Tartu Rahvusvahelises Koolis lähenetakse igale õppurile individuaalselt, õppetöö toimub inglise keeles ning selles rakendatakse rahvusvahelist IB-õppekava. 

Kooli kõrval tegutseb ka lasteaed ja eelkool.

Kuula taskuhäälingut "Õpime koos"!

SoundCloud https://bit.ly/2uteHkV

YouTube https://bit.ly/2upN8sC

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos

Facebook https://www.facebook.com/opimekoos

Samal teemal:

• Õpime taas koos!
• Uus saade sarjast "Õpime koos" tutvustab Tartu Katoliku Kooli

Artikli ja fotod saatis Koolielule Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse arendus- ja PR-juht Karén Sukiasyan

17.-22. märtsini osalesime esmakordselt kutsemeistrivõistlustel “Wellness & Zero Waste - Food & Beverage Contest Casargo” Itaalias, mida korraldas meie partner Casargo Teeninduskool. Kolmandat korda osalesime Ungaris rahvusvahelistel võistlustel, mis toimus 21.-23. märtsini Budapestis Gundel Karoly Teeninduskoolis. 2016. aastal toimunud Budapesti meistrivõistlused olid meie jaoks edukad, kus me saavutasime kolmanda koha.  

Võistlustulle Itaaliasse saatsime 4-liikmelise võistkonna kahest kutsekoolist: kokad Danila Gladkih ja Polina Koroljova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ning kaks teenindajat, Eleanora Kleine ja Indra Ottis Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Võime uhkusega öelda, et meie meeskonnas on parimad kokad ja teenindajad. See on suurepärane reklaam Eestile, me oleme väga tõsiseltvõetavad tegijad, lipp oli kõrgelt hoitud! Kokku osales Itaalia võistlusel 18 riiki ja pooled auhinnad kuuluvad meie võistkonnale:

- Best style and elegance team
- Best bar restaurant team
- Best kitchen team
- Team Trophy 2019

“Võistlus oli väga raske, õpilased olid tublid! Meie kui õpetajate töö oli oma õpilastele kaasa elada ja me saime neid ainult toetada. Võistlusel osalemisega saime palju uusi tutvusi. Itaalia kutsus meid tagasi ja samas tegi meile ka ettepaneku Läti esineda nende kokandusvõstlusel järgmisel aastal,” lisas IVKHK toitlustuserialde juht Ene Valgemäe.

Ungaris toimunud võistluse teema oli „Budapest - Euroopa  spordipealinn 2019”. Eestit esindasid kokad Taavi Zahharov ja Kerli Aun, pagar-kondiiter Jelizaveta Krasiy ja teenindajaks oli BVHSZC Gundel Karoly Teeninduskooli õpilane Greti Svab, mis tegi meie meeskonna rahvusvaheliseks. Budapestis saime kaks eripreemiat, nimelt kõige ilusam tort ja parim serveerimine, lisaks meie kondiiter Jelizaveta Krasiy saavutas 3. koha. Üldarvestuses oleme 4. kohal. 

„Meie õpilased Kerli Aun ja Taavi Zahharov osalesid 39. rahvusvahelisel noorte kokkade võistlusel ja saavutasid seal auväärt 4. koha. Võistlus oli pingeline ja professionaalne, võistkonnad olid kohale tulnud Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist ja mujalt, kõik väga tugevad. Meie õpilased olid väga tublid, muidugi oli hetki millega juhendaja ei olnud rahul aga see on täiesti normaalne võistlusolukorras. Kiidan meie tublisid õpilasi edukalt sooritatud võistluse eest. Päris tühjade kätega tagasi ka ei tuldud, meie kondiitriõpilane Jelizaveta Krasiy sai eriauhinna kõige ilusama tordi eest ja sai kokkuvõtteks ka kolmanda koha. Kokaõpilased said eriauhinna kõige ilusama serveerimise eest. Kokkuvõttes jäime võistlustega vägagi rahule, õpilased said hea rahvusvahelise võistluse kogemuse ja kogemuse kogu eluks,“ kommenteeris Jõhvi õppekoha toitlustusjuht Mihkel Luus.

9. korda Kuressaare Ametikoolis toimunud rahvusvahelisel kutsevõistlusel „Kokakunst Kuressaares“ saavutas noor kokk Evelin Kivatšitski koos Lauris Barakauskisega Riia Teeninduskoolist 2. koha. 

„Rahvusvahelistes võistlustes osalemine annab meile kogemusi, enesekindlust, õpilased saavad ennast ise hinnata. Oluline on keelepraktika ja koostöö, samuti kutsemeisterlikkuse tõstmine. Kindlasti on see ka maine küsimus, kuidas õpilased saavad hakkama erinevate kultuuride esindajatega. Õpilastel ja koolil tekivad uued kontaktid ja tutvused,“ lisas direktor Hannes Mets. 

Tahame tänada Budapesti Gundel Karoly Teeninduskooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilasi ja juhendajaid. Suur tänu meie Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilastele ja juhendajatele. Oleme uhked, et olete meiega!  

18. aprillil toimub töötuba "Chromebook ja Windows - mida ja miks koolile valida?"

Koolitusel saab ülevaate, millisetel juhtudel on mõistlik valida koolile Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ja millisel Chromebook. Koolitusel osalejad saavad tutvuda ja lahendada lihtsamaid ülesandeid Chromebookide tsentraalseks haldamiseks. Täpsem info ja registreerimine siin!

24. aprillil toimub töötuba "Tuleviku klassiruumi loomine". 

Koolituse sisu on tuleviku klassiruumi kontseptsiooni tutvustus ja erinevate õpitsoonide rakendamine klassiruumis, mis toetavad nüüdisaegset õpikäsitust.

29. aprillil toimub töötuba "Virtuaalreaalsus koolis".

Töötuba annab võimaluse osalejatel proovida erinevaid õppetöö rikastamise võimalusi virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamise abil, et saada ülevaade, milliseid vahendeid ning sisu on võimalik koolis kasutada.

15. mail toimub töötuba "Teaduslaborid - käed külge!"

Töötuba võimaldab proovida õppetöö rikastamise võimalusi Globisens teaduslaborite abil, et saada ülevaade vahendite kasutamisest loodusainete valdkonna tundides ja luua õpilasele lisavõimalusi uurimuslikuks õppeks. Täpsem info ja registreerimine siin!

Foto: Unsplash, STEMshare NSW 

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Koolidesse tehno-restart!

Lisaks pääses järgmisesse vooru kolm rahvahääletusel enim hääli kogunud projekti.

„Lähtusime valiku tegemisel, et idee oleks teostatav, innovaatiline ja ressursse säästev,“ selgitab KIKi analüüsijuht ja hindamiskomisjoni liige Tanel Liiv. „Soovisime, et edasipääsenute hulgas oleks võimalikult eriilmelised ning mitmeid sihtgruppe kaasavad ideed.“

Hindamiskomisjoni kuulusid KIKi projektikoordinaator Krisli Kõrgesaar, analüüsijuht Tanel Liiv ja kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar. Samuti Keskkonnaministeeriumist peaspetsialistid Kadri Koemets, Liisa Mihkla, Janika Laht ja Hendrik Hundt.

Negavati konkursi 16 parimat:

·         Akvalab – automatiseeritud akvapoonika (vesiaianduse ja akvakultuuri kombinatsioon), mis võimaldab kõikides tingimustes aastaringselt toitu kasvatada.  

·         EmptyFy – prügikonteineritele paigaldatav andur, mis annab jäätmekäitlusettevõtetele teada, kui nende halduses olevad prügikonteinerid vajavad tühjendamist.

·         E-tšekk igapäevaostudeks – lahendus, mis võimaldab tšekke nii füüsiliselt printida kui ka virtuaalselt mobiilirakendusse või e-postile saata.

·         InWay – riist- ja tarkvara asünkroonmootori laagri jälgimiseks, kus sensor teeb energiatarbimise efektiivsemaks ning annab tarbijatele võimaluse saada selgem arusaam laagrite elust. 

·         Isetegemise kultuur massidesse – videoseeria erinevate riide- ja tarbeesemete ning tekstiilide uuskasutamise ideedest ja nutikatest nippidest. 

·         Minu panus maailma – lauamäng, mis harib tarbimise ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi teemal.

·         Motovool – laadimisliides elektriautodele ja pistikhübriididele, mida on võimalik kasutada kortermajade juures. 

·         Mähkmelaenutus – riidest mähkmete laenutus ning konsultatsioonid. 

·         Pakendifoor – kolme erineva värviga (roheline, kollane, punane) märgistatud pakendid lähtudes nende lagunemisajast looduses ja taaskasutuse osakaalust.  

·         Paranduskelder – mitmeid töökodasid hõlmav keldrikorrus, kus saab oma tarbeesemeid parandada, õppida kasutama kõiksugu tööriistu või pakkuda teenust teistele.  

·         Pillirookõrs – tehnoloogia, mis võimaldab pilliroogu modifitseerida nii, et see on vormitav erinevate mõõtmete ja kujuga toodeteks. Materjalil on naturaalne tugevus, veepidavus, värvus ja biolagunevus. 

·         Recyclist – veebiplatvorm andmebaasiga, mis toob kokku ettevõtted, kellel tekib tootmise käigus ülejääke ja teiselt poolt tegijad, kes saavad seda ära kasutada enda toodete tegemisel.

·         Rehvitoolid – koos koolinoortega meisterdatud vanadest rehvidest toolid, mida saab kasutada nii kooli siseruumides kui ka välialadel istumiseks. Rehvide kogumisse kaasatakse õpilaste vanemad, mis omakorda aitab edendada kogukondlikku koostööd.

·         Sortraaro  –  komplekteeritud jäätmesorteerimise kastid, mis asendavad õppe-, teadus- ja kontoriruumides nn tavalisi prügikaste. 

·         SportViisk – vanadest autorehvidest tehtud minimalistlikud ja mugavad spordi- ning vabaajajalatsid. 

·         Taimsetel valkudel põhinevad tooted  – Eestis kasvatatud sojast, kikerhernestest, läätsedest ja kaerast erinevad tooted, näiteks kikerherne-, läätse- ja sojakotletid, rebitud kaer, sojapiim jms.  

Kõiki 16 edasipääsenut meeskonda ootab 6.-7. aprillil Paunküla Heaolukeskuses ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed reaalsemaks vormitakse. Seejärel on kõikidel meeskondadel aega veel pea kaks nädalat oma projektide kallal töötada.

17.-18. aprillil astuvad kõik 16 meeskonda konkursi žürii ette, kus saavad võimaluse oma ideed kaitsta. Võsitluse järgmisesse etappi pääsevad kuni kümme meeskonda, kes saavad võimaluse oma ideed testima asuda ja erinevate koolituste käigus uusi teadmisi. 28. mail toimub Tartus Erinevate Tubade Klubis Negavati superfinaal, kus meeskonnad peavad žüriile oma projektide edasiarengutest rääkima. Selle tulemusena selguvadki Negavati kuuenda hooaja parimad. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks. 

Negavati konkursile laekus sel hooajal 18-30-aastastelt noortelt rekordiliselt 77 keskkonnasäästlikku ideed. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Konkursi partnerid on Rimi Eesti Food, Eesti Pandipakend, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Uuskasutuskeskus.

Allikas: KIKi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Negavatile laekus rekordarv ideid

25. kuni 28. aprillini toimuv Enginaator pole mitte tavaline insenerivõistlus, vaid elamus selle parimas võtmes. Osalema on oodatud kõik gümnasistid, tudengid ning kutsehariduskeskuste õpilased, kelle ülesandeks on panna kokku üks lahe neljapealine tiim, broneerida oma aprillikuu viimased päevad ning olla valmis seikluseks. 

