Täiendav info: http://www.innove.ee/et/organisatsioonist/hanked.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

Koolielu portaali õppevara-talgud jätkuvad

Kvaliteedimärgiga tunnustatakse e-kursuse autorit ja tema töö suurepäraseid tulemusi. Kvaliteedimärgi väljaandmise eesmärk on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset, alates 2008. aastast on kvaliteedimärgi pälvinud 194 e-kursust.

Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuleb esitada kursuse eneseanalüüs, avaldus ning organisatsiooni retsensioon. Kvaliteedimärgi taotlusprotsessiga saab lähemalt tutvuda: http://www.e-ope.ee/kvaliteet. Juba esitatud dokumente saate vajadusel muuta kvaliteedimärgi taotluste esitamise tähtajani, 11. jaanuarini 2016 (k.a).

E-kursusi hindab e-õppe ekspertidest koosnev meeskond, kursuste hindamiseks väljatöötatud vorm põhineb kvaliteetse e-kursuse loomise juhendil.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Kõikidele taotlusvoorus osalenud e-kursuste autoritele edastatakse tagasiside kursuse parendamiseks. E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena nimetatakse ka „aasta e-kursuse“ stipendiumi kandidaadid. Aasta e-kursuse tiitliga tunnustatakse e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus kõige enam silmapaistnud e-kursuste autoreid, auhinnafond on 6000 eurot.

Samal teemal:

• Marju Piir: haridustehnoloogid on ühise keele ja huvidega äge seltskond!
• Hea e-kursus nõuab aega ja pühendumist

E-õppe persooniks on seekord Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir, kes räägib haridustehnoloogide töö võlust ja vaevast, annab soovitusi hea e-kursuse loomiseks ning arutleb laiemalt Eesti hariduse aktuaalsete küsimuste üle.

Uudiskirjas anname põhjaliku ülevaate interaktiivsete tahvlite kasutamisest ning räägime digitaalsete õppematerjalide ning e-kursuste loomisest. Lugeda saab nutiseadmega turvaliselt ümber käimisest ning internetiturvalisusest. Samuti uurime Käo päevakeskuse näitel, kuidas saab robootikat kasutada HEV-laste õpetamisel.

Loomulikult on uudiskirjas ka praktilisi töölehti õpetajatele ja haridustehnoloogidele.

e-Õppe Uudiskiri kolis sellest õppeaastast Koolielu portaali, uudiskirja artiklitega saab tutvuda: www.koolielu.ee/uudiskiri.

Sisukat lugemist!

Samal teemal:

Uus e-Õppe Uudiskiri uues kohas!

Praeguseks on Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsess õppeasutustes hästi vastu võetud ning süsteemi tutvustatakse ka rahvusvaheliselt.

 Hea e-kursuse juhendmaterjalis määratleti kvaliteetse e-kursuse kriteeriumid. Kvaliteedikriteeriumide alusel saavad kursuse väljatöötajad oma e-kursust analüüsida ning kursuse hindajad vähendada hindamise subjektiivsust. Paralleelselt juhendmaterjali loomisega töötati välja ka e-kursuse kvaliteedimärgi kontseptsioon ja selle taotlemise protsess. Osapoolte tagasisidele tuginedes on protsessi pidevalt parandatud. Juurde on loodud materjale ja vahendeid, mis toetavad kvaliteedimärgi taotlejaid ja e-kursuste hindajaid – sh e-õppe kvaliteedi veebilahendus, e-kursuse enesehindamise maatriks taotlejatele ning eksperthindamise maatriks hindajatele. Kvaliteediveebis võib igaüks oma e-kursust ise hinnata ka siis, kui kursusele ei ole kavas kvaliteedimärki taotleda.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsess on Eestis kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide hulgas hästi vastu võetud ning üha populaarsemaks muutunud. Kuna tegemist on ainsa teadaoleva terve riigi tasandil toimiva e-õppe kvaliteedi tagamise ja hindamise süsteemiga, siis on kvaliteedi töörühm pidanud vajalikuks seda protsessi ka rahvusvaheliselt tutvustada.  Avaldatud on järgmised publikatsioonid teadusajakirjades ja rahvusvaheliste konverentside kogumikes:

• Dremljuga-Telk, M.; Koitla, E.; Kusnets, K.; Kusmin, M.; Niitsoo, M.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Villems, A. (2010). E-learning quality assurance system for e-courses in Estonia. TEPE (The Teacher Education Policy in Europe) conference, Tallinn 30. september  – 2. oktoober 2010. (ETISe 3.1 klassifikaatori artikkel)
• Villems, A.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Sutt, E.; Dremljuga-Telk, M. (2012). E-Learning quality assurance as a tool for open innovation in educational institutions: an Estonian case. EFQUEL (European Foundation for Quality in e-Learning) Innovation forum 2012.
• Plank, T.; Villems, A.; Pilt, L.; Varendi, M.; Sutt, E.; Kampus, E.; Peiel, K. (2014). Rubrics for Quality Assessment of e-Learning Course. In: Proceedings of the 13th European Conference on e-Learning ECEL-2014: 13th European Conference on e-Learning – ECEL 2014, held at the Aalborg University Copenhagen, Denmark 30.–31. October 2014. (Toim.) Dr Rikke Ørngreen and Dr. Karin Tweddell Levinsen. Academic Conferences and Publishing International Limited, 393 - 403.

Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsessi tutvustatakse ka rahvusvahelises teadusajakirjas, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine ning levik (ETISe 1.2 klassifikaatori artikkel):

• Villems, A.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Sutt, E.; Dremljuga-Telk, M. (2013). Quality Assurance Processes in E-Learning: An Estonian Case. The International Journal for Innovation and Quality and in Learning, 1(1), 20–28.

Praegu on raamatusse „E-Learning: Evolution, Strategies and Technologies“ kirjutamisel peatükk „Quality Assessment in E-Learning: Rubrics for Evaluation of the E-Course“, mis annab ülevaate Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmise protsessist ning tutvustab põhjalikumalt enese- ja eksperthindamise maatrikseid.

Loodame, et e-kursuse kvaliteedimärgi protsess ning e-kursuse hindamise maatriksid pakuvad laiemat huvi ning saame oma kogemustega teistele kasulikud olla!

Autor: Lehti Pilt, Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskuse juhataja

Programmi maht ületas 7 miljonit eurot, millest tõukefondide toetus moodustas 95%.

Selle aasta hiliskevadel tehti BeSt partnerkõrgkoolides küsitlus, et saada tagasisidet programmi tulemuslikkusele, ülevaadet asutuste e-õppeplaanidest ja tegevustest lähema paari aasta perspektiivis ning koostööettepanekuid kõrgkoolidevahelisteks projektideks. Küsimustikule vastas 18 kõrgkoolist 14.

Tagasiside BeSt programmile ja saavutatule on positiivne. Peamine ja mahukaim tegevus ning otseselt kõrgkoole puudutav e-õppekursuste ja õpiobjektide loomine on saanud väga head tagasisidet ning selle tulemuslikkust tõsteti kollektiivselt ka esile. Samuti märkis suurem osa partnereid eduloona ära haridustehnoloogide töötasutoetuse, mille kadumist programmi lõppedes negatiivse mõjuna korduvalt ka ära mainiti. Mõistetavalt mainiti vähemtulemuslike tegevustena aspekte, mis kõrgkoole otseselt ei puudutanud, nt infrastruktuuri ning infosüsteemide arendamisega seotud arengud.

Peamise läbiva mõjuna kõrgkoolides tõsteti esile üldist teadlikkuse tõusu e-õppe võimaluste kasutamisest ning ka valdkonnaga aktiivselt tegelevate töötajate märkimisväärset kasvu. Tänu laienenud tugisüsteemile paranes loodud õppematerjalide kvaliteet ning teadmised autoriõigustest, litsentseerimisest jms.

Programmi ebaõnnestumisest on peamiselt välja toodud administreerimise ja tehniliste nüanssidega seotud küsimused, mis valdavas osas olid seotud kõrgkoolide sisemiste protsessidega. Näiteks probleemid lepingute vormistamisel, lisatasude maksmisel, aruandluse esitamisel ning segadused autoriõigustega. Üldised lahendamist vajavad probleemid puudutavad valdavalt õppejõudude motivatsiooni, loodavate e-kursuste ja õpiobjektide kvaliteeti ning juhtkonna toetust. Seda viimast nii üksuste kui ka asutuse tasemel tervikuna.

Tulevikku suunatud tegevused ja lähiaastate plaanid kõrgkoolides ei erine suurel määral juba praegu elluviidavast. Sagedamini on ära mainitud riistvarauuendused ning uute tarkvarade kasutuselevõtt. Lisaks pigem võõrkeelsetele kursustele ja kaugõppele suunatud uute e-õppematerjalide väljatöötamine, kus mitmel korral toodi välja MOOC-ide loomise ja juurutamise kavatsusi. Samuti peetakse jätkuvalt oluliseks õppejõudude teadlikkuse tõstmist ning suuremat kaasatust. Eesti e-Ülikooli konsortsiumi (http://innovatsioonikeskus.ee/et/eesti-e-ulikooli-konsortsium) rolli nähaksegi peamiselt prioriteetsete tegevuste eestvedaja, rahastaja ja toetajana, nt haridustehnoloogi teenuse pakkumist kõrgkoolidele, kellel täiskohaga inimese palkamine ei ole otstarbekas.

Autor: Jüri Lõssenko, HITSA projektijuht

Nende probleemide leevendamiseks on üks katuslahendus, nagu on tõdetud ka väliskonverentsidel – e-kursused. E-kursuste suur eelis on kättesaadavus – eri riikide õpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased saavad osaleda endale sobival ajal ja kohas, omandades samas uurimismetoodikaga seotud oskusi jpm.

Hariduse vallas on e-kursusi juba loodud. Näiteks pakub European Schoolnet Academy MOOC-e ehk kõigile avatud tasuta veebikursusi. Ent MOOC-ide miinus on, et need on suunatud väga suurtele massidele. Sageli jäävad osalejad anonüümseks ning tagasisidet napib. Vähe on kursusi, mida ülikoolid pakuksid õpetajakoolitusele mõeldes, mis hõlmaks ka osalejate suhtlemist ja kogemuste jagamist.

Loe edasi artiklit Õpetajate Lehest.

Allikas: Õpetajate Leht

Samal teemal:

• Avatud on e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoor!
• Hea e-kursus nõuab aega ja pühendumist

Kvaliteedimärgi väljaandmise peamine eesmärk on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset. Kvaliteedimärgiga tunnustatakse e-kursuse autorit ja tema töö suurepäraseid tulemusi. Alates 2008. aastast on kvaliteedimärgi pälvinud 194 e-kursust.

Kuidas saate oma e-kursusele kvaliteedimärki taotleda? 

Kvaliteedimärgi taotlemiseks esitage oma kursuse eneseanalüüs, avaldus ning organisatsiooni retsensioon. Kvaliteedimärgi taotlusprotsessiga saab lähemalt tutvuda: http://www.e-ope.ee/kvaliteet. Juba esitatud dokumente saate vajadusel muuta kvaliteedimärgi taotluste esitamise tähtajani, 11. jaanuarini 2016 (k.a).

Kuidas e-kursusi hinnatakse?

E-kursusi hindab e-õppe ekspertidest koosnev meeskond, kursuste hindamiseks väljatöötatud vorm põhineb kvaliteetse e-kursuse loomise juhendil.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Kõikidele taotlusvoorus osalenud e-kursuste autoritele edastatakse tagasiside kursuse parendamiseks.

Parimaid kursuseid premeeritakse aasta e-kursuse tiitliga

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena nimetatakse ka „aasta e-kursuse“ stipendiumi kandidaadid. Aasta e-kursuse tiitliga tunnustatakse e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus kõige enam silmapaistnud e-kursuste autoreid. Auhinnafond on 6000 eurot.

Samal teemal:

• Tule digiõppe päeva veebiseminarile "Miks küsib Google mu telefoninumbrit?"
• Osale e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus!
• Hea e-kursus nõuab aega ja pühendumist

Juubelit tähistava IKT sügiskonverentsi „10 aastat tagasi ja edasi“ märksõnaks on tehnoloogia laiaulatuslikum kasutamine õppetöös. Konverentsile on esinema kutsutud erinevaid aineõpetajaid ja digiharidusele kaasaaitajaid, kes jagavad kogemusi, kuidas infotehnoloogia abil õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta. Konverentsi avaettekande teeb Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes esineb teemal „Haridustehnoloogilised võimalused - privileegist õiguseks“.

Konverentsi praktilistes töötubades tutvustatakse põnevaid projekte nii õpetajatele kui koolijuhtidele. Jutuks tuleb internetiturvalisus, digitaalse õppevara loomine ning uued tehnoloogiad, sh 3D-printerite ja nutiseadmete kasutamine õppetöös. Oluliste teemadena käsitletakse ka uusi trende õpetamisel, õppetöö tõhusat haldamist IKT teenuste abil ning IKT arenguvajadusi kooli juhtimisel.

Konverentsi lõpetame juubelile kohaselt – toimub HITSA digitaalsete õppematerjalide konkursi "Täna samm, homme teine" ja Tallinna Haridusameti uuenduskonkursi „Digimõte“ võitjate autasustamine, sellele järgneb pidulik vastuvõtt.

Sellel aastal on konverentsil osalemine taas tasuta! Tutvu kavaga ja registreeru Tallinna Reaalkoolis toimuvale IKT sügiskonverentsile SIIN. NB! Registreerumine on avatud kuni kohtade täitumiseni.

Loe IKT sügiskonverentsist ka värskest e-Õppe Uudiskirjast.

Foto: Tallinna Haridusamet

Samal teemal:

• Juubelikonverentsil vaadatakse IKT minevikku ja tulevikku hariduses
• HITSA hariduskonverentsi ettekanded on veebis järelvaadatavad

Digiajastu infotund kestab orienteeruvalt kaks tundi ning jaguneb järgmisteks osadeks:  

• Sissejuhatus, kus antakse ülevaade Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) tegemistest.
• Teema kooli valikul
  Võimalus on valida erinevate teemade vahel:
  - digitaalsete õppematerjalide loomine ja kasutamine, litsentseerimine ning autoriõigused;
  - tehnoloogiahariduse, sh programmeerimise ja robootika kasutamise võimalused;
  - praktikum erinevate veebipõhiste töövahendite kasutamiseks;
  - nutiseadmed ja interaktiivsed tahvlid õppetöös. Infotunnis antakse ülevaade,  mis on nutiseade ja äpp ning kuidas neid õppetöös kasutada, samuti tutvustatakse Eesti koolides kasutatavaid interaktiivseid tahvleid ja nende kasutamise praktikaid.
• Praktikum – võimalus lisada soovi korral ühele teemale erinevate töövahendite praktikum (nõuab arvutiklassi kasutust).

Päevakava on soovitatav kokku panna kahest valitud teemast või ühest teemast ja praktikumist.

Infotunni paremaks läbiviimiseks palume koolil eelnevalt analüüsida ja koostada ülevaade „IKT meie koolis“. Palun kirjeldage, milline on teie koolis hetkeolukord e-õppe vahendite kasutamisel ja millised on teie ootused ning soovid õppeprotsessi huvitavamaks muutmisel digiajastul. Ülevaate koostamiseks soovitame kasutada SWOT analüüsi põhimõtet – tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.

Infotunni läbiviimise aeg lepitakse kokku kooliga ning osavõtt on kõikidele õpetajatele tasuta. Infotund viiakse läbi koolis kohapeal.

Pakume koolidele ka võimalust külastada HITSA Nutiklassi Tallinnas, kus anname ülevaate HITSA tegevustest, räägime Nutiklassi olemusest ja ideest ning seejärel keskendume infotunni praktilisele poolele.

Lisainfo ja digiajastu infotunni tellimine: infotund@hitsa.ee.

Samal teemal:

• Digimuutus saab alguse digijuhist
• Osale rahvusvahelisel veebikursusel ja õpi oma digipädevusi hindama!

Viimastel aastatel on järjest rohkem kuulmisimplantaadiga lapsi valinud pärast põhikooli edasiõppimiseks kutsekoolid, seega on kutsekoolide õpetajate toetamine nõustamise ja täienduskoolituste näol väga vajalik. Üldjuhul ei ole kutsekoolis kurtidega tegelemiseks eraldi surdopedagooge (kurtide ja vaegkuuljate õpetamisele spetsialiseerunud pedagoogid – toim) palgatud ega ka vaegkuuljate/kurtide õpperühmi moodustatud. Vaegkuuljad ja kurdid õpivad koos kuuljate õppijatega tavagruppides ning neile üldjuhul eraldi individuaalset õppekava ei rakendada.

Viljandi Kutseõppekeskuses alustati kurtide õpetamist 2000. aastal, kui ehitusviimistluse erialal asus õppima kaks vaegkuuljat õpilast. Alates 2000. aastast on igal aastal õpilaste nimekirjas olnud ka kuulmislangusega õppijaid. Nende aastate jooksul on õpetajatele korraldatud koolitusi ja seminare, lisaks töötab kollektiivis kaks viipekeeletõlki, kes on nii jõu kui nõuga õpetajatele suureks abiks. Siiski jääb vajaka õpetajate teadmistest ja oskustest, toetamaks vaegkuuljate/kurtide õppimist segarühmades.

Õpiobjekt annab õpetajatele praktilisi juhendeid

Sellest tulenevalt tekkis idee luua oma magistritöö raames õpetajatele/haridustehnoloogidele suunatud õpiobjekt, mis toetab õpetajaid vaegkuuljatele/kurtidele mõeldud õppematerjalide loomisel kutsekoolis. Õpiobjekt ei ole seotud kindla eriala, aine või õppekavaga, see on kasutatav nii iseseisvalt õppimiseks kui ka haridustehnoloogilise koolituse materjalina. Õppijal on selle kaudu võimalus tutvuda kurtide ja vaegkuuljate õpetamisel tähelepanu vajavate aspektidega ning omandada teadmisi vahenditest ja võimalustest, kuidas õppematerjale vaegkuuljatele/kurtidele jõukohasemaks ja selgemini arusaadavamaks muuta.  Näiteks on paljud õpikutekstid neile väga keerulised ja vajavad kohendamist, mõningaid erialaseid mõisteid (näiteks nihik, kivivill vm) on aga raske kirjeldada, kuid kerge pildi abil näidata.

Valminud õpiobjektis on hulk näpunäiteid ja küsimusi, millega peaks vaegkuuljate/kurtide õpetamisel arvestama:

• Õppimist raskendavad probleemid
  Vahel ei tule selle pealegi, et vaegkuuljate/kurtide kultuur võib olla väga erinev meie omast või et nende emakeel ei ole mitte eesti keel, vaid viipekeel. Sellepärast on esimese alateema alla koondatud hulk probleeme, mis võivad vaegkuuljatel/kurtidel õppimist raskemaks muuta.
   
• Eeltöö enne õppetöö algust
  Õpiobjekt annab näpunäiteid, millele rõhku pöörata juba enne õppetöö algust.
   
• Klassiruumi puudutavad küsimused, näiteks kuhu õpilane istuma panna, kas valgust on piisavalt jne.
   
• Põhitõed, mida tähele panna rääkimise ajal
  Õpetajal tuleb vaegkuuljate/kurtidega olla tähelepanelikum ka rääkimisel, et õppijal oleks võimalik suult lugeda ja et tähtis info jõuaks temani.
   
• Millega arvestada õppetöös
   
• Viipekeeletõlgi vajalikkus
   
• Kirjalike materjalide kohandamise vajadus
  Kuulmispuudega õppija ei pruugi kirjalikest tekstidest nii hästi aru saada kui tema eakaaslased.

Samuti tuuakse õpiobjektis välja konkreetseid vahendeid ja juhendeid, kuidas õpetaja saab õppematerjali vaegkuuljate/kurtide eripäradest lähtuvalt kohandada. Näiteks videote kasutamine õppetöös on äärmiselt levinud, kuid vaegkuuljatele/kurtidele võib see jääda arusaamatuks, sest nad ei kuule teksti, mis videotele peale loetakse. Sellisel juhul on kasu subtiitrite lisamisest, valminud õpiobjektis on tutvustatud ühte paljudest subtiitrite lisamise vahenditest. Samuti on õppetöös väga levinud slaidide kasutamine, millega saab ka vaegkuuljaid/kurte õpetada. Probleemiks on aga see, et vaegkuuljad/kurdid ei pruugi alati ära tabada, millal on õpetaja oma jutuga slaidi lõppu jõudnud ja seda vahetama hakkab. Nemad peavad keskenduma kord õpetaja suule ja siis jälle slaidile ning seetõttu on nende tähelepanu hajutatud. Siin on abiks vahend, mis annab slaidivahetusest eelnevalt märku. Tegemist on väikese videoklipiga, mis lisatakse iga slaidi nurka. Videoklipil on väike ruuduke, mis on algul roheline, siis kollane ja lõpuks punane, andes nii märku vahetuvast slaidist.

Väga vahvad õppevahendid on ka piltjuhendid, mis paljudele õppijatele meeldivad. Tegemist on tööjuhendiga, mida on täiendatud piltidega, et töövõtetest ja -vahenditest oleks õppijal selge ülevaade.

Õpiobjektis on välja toodud ka lisalugemist neile, kes on vaegkuuljate/kurtide õpetamisega seonduvast rohkem huvitatud. Kindlasti ei ole õpiobjektis tutvustatud vahendite ja tegevuste loetelu lõplik ning materjalis välja toodud vahendid ei ole ainsad, millega õppematerjale kohendada. Ka leiavad need vahendid ja materjalide kohandamise võtted rakendust laiemalt ning väljaspool kutsekoole, näiteks õpiraskustega õppijate toetamisel õppetöös.

Vaegkuuljate õpetamiseks loodud õpiobjekti leiab HITSA repositooriumist ja veebist.

Autor: Katriin Orason, Viljandi Kutseõppekeskuse haridustehnoloog