Selgunud on 2018. aasta KüberPähkli uuringu tulemused. Läbiva joonena saab uuringu tulemustest järeldada, et kes tunneb end digipädevamana, teeb ka näiliselt paremaid otsuseid olles probleemide lahendamisel proaktiivsem - oskab tuua välja, et on vaja küsida abi, internetist saab lahendusi leida jne.
Samas on digiohutuses targemad õpilased ka riskialtimad. Osalemine erinevates arvuti- ja tehnoloogiaalaste ringide tundides ei ole garantiiks, et küberhügieeni alased oskused oleksid paremad. Suurima murekohana tuli välja vähene koolipoolne tugi sisuliste digiohutuse ja küberkaitse teemade õpetamisel, sest tavaline õpetaja või õpetajaid toetav haridustehnoloog pöörab enamasti tähelepanu küll „heale käitumisele internetis“, kuid vähem õpilase tehnilisele oskusele ennast ise keerulises olukorras aidata.
Loe lähemalt Maarja Kirtsi artiklit Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehelt.
Foto: Koolielu arhiiv
Samal teemal: