Euroopa spordinädal

42 riiki, 23 000 sündmust, üle 13 miljonit inimest! Need kõik on Euroopa spordinädala osalejad. Spordinädala, mis innustab inimesi rohkem liikuma ja edendab tervisliku eluviisi. Meie lasteaed on samuti juba viimased seitse aastat Euroopa spordinädalast osa võtnud.

Lasteaias olid igaks päevaks planeeritud haaravad ja harivad tegevused, mida lapsed põnevusega ootasid. Matk Äkkeküla terviseradadel, hoki, sügiskross, ekskursioon Narova jõe äärde, vestlused, viktoriinid ja joonistus- ja käsitöötegevused tervisliku toitumise teemal. 

Osa võtsid ka lasteaia töötajad, kes vabal ajal läbisid 7. km pikkuse kepikõnni matka pikki mereäärt ning said positiivseid emotsioone ujumistreeningutel „Vesi ravib ja ergutab“.

Täname Euroopa spordinädalat rõõmu, kingituste ja hea tuju eest!

Artikli koostasid tervise edendamise töörühma esindajad:
N. Lobõševa ja E. Borovkova

Luuletaja Ott Arder on endalt küsinud, mis on kõige ilusam asi, ja leidnud, et see on pesa: “Olgu ilusaim asi siis pesa, ja see, et on ema ja isa.”

Pesasoojuse turvalisust ja arengutuge võivad pakkuda ka lasteaed ja kool, ehkki seal pole kohal ema ja isa.

Aastal 2004 algatas Eesti Lugemisühing Lugemispesa projekti. Sadade[MP1]  kaupa lasteaia- ja kooliõpetajaid koolitati nii eesti kui ka vene keeles, et neil oleks südikust ja teadmisi rajada oma asutustes lugemispesi ja seda ideed ka levitada.

Lugemispesa kui õpikeskkonna elemendi mõte on selles, et lugemis ja kirjutamisoskuse areng eeldab mitmekesist vaba ja loovat tegevust – ja seega keskkonda, mis pakub mitmekesist tegutsemisvõimalust: kõnearendusvahendid, lauamänge, jutuvestmist õhutavaid abilisi – käpik-, näpu- jm nukke, mudeleid, pildikaarte; kirjutusvahendeid ja materjale kirjutamismängude tarbeks jne, muidugi eri liiki ja eri laadi lugemisoskusele sobilikke raamatuid, ajakirju ja muid trükiseid.

Lasteaia lugemispesa sisaldab kindla peale lugemismänge, silbikaarte, tähestikku, tähetäringuid, jutukuubikuid,jututooli, laste huvidele vastavaid ajakirju – kalastamisest, sõidukitest, loodusest; flanellograafi, tahvlit-kriite, magnettahvlit ja –tähti, miks mitte ka vanast ajast alles hoitud kirjutusmasinat… Kõik sobib, mis kirjutamise ja lugemise põnevaks ja vaheldusrikkaks teeb.

Lugemispesa saab kasutada õpetaja suunamisel õppetegevustes, rühmatööks, lisategevuseks kiiremale või tugitegevuseks erilaadi ülesannet vajavale lapsele. Kindlasti on see aga mõnus koht laste endi algatuseks, vaba aja mänguks, sõpradega koos olemiseks ja ühiseks loometegevuseks.

Lugemispesa olulisemad tunnused on on raamatud ja muud trükised ning vahendid, mis on paigutatud nii, et lapsel on ülevaade, kust ta midagi leiab. Ta õpib asju hoidma oma kohtadel ja kasutama sihipäraselt. Raamatud on esitatud nii, et on hõlbus leida endale meelepärast ja hingelähedast. Istumiseks on mõnusaid pehmeid paiku – madalad toolid, tumbad, padjad, vaibad…

Tänavu tõdesime, et projekti algusest on nii palju mööda läinud, et on tekkinud palju uusi õpetajaid, kes ei ole oma koolituste käigus lugemispesa emotsionaalse ja didaktilise tähenduseni jõudnud, ja seega tuleb teema jällegi värvikalt esile tuua.

Suve lõpul kuulutasime välja lugemispesade konkursi. Saime hulgaliselt toredaid pilte ja kirjeldusi sellest, kuidas õpetajad koos lastega on lugemispesasid loonud ja mis tööd nad nende abil teevad. 

Meie tänavuse võistluse mõte pole koostada edetabelit, - tänukirja ja kingipaki said kõik kirjasaatjad, - vaid jagada tegijate kogemust.

Toome siinkohal mõne kirka näite. Peetri lasteaias on üle maja kujundatud esteetilised eriilmelised pesad. Kohtla-Järve Karukese lasteaias on mitu pesa, kus toimuvad erinevad sündmused, näitused, keelekümbluse tegevused, leidub raamatuid eri keeltes. Nagu Tõrva lasteaias Mürakarud on ehk ka paljudes teistes lasteaedades just lugemispesa see, kus toimub nii hommikuring kui ka erinevaid kõnearendustegevusi kogu päeva jooksul. Mõneski kohas, nagu Tallinna Virmalise lasteaias, on õpetajad hästi leidlikult kasutanud ära seni unaruses olnud ruumiosa, et luua lastele hubane pesapaik.

Padise lasteaia õpetajad räägivad oma pesast nii: … leidsime, et selleks et toetada lapse lugemishuvi, peaks ta eelkõige kuulma oma häälimist ja sõnade kokkuveerimist. Aga nii vaikset nurka ei suuda me kahes rühmaruumis kuidagi tagada.

Kuid ühel hetkel läks meil nö „lamp põlema“. Meie garderoobis on eraldi niššinurk, kus seisavad meie õppevahendite kapid ning nende kõrval veel 5 lasteriiete kappi. Läks vaja natukene ümberkorraldamist ja meie mõte hakkaski ilmet võtma.

Meie lugemispesa on täpselt 3 päeva vana, kuid sellele vaatamata juba väga hästi omaks võetud.  Vahepeal varjusurmas olnud raamatute vaatamine on uue hoo sisse saanud. Lugemispesas on lausa järjekord, kuna tegime kokkuleppe, et üle kolme lapse korraga lugemispesas ei ole. Ja meilegi üllatusena suudavad lapsed omavahel jagada, kes pesast ära tuleb, et uus laps saaks sinna minna.

Karukese lasteaia õpetajad on põhjendanud, miks nad lugemispesa rajasid: märkasime, et lapsed ei oska keskenduda. Nad käituvad raamatutega halvasti – sodivad pilte, voldivad lehenurki, rebivad lehti. Lugemispesa sisseseadmine tõstab raamatud aukohale. Lugemispesa arendusse on kaasatud lapsevanemad: seal on näitus lapsevanemate lemmikraamatutest, lapsevanemad on oma kirjutatud juttudest kogumiku teinud kui ka õmmelnud lastele nukke.

Peale selle, et pesa valmis tehakse, on vaja seda ka nii-öelda elus hoida, osiseid värskendada ja late uudishimule toitu anda.

Padise Õnnetriinude õpetajad Evelyn, Jaanika ja Hille soovitavad selleks

·         olla ise aktiivseks osapooleks, kes lapsi sinna lugema ja raamatuid vaatama kutsub

·         vahetada tihti seal olevaid raamatuid

·         teha teemanädalatega seotud lugemislehti

·         lubada lastel kodust kaasa võtta omi raamatuid, mida nad saavad seal teistele tutvustada

·         vaadata raamatuid koos lastega ja lugeda neid neile ette

·         tutvustada lastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid

·         korraldada lemmikraamatu valimise konkurss

Kopli lasteaia Tuultepesa õpetajad Kerli, Silja ja Aire rõhutavad, et lugemispesa arendust saab toredasti teha just lastega koostöös. Lapsed said ülesandeks joonistada olemasolevat lugemispesa ja lisada sellele huvitavaid tegevusvõimalusi: laste soovid, mõtted ja unistused. Neid arutati lastega koos ja otsustati, mida saavad lapsed ise teha, milleks on vaja kaasata lapsevanemaid ja milleks hoopiski veel remondimeest. Selgus, et pesasse oli vaja taime, rahuliku mängu lauda, lampe, valgusvanikut, aabitsatega riiulit.

Väga armas, kui ka koolis leitakse võimalusi lugemispesa sisseadmiseks. Kastist välja mõtlemise võimalusi on siin piiramatult: Võsul on pesa ehitatud kappi, Elva õpetaja Anne on klassi lasknud tuua nii palju patju, et lapsed võivad endale klassi mitugi pesa ehitada. Koristamise ajaks pannakse padjad panipaika. Laste loovtööd, posterid, soovitusnimestikud – kõik see teeb lugemispesa omaseks kohaks.

Täname kõiki õpetajaid, kes oma kogemusi jagasid ja jagame neid omakorda edasi Nordplus Horizontal, Briti Nõukogu P2P ja Tallinna Linnavalitsuse Kodurahu projekti toel.

Loomisel on Lugemispesade pildipank ja metoodikavideod ning interaktiivne kaart, kuhu tehtud Lugemispesi registreerida saab. Jälgige Lugemisühingu kodulehekülge ja Lugemispesa FB lehte.

Niisamuti on valmimas mitmekeelne kogumik, mis lugemispesade tarkust vahendab,

Uuel aastal käivitame taas lugemispesa koolitused.

Mõtteid ja plaane Lugemispesade liikumise laienemiseks Eestis ja kaugemalegi on veel palju. Kes on huvitatud kaasa lööma koolitustel ja projektides võivad juba praegu endast märku anda, projektijuht Meeli Pandis on koostööle avatud – meeli.pandis@gmail.com

Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Konkursi eesmärk on teadvustada sõna MATIK sisu. Konkursile ootame laste tehtud animatsioone, kus väljenduvad MATIK oskused või video õpiloost, kus on näha, kuidas õppetegevuses rakendatakse MATIK oskuseid. Konkurss kestab 10.11-10.12 2020.

MATIK tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk  matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukat ühendamist.

Vaata lähemalt ja registreeru! 

Allikas. korraldajate info

Samal teemal:

• Haridusedendajad kutsuvad otsima sõnale STEAM eestikeelset vastet

Esmalt tutvustab Tiina Mägi, kuidas 1975. aastal tekkis ja järgneval kümnendil kiirelt kasvas noorte Kodulinna liikumine, kuidas sajapealised noortekarjad tormasid pühapäeviti ühest vanalinna otsast teise labidad ja rehad käes, tegid ajaloolistel ehitistel jõukohaseid korrastustöid ning kuulasid ajaloolaste vesteid.

Elle Lepik räägib Pärandivaderite algatusest, mis kutsub tänapäeva kooliõpilasi üles kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks olema. Kodulinna liikumise eeskujul korrastavad ja hooldavad kooliõpilased talgute korras erinevaid pärandipaiku üle kogu Eesti. Lisaks tutvustame sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja kuulutatud vanade akende inventeerimise talguid „Mida aken peegeldab?“. 

Riin Alatalu on ise Kodulinna liikumise kasvandik ning Pärandivaderite algatuse üks eestvedajatest. Riin Alatalu räägib Kodulinna mõjust oma maailmavaate kujunemisele ja sarnastest liikumistest Eestis ja maailmas.

Õpilaste aktiivsest kaasamisest kultuuripärandi objektidel tutvustame teile 23. novembril 2020 infotunnis „Käed-külge õpime kultuuripärandit tundma!“ Kodulinna Majas (Gümnaasiumi 3, Tallinn). Registreerimine ei ole vajalik, olete oodatud!

KAVA:

17:00-17:15 Tiina Mägi, Kodulinna maja – Noorte Kodulinna liikumine 1970.-1980. aastatel

17:15-17:30 Elle Lepik, MTÜ Estlander – Pärandivaderite projekt ja kontaktivabad talgud „Mida aken peegeldab?“

17.30-17:45 Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia – Muinsuskaitse laste ja noortega

17:45-17:55 Küsimused-vastused

Foto: Pärandivaderite projekt, autor Kadri Linder

Fotokunstikeskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osalema inspireerival konkursil “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” Sel korral ei tule alustada tühjalt lehelt, vaid inspiratsiooniks on Rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni maagilised fotod. Konkursiga tahame uurida, kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna või on see hoopis vastupidi.

Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” on Telliskivis asuva Fotografiska sügishooaja suurim ja uusim näitus, mis jääb avatuks järgmise aasta 17. jaanuarini. Sissepääs Fotografiskasse on kuni 12 eluaastani prii. Kui sa ei saa kohale tulla, siis tutvu Erik Johanssoni töödega tema kodulehel või Instagrammis.

Konkursi idee taga on Fotografiska Tallinna kaasasutaja Rain Tamm ja tema loovkirjutamise huviline tütar Roos Marii. Roos Marii on osalenud Eesti Lastekirjanduse Keskuse loovkirjutamise ringis ning Erik Johanssoni näitust külastades leidis ta, et seal nähtud fantaasiaküllaste fotode põhjal saab kindlasti kirjutada palju toredaid jutte ja lugusid.

Lugusid võib kirjutada vabalt valitud Erik Johanssoni fotost inspireerudes ja lastes oma fantaasiamaailm valla. Kirjutada võib nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Oodatud on nii jutustused, muinasjutud, esseed kui ka lühivormid ja luuletused – kirjuta kasvõi haiku. Tekstide soovitav pikkus on kuni tuhat sõna.

Lood palume saata elektrooniliselt 25. novembriks 2020 märgusõnaga „Ääretagused paigad“ meiliaadressil elk@elk.ee. Tööle palume lisada loo autori nimi, vanus, kool, klass ning kirjutaja või õpetaja e-posti aadress. Alapealkirjaks märgi tööd inspireerinud foto nimi.

Žürii hindab konkursile saadetud töid kolmes vanuseastmes:

• 4.–6. klass
• 7.–9. klass
• 10.–12. klass

Loovamaid kirjutisi ootab põnev auhinnasadu, mille seas Erik Johanssoni autogrammiga imelised postrid, tema maagilised raamatud ning Fotografiska aastane Sõbrakaart, millega saab tulla näitustele kasvõi iga päev.

Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta jaanuaris.

Foto: © Erik Johansson, Full Moon Service

16. oktoobri veebiseminaril räägime täpsemalt, mis asi on E-koolikott: mida sealt leida võib ning kuidas on õpetajal seda keskkonda mugav kasutada nii õppematerjalide kasutamise kui ka loomise seisukohast. 

E-koolikotist leiab õppematerjale erinevatele haridustasemetele -  nii lasteaiale, üldharidus- kui ka kutsekoolile. Seega on kõigi haridusastmete õpetajad ja muidu huvilised oodatud!

Täpsem info ja registreerumine

Foto: Photo by Tamara Bellis on Unsplash. Allikas: Haridus- ja Noorteameti info. 

Samal teemal:

• Koolide digiõppevara muutub mitmekesisemaks
• Tasuta digiõpikud on kättesaadavad ka algaval õppeaastal

Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on Eestis tavaline pesitseja ja läbirändaja. Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad tuttpütid oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama. Lisaks tuttpütile elavad Eestis veel ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt.

Loodusõhtu "Aasta lind 2020 – tuttpütt" toimub 8. oktoobril kell 17.00 Iisaku looduskeskuses (Aia 10, Iisaku). Lugusid aasta linnust tuttpütist ja teistest Eesti püttidest jutustab ornitoloog Leho Luigujõe. Osalemine tasuta.

Loodusõhtut korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonna ja Keskkonnaametiga, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

OECD avalikustatud analüüsi fookuses on see, kuidas riikide haridussüsteemid tulevad toime sotsiaalse kihistumisega ühiskonnas ning mil määral on riikides tagatud võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Selline tagasiside aitab riikidel hinnata hariduspoliitiliste otsuste mõju ning pakub teaduspõhiseid aluseid edasiste hariduspoliitiliste sammude planeerimiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutavad meie riigi stabiilselt suurepäraselt tulemused PISA uuringus sellele, et oleme haridussüsteemis järjepidevalt õigeid otsuseid teinud. „Meie noortel on suurepärased valdkondlikud teadmised ja eluks vajalikud oskused, kuid tähelepanuväärne on ka see, et Eesti hariduskorraldus aitab tasandada õppimist takistavate tegurite negatiivset mõju. Mul on väga hea meel, et rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et Eestis saab väga head haridust omandada sõltumata sellest, kus sa elad või milline on sinu pere taust,“ sõnas minister. „Loomulikult ei tähenda see seda, et saame loorberitele puhkama jääda. Jätkuvalt peame tähelepanu pöörama siseriikliku ebavõrdsuse ilmnemisele, seisma hea selle eest, et meil oleks väga heade õpetajate järelkasv ja pingutama veelgi enam, et õppekvaliteet üha kasvaks,“ lisas ta.

Analüüs kinnitab, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Eestis on alusharidus kättesaadav enamikele lastele – 15-aastastest, kes 2018. aastal PISA taustaküsimustiku täites vastas lasteaias käimise kohta, kinnitas 95,1%, et on alushariduses osalenud. Alusharidus avaldab positiivset mõju õpilase õpitulemustele ja edasistele õpingutele ning on eriti oluline just kehvema koduse sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste jaoks. Alushariduse kättesaadavus on võrdse haridussüsteemi üks nurgakividest.

Eestis esineb vähe kihistumist üldhariduse tasandil. Enamik Eesti õpilastest läheb kooli seitsmeaastaselt. 96% uuringus osalenud õpilastest õpib munitsipaalkoolides. Eestis õpetatakse ühtse riikliku õppekava põhjal koostatud koolide õppekavade alusel. Mida hiljem jaotatakse õpilasi erinevate õppekavade järgi, seda parem on õpilaste PISA testide tulemused. Eestis saavad õpilased eelkõige tugeva põhihariduse ning alles siis toimub jagunemine kutse- või gümnaasiumihariduse õppekavade vahel.

Eestis õpivad erinevate võimetega õpilased koos – õpilasi jaotatakse võimekuse järgi vähe, eelkõige klassisiseselt ning üksikutes ainetes. See avaldab õpitulemustele positiivsemat mõju, kui õpilaste grupeerimine võimete järgi tasemeklassidesse või klassi jaotamine rühmadesse kõikides ainetes.

Haridusvaldkonna ressursside jaotamine toimub Eestis võrdselt, aga õiglaselt, mis tähendab, et neid jaotatakse küll võrdselt, kuid võetakse arvesse ka vajadusi – õpilased või piirkonnad, mis vajavad rohkem tuge ja tähelepanu, saavad ka rohkem ressursse. Eesti haridussüsteemi iseloomustab hariduse omandamiseks vajalike õppematerjalide (õpikud, arvutid jne) võrdne jaotus. Siiski ilmnes, et paljud koolijuhid tajuvad õpetajate puuduse probleemi ning üheks Eesti haridussüsteemi väljakutseks on õpetajate järelkasvu tagamine.

PISA on OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. PISA raames hinnatakse ülemaailmselt 15-aastate noorte teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: lugemises, matemaatikas ja loodusteaduses. Koos testimisega kogutakse andmeid õppimist mõjutavate tegurite kohta, selleks viiakse läbi õpilaste ja uuringus osalevate koolide juhtide küsitlust. 2018. aastal läbiviidud PISA uuringust võttis osa 79 riiki. Eestis osales pool kõikidest meie 15-aastastest õpilastest ehk 5371 noort 231st koolist. Eesti põhikooli õpilaste oskused on PISA uuringu kohaselt Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eesti osales PISA uuringus viiendat korda, alatest 2006. aastast ning meie õpilaste tulemused on stabiilselt suurepärased.

PISA uuringu osalejate valimisel lähtutakse sellest, et valim oleks esinduslik, kuid samas peavad tulemused olema teiste riikidega võrreldavad. Valimi koostamisel võetakse arvesse riigi eripära: poiste ja tüdrukute, maal ja linnas elavate õpilaste, erineva õppekeelega koolide jt proportsioonid. Uuringu läbiviimisel jälgitakse hoolikalt riikide poolt osalusreeglite järgimist, et tagada tulemuste võrreldavus ning teaduslikkus.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Aaron Burden on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal

• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada