andnud oma hääle tuntud tehnoloogiaettevõtjad Kristel Kruustük ja Martin Villig ning silmapaistev ajuteadlane Jaan Aru.

SA Noored Kooli nõukogu esimees, Swedbank Eesti juhatuse liige Tarmo Ulla sõnas, et iga võimekas ja motiveeritud inimene võib saada inspireerivaks õpetajaks ja hariduse eestvedajaks. “Haridus on üks olulisemaid valdkondi, kuhu panustada, et mõjutada ühiskonna arengut. Kui soovid rakendada oma kogemusi ja teadmisi tehnoloogiamaailmast eriti mõjusal viisil, tule Noored Kooli programmi ja hakka reaal- või loodusainete õpetajaks,” ütles Tarmo Ulla.

Utilitase energiakontserni juhi Priit Koidu sõnul elavdab Noored Kooli programm Eesti haridussüsteemi. „Programmis osalevad motiveeritud õpetajad oskavad õpilastes reaalainete vastu huvi tekitada ning see annab Eestile järgmise põlvkonna noori, kes loovad innovaatilisi tehnoloogiaid. See programm on suurepärane hüppelaud ka õpetajatele endile edasiseks karjääriks – õpetamise kaudu arendatakse enda suhtlemis- ja eestvedamisoskuseid, mis on väga hinnas, kuid mille õppimiseks võimalusi sageli napib,“ märkis Priit Koit.

Heateo Haridusfondi ja tehnoloogiaettevõtte Bolt kaasasutaja Martin Villig tõi välja, et reaal- ja loodusainete õpetajad saavad kaasa aidata tuleviku võtmepädevuste arengutele. “Me ei tea, milliseid väljakutseid asume ühiskonnana kümne aasta pärast lahendama. Kindel on aga see, et vajame loogilist mõtlemist ja loovust - matemaatikaõpetajana saad neid oskuseid oma õpilastes juba täna inspireerivalt ja ägedalt arendada!” - kutsus üles Martin Villig.

Kandidaatidelt eeldatakse mistahes eriala kõrgharidust ning valmidust töötada programmis õppimise ajal kaks aastat ühes Eestimaa koolis õpetajana. Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel põhjaliku kolmeosalise valikuprotsessi käigus näidata oma motivatsiooni, suhtlemis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust, algatusvõimet ning õppimisega seotud väärtushinnanguid.

Kandideerimiseks tuleb täita ankeet Noored Kooli kodulehel: www.nooredkooli.ee. Järgmine kandideerimistähtaeg on 22. novembril.

Kogumikku on koondatud 22 kutseõppuri võidutööd ajavahemikus 2014–2019 läbi viidud välispraktika kajastustekonkursilt.

„Erasmus+ praegune programmiperiood hakkab lõppema ja aeg on teha kokkuvõtteid. Vahvate praktikalugude lugemine hoiab usku ja lootust, et kuigi füüsiline õpiränne on hetkel koroonapandeemia tõttu raskendatud või lausa katkenud, siis kord saab ka see kriis läbi ja järgmistel kutseõppuritel on võimalik minna vastu elumuutvatele ning põnevatele Erasmus+ praktikatele,“ lausus sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri peaspetsialist Merike Sanglepp. 

Erasmus+ programm on võimaldanud üle 6000-l Eesti kutseõppuril sooritada oma erialane praktika välismaal. Kutsehariduse õpirändeprojektidega on võimalik minna õppima või õpetama kõikidesse Euroopa Liidu liikmes- ja majanduspiirkonna riikidesse ning mõnda kandidaatriiki. Programmis osalevad aktiivselt pea kõik Eesti kutseõppeasutused.

Esitlusel jagasid oma kogemusi Tartu Kutsehariduskeskuse vilistlane Kadri Kalle, Tallinna Teeninduskooli vilistlane Anu Ristissaar ning kajastuste konkursi korraldustiimist Merike Sanglepp. Kogumikuga saab tutvuda SIIN.

Sihtasutus Archimedes on Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse riiklik agentuur Eestis. Erasmus+ programmi eelarve on üle 14,7 miljardi euro ning see annab üle neljale miljonile eurooplasele võimaluse välismaal õppida, koolitustel osaleda ja kogemusi saada.

Allikas: SA Archimedes info

Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames loodud videoloengu käigus, selgitas Lorenz, et tegelikult tuleks vahel mõelda, kas tasub kõikidesse e-õppe käigus loodavatesse kontodesse siseneda oma nimega. „Praegu kasutavad õpetajad ja õpilased palju erinevaid programme ja keskkondi. See tähendab, et tihti tuleb neisse sisenemiseks luua taas uus konto, mida lõpuks on igaühel kokku kümneid,“ lausus Lorenz lisades, et sellest tekivad mitmed turvariskid. 

„Kõige turvalisem oleks, kui igal sellisel kontol oleks erinev kasutajanimi ja salasõna. Loomulikult koos 2-astmelise autentimisega. Paraku on aga tõenäolisem, et igas keskkonnas kasutatakse samu kasutajanimesid ja paroole, mis tõstab turvariski,“ selgitas Lorenz.

Samas pole tema sõnul mingit põhjust, miks kõikides keskkondades peaksid õpetajad ja õpilased kasutama oma päris nimesid. „Enda koolis, klassikaaslastele ja õpetajatele suudan ma ju suhteliselt lihtsalt tõendada, et tegemist on reaalselt minuga. Saan nii oma asjad tehtud ja info kätte ning ei ole mingit põhjust, miks mingi keskkonna tegijad Hiinas või USA-s peaksid saama seda infot minu isikuga siduda,“ märkis Lorenz.

Samas rõhutas ta, et tema soovitus ei õigusta kuidagi varikontode kasutamist sotsiaalmeedias näiteks halvustavat kommentaaride tegemiseks või muul küberkiusamise eesmärgil. 

Miks on võib isikuinfo jagamine kolmandatele osapooltele negatiivne olla?

„Info jagamise hetkel see ehk polegi negatiivne, aga kunagi tulevikus võib see ju olla. Internetis jääb info alles ja näiteks võib-olla pole ühiskonnas enam aktsepteeritud mingi asi, mida praegu internetti riputad. Tahad näiteks USA-sse sõita ja sind ei lasta riiki sisse, kuna sinu aastaid tagasi öeldu ei lähe nende mõtetega kokku. Sind saab hakata lihtsalt taga kiusama vanade arvamuste, mõtete ja tulemuste tõttu,“ selgitas küberkaitseteadur. 

Lorenz tõi veel näiteks olukorra, kus aastate pärast näeb potentsiaalne tööandja inimese matemaatikatesti kehva tulemust. „Mul võib olla rakse tõestada, et tegelikult ma nüüd oskan matemaatikat, kui samal ajal on netis olemas selge tõestus, et tegin matemaatika tasemele 3. Kuigi vahepeal võib mu matemaatika olla juba arenenud tasemele 10.“   

TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz vestleb koos sisulooja Victoria Villiguga e-õppest, isiklikust õpiteest ja küberohtudest pikemalt Õpilaste Digitaalne IQ õppevideotes: https://www.youtube.com/watch?v=yOTiRxWdKqk&feature=emb_title

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Digitaalse IQ programmi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. 

Samal teemal:

• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida

Konkursi eesmärk on pakkuda heal tasemel uurimus- või loovtöö koostanud õpilastele väljundit ning motiveerida ja innustada noori teaduslikumale teemakäsitlusele ka kooli uurimistöödes. Konkursil osalemine annab hea võimaluse saada tagasisidet tehtud tööle ning kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega.

Konkursi lõppvoor toimub õpilaste teadusfestivalil 13.–14. aprillil 2021 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Festivalile kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema ja antakse kätte konkursi auhinnad.

Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul oodatakse juubeliaastal senisest veelgi tihedamat konkurssi, sest igal aastal on osalejate arv olnud aina kasvutrendis. „Õpilaste teadustööde konkursi üheks eesmärgiks on loomulikult julgustada noori tegelema teadusega juba enne ülikooli astumist. Aga mitte ainult. Oskus süsteemselt probleemidele läheneda, oma metoodikat kirjeldada ja uute teadmiste valguses kõigest sellest järeldusi teha on kindlasti suureks abiks ka edasises elus,“ sõnas Allik. „Rääkimata võimalusest pälvida mõni uhke preemia või eriauhind ja esitleda oma tööd suurel teadusfestivalil.“

Konkursile saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Võitjate vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 eurot. Rahalised auhinnad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele.

Lisaks riiklikele auhindadele antakse välja mitmed eripreemiad nii Eesti kui teiste riikide koostööpartneritelt.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta leiab teadusagentuuri veebilehelt. 

Konkursitööde esitamise keskkond veebilehel www.etag.ee/konkursid avaneb 20. novembril. 

Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash. Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Teaduse populariseerijad võtavad fookusesse koolivälised õppekeskkonnad ja teaduskommunikatsiooni

Junior Achievement Eesti eestvõtmisel tänavu juba 24. korda toimuv töövarjupäev on ametlikult neljapäeval, 19. novembril, kuid tegelikult toimuvad varjutamised terve 16-22 novembri nädala vältel. Koostöös Tagasi Kooli programmiga on alates möödunud aastast loodud ka mugav eraldi portaal, kus saavad ennast kuni 6. novembrini kirja panna kõik huvilised, kes oleksid valmis endale võtma töövarju 7.-12. klassidest. Hiljem saavad õpilased sama portaali vahendusel endale valida huvipakkuva ameti, mida varjutada. 

Möödunud aastal toimus töövarjutamisi kokku ligi 3000 korral. Praeguseks on endale varjutatava  leidnud üle 50 õpilase. „Just nüüd kutsume üles kõiki inimesi, erinevatest valdkondadest, ennast kirja panema, et näidata noortele oma töövaldkonna võimalusi. Eriti, kuna nüüd on selleks olemas eriti mugav n-ö vahendusportaal,“ lausus Loor. 

Tagasi Kooli juht Teibi Torm selgitas, et praegust olukorda arvestades tuleb muidugi silmas pidada ka viirust, millele on ka mõeldud. Ennast portaalis kirja pannes saab kohe ka märkida, kas varju ollakse valmis vastu võtma ka päriselt või piirdutakse ainult kohtumisega veebi vahendusel. „Kui üldjuhul kestab näost näkku töövarjutamine terve tööpäeva ehk 4, 6 või 8 tundi, siis online kohtumised kestavad 45 minutit. Õpilased peavad siis oma küsimused ette valmistama,“ lausus Torm. 

„Mida suuremat spektrit erinevatest ametikohtadest saame noortele näidata, seda parem. Praegugi ulatuvad nimekirjas olevad ametid näiteks joogaõpetajast vanglaametnikuni,“ lausus Kersti Loor. Ta selgitas, et töövarjupäev annab õpilastele võimaluse kogeda, milline näeb välja tema unistuste töökoht. Mõnikord selgub ka, et tegelikult polegi amet üldse selline nagu ette kujutati. Noorele inimesele võib see olla tõeline reaalsuskontroll. 

Endale töövarju kutsumiseks tuleb Tagasi Kooli portaalis lisada enda kontaktid ning JA Eesti ja Tagasi Kooli hoolitsevad selle eest, et kutsed jõuaksid ka õpilasteni. 

Töövarjunädal: https://registreeru.tagasikooli.ee/toovarjutamine/kutsu/  

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpilasi üle Eesti oodatakse tudengeid varjutama Zoomi keskkonna vahendusel

Konkursile saab töid esitada kuni 6. detsembrini 2020. Kolme silmapaistvamat näitust premeeritakse tasuta muuseumitunniga Kumu kunstimuuseumi näitusel „Egiptuse hiilgus“. 

Näituse formaat on vaba – väljapanekuks sobivad nii kunstiteosed, videod, näitemängud, installatsioonid, performance’id, maketid või mõni muu lahendus, mis õpilaste lennukaid ideid publikule tutvustab. Inspiratsiooni võib näiteks ammutada Vana-Egiptuse kunstist, toidust, moest, ajaloost või religioonist.

Konkursi eesmärgiks on sütitada õpilasi põhjalikumalt uurima Vana-Egiptuse kultuuri, kunsti ja ajalugu. Laste uurimistegevuste tulemuste ja avastuste esitamine näitusena pakub õpilaste uutele teadmisele ka loomingulist väljundit ja jagab neid kogu kooli ja kogukonnaga. Väljapaneku võib korraldada kooli ruumides, kuid oodatud on ka virtuaalnäituse projektid.

Paadimudel. Keskmine riik. 1980–1700 eKr. © Museo Egizio

Konkurss toimub kolmes vanuserühmas: 1.–3. klasside, 4.–6. klasside ja 7.–9. klasside õpilastele.  

Iga vanuserühma parima näituseprojekti autorid saavad preemiaks võimaluse külastada näitust „Egiptuse hiilgus“. Auhind sisaldab iga vanuserühma võitjaks tulnud klassi transporti muuseumisse (väljaspool Tallinna) ja muuseumitundi koos juhendamisega.  

Võitjad kuulutatakse välja 14. detsembril Kumu kunstimuuseumi kodulehel ja hariduskeskuse Facebooki lehel. Põnevamaid näitusi kajastatakse konkursi toimumise ajal jooksvalt ka Kumu kunstimuuseumi sotsiaalmeediakanalites ja kodulehel. 

Konkurss on seotud Kumu näitusega „Egiptuse hiilgus“, mis toob Eesti publiku ette tuhandete aastate vanused Vana-Egiptuse originaalesemed Museo Egizio kollektsioonist Itaaliast. See on seni suurim Vana-Egiptuse pärandit esitlev väljapanek Eestis. 

Konkursil osalemise kohta lähemalt siin.  

Allikas: korraldajate pressiteade