Rääkisime Valgamaa Kutseõppekeskuse IT-juhi ning haridustehnoloogi Eva Tšepurko ja võidumeeskonnaga Digi Passist ning digist kutsehariduses.

Samsung Digi Passi koolitusprogrammi raames koostasid noored oma portfoolio, kus jagasid teistega oma kogemusi, õpitud rakendusi, koostasid ka ise juhendmaterjali. Õppisid oma ideid ellu viima, paberist prototüübini, mõned isegi päris rakenduseni. „Mis mulle eriti meeldis, on see, et nad õppisid koostööd!“ rõõmustab Eva Tšepurko. „Üksinda saab kiiremini, aga koos jõuad kaugemale, mida meie kooli meeskond ongi tõestanud!“

Miks otsustasite osa võtta programmist Digi Pass?

Eva Tšepurko: Olen varem sarnasest projektist osa võtnud (üldhariduskoolide Samsung Digipööre). Mäletan neid emotsioone ja kogemusi. Tallinna Ülikooli ja Mart Laanpere koolitusprogrammid on tavalised sellised, et sa ei saa valmis lahenduspaketti, sa saad nõustamist, aga tegutsema ja leiutama pead ise. Kui sarnane programm kutsekoolidele välja kuulutati, siis kohe levitasin uudist, rääkisin noortega personaalselt ja innustasin ikka taotlusi kirjutama. Noorte sõnul motiveeris neid osalema digipassi olemasolu, mis on tõestus alguses iseendale ja siis juba tööandjale, et sul on need vajalikud digioskused ja kompetentsid olemas.
 
Mis olid noortele kõige olulisemad õppetunnid?

Paulina Sugrova, „Nutikate logistikute“ juht: Minu jaoks oli Samsung Digi Passi koolitusel kõige õpetlikum meeskonnatöö. See koolitus õpetas mind kuulama ja kaasama ka teisi liikmeid. Õppeprotsessi käigus sain aru, kui tähtis on meie elus meeskonnatöö. Ja mida rohkem on erinevaid arvamusi, seda parem. Arendasin oma digipädevusi ja teadmisi, mida kindlasti edaspidi vaja läheb. Panin tähele, et kasvas ka minu sihikindlus ja julgus, et edaspidi mingeid huvitavaid ülesandeid ette võtta. Peale telesaadet saime kinnitust väga paljudelt ettevõttetelt, et meie idee oli väga vajalik ja mitte ainult laotöötajate jaoks. Ehk unistada tasub ning oma unistusi püüdma minna!

Tanel Aavistu: Üks olulisemaid õppetunde, ma arvan, et kõigi jaoks, oli tähtaegadest kinni pidamine. See tuleb samuti välja ka logistika valdkonnas. Kui ei pea tähtaegadest kinni, oled kaotanud kliendi või veel hullem, jäänud kahjumisse.

Karen Kljopov: Kõik koolitustunnid olid olulised. Igas tunnis saime teada midagi uut või proovisime teistmoodi lahendust ning kindlasti õppisin juurde palju uusi rakendusi.

Digi Passi võidumeeskond Valga Kutseõppekeskusest. Foto: Samsung Digi Pass

Kuidas ja kui palju kasutatakse Valga Kutseõppekeskuse erialade õpetamisel IKT-d? Kas lisaks Digi Passile on ka teisi projekte ja programme, kus Valga Kutseõppekeskuse noored osalevad?

Eva Tšepurko: Osalesime suvel MTÜ Eesti 2.0 Bitcoin seadmete taotlusvooru projektis. Meid valiti pilootkooliks ning kuu jooksul koolitas meie õpilasi maailma tuntuim bitcoiner ja Stanfordi ülikooli õppejõud  Balaji S. Srinivasan. Kaevandasime krüptoraha ja tegime oma esimesed blochain rakendused.  Osaleme ka Erasmus+ projektis „Teaching in the Digital age“, mille raames toimub õpetajate õpiränne. Õpetajad saavad oma digioskusi ka välismaal täiendada ning Eestisse tagasi tulles jagada oma kolleegidega.

Koolipere püüab kasutada aktiivselt IT-d näiteks autotehnikute erialadel. Üks näide on see, et vastuvõtueksam on veebipõhine. Köögiklassides ja suurköögi seintel on tahvelarvutid ja hääljuhtimise võimalus - isegi kui näpud on rasvased, saab kokk vajalikku rakendust või retsepti ikka otsida.

Püüame olla ka paberivaba kool, õpilased esitavad kõik taotlused ikka läbi infosüsteemi. Ka praktikapäevik on digitaalne. Koos õpilastega arendame erialaseid Learning Apps’i  rakendusi ja meie digiõpikut. Tahvelarvutite ja innovatsiooni klassi broneerimislehed on igal nädalal igatahes aktiivsed. Aga on ka arenguruumi, alati saab paremini ja rohkem!

Kui hästi on varustatud kooli digitaristu?

Eva Tšepurko: Valgamaa Kutseõppekeskuses on 2016. aasta septembrist avatud värske innovatsiooni klass, koolis on kolm mobiilset tahvelarvutite klassi: Windows, Android kui ka iPadi oma. Jaanuarist on meie digikooliperel perelisa, soetasime kaasaegse drooni DJI Phantom 4, varasemalt on ka HITSA toel soetatud 3D-printer. Tänu Samsung Digi Pass projektile on koolis nüüd ka virtuaalreaalsuse komplekt, mis koosneb Samsung Gear Vr prillidest ja 360-kraadisest kaamerast. Tulemas on IT buss, ehk meie buss ekskursioonide jaoks, mis on varustatud LCD monitoridega, mikrofoniga ja wifiga ning tahvelarvutite kasutamise võimalustega, et juhul kui ekskursioonile läheme, siis ei ole vaja õppetööd ära jätta, vaid saame bussis sõidu ajal jätkata.

Kuid peamine „taristu“ on motiveeritud koolipere, kes on õppinud neid vidinaid kasutama ning õppeprotsessi kaasama. Kõikidele ei ole see lihtne, kuid vähemalt rangelt vastu olijad ei ole.

Kas ja miks on oluline ka mitte IT-d õppivatel noortel arendada digipädevusi? Kuivõrd avardab see õpilaste jaoks võimalusi töömaastikul?

Eva Tšepurko: Tihti võib meediast lugeda, et tööturul vajatakse IT haridusega inimesi. SA Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et IKT-sektoril on IT spetsialiste piisavalt, kuid teistes sektorites (metsandust ja puidutööstust, majutus, toitlustuses jne) on IT inimeste nappus. Paljusid ameteid või erialasid, mida tänapäeva tööturul nõutakse ja mis vajalikud on, polnud veel kümne või isegi viie aasta eest olemaski. Muutunud maailm toob kaasa muutused tööturul. Digitehnoloogia, mis varem mängis toetavat või meelelahutavat rolli, on nüüd saanud vahendiks, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu ja seejärel ka õpetamisviisi. Tuleviku töökohad nõuavad meilt teistsugust lähenemist oskustele. Seetõttu on sellised koolitusprogrammid ja ettevõtmised kutsehariduses väga vajalikud!

Noortele mõeldud programmi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Noorteühenduste Liiduga. Lisainfo Samsung Digi Passi kohta leiab siit: http://samsungdigipass.ee/.

Autor: Laura Vetik, e-Õppe Uudiskirja toimetaja

Nagu läinud aastalgi, on kõrgeimal kohal keeleteadus (101-150), samal positsioonil on pärast 2015. aastat taas tabelisse sisenenud filosoofia. Järgnevad juba kuuendat aastat järjest tabelis esindatud kommunikatsiooni- ja meediauuringud ning arheoloogia (mõlemad positsioonil 151-200). Viiest suurest teadusvaldkonnast on kõrgeimal (301) kohal humanitaarteadused ja kunstid.

TÜ filosoofia ja semiootika instituudi juhataja Peeter Toropi sõnul tuleb filosoofia osakonna tööle tänavu nii kõrge hinnangu saamine viimaste aastate muudatustest terves instituudis. „Õppekavade reformimise käigus käivitati edukalt filosoofia rahvusvaheline magistriõpe ja parandati organisatsioonikultuuri. Loodi ametijuhendid programmijuhtidele ja osakondade juhatajatele ja filosoofia osakonnas tähendab see mõtestatud edukat koostööd koordinaatorite, programmijuhi ja juhataja vahel,” rääkis Torop ja lisas: „Filosoofid on ühed kõige edukamad teadusprojektide taotlejad humanitaaride seas ja nendega seotud publikatsioonid on nähtavalt kõrgetasemelised ning see nähtavus toob igal aastal Tartusse noori filosoofiadoktoreid kandideerima järeldoktorantuuri,” rääkis instituudi juhataja teguritest, