Hando Runnel on väsimatu hoole ja armastusega erakordselt viljakalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Tema loomingu keskmes on luuletaja suhe kodumaa ja rahvaga ning elu ja ühiskonna suurte probleemidega. Omariikluse taastamise otsustavatel hetkedel oli ta üks neist vabaduse ideoloogidest, kes sõnastas Eestit ja eestlasi ning meie olemise mõtet, määrates nende sõnadega riigi tulevikku. Rasketel surveaegadel aitasid tema üldtuntud laulud ja luuletused hoida usku eestluse püsimisse ning lootust iseolemise võimalikkusesse.

Rõhuga rahvuse ja rahvuslike teemade mõtestamisel on ka Runneli missioonitundest, laialdastest teadmistest ja intellektuaalsest uudishimust kantud töö tulemusel loodud rahvuslik suursari „Eesti mõttelugu“. Raamatusari, mida on nimetatud rahvuslikuks essee-eeposeks ja eesti vaimuelu entsüklopeediaks, koondab ja avaldab kõige väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade, korjates ja väärindades juba ilmunut ning võimaldades sel viisil lugejal rännata meie suurmeeste ja ‑naiste loomingu radadel.

Rahvusmeelsust on Runnel suunda andvalt mõjutanud veel nii Tartu Ülikooli esimese kutsutud vabade kunstide professorina kui ka ajakirja Akadeemia taastajana. Uue rahvusliku ärkamise harjal oli ta üks Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamise eestvedajaid, kes oli veendunud, et ühe universitas’e juurde peab kindlasti kuuluma usuteaduskond ja seega tuleb nõukogude võimu poolt 1940. aastal suletud teaduskond taastada.

Viljaka esseisti, publitsisti ja kriitikuna juhib Runnel oma kirjutistes tähelepanu nii ühiskonna proovikividele ja valupunktidele kui ka nendele väärtustele, mille poole tuleks püüelda, mida peaksime hoidma, armsaks pidama ja hindama, et säilitada kõrget vaimu ja kultuurset iseolemist.

Eestlastele eelkõige armastatud poeedina südamesse pugenud Runneli luulelooming on kantud armastusest oma maa ja laste vastu. Runneli luules on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut on nimetatud päikeseluuleks, 1970. aastatest alates aga saatuseluuleks. Möödunud aastal 80. sünnipäeva tähistanud Runnel ise tõdeb, et tema kui luuletaja kõrgaeg jäi 1970. aastate lõppu ja 1980. aastate algusesse. Ometi avaldab ta siiani üha uusi teoseid.

Hando Runnelit on nimetatud eesti kirjanduse suurimaks ja mõjukaimaks ristkirjutajaks, kelle luuletuste temaatika kõnetab võrdselt igas eas lugejaid. Ta mõtestab julgelt ja oskuslikult eri teemasid ja valdkondi, kartmata käsitleda tabuteemasid.

Runnel on autor, kes hindab laulu ja luule lähedust. Eesti muusikud on tema luuletusi võrrelnud lauludega, öeldes, et neisse on meloodia ja laulurütm sisse kirjutatud. Ehk just seetõttu on nii paljud Runneli värsid jõudnud rahva südamesse viisistatud kujul. 

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul oli auhinnakomisjoni valik üksmeelne. „Rahvusmõtte auhinna andmine Hando Runnelile on kõnekas kokkuvõte rahvusülikooli esimesest sajandist. Selle auhinnaga kinnitab rahvusülikool, et eesti rahvas ning tema keel, kultuur ja mõte on vabad. Hando Runnel on oma eeskuju ja erilise panusega aidanud meil meeles pidada, et rahva suuruse mõõdupuu on meie kõigi sisemine väärikus ja väärtused.“

Hando Runnelit on tunnustatud Riigivapi IV klassi ja Valgetähe II klassi teenetemärgiga. Ta on pälvinud hulga kirjanduspreemiaid ja -auhindu. Hando Runnel on Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 16 korda. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus. 

Samal teemal:

• Rahvusmõtte auhinna sai tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas oma avakõnes, et koolitusasutusi tuleb aasta-aastalt juurde, kuid täiskasvanud õppijaid huvitab eelkõige pakkujate professionaalsus. „Soovime, et iga eestimaalane õpiks elukestvalt, kuid see eeldab, et koolituspakkumiste tulvas orienteerumine muutuks lihtsamaks ja koolituste kvaliteet ühtlasemaks.“

Minister lisas, et Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga on loomas ühtset kvaliteediraamistiku, selleks et täiskasvanud leiaksid tuhandete pakkujate seast hõlpsamalt endale sobiva ja kasuliku koolituse.

Aasta koolitaja koolitab koolitajaid

Aasta koolitaja 2019 Kristel Jalak on teadmisi jaganud ja õppijaid toetanud üle 15 aasta. Viimastel aastatel on Kristel taas hakanud koolitama ka koolitajaid. Kristel Jalak on Kera OÜ osanik, juhatuse liige, konsultant ja koolitaja.

Aasta koolitaja 2019 eripreemia kuulub eesti keele professorile Reili Argusele, kes pakub juba aastaid eesti keele alast nõu ja soovitab kõigil leida aega õppimiseks.

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE populaarseima blogipostituse preemia sai mindfulness-praktikate teemaline blogipostitus andragoogika üliõpilaselt Piret Maibergilt.

Aasta koolitaja konkurss toimus tänavu 22. korda. Mittekonverentsi korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, ETKA Andras ja Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Allikas: HTMi pressiteade.

Ta on aastakümneid olnud viljakaim meteoroloogia populariseerija Eestis, kes räägib ja kirjutab keerulised ilmastikulised protsessid lahti kõigile arusaadavas keeles ja sügavalt isikupärases humoorikas võtmes. Tema kokku üle 800 seni avaldatud kirjutises on lisaks ilma- ja kliimanähtustele käsitletud veel üldisi geograafia, astronoomia ja teaduse eetika küsimusi. Kallis on oodatud paljudel teadust populariseerivatel üritustel, kus ilmast ja kliimast juttu tehakse. Tema karjääri üheks tähtsamaks saavutuseks tulekski ehk pidada noortes huvi äratamist loodusteaduste, eriti aga meteoroloogia vastu.  

Ain Kallis. Foto: Sven Tupits

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis Eesti Loodusmuuseumi juht Asta Tuusti. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul on ta õpetaja, koolitaja, keskkonnahariduse eestvedaja ja juhina suutnud tuhandetes inimestes äratada huvi loodusteaduste vastu.

Teise preemia pälvisid Eesti silmapaistvaim linnuteaduse populariseerija ja Marko Mägi ja Wikimedia Eesti projektijuhina Eesti teadust Vikipeedias nii sõnas kui pildis turundav Ivo Kruusamägi. 

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia gümnasistidele suunatud praktiliste töötubade „Geneetika õppepäevad“ eestvedaja Toivo Maimets. Projektis on seitsme aasta jooksul laboratoorseid töid ja erinevaid katseid DNAga õnnestunud teha ligi 1600 õpilasel üle Eesti. 

Teise preemia sai Haapsalu haridus- ja tehnoloogiamessi eestvedaja, innovatsioonikeskuse INNOKAS juht Angela Leppik. Sel aastal toimus tõeliselt interdistsiplinaarse programmiga mess juba viiendat korda. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia Huvitava Bioloogia Kooli loodushariduslike multikate „Miks? Miks? Miks?" projektijuht  Helen Pikkat. Multikate sari aitab nii eelkooliealistel kui ka vanematel lastel omandada uusi teadmisi lihtsalt selgitatult, kuid faktitäpselt. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia „Keemia õhtuõpiku“ autor Jüri Liiv. 

Teise preemia said kõige pisematele mõeldud teadusraamatu „AHHAA!” autor Els Heinsalu ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia artiklisari „Milleks meile alusteadused?“. Erinevate valdkondade teadlaste sulest on Postimehe teadusportaalis „Heureka“ selle aasta veebruarist alates ilmunud juba 16 artiklit, mis on pälvinud suure lugejaskonna tähelepanu. 

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja peapreemia Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli rahvateaduse kampaania „Eesti otsib nurmenukke!” eest, eestvedaja Silvia Lotman. Kampaania käigus panustasid huvilised teadusesse kokku ligi 1700 vaatlusega. 

 „Auhinnatute seas joonistub välja see, et kuigi loodusteaduste populariseerimine on meil väga kõrgel tasemel ja laialt levinud, saab rõõmuga tõdeda, et on ka mitmeid teadusvaldkondi koondavaid tegevusi – nagu näiteks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia alusteaduste artiklisari ja eestikeelse Vikipeedia arendamine. Lisaks hõlmab auhinnatute tegevus kogu elanikkonda alates eelkooliealistest kuni vanavanemateni,“ ütles teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Eesti teaduse populariseerimise auhindadega tunnustatakse silmapaistvaid teaduse populariseerijaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama. 

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Samal teemal:

• Tunnusta parimaid teaduse populariseerijaid

„Teie saavutused on muljetavaldavad – võite enda üle uhked olla. Teil kõigil on palju anda Eesti hüvanguks. Ja võib-olla koguni kogu maailma hüvanguks,“ sõnas Reps. Minister rõõmustas õppurite rahvusvahelise edu üle ja innustas noori oma valdkonnas tegevust jätkama: „Kui juba varases nooruses on nii hästi alustatud, siis tuleb kindlasti tööd jätkata ja edasi pürgida.“

Vastuvõtule olid kutsutud noored füüsikud, keemikud, muusikud, matemaatikud, sportlased ning paljude teiste valdkondadega tegelevad õpilased ja üliõpilased üle Eesti.

Sündmusel elasid noortele kaasa ka mitmed Eesti tipptegijad, kes on paljudele eeskujuks ja inspiratsiooniks. Teiste hulgas andsid õppuritele auhindu üle Liisu Arro, Hirvo Surva, Doris Kareva, Liina Luik, Gerd Kanter ja Allar Raja.

Doris Kareva sõnul on oluline noorte püüdlusi märgata, toetada ja tunnustada: “On väga tähtis, et inimest kiidetaks õigel ajal ja õige asja eest. See annab väärtusliku tugipunkti paratamatult rahutul ja ebakindlal, iseend kogu aeg proovile paneval teekonnal. Samavõrd on toeks ka õiglane ja asjatundlik kriitika, mis tajub iga noore eripära ja ainuomast arengusuunda. Soovin, et noortel oleks õnne leida häid õpetajaid,” ütles ta.

Gerd Kanter andis auhinna üle spordivaldkonnas häid tulemusi saavutanud õppuritele. Kanteri sõnul vajavad kõik tunnustust sõltumata kordamineku suurusest või tähtsusest. “Mul on eriliselt hea meel tunnustada ja tunda uhkust meie noorte tuleviku tegijate üle, kes on möödunud aastal erakordselt silma paistnud oma edasipüüdlikkuse ja suurepäraste tulemustega. Ma loodan, et see on alles noorte esimene samm suurte kordaminekute jadas ja me kõik kuuleme neist veel ning Eestil on põhjust nende üle uhke olla ka edaspidi,” lausus Kanter.

Allikas: HTMi pressiteade. Fotod: Erlend Štaub.

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 161 kandidaati
• Aasta õppija 2019 on Jakob Jõgisuu

Mario Kadastik on pärit maakoolist, kus tundis, et see jääb talle väheseks, misjärel kolis ta Tallinnasse. Aktiivsus ja sihikindlus on viinud selleni, et nüüd on ta teadlane, professor ning ettevõtja, kes paljudes valdkondades tegelenud ja tegeleb siiani. Mario on ka suur raamatuhuviline lugedes aastas 50–100 raamatut.

Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: paepealse@tln.lib.ee ja 632 7463.

Ta räägib, millistes koolides on käinud, mida tasub kooliajast kõrva taha panna, oma töökogemusest keskkonnainspektsioonis ja Harku vallas. Teada saab ka, mida tehakse kohalikus omavalitsuses. Samuti jagab ta muljeid oma pikaaegsest rahvatantsukogemusest ja tantsuansamblist Kuljus. 

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Kokku osales võistlusel üle maailma ligi 300 noort.

Võistlus korraldab Magic on The Mid-Atlantic Gigabit Innovation Collaboratory ja see on keskastme võistlus, mis on suunatud noorte talentide leidmisele ja arengule küberkaitses. Ajakavas jääb võistlus Eesti Küberpähkli koolivooru ja KüberNaaskli vahele, andes huvilistele kena võimaluse oma oskusi treenida ja teiste noortega üle maailma võrrelda. 

Eesti võistkonnad olid välja pannud Tallinna Tehnikaülikool ja mõned gümnaasiumid. Toimumiskoht oli Tallinna Tehnikaülikooli  IT Kolledž (10 meeskonda) ja ka Viljandi Kutsehariduskeskus (viis meeskonda). Lisaks veel neli meeskonda Paide Hammerbecki Põhikoolis. 

Võistlusel osales kevadel üle 40 meeskonna, kes asusid kolmes maailmajaos. Siis õnnestus Eestil saada esimene ja viies koht. Seekord siis esimene ja teine koht! Lisaks auhindadele kutsutakse parimad enamasti korralduskomitee liikmeks, kes koostavad uuele võistlusele ülesandeid. On suurepärane, et meie noored talendid on asunud lisaks osalemisele ka võistluseid ja töötube korraldama. 

Tulemused 

I koht: Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), Artur Salumäe (Gustav Adolfi Gümnaasium), Semjon Kravtšenko (Tartu Ülikool), Sander Paenurm (Gustav Adolfi Gümnaasium).

II koht: Viljandi Gümnaasiumist Karl-Joan Alesma, Raul Tambre, Mattias Märka ja Kristjan Variksoo (Tallinna Tehnikaülikool/Kaitsevägi).

Võistlusel osalemist toetavad Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus, Küberolümpia projekti, mille osa on ka rahvusvahelistel võistlustel osalemine, viib läbi Tallinna Tehnikaülikool. Viljandi võistluskoha võistluse läbiviimist toetab HITSA. 

Rohkem infot siit.

Allikas: korraldajate info. Fotod võistluselt: Birgy Lorenz.

Samal teemal:

• Rahvusvaheline küberkaitse suvekool keskendub plokiahela tehnoloogiale
• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

Keskkonnahariduse koolituspäeval tuleb juttu teaduskeskustest keskkonnahariduse toetajatena. Sarnaselt teistele teaduskeskustele selgitab ka Energia avastuskeskus rohujuure tasandil fenomene, millel baseeruvad komplekssemad süsteemid looduses. Koolituspäeval räägime teaduskeskuste ja keskkonnahariduse seostest, toome näiteid keskuse haridusprogrammidest ning tutvustame keskuse valdkondadega seotud järeltegevusi. Tutvu koolituspäeva kavaga.

Keskkonnahariduse koolituspäev on 25. novembril kella 10.00–17.00 Energia avastuskeskuses Tallinnas. Osalemine on tasuta. Toitlustuse hind on 7 eurot (sisaldab hommikukohvi koos suupistetega), lõunasöök omal käel. Registreerumine on avatud 20. novembrini või kuni kohti jagub: https://forms.gle/PNC8CHLAwjZmPbmR7.

Koolituspäevale on oodatud õpetajad, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, haridusasutuste juhid, õpetaja eriala üliõpilased, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad ning teised huvilised.

Koolituspäeva korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Energia avastuskeskusega, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnahariduse koolituspäevade sarjas tutvustame loodus- ja keskkonnahariduskeskuste tegevusi, sihtrühmi ja eripärasid. Eesmärk on täiendada osalejate erialaseid oskusi, arendada keskkonnahariduse võrgustikku ning teavitada koole keskkonnahariduse võimalustest.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.ekhyhing.ee

Juttu tuleb esinejast endast ja sellest, mis asjad on komplekssüsteemid. Arutleme, miks õppida füüsikat, mis oskused see annab ning mida nendega peale hakata.

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: pirita@tln.lib.ee ja 683 0955.

Aasta rahva lemmiku tiitli pälvis Pavel Sõsojev Pärnust ning aasta õppija 2019 eripreemiaga tunnustati Tamara Tuhkuneni. Lisaks tunnustati sündmusel silmapaistvamaid täiskasvanute õppimist edendavaid õpitegusid.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin sõnas tänusündmusel peetud kõnes, et nominentide õpilood kirjeldavad väga hästi vajadust kohaneda meid ümbritseva maailma ja selle muutustega. „Mõni on pidanud ammu pooleli jäänud õpinguid jätkama, teine aga kõike otsast peale alustama. Oma eeskujuga muudate te palju, kandes edasi õppimist kui väärtust ja vajadust elus toimetulekuks.“

Aasta õppija Jakob Jõgisuu ei ole lasknud ennast heidutada haruldase raske haigusega kaasnevast nägemiskaotusest, mis ei võimaldanud tal õpitud arhitekti erialal tööd jätkata. Ta leidis endale uued väljakutsed kirjeldustõlke konsultandina. Jakob on loonud Töötukassa toel endale ettevõtte ning annab silmad ette täie tervise juures olevatele inimestele. Lisaks ametialaste uute oskuste omandamisele on Jakob võtnud eesmärgiks võita medal 2022. aasta Pekingi paraolümpial suusatamises, mis näitab noore mehe elutahet ja aktiivsust elada täisväärtuslikku elu. Aasta õppija kõige suuremad toetajad on tema ema Lea ning juhtkoer Life.

Aasta õppija 2019 eripreemia sai Pavel Sõsojev Pärnumaalt, kes ei peljanud 40-aastasena jätkata 30 aastat tagasi pooleli jäänud põhikooli ning alustada uuesti õppimist 8-ndast klassist. Sel kevadel lõpetas Pavel edukalt gümnaasiumi hõbemedaliga ning omandatud haridus on talle andnud väga palju enesekindlust, uusi teadmisi ning avanud atraktiivseid võimalusi tööturul.

Aasta õppija eripreemia pälvis Tamara Tuhkunen Ida-Virumaalt, kellele pakuti ootamatul TalTechi Virumaa kolledžis raamatukoguhoidja ametikohta, mille ta sõltumata oma oskustest vastu võttis. Tänu tema sihikindlusele ning töökusele pakutigi talle infospetsialisti kohta. Tamaral tuli kiirelt hakata õppima nii eesti keelt kui infoteadust. Tänaseks on Tamara omandanud eesti keele B1 taseme, mis on tema eas haruldane. Igapäevaselt juhendab Tamara üliõpilasi infootsingul, tööde vormistamises, väljendusõpetuses ja eesti keeles. Tamara tublidusest annab märku seegi, et täna käivad tema juures riigikeelt harjutamas head kolleegid kolledžist. Uuel töökohal töötatud aasta on muutnud Tamara oluliselt enesekindlamaks ning oma eeskujuga loodab naine innustada ka teisi inimesi võtmaks vastu uusi väljakutseid ametiredelil tõusmiseks.

Lisaks tunnustati sündmusel aasta õpitegu 2019 tiitliga viit täiskasvanute õppimist edendavat tegu:
• Harjuma giidide koolitusprogramm
• Järvamaa Külaülikool
• Tallinna Keskraamatukogu keelekohvik
• Koolituste ja õppereiside sari Kihnu ettevõtjatele
• Narva kogukonnaõppe festival „Kõik õpivad“

11.-18.oktoobrini toimunud täiskasvanud õppija nädalal oli fookuses õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. Üle Eesti toimus nädala jooksul arvukalt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Kõikides maakondades toimus maakondlike esinumbrite valimine ning tunnustamine, kelle seast valiti välja aasta tublimad tegijad riiklikul tasemel. Kokku esitati sel aastal konkursile 116 aasta õppija ja 76 õpiteo kandidaati.

Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi toel. Rohkem infot aasta õppijate ja õpitegude kohta leiad ETKA Andrase kodulehelt www.andras.ee.