„Kaasuskonkurss annab noorele inimesele hea võimaluse arendada argumenteerimisoskust ning lahendada kaalutletult ja väärtuste põhiselt elus esile kerkivaid vaidlusi,“ ütles riigikohtunik ja kaasuskonkursi žürii esimees Kalev Saare.

Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise juhtumi seast. Muu hulgas on võimalik arutleda selle üle, kas sõbra tohib luku taha keerata, et takistada teda alkoholi tarbimast (kriminaalkaasus) ning otsustada, kellele peaks jääma õigus, kui politsei on eriolukorra ajal sisenenud jõuga korterisse, et pidu laiali saata (halduskaasus). Tsiviilkaasus viskab aga õhku küsimuse, kas saab vastutusele võtta ettevõtjat, kes on sotsiaalmeedias teise firma kohta valeinfot levitanud.

Konkursikaasuse lahendus tuleb vormistada sarnaselt kohtuotsusele: esitades kõigepealt mõlema poole argumendid ning tuues seejärel välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – vaidluse võib lahendada loovas vormis, nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Oluline on, et võistlustöödest tuleks hästi esile konkursil osaleja õiglustunne ja väärtushinnangud.

Õpilastöid ootab Riigikohus hiljemalt 14. novembriks 2020. Konkurss on suunatud eeskätt 9.–12. klassile, kuid kätt võivad proovida ka nooremad. Parimate tööde autoreid tunnustatakse Riigikohtu aastapäeval jaanuaris 2021. Täpsemalt saab konkursitingimusi ning selleaastaseid kaasusi vaadata kaasuskonkursi veebilehelt. Eelmisel aastal laekus konkursile 118 tööd.

Tänavu toimub kaasuskonkurss juba 16. korda ja on pühendatud Riigikohtu 101. sünnipäevale. Kaasuskonkursi väljakuulutamine on osa õigusemõistmise nädalast. 

Vaata videot!

Allikas: Riigikohtu pressiteade. Foto: Rein Leib

Ühe õpikoja kestus on 3-4 koolitundi. Kursuse lõppedes saavad õpilased õpikodade läbimise tunnistuse, mis võrdub kooli ühe valikkursusega. 

Bioloogia õpikojad annavad võimaluse kinnistada riiklikus õppekavas püstitatud õpitulemusi. Õpikodades korratakse bioloogia teoreetilist osa ning tehakse palju praktilisi töid ja katseid, mis eeldavad kaasa mõtlemist. Näiteks lahatakse seasüdant, uuritakse, miks puude lehed vahetavad sügisel värvi, määratakse koolis bakterite rohkust, tehakse mälukatseid, mõõdetakse õpilaste füsioloogilisi näitajaid, räägitakse haigustest ja juureldakse keskkonnaprobleemide üle.

Õpikodade käigus saavad õpilased rakendada tundides omandatud teadmisi, paraneb nende analüüsi, sünteesi ja järelduste tegemise oskus, areneb loodusteaduslik kirjaoskus, tõuseb õpimotivatsioon ja süveneb huvi bioloogiaga seotud elukutsete vastu, laieneb silmaring.

Esimene õpikoda toimus tänavu 7. oktoobril. Siis õpiti mikroskopeerimise aluseid. Õpilased jäid õpikojaga väga rahule ning ootavad pikisilmi järgmist korda.

Artikli autor on bioloogiaõpetaja Merle Pähn

Samal teemal:

• 100 päeva Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis
   

„Haridus- ja Noorteamet on partner õpetajale ja koolijuhile, noorsootöötajale, tugispetsialistile ja kohalikule omavalitsusele,“ rääkis Haridus- ja Noorteameti peadirektor Ulla Ilisson konverentsil. „Suurandmeid ja nutikat digipööret ära kasutades saame kasvada veelgi paremaks ja muuta õppimist veelgi personaliseeritumaks.“

Ilisson meenutas, et õppimine kestab kogu elu ning kord nooruses omandatud ametist ei piisa enam, et muutuvas ühiskonnas ja majandusoludes hästi toime tulla. Seetõttu ongi vaja seada esikohale personaliseeritud õpiradade toetamine ja arendamine. See on vajalik nii üksikisiku kui ühiskonnana edukalt toime tulemiseks – vananevas ühiskonnas jääb meil töökäsi üha vähemaks, samal ajal kasvab ettevõtete vajadus kõrgelt kvalifitseeritud töötajate järele.

Illisoni sõnul on kõige olulisem küsimus praegu just täiskasvanute oskuste arendamine, kuna üha enam vaadatakse omandatud ameti kõrval just oskuste pagasit. Samuti ei tasu unustada, et oskus õppida on kõige olulisem tulevikuoskus.

Tuleviku jaoks valmisolek tähendab Haridus- ja Noorteameti fookusteraviku suunamist digitaristu uuendamisele, kvaliteetsete ja digitaalsete õppematerjalide kättesaadavuse suurendamisele, suurandmete kasutamist ning tehisintellekti integreerimist õppeprotsessidesse, selgitas Illisson. Kõik selleks, et inimestel oleks võimalik vastavalt oma vajadustele ja soovidele omandada uusi oskusi, end täiendada ning leida uusi lahendusi ja lähenemisi. „Ootused vastloodud riigiametile on suured, kuid väljakutsed aitavad meil ühiskonnana kasvada. Meie väiksus on meie eelis: saame katsetada, proovida ja leida võimalusi üsna kiirelt ning otsida tasakaalu traditsioonide ja innovatsiooni vahel,“ tõdes ta.

Konverentsil arutatakse tehnoloogia ja innovatsiooni rolli koolides ning jagatakse kogemusi ja teadmisi. Konverentsil esinevad ja osalevad enam kui 350 haridustöötajat ja -ekspert ning ettevõtte juhti 30 riigis. Täpsem info on leitav Edubest 2020 veebilehel.

Allikas: HTMi pressiteade

Teatrisaali kerkib imeline LEGO linn töötavate karussellide, sõitvate rongide ja linnameluga, lisaks on näitusel eraldi Harry Potteri, Star Warsi ja Piraadisaare teemalised LEGO alad. Näituse ühe korraldaja Mangus Põllmaa sõnutsi on seekordne Legomaania eriline just seepärast, et väljapanekut on võimalik korraldada suuremana kui varasematel aastatel. "Eriti suure ja põhjalikuna saame näiteks üles ehitada Harry Potteri ala, kuhu paneme välja pea kõik senitoodetud komplektid. Potteri fännid saavad näha nii Sigatüüka lossi, Rüütlibussi kui ka salapärast Diagoni põiktänavat," lisas Põllmaa. 

Teatri Kodu fuajees toimub kasutatud LEGO klotside ja minifiguuride müük, kus igaüks saab valida ja osta endale meelepärast kraami. Et kõik tunneksid end ohutult, siis sel aastal ühise meisterdamisega töötubasid ei toimu, küll aga saab näitust vaadates uuteks töötubadeks ja oma kodusteks meisterdamisteks rikkalikult ideesid koguda. 
Legomaaniat korraldab täiskasvanud LEGO-harrastajate klubi EstLUG koostöös Tartu Mänguasjamuuseumiga. Meeled ja keeled teeb üritusel magusaks kohvik Elwa välimüük "Möödaminnes". 

Laupäeval saab Teatri Kodus (Lutsu 2) asuvat klotsimaailma imetleda kella 11-18, pühapäeval kella 11-15. Üritusele pääseb eripiletiga, millega on võimalik piletiostu päeval külastada ka Tartu Mänguasjamuuseumi põhimajas asuvaid näituseid ja mängutuba. Muuseumi põhimaja on mõlemal päeval avatud kella 11-18. 

Stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot ja seda saab kasutada kuni kuue kuu jooksul.

„Riiklik haridusstipendium on võimalus pühendada pool aastat iseenda ja oma valdkonna arendamisele. Ütleme sellega aitäh meie suurepärastele õpetajatele ja tugispetsialistidele,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

 Riiklik haridusstipendium annab õpetajale ja tugispetsialistile võimaluse võtta vaba semester enesetäiendamiseks ja oma valdkonna arengu ergutamiseks.

Seekord on stipendiumile kandideerimisel prioriteetsed teemad digipedagoogika rakendamine, õpikäsituse ja selle muutumise toetamine ja kaasava hariduse rakendamine. Stipendium on hea võimalus näiteks distantsõppe kogemuse parimate praktikate analüüsimiseks ja arendamiseks.

„Minu stipendiumi kasutamise aeg langes lõpuks kokku eriolukorraga, ent sellest hoolimata sai lõpuks tehtud kõik, mida kavatsesin ja rohkemgi veel,“ meenutab möödunud aastal riikliku haridusstipendiumi saanud koolipsühholoog Karmen Maikalu. „Tänu haridusstipendiumile sain kriisi ajal tegeleda nii koolipsühholoogide töö toetamise ja koordineerimisega kui panustada Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhtimisse ja arengusse. Sain aega nii endale kui perele, sain tegeleda enesetäiendamisega ja lugeda, sain seada sihte edaspidiseks,“ räägib ta.

 Senised stipendiaadid on kasutanud stipendiumiperioodi muuhulgas oma valdkonna uuringute läbi viimiseks, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks ja lasteraamatute kirjutamiseks.

2018. aastal said stipendiumi Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise, Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog Kristel Lempu ja Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar.

Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele ning on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.

 Aastas antakse välja kuni viis stipendiumit. Riiklikke haridusstipendiume jagatakse tänavu kolmandat korda.

Lisainfo: https://www.hm.ee/et/tegevused/opetaja-ja-koolijuht/riiklik-haridusstipendium

Allikas: HTMi pressiteade

Enam vajab tähelepanu noorte vaimse tervise toetamine ning noorte sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine.

„Noorteseire aastaraamat on hea tööriist noortepoliitika kujundamiseks ning paremate tingimuste loomiseks meie noortele. On ju noored need, kes tuleviku Eestit kujundavad ning sestap on oluline pöörata nende heaolule tähelepanu ja tegutseda noorte heaks,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Kuigi aastaraamat juhib tähelepanu olulistele kitsaskohtadele, siis on mul siiski hea meel tõdeda, et täna on Eestis hea olla noor,“ lisas ta.

„Kogumiku koostamisel oli tõesti eesmärgiks eelkõige pöörata tähelepanu teemadele, mis varem varjus olid. Nüüdseks - osaliselt kevadel lahti rullunud pandeemia tulemusena – on olukord muutunud. Aastaraamatus on analüüsitud tänaseks päevakavajaliseks muutunud küsimusi nagu noorte vaimne tervis, häbimärgistamine ning digitaliseerumise potentsiaalid ja ohud,“ ütles Noorteseire projektijuht professor Airi-Alina Allaste.

Aastaraamatust selgub, et kuigi noored peavad silmitsi seisma mitmekesiste väljakutsetega, tulevad nad nende lahendamisega edukalt toime. Nii on noored oma subjektiivse heaolu hinnangutes üldiselt positiivsed ning naudivad kodu, kooli ja sõprade seltsi. Vanuse kasvades tunnetatud rahulolu aga kahaneb. Sagenevad vaimse tervise mured nagu depressioon ja ärevus. Oluline on pakkuda noortele kvaliteetset ja kättesaadavat abi vaimse tervise küsimustes ning täiendada ka noorte endi teadmisi ja sotsiaalseid oskuseid selleks, et nad oleksid võimelised vaimse tervise probleeme ennetama, ära tundma ja õigeaegset abi otsima.

Kogumik käsitleb ka digimaailmas valitsevaid väljakutseid ja ohte. Vastavast uuringust selgub, et Eesti noored on veebis hakkama saamiseks üldjuhul hästi ette valmistunud: enamik 11-16-aastaseid uuringus osalenud noori ei ole häiriva sisuga kokku puutunud, kuid veidi enam kui viiendik on siiski kogenud midagi ebameeldivat või hirmutavat. Seetõttu on oluline  pöörata tähelepanu sellele, kuidas digimaailmas tulevad toime tagasihoidlikuma sotsiaalse taustaga noored.

Tuge vajavad ka noored õigusrikkujad. Kuigi alaealiste õigusrikkumiste arv on vähenenud, on kuriteo eest karistatud noorte sotsiaalse tõrjutuse risk endiselt kõrge. Noored kogevad eelarvamusi, diskrimineerimist või ebavõrdset kohtlemist, mis kaasnevad kurjategija staatusega. Noorte taasühiskonnastamiseks on võimalik kasutada mittekaristuslikke mõjutusmeetodeid, mis võimaldavad noorel mõista oma teo tagajärgi, heastada kahju, võtta vastutus ning liikuda eluga edasi.

OECD raport: oluline on hõlbustada noorte juurdepääsu teabele ja nõustamisele

OECD noortepoliitika ja avaliku valitsemise eksperdid Miriam Allam ja Moritz Adler tutvustasid peagi ilmuvat raportit “Global Report on Youth Empowerment and Intergenerational Justice”. Peamiste järeldustena rõhutati vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele noorterühmadele (sh NEET-staatuses noored, erivajadustega noored, rändetaustaga noored) hõlbustades ligipääsu hariduse, tööhõive ning tervise ja heaoluga seotud teabele ning nõustamisele senisest enam läbi virtuaalsete lahenduste. Ühtlasi soovitab raport kaasata noori puudutavate poliitikate kavandamisse rohkem erineva taustaga ning organiseerumata noori.

Võrdlusuuring analüüsib erinevate riikide seadusandlust ja praktikaid noorte toetamisel erinevatel täiskasvanuellu astumisega seotud teemadel: sotsiaalmajandusliku ebavõrdususe vähendamine, ressursside jaotamine, otsustusprotsessidesse kaasamine ning noorte jaoks olulistele teemadele tähelepanu pööramine. Uuring hõlmas 34 OECD liikmesriiki ja 81 noorteorganisatsiooni.

Lisaks aastaraamatu tutvustamisele toimus digitaliseerumise võimalusele ja ohtudele ja vaimse tervise teemadele keskendunud noorte ja noorsootöötajate vestlusring “Mida saab noorte heaks ära teha”, kus osalesid muusik Inger, kliimaaktivist Kertu Birgit Anton, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja Merle Purre ja Tallinna mobiilse noorsootöö spetsialist Alexander Arabkin.

Taustainfo

Üheksandat korda ilmunud aastaraamat pakub mitmekülgset sissevaadet erinevatesse noorte elu puudutavatesse valdkondadesse, mis viimastel aastatel uurimustes vähem tähelepanu pälvinud. Kaheksast peatükis koosnevas artiklikogumikus käsitletakse muuhulgas noorte vaimse tervise, keskkonnateadlikkuse ning tööturuga seotud ebakindluse teemasid. Aastaraamatu autorid on Airi-Alina Allaste, Anna Markina, Raili Nugin ja Merike Sisask. Noorteseire aastaraamatu tulemused on riikliku noortepoliitika kujundamise ja noorsootöö toetamise üks alustalasid.

Seminari korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Tallinna Ülikool.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Simon Maage on Unsplash

Samal teemal:

• PISA 2018 uuring: Eesti haridussüsteem tagab võrdsed võimalused

Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on Eestis tavaline pesitseja ja läbirändaja. Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad tuttpütid oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama. Lisaks tuttpütile elavad Eestis veel ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt.

Loodusõhtu "Aasta lind 2020 – tuttpütt" toimub 8. oktoobril kell 17.00 Iisaku looduskeskuses (Aia 10, Iisaku). Lugusid aasta linnust tuttpütist ja teistest Eesti püttidest jutustab ornitoloog Leho Luigujõe. Osalemine tasuta.

Loodusõhtut korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonna ja Keskkonnaametiga, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Seekord toimus ainult veebivoor, millest võtsid osa 4- liikmelised võistkonnad kaheteistkümnest Tartu linna koolist. 

Veebivoorus olevate ülesannete lahendamiseks tuli kasuks lai silmaring ning loodusalased teadmised. 

Võistkonnad pidid kirjelduse ja pildi järgi ära arvama õige puu-, taime- ja linnuliigi, teadma missugused puud ei ole talvel rohelised ning mille poolest erinevad üksteisest puud ja põõsad;  tundma vilju ja üheskoos otsustama, kas väited taimede ja loomade kohta on tõesed või mitte.

Suurt põnevust pakkus lindude anagrammülesanne, kus võistkonnad pidid välja selgitama, missugused linnuliigid on sõnadesse ära peidetud ja teadma, missugused neist on rändlinnud, kes lendavad sügisel lõunamaale.

Võistlus oli äärmiselt põnev ja tasavägine.

Võistluse „Loodus lummab“ võitis Tartu Hansa Kool, teise koha saavutas Tartu Raatuse Kool ning kolmanda koha Tartu Descartes´i Kool. Esikolmikut lahutas üksteisest ainult 1 punkt.

Väga tublid olid kõik võistlusel osalenud õpilased!

Tänu- ja kiidusõnad õpilasi juhendanud õpetajatele!

Suur tänu asutustele, kes toetasid võistlust „Loodus lummab“ auhindadega! Nendeks olid Tartu Linnavalitsuse haridusosakond,  Aura Keskus, Tartu infokeskus, Eesti Ornitoloogiaühing, Ahhaa Teaduskeskus, Kirjastus Koolibri, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ning Eduring Koolitused.

Helis Hani ja Merilin Bereznjov, „Loodus lummab“ korraldajad

Samal teemal:

• Loodusteaduste koda ühendab viie kooli õpilasi

Tudengkond tunnustas teenetemärkidega 11 inimest, kuldse teenetemärgi said TalTechi endine rektor Jaak Aaviksoo ja endine üliõpilaskonna juhatuse esimees Gerlin Gil. 

Teenetemärgid on üliõpilaskonna kõrgeimad autasud, mis on loodud tunnustamaks väljapaistvaid isikuid, kes on panustanud üliõpilaskonna hüvanguks ja kelle tegevus on olnud suure positiivse mõjuga. Teenetemärke antakse välja kolmes kategoorias: Pronksmärk ehk Missioonimärk, Hõbedane teenetemärk ja Kuldne teenetemärk.

Kuldne teenetemärk on kõrgeim autasu, mis antakse väljapaistvale ja teistele tugevaks eeskujuks olnud isikule, kellel on erakordselt suuri teeneid TalTechi üliõpilaskonna ees. Kuldse teenetemärgi omistamise üle otsustab komisjoni ühehäälsel ettepanekul esinduskogu. Kuldse teenetemärgi said 2020. aastal:
•Jaak Aaviksoo, TalTechi rektor aastatel 2015-2020. Ta viis tehnikaülikoolis läbi suuri reforme ja muudatusi, mis tõstsid oluliselt ülikooli mainet ning seal õpetatava kõrghariduse kvaliteeti. 
•Gerlin Gil, TalTechi üliõpilaskonna juhatuse esimees aastatel 2017-2020. Ta oli suurepärane tudengite esindaja nii tehnikaülikoolis kui ka riigi tasandil. Ta oli TalTechi üliõpilasliikumist ja tudengielu edasi viivaks jõuks. 

Hõbedane teenetemärk antakse TalTechi üliõpilaskonnale oma tegutsemisega eeskujuks olnud või TalTechi üliõpilaskonna ees oma valdkonnas või organisatsioonis suuri teeneid omavale isikule. Hõbedase teenetemärgi said 2020. aastal:
•Kristen Oliver Rattasepp, mitmete tudengiorganisatsioonide aktiivne liige, uute ja edukate projektide algataja ja eestvedaja ning erinevate suurprojektide uuele tasemele viija. 
•Erik Teder, inseneriteaduskonna üliõpilaskogu pikaaegne eestvedaja, TalTechi üliõpilaskonna esinduskogu pikaaegne liige ja eesistuja ning väga eeskujulike tulemustega üliõpilane. 
•Jasmin Michelle Mursula, TalTechi üliõpilaskonna juhatuse liige tudengielu valdkonnas aastatel 2018-2020 ning TalTechi tudengielu ja üliõpilasspordi ülientusiastlik eestvedaja. 

Pronksmärk ehk Missioonimärk antakse isikule, kes on pikaajaliselt panustanud TalTechi üliõpilaskonna tegevusse ja olnud oma tegutsemisega eeskujuks teistele. Pronksmärgi said 2020. aastal:
•Märten Puust, TalTechi Filmiklubi pikaaegne liige ja eestvedaja, üliõpilaskonna esinduskogu endine liige ning tudengiorganisatsioonide koostöö edendaja. 
•Erle Maido, TalTechi üliõpilasesinduse ja üliõpilaskonna esinduskogu pikaaegne liige ning aktivist teaduskondade üliõpilaskogudes. 
•Ilja Samoilov, IT-teaduskonna üliõpilaskogu (varasemalt ka üliõpilasnõukogu) pikaaegne liige, eestvedaja ja edasiarendaja. 
•Kersti Rätsep, tantsuansambel Kuljus pikaaegne ja eeskujulik liige ning pühendunud rahandusminister ja kabineti liige.   
•Ergo Eesmaa, tantsuansambel Kuljus pikaaegne liige, president aastatel 2012-2015 ning juubelimeeskonna juht. 
•Karl Tammkõrv, inseneriteaduskonna üliõpilaskogu (varasemalt ka ehitusteaduskonna üliõpilaskogu) pikaaegne liige ning organisatsiooni maine ja edukuse edendaja rahvusvahelisel tasandil. 

Tehnikaülikooli tudengkond on teenetemärke välja andnud juba aastast 2005. Märgi saajatest paljud on tänaseks jõudnud või on olnud oma valdkonnas silmapaistvateks inimesteks.

Nimetades mõnda neist: Peep Sürje (kuldne teenetemärk; 2010), Margus Leivo (kuldne teenetemärk; 2015), Rainer Sternfeld (hõbedane teenetemärk; 2007), Sven Kõllamets (hõbedane teenetemärk; 2011), Kristjan Maruste (hõbedane teenetemärk; 2015), Sandra Raju (hõbedane teenetemärk; 2014).

Allikas: TalTechi pressiteade
 
 
 

„Mõelgem kasvõi kevadisele eriolukorrale, kui sõnumi edastamine oli ajalis-kriitiline ja käibele tuli ka uusi sõnu, mille tähendus pidi olema võimalikult üheselt mõistetav,“ rääkis minister Wiedemanni keelepäeva avakõnes. „Kriitilistel hetkedel seame keelele, vajalikele sõnadele ja sõnumi selgusele väga kõrged ootused. Õnneks on eesti sõnavara rikas ja uus aeg saab sellesse süsteemi istutada uusi sõnu.“

Minister Mailis Reps märkis, et kui noorte keelehoiakute üle arutledes tuuakse esile inglise keele pealetung, siis sageli unustatakse teadvustada, et mitme keele valdamine on rikkus. „Ükski lisanduv keel ei pea tulema juba omandatud keele arvelt,“ ütles ta. „Kõigi keelte oskust saab arendada kõrgele tasemele.“

Minister märkis ka Helle Metslangi kui Eesti keelenõukogu liikme panust keelevaldkonna uue arengukava koostamisse. Valmivas arengukavas nähakse ette tegevused järgmiseks viieteistkümneks aastaks – kujundada eesti keele mainet, populariseerida ja arendada keeleõpet ning keeleteadust, jätkata investeeringuid keeletehnoloogiasse. „Et saaksime arengukavas seatud plaane ellu viia, on väga vaja, et jätkuks neid inimesi, kes teavad, kuidas keelt õpetada, uurida, korraldada ning tehnoloogiaga toetada,“ kõneles Reps. „Me vajame keele õpetamisel, uurimisel ja arendamisel nutikaid, kes küsivad miks ja teavad, kuidas.“

Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal inimesele, kellel on väljapaistvad teened eesti keele ees: selle uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel ja kasutamisel. „Keeleteadlasi Wiedemanni ja Metslangi lahutab ajaliselt rohkem kui sajand, aga neid ühendab professionaalne huvi keele sõnavara ja grammatika vastu ning oskus keelelisi tähelepanekuid täpselt, süsteemselt ja arusaadavalt kirjeldada,“ rääkis minister.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäeva tähistatakse täna Väike-Maarjas. Auhinna tänavune laureaat, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Helle Metslang esineb ettekandega “Mitmetahuline eesti keel” ning traditsiooni kohaselt istutas ta kohalikku keeletammikusse oma puu.

Allikas: HTMi pressiteade