Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal ja siis alustasid õppekaval õpinguid ka esimesed magistrikraadi poole pürgijad. 

Mis on ühisõppekava?

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob eneses insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Ühisõppekava õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. „Ainepunkite osas on jaotus TTÜ 60/TÜ 40%. Tehnikaülikool on koordineeriv ülikool. Loengud toimuvad põhiliselt Tallinnas,  osaliselt ka Tartus, laboritööde sooritamiseks tuleb Tartusse sõita,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi ja neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, teisel kohal on meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevad firmad, aga ka erinevad arendusettevõtted. 

Kuidas õppekavaga edasi minna?

Neli aastat  õppekava toimimist oli paras aeg, et õppekava uuesti üle vaadata ning tööandjatelt uurida, missuguste oskustega töötajaid nad vajavad. Projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust 2017. aastal toetust 8 116 eurot ja õppekava analüüs võis alata. Lühidalt öeldes tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas sellel õppekaval õppivate tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna.

„Seoses tehnoloogiliste arengutega ühiskonnas areneb ka meditsiinitehnoloogia. Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed; meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt; patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Täiendavad IKT-kompetentsid on vajalikud, aga õpe jääb eestikeelseks

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Ka nemad leidsid, et me vajame täiendavaid IKT-valdkonna kompetentse oma õppekavasse, iseasi, mis ainetes need peaksid olema ja mis keeles neid loetakse. Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Tervishoiuspetsiifilised IT-oskused

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Samuti tuli välja, et ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Konkreetsetest õppekava muudatusest võib välja tuua näiteks uute valikainete lisamist: „Elektroonika“, „Projektijuhtimine“, „Sissejuhatus meditsiinistatistikasse“. Uus õppekava versioon kinnitati tehnikaülikooli nõukogu otsusega 23.01.2018 ja on praegu kinnitamisel Haridus- ja Teadusministeeriumis. 

Ivo Fridolin julgustas kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Meile oli see esimene kogemus rahastust taotleda. Protseduur ei olnud raske. See oli üks kõige väiksema bürokraatliku poolega taotlusvõimalusi, millega olen kokku puutunud.“  

Uued toetustesaajad selguvad märtsis

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal oli taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unspalsh, Rawpixel

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte