IT Akadeemia programmist toetatakse eelkõige mahukaid ja strateegiliste eesmärkidega IKT-projekte.

Asjade internetist uute kursuste loomiseni

Tallinna Tehnikaülikool sai tänavu toetust asjade interneti praktikumide keskkonna, telemaatika ja arukate süsteemide õppekava arendamise ning õppejõudude ja üliõpilaste andmeanalüüsi alase kompetentsi suurendamiseks. Tartu Ülikool töötab välja uued õppematerjalid sotsiaalteaduse üliõpilaste andmeanalüüsi oskuste taseme tõstmiseks ning suurendab humanitaarvaldkonna üliõpilaste ja õppejõudude IKT-oskusi. Tallinna Ülikoolil on plaanis arendada inimese ja arvuti interaktsiooni õppekava, järgides ettevõtetes rakendatavaid tööprotsesse. Tallinna Tehnikakõrgkool arendab toetuse abiga kursusi, mis on seotud arvjuhtimisega koordinaatmõõtemasinatega. Selliseid masinaid kasutatakse tööstuses kvaliteedikontrolli alusena. Eesti Kunstiakadeemias töötatakse välja uued tööstus- ja digitootedisaini kursused, et IKT-sektorile vajalikke digitootedisainereid koolitada. 

Uus taotlusvoor juba sügisel

“IT Akadeemia programmist toetatakse arendustegevusi, et tuua haridusse uuenduslikku lähenemist ja suunata koole tooma infotehnoloogiat sisse kõikide erialade õppesse,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots. “Hindamisel eelistati konkreetse väljundiga ja uuenduslikke projekte, millel on kõrghariduse kvaliteedile laialdane mõju."

Kokku soovisid toetust saada üheksa kõrgkooli, kes esitasid 34 taotlust. Hindamises osales 12 eksperti erinevatest ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Taotlusvooru maht oli 592 665 eurot, seega eelarves raha veel on ja uus taotlusvoor korraldatakse juba sügisel. 

Näide elust: teoks sai õppekavaarendus

Toetust saanud projektid on tavaliselt väga töömahukad. Võib minna aasta, poolteist, isegi kaks, enne kui on tulemused ette näidata. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal IT Akadeemia programmist toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

„Õppekava “IT mitteinformaatikutele” alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. 

Projekti peamine eesmärk oli õppekavaainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on avatud õppes väga oluline. Kokku valmis 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. Aga e-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai tänu toetusele väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted” jpt. Lisaks tehti mitmeid tehnilisi arendusi, mis täiustasid MOOCide kasutamist, programmeerimiskeskkond Thonny ja privaatpilve kasutust.

Biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused

Tallinna Tehnikaülikooli projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai IT Akadeemia programmist 2017. aastal toetust 8 116 eurot õppekava analüüsiks.  

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi, neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevates firmades, aga ka arendusettevõtetes.

Pärast nelja aastat ühisõppekava toimimist tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna. “Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed, meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt, patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd
• Kõrghariduse IT Akadeemia edulugu stardib ka kutsehariduses

Tehnoloogia on muutunud tänapäeva kooli lahutamatuks osaks. Koolidesse on jõudnud seadmed, digiõpikud ja õpikeskkonnad ning sellega seoses on nii õpilaste kui ka õpetajate digipädevuse arendamine väga tähtis. Mitte kõik ei tunne end tehnoloogia kasutamisel veel kindlalt ning vahel vajab õpetaja just esimeste sammude astumisel tuge haridustehnoloogilt või mõnelt teiselt kolleegilt.

HITSA tuleb koolidele appi ning pakub sisekoolitusteks digiteemalisi koolitusmaterjale. Materjalid on mõeldud just nende õpetajate koolitamiseks, kes peavad end algajateks ning otsivad juhiseid tehnoloogia kasutamiseks õpetajatöös. 

Igal sisekoolitajal on võimalus valida just tema koolile sobivad moodulid:

Tarkvara (enesekontrollitestid, pilditöötlus, lihtne tekstitöötlus, klassijuhataja tööriistad jne)
Riistvara (nutiseadmed, nutitahvlid, PC jne)
Metoodika (ümberpööratud klassiruum, klassihaldusvahendid, õpilaste kaasamine jne)
Diginipid (info otsimine ja hindamine, turvalisus jne)

KOOLITUSED SISEKOOLITAJATELE

Kui teie koolis on  haridustehnoloog või digihuviline õpetaja, kes koolitab kolleege või plaanib seda teha, siis on ta oodatud sisekoolitajate koolitusele „Digi ABC minu koolis“. Koolitusel antakse ligipääs koolitusmaterjalidele ning räägitakse koolituste läbiviimise metoodikast. Koolituspäevad toimuvad 25. aprillil ja 12. juunil 2019. Koolitus on osalejatele tasuta ning tingimuseks on, et koolitatav viib oma koolis koolituspäevade vahelisel perioodil läbi sisekoolituse vähemalt kahe mooduli ulatuses (kokku 4 ak tundi).

Koolitusele palume registreeruda siin. Registeerumisel on vajalik koolijuhi kinnitus. Lisainfo.

HITSA koostab koolitusmaterjalid, teeb need Moodle’i õpikeskkonna kaudu sisekoolitajatele kättesaadavaks, korraldab sisekoolitajatele tasuta 2-päevase koolituse, vajadusel nõustab sisekoolitajaid.

Programmis osalev kool leiab sisekoolitaja, planeerib ja viib läbi sisekoolitused, katab sisekoolitusega kaasnevad võimalikud kulud, annab tagasisidet koolitusmoodulite ja koolitatud õpetajate kohta.

Koolitusmaterjalide ja sisekoolitaja koolituse väljatöötajad on Helen Vallimäe (Tartu Forseliuse kool), Harold Lepp (Gustav Adolfi Gümnaasium), Ingrid Maadvere (HITSA). 

Samal teemal:

• 22. aprillil algab HITSA uus e-kursus "Digimõtted"
• "Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid!

Kursusele on oodatud kõik, kellele meeldib lugeda ja vaadata, mida põnevat digimaailmas tehakse. E-kursuse autor on Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kursust juhendab Lauka Põhikooli õpetaja, suure kogemusega HITSA e-kursuste koolitaja Siret Lahemaa.

Kursusel osalejad tutvuvad digimaailma erinevate tahkudega lugedes artikleid, vaadates videoid, kuulates loenguid ja arutledes foorumites. Juttu tuleb haridusest, riigist ja majandusest tehnoloogia võtmes ning läbi saab loetud ka HITSA uus tehnoloogiakompass.

Ingrid Maadvere: "Tegemist on täiesti uutmoodi kursusega, kus osalejad ainult loevad, kuulavad, vaatavad, jagavad ja kommenteerivad. Tekivad põnevad arutelud ning vaidlused. Kuigi tegemist on teoreetilise kursusega, siis seda kartma ei peaks. Uurimiseks on valitud ainult eestikeelsed materjalid, mis räägivad digimaailmast positiivses võtmes. Me ei räägi ainult tehnoloogiast ja haridusest. Juttu tuleb ka tehnoloogiast üldiselt, riigist ja majandusest. Suureks plussiks on see, et kursusel saab läbi arutatud ka uus HITSA tehnoloogiakompass. Eesmärgiks on tegeleda õpetajate hoiakutega ning avardada silmaringi."

Siret Lahemaa: "Ei oska praegu veel öelda, kas uue e-kursuse juhendamine tuleb teistmoodi kui väga praktilise kursuse puhul. Aga ma ei usu, et see senisest kogemusest erineb, ülesanded on ikka sarnased, kuigi sisu võib olla teoreetilisem."

Kursus toimub HITSA Moodle'i keskkonnas, maht on 26 akadeemilist tundi  ja kursus on jagatud neljaks osaks:

Digimaailmast üldiselt
Haridus ja tehnoloogia
Riik, majandus ja tehnoloogia
Hariduse tehnoloogiakompass

Täpsem info ja kurususele registreerumine HITSA koolituskalendris.

Foto: Unsplash, Denise Jans

Samal teemal:

• eTwinning ootab digivitamiine
• Tulevikku vaatavad töötoad alustavad
• Järgmised 17 koolimeeskonda alustasid DigiKiirendi programmi

Traditsioonilisel lennundusseminaril esmaesitletakse lühifilmi Eesti lennundushariduse kujunemisloost. Lennundusharidus sai Eestis alguse 1919. aasta septembris, mil Tallinna Lennuväesalga juurde moodustati lendurite koolitamiseks õppejaoskond.

Seminaril kuulutatakse välja ka 2018. aasta tegu Eesti lennunduses, kus laureaat saab tunnustuseks „Kotka“ rändauhinna. 2017. aastal pälvis rändkotka auhinna OÜ Regional Jet, sest oli aastaga tõusnud kõigi aegade suurimaks lennufirmaks Eestis.

Lennundusseminaril esinevad lennundusvaldkonna juhid ja tippspetsialistid nii Eestist kui ka välisriikidest. Seminari üks fookusi on lennundushariduse tähtpäevast tulenevalt uutel suundadel ning lennundusettevõtete ootustel Eesti lennundushariduses. Olulise teemana on seminaril käsitlemisel ka lennunduse mõju Eesti majandusele ning konkurentsivõimele.

23. lennundusseminari täpne kava: https://lennuakadeemia.ee/taiendusoppija/lennundusseminar

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade

Konverents avab järgmise etapi Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduse, teaduse, noorte- ja keelevaldkondade strateegilisest planeerimisest aastateks 2021 – 2035. Avalikkuse ette tuuakse kolme ekspertrühma koostatud visioonidokumendid.

Konverentsil esinevad ettekannetega ekspertrühmade juhid Marju Lauristin (heaolu ja sidususe töögrupp), Margit Sutrop (väärtused ja vastutus) ja Raul Eamets (konkurentsivõime). Järgnevad paneeldiskussioonid, kus Eesti hariduse, teaduse, keele- ja noortepoliitika tuleviku teemadel arutlevad valdkondade eksperdid ja huvigruppide esindajad. Päeva lõpetavad omapoolse tagasisidega haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Konverentsi modereerib Urmas Vaino.

Ministeerium kutsus 2018. aasta kevadel kokku ekspertrühmad, kelle ülesandeks oli koostada hariduse, teaduse, noortevaldkonna ja keelepoliitika katusstrateegia visioonidokument aastateks 2021 – 2035. Kolme ekspertrühma visioonid ja nende põhiideid koondav ühine visioonidokument pakuvad värskeid ideid ja teadmuspõhist vaadet ministeeriumi poliitikavaldkondade tuleviku kujundamiseks ning on üks sisend peagi algaval arengukavade koostamisel.

Visioonikonverentsi järel saavad huvirühmad ja avalikkus visioone kommenteerida, kuulutatakse välja piirkondlikud arutelud ning suvel alustavad eri huvipooli koondavad strateegia töörühmad eesmärkide ja tegevussuundade kokkuleppimiseks.

Haridus- ja teadusstrateegia 2035 projekti juhib Ando Kiviberg.

Konverentsi päevakava: https://www.hm.ee/et/tark-ja-tegus-eesti-2035-paevakava

Allikas: HTMi pressiteade 

Seekordsel nutiõhtul said pered ennast proovile panna kolmes erinevas keskuses. 

Õnne Keskus, kus osalejad said mängida doominot, mille valmistamisse on panustanud Pärnu Rääma Põhikooli koolipere liikmed. Keskuse korraldajad olid Armin Palumägi ja Ketter Hiiemäe.

Kiiruse Keskus, kus osalejad said mängida e-Aliast, mis lühidalt tähendab Google Drive´i slaidide põhjal sõnade seletamist etteantud ajaperioodi jooksul. Keskuse korraldajad olid Rihard Järvesaar ja Karl-Joosep Raudkivi.

Loovuse Keskus, kus osalejad said mängida täiesti uutmoodi silmaringi-mängu. Arvude maailmas rännates tuli teatud arvuni jõudes nimetada näiteks taimeliik või tehnoloogiettevõtte. Keskuse korraldaja oli Joonas Leemet.

Mõttetööle aitas kaasa maius. Autor: Karl-Joosep Raudkivi

“Tegemist oli väga toreda pereõhtuga, kus ka nutihullud perekonnad said oma oskused ja teadmised proovile panna," tõdes üks osalenud perekond. Perekondi oli nii Pärnu linna ja maakonna põhikoolidest kui ka gümnaasiumitest. Korraldajad tänavad osalenud perekondasid ja koole, kes aitasid info osalejateni viia. 

Nutikiitus osalenud peredele. Autor: Mart Kimmel

 “Nutimunade üritus oli väga südamlik, lõbus ja nutikas pereõhtu, kus tuli ragistada nutiajusid," tõdesid Pärnu Rääma Põhikooli õpilastest korraldajad ja programmi "Ettevõtlik kool" koordinaator Rääma koolis Mart Kimmel. 

Tekst: Mart Kimmel

Samal teemal:

• Pärnu Rääma Põhikooli 1. koht Euroopas matemaatikavõistlusel
• Noored statistikud Pärnu Rääma Põhikoolist tegid vabariigis tugeva tulemuse

Nii uut saadet kui kõiki eelnevaid saateid (kokku juba rohkem kui 40) saab kuulata YouTube´is https://goo.gl/7LMKJT, SoundCloudis https://soundcloud.com/opimekoos, Instagrammis https://www.instagram.com/opimekoos ja Facebookis https://www.facebook.com/opimekoos.

Podcastid leiab siit: https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/  

Saadete autorid on Tartu klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi. Nad alustasid podcastide tegemist 2017. aasta kevadel, sest tundsid puudust haridusteemadesse süvenevast raadiosaatest. Rohkem kui 40 saates on käsitletud laia teemaderingi nutitundidest tulumaksuseaduse muudatusteni, sotsiaalmeediast demokraatliku koolini. Praegu on neil käsil Tartu erakoolide tutvustamine. 

Samal teemal:

• Õpime koos: Tartu Rahvusvaheline Kool
• Õpime taas koos!

Kuu jooksul toimub üle Eesti ligi 200 sündmust, millega soovitakse tõsta pedagoogide, ametnike ja lapsevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise rikastavatest võimalustest.

Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Sinimäe, Kehra ja Valga lasteaedades ja koolides toimuvad sündmused varieeruvad koolitustest laste teatrietenduste, etlus- ja esseekonkurssideni. Süvenetakse LAK-õppe olemusse või tutvutakse selle erinevate viisidega. Enam kui pooled sündmustest on avalikud kõigile huvilistele. 

Täpsem info Innove kodulehelt. 

Samal teemal:

• Projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri"
• Uus eesti keele e-õppe kursus Keeletee aitab saavutada keeleoskust B1 tasemel

Kampaanias löövad kaasa neli Eesti õpetajat: Eerik Säre, Jaak-Albert Metsoja, Reesi Kuslap ja Leesi Peedumäe.Õpetaja

Kampaania sõnumite väljatöötamiseks viis Innove koostöös reklaamiagentuuriga Creatum läbi fookusintervjuud, mille tulemusena sündisid lood ja seigad elust enesest. „Eesmärk oli anda pedagoogidele vabadus ise enda sõnumit mõtestada ja formuleerida. Selle tulemusel sündisid personaalsed jutustused, mille keskmes on Eesti õpetaja mõtted ja ametis omandatud kogemused,“ selgitas õpetajaameti mainekujunduse peaspetsialist Silvia Uus.

„Õige pea on noortel ees gümnaasiumi lõpetamine ja õpetajaamet võiks tänu oma mitmekülgsusele kindlasti olla alternatiiv, mida edasiõppimiseks kaaluda,“ julgustas Uus. Ta lisas, et koostöös ülikoolide ja haridusvaldkonna partneritega on kampaania veebilehel välja toodud võimalused, millisel viisil õpetajaks saada. „Sealne informatsioon peaks andma hea ülevaate, kuidas huvi korral edasi toimetada.“

Kampaania sihtrühmaks on noored ning ametivahetust kaaluvad täiskasvanud. Kampaania läbiv sõnum on „Sinus elab talent. Too ta kooli!“, tunnuslause „Õpetajad loovad homse Eesti“. Tegevuste läbiviimisel kasutatakse värskelt loodud õpetajaameti visuaalset identiteeti, mis on ühtlasi kasutamiseks mõeldud ka kõikidele haridusasutustele.

Kampaania toimub 8. aprillist kuni 26. maini. Videoklipid ja teised kampaaniamaterjalid jõuavad inimesteni teles, raadios, online-meedias ja sotsiaalmeedias.

Kampaaniat veab Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Algatust toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: SA Innove koduleht

Maad lämmatav plast, kasvuhoonegaasid ja toidu raiskamine on vaid mõningad olulised keskkonnaprobleemid, millest tuleb kliimamuutuste lõikes rääkida.

Lähenevad Euroopa Parlamendi valimised ja maailmas aina populaarsust koguvad kliimastreigid ajendasid #seekordlähenvalima üleskutse vabatahtlikku Jan Robert Jansoni korraldama noorte keskkonnateemalist arutelu. 

Kas teadsid, et mererannalt leitud prügist enamiku moodustavad ühekordselt kasutatavad plastesemed? Mida saame meie teha, et peatada plasti ja kasvuhoonegaaside reostus? Kuidas mõjutavad meie valikud keskkonda? Üritusel kõnelevad keskkonnaaktivistid, kelle südameasjaks on kliima ning teadlik keskkonda säästev tarbijakäitumine.

Keskkonna-teemalisest arutelust võtavad osa:
Kirke Pärnapuu – YouthStrike4Climate Eesti esindaja;
Piret Väinsalu – Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert ja Eesti Rohelise Liikumise esindaja.

Arutelu juhib:
Jan Robert Janson - MTÜ Tegusad Noored, #seekordlähenvalima vabatahtlik.

Kuna üritus toimub Euroopa Parlamendi valimiste infokampaania raames, räägib #seekordlähenvalima kampaania vabatahtlik ja arutelu moderaator Jan ka sellest, miks on oluline valida Euroopa Parlamenti ning miks on ta otsustanud kaasa lüüa üleskutses #seekordlähenvalima.

Üritus on tasuta, vajalik on eelnev registreerimine.

Allikas: Rahvusraamatukogu info