Valdkondi on võistlusel mitu: robootika, elektroonika, loodusteadused, ehitus ning infotehnoloogia. Iga ala eelvooru ülesande panevad kokku valdkonnapõhised Eestis tegutsevad ettevõtted, õppejõud ning Enginaatori ülesannete tiim. Finaalvõistlus on seda põnevam, kuna eelvooru parimad saavad mõõtu võtta kõiki valdkondi ühendavas probleemipüstituse lahendamises. Viimane katsumus kestab kokku lausa 24 tundi ning paneb proovile võistlejate loovuse, meelekindluse ja koostöövõime, pakkudes samas ka üllatusi, puhkepause ning huvitavaid  vahetegevusi. 

Rohkem infot ja võistlusele registreerumine Enginaatori kodulehel!

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Tulevased biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused
• Noored ehitasid Eesti 100. sünnipäevaks 100 ahelreaktsioonimasinat

Võistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama statistika õpetamisel uusi materjale.

Eriti edukalt läks võistlusel Pärnu Rääma Põhikooli võistkonna Nutiajud õpilastel Karel Allikul, Joonas Leemetil ja Magnar Liieril,kes said  vabariiklikus voorus nooremas vanuserühmas 100 võistkonna konkurentsis 4. koha. Neid juhendasid Pärnu Rääma Põhikooli matemaatikaõpetaja Kersti Randväli ja haridustehnoloog Mart Kimmel. 

“Eelvooru ülesanded ja vabariikliku vooru ülesanded olid parajad pähklid,” tõdesid noored. 
Eelvoorus tuli noortel vastata valikvastustega küsimustele nii Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide kohta. Vabariiklikus voorus tuli etteantud andmete põhjal koostada statistikakogumik esitluse kujul. 

“Saime palju kogemusi, kuidas andmeid lugeda ning mõistsime, et meeskonnas on sellist võistlustööd kõige parem teha - üks oskab näha trikiga küsimusi, teine oskab tehniliselt leida sobivad diagrammid andmete väljendamiseks, kolmas oskab kirja panna jutu, millest igaüks lugedes aru saab,” olid noored ühel nõul. 

Loo autor on Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Samal teemal:

• Esimene doominoturniir Pärnu Rääma Põhikoolis
• Nutikabe Pärnu Rääma Põhikoolis

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul said rahastuse eelkõige need projektid, kus oli selgelt kavandatud muudatus projekti tegevuste toel uuendada kooli ettevõtlusõpet ning innustada õpilasi ettevõtlikumaks. „Ettevõtlusõppe järgmine taotlusvoor on kavas 2019. aasta sügisel. Julgustame taotlejaid, kelle projektid praegu positiivset otsust ei saanud, oma projektide kohta saadud tagasiside põhjal taotlusi täiendama ning järgmises voorus uuesti esitama. Taotluse ettevalmistamisel soovitame Innove elukestva õppe keskusest lisainfot küsida, soovi korral on võimalik tulla ka nõustamisele,“ selgitab Parve.

Ettevõtlusõppe taotlusvooru eesmärgiks on koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö tõhustamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmisel ning ettevõtliku õppe põhimõtete juurutamine ning õppurite ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamine. Toetatavate projektide raames kaasatakse erinevaid kooliväliseid partnereid ettevõtlusõppe läbiviimisesse ning planeeritakse ettevõtlusõpet praktilisemaks muutvaid tegevusi. Näiteks luuakse koos õpilastega audiovisuaalseid õppematerjale, korraldatakse ühistegevusi ettevõtjate, õpilaste ja lastevanematega, juhendatakse õpilasi teistele õpilastele ettevõtlusmänge või meistriklasse läbi viima jpm.

Toetust saanud projektide nimekirja leiab Innove kodulehelt.

Ettevõtlusõppe kolmas taotlusvoor oli avatud 24. septembrist kuni 23. novembrini 2018. Taotlusvooru viis läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade

Kevadperioodil jõuab eetrisse kümme saadet, millest üheksa filmitakse  kutsekoolides üle Eesti ning viimane saade jõuab vaatajateni 3.–4. mail toimuval oskuste festivalilt “Noor meister 2019”.

Tiir tehakse peale tervele Eestile. Lähemalt saame tuttavaks üheksa võistluserialaga, milles panevad end proovile kutsekoolide parimad noored meistrid. Võistlust hindavad oma ala eksperdid. Iga saade pakub pilguheitu ka teistesse kutsekoolidesse. Näeme oskusi, võistlusjanu, rõõmu, õnnestumisi, läbikukkumisi. Pinge on õhus ja aeg näitab, kes murdub ning kes jõuab võiduka lõpuni.

Innove haridusuuenduste juhi Tanel Oppi sõnul on kutseharidus kiire ja paindlik võimalus omandada praktilised kutsealased oskused. “2019. aastal uuendame võistluste formaati. Traditsiooniliste võistluste kõrval soovime jõuda televisioonis atraktiivse võistlussaatega nii noorteni kui nende vanemateni ja näidata tublisid noori ja kaasaegseid koole kogu Eestile.”

Võistlused annavad võimaluse noortel meistritel end proovile panna ja oma oskusi võrrelda. Kutsevõistluste võitjatel on võimalus saada Euroopa kutsemeistrivõistluste EuroSkills 2020 koondisesse. Kaalul on palju ja konkurents on tugev - see on uus ja pingeline võistlussaade "Noor meister"! 

Saade on Sihtasutus Innove tellimus ja rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Allikas: SA Innove pressiteade

Aruandest nähtub, et kuigi Eesti kõrgkoolides õppivad välisüliõpilased soovivad leida endale rakendust siinsel tööturul, jääb neist paljude potentsiaal Eesti ühiskonna jaoks kasutamata.

EKKA juhataja Heli Mattisen märkis, et nagu ka Eesti üliõpilaste seas, on välisüliõpilaste hulgas erineva motivatsiooni ja võimekusega õppijaid.

„Targa riigina peaksime püüdma parimaid välisüliõpilasi Eestiga siduda, pakkudes siin eneseteostusvõimalusi või nähes neid Eesti kultuuri ja hariduse saadikutena laias maailmas. Sellest sündiv kasu kataks mitmekordselt nende õpetamise kulud,“ ütles Mattisen.

„Ometi selgub Eesti kõrgkoolide eneseanalüüsidest ja intervjuudest, et üldiselt ei tunnetata rahvusvaheliste õppekavadega seoses vajadust koolitada tööjõudu Eesti tööturule. Ehk just seetõttu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud välisüliõpilaste eesti keele oskuse arendamisele, mis omakorda takistab praktika- ja hiljem töökoha leidmist,“ lisas ta.

Uuringu tulemustest selgub, et välisüliõpilased on Eestis õppimisega üldiselt rahul. Nende väljalangevus on oluliselt madalam kui kohalikel tudengitel ning osalus rahvusvahelises õpirändes kõrgem.

Nii Eesti õppejõud kui ka üliõpilased kinnitasid intervjuudel, et mitmekultuuriline õppekeskkond on nende hinnangul oluliselt parandanud arutelude taset ja õppe kvaliteeti. Välisüliõpilaste probleemid on seotud pigem kõrgkoolivälise keskkonnaga: puudulik ingliskeelne esmatasandi arstiabi, majutusvõimaluste kesisus, aga ka vähesed võimalused sideme loomiseks siinse kogukonnaga.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on nende kõrgkooli peamine eesmärk ingliskeelse õppe pakkumisel ja välistudengite siia toomisel olnud rahvusvahelise kvaliteetse õpikeskkonna loomine.

„Meil on hea meel tõdeda, et see on õnnestunud. Võtame välistudengeid konkursiga ja loome nii ka erialadel, kus Eesti õppijaid on vähe, tugeva akadeemilise kogukonna,“ tutvustas ta.

„Rääkides tööturust, siis meil on mitmed õppekavad, kus juba täna jäävad rohkem kui pooled välistudengid Eestisse tööle. Samas, kõigil õppekavadel pole mõistlik seda eesmärgiks seada. Mitteakadeemilise eluga seotud tugi on tõesti tähtis, oleme ühiselt Tartu linnaga siin juba tööd alustanud. Kindlasti on vajalik, et ka riik seda tegevust toetaks,“ möönis Valk.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Enn Listra tõdes, et strateegilise hinnangu sellele, kuivõrd oluline on inglise keel kõrghariduses, annavad edetabelid.

„Näiteks Läti kõrgkoolid neist peaaegu puuduvad. Mõistetavatel põhjustel on just seal võõrkeeli kõige ebasobivamaks peetud. Kasu ingliskeelsest õppest ei ole aga ainult kaudne. Välisriikidest pärinevate ja meie oma tudengite koosõppimine on kodumaise kõrghariduse tõenäoliselt üks olulisemaid panuseid meie majanduse pikaajalisse arengusse – tudengid saavad rahvusvahelise koostöö kogemuse ilma Eestist lahkumata,“ ütles Listra.
  
„Tasulise õppe kaudu toimuvast haridusekspordist tulenevale tulule lisaks peame tegema kõik, et osa neist, aga veel enam tasuta õppijaist, jääksid edendama Eesti majandust,“ lisas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja õppeasutustega koostöös läbi viidud uuring „Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides” uuris ingliskeelsete õppekavade avamise motiive ja vastuvõtutingimusi, õppetasusid ning õppimist ja õpetamist puudutavaid teemasid. Lisaks vaadeldi välisüliõpilaste töö- ja praktikavõimalusi ning tugisüsteeme. Olukorra kaardistamise ja probleemkohtadele tähelepanu juhtimise kõrval loetletakse uuringus üles ka terve rida kõrgkoolide poolt juba rakendatavaid ning järgimist väärivaid algatusi.

Hindamises osalemine oli kõrgkoolidele vabatahtlik. Kokku võttis osa kuus kõrgkooli: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

 Uuringutulemused on leitavad siit:
 - Aruande terviktekst
 - Aruande lühikokkuvõte

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Ettevõtlusõppe populaarsus koolis on iga aastaga kasvanud ning selle arendamisele pööravad aina rohkem tähelepanu nii koolimeeskond kui õppijad ise. Gümnaasiumi direktor Merike Kaste ning majandus- ja ettevõtlusõpetaja Urmas Persidski selgitavad, milles seisneb trendi saladus. 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida paljude valikainete moodulite vahel. Nende hulgas on eraldi majandusmoodul ning ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul. 

Majandusmoodul koosneb kuuest kursusest:
10. klassis - kaks kursust majandus- ja ettevõtlusõpet
11. klassis - kaks õpilasfirma kursust, mille käigus õpilased loovad reaalselt õpilasfirma
12. klassis - isikliku rahanduse ja rahvusvahelise majanduse kursus

Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul pakub järgmisi kursusi: 

Läbi terve gümnaasiumi - "Ettevõtjad ja ettevõtlus", mille käigus külastavad tunde erinevad ettevõtjad ja teised edukad ning tuntud inimesed. 12. klassis lisandub kokkuvõttev seminaride osa.

10. klassis - "Projektikirjutamise ABC"
11. klassis – kaks kursust: "Kogukonnapraktika", "Enesemüümise kunst"
12. klassis – kaks kursust: "Kuidas saada rikkaks", "Ärieetika"
Lisaks toetab ettevõtlusõpet inglise keele moodulis pakutav Inglise ärikeel.

Nii majandusmoodul kui ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul on osutunud õpilaste seas ääretult populaarseks. Grupid on alati täitunud, mõnel aastal on avatud koguni kaks gruppi ning grupis on rohkem kui 24 õpilast. 
Noored korraldavad ise õppimist huvitavaks 

Rääkides ettevõtlusõppega seotud projektidest, toob Urmas Persidski esile kooli hea traditsioonina erinevate külalisõpetajate kutsumise koolitundidesse, sageli on nendeks ettevõtjad, kultuuriinimesed, poliitikud või muul alal edu saavutanud inimesed. „Kasutame nii „Tagasi kooli“ programmi kui isiklikke kontakte. Samuti on saanud tavapäraseks, et õpilased ise kutsuvad enda jaoks olulisi ettevõtlikke inimesi esinema,“ räägib Persidski. „Selleks ei ole eraldi tunniressurssi, oleme võimalikult paindlikud kõigi esinejatega arvestades. Edukaks on osutunud ka meie õpilasfirmad. Kooli nelja ja poole tegutsemisaasta jooksul on meie õpilasfirmad kolmel korral jõudnud võistluse „Eesti parim õpilasfirma“ finalistide hulka. 2017. aasta "Edu ja tegu" tunnustuse aasta ettevõtlik õppur pälvis meie gümnasist Marten Soeson.“

Sellel õppeaastal käivitati projekt, kus majandusmooduli õpilased läbivad ettevõtlusalase praktika Marjamaa talus. „Loodame, et sellest kujuneb pikaajaline koostöö ja traditsioon,“ nendib Persidski. 

Direktor Merike Kaste lisab, et ettevõtlikkust toetab ka kooli uurimis- ja praktiliste tööde süsteem. „Paljud õpilased korraldavad praktilise tööna ürituse koolis. Nii näiteks toimus meil saade  „Su nägu kõlab tuttavalt“ koos filmimise ja ülekandega, Petersoni etenduste ja filmide festival, Petersoni stendide loomine, koolisisesed võistlused ja muudki. Ettevõtlikkusele aitavad kaasa õppekäigud, kus õpilased näevad ja kogevad igapäevast töö- ja majanduselu. Näiteks Viru kaevanduse, ETV ning BBC, USA sõjalaeva külastamine,“ toob Kaste näiteid kooli silmaringi avardavast ja noortele kogemusi pakkuvast igapäevaõppest. 

Praktiliste oskuste arendamise vajadus suurendab ettevõtlusõppe mahtu 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium osales ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" raames väljatöötatud gümnaasiumi valikkursuse „Ettevõtlusõpetus“ piloteerimises 2017.-2018. õppeaastal. Valikkursust „Ettevõtlusõpetus” piloteeriti 10. klassiga. Kursus jagunes enam-vähem võrdselt nelja õppeteema vahel  – ettevõtluskeskkond, ettevõtte alustamine, turg ja turundus ning finantsid. Kursuse soovituslik pikkus oli 35 tundi. Kursusega kaasnes ka nn „tööriistakast” ehk metoodilised võtted ja soovitused erinevate teemade läbimiseks. „Üsna pea sai selgeks, meie soovime ettevõtlusõpetust oma gümnaasiumis pakkuda veelgi põhjalikumalt kui 35 tundi. Lisaks etteantud teemadele vajame veel aega  auditooriumiväliste tundide läbiviimiseks nagu näiteks ettevõtete külastamine, turu-uuringute läbiviimine, intervjuud ettevõtjatega, kodukoha ettevõtete kaardistamine ja muud tegevused. Kuna meie koolis oli võimalik ettevõtlusõppe mahu suurendamine, siis jagasin teemad kahe kursuse peale, kokku 70 tundi. Lisaks on meie õpilastel võimalik kinnistada oma 10. klassis saadud teoreetilisi teadmisi praktilise õpilasfirma loomisega 11. klassis,“ tutvustas Persidski põhjalikku ettevõtlusõpetuse ainekava rakendamise süsteemi. Ainekava saabki iga kool kohaldada  sobivalt.

Seega soovib Urmas oma õpilastega käsitleda eelpoolnimetatud neljale teemale lisaks veel viiendana ettevõtte alustamist ja juhtimist. „Olen sageli õpilasfirmade juhendamisel täheldanud, et firma suudetakse asutada üsna lihtsalt, kuid kõige suurem probleem tekib meeskonnatöö ja juhtimisega. Seal paljud õpilasfirmad ka ebaõnnestuvad. Juhtimisprobleeme on ka õpilasfirmade liikmed ise kõige suurema probleemkohana välja toonud - ei osata eesmärke püstitada ja saavutada, puudub aja- ja iseenda juhtimise oskus, rääkimata organisatsiooni juhtimisest ja otsuste langetamise oskusest. Seetõttu soovime ettevõtte juhtimise all käsitleda alateemasid nagu organisatsiooni juhtimine, strateegiline juhtimine, missioon, visioon, eesmärkide püstitamine ja saavutamine,“ räägib ta kooli ettevõtlusõppe tulevikuplaanidest. 

Piloteerimise kogemust hindab Urmas Persidski positiivselt ning jagab majandus- ja ettevõtlusõpetajana oma heameelt, et programm "Edu ja Tegu" sai teoks. „Suur abi oli metoodilistest soovitustest, sest õpetajad on ammu oodanud metoodilisi abivahendeid tundide läbiviimiseks. Isiklikult tundsin suurt huvi täiendkoolituste vastu, mida pakkusid Tallinna ja Tartu Ülikool ning Innove. Sain koolitustelt tänuväärset teadmiste- ja metoodikaalast täiendust, et oma ainetunde atraktiivsemaks muuta.  Loodan, et suutsin ja suudan ka edaspidi tänu sellele oma tunde õpilaste jaoks muuta huvitavamaks ja mitmekesisemaks,“ räägib Persidski.  

Konkurentsivõime tagavad praktiline haridus ja kogukonna kaasatus 

Mõeldes üldiselt hariduse suundadele, et toetada paremini noorte konkurentsivõimet nii tööturul kui elus, peab Persidski oluliseks õppe praktilisemaks muutumist.  

„Rohkem peab olema koostööd ettevõtjatega, ettevõtete külastamist ja reaalset praktikat ettevõtetes,“ nendib ta. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis külastavad tunde ettevõtjad, lisaks on õppega seotud koostööprojekt Marjamaa taluga. Õpilasfirma, mis annab väga palju praktilist tootearenduse, turunduse, müügitöö, raamatupidamise ja meeskonnatöö kogemust, on muutumas üha populaarsemaks. Ettevalmistus tööeluks on ka inglise ärikeele tunnid ettevõtetes ning ettevõtlusmooduli õpilased on igal aastal külastanud ka Sparki ja Ettevõtlusküla programme. Ettevõtlikkuse arendamine läbib gümnaasiumis kogu õppekava ja on kindlalt  üks prioriteetidest. Koolil on aktiivne õpilasesindus, õpilased ise korraldavad koolisiseseid üritusi, suhtlevad võimalike sponsoritega. Plaanis on jätkata oma moodulitega ja teha veelgi tihedamat koostööd ettevõtjatega ning muuta ettevõtlusõpet praktilisemaks. „Usume, et see kõik arendab noori tuleviku päristööeluga kohanemisel,“ on Persidski optimistlik. 

Hea õpetaja ja koolijuht! 

Tutvu ettevõtlusõppe rakendamise ning ettevõtlikkuspädevuse arendamise tugimaterjalidega nii põhikoolile, gümnaasiumile kui ka teistele haridustasemetele -ja liikidele www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika. 

Lisaks – hangi ideid, kuidas kaasata ettevõtjaid õppesse - Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik 

Tundides kasutamiseks on tehtud inspireerivad ja häid soovitusi jagavad videointervjuud ettevõtjatega 

Tekst ja fotod ettevõtlusprogrammilt "Edu ja tegu"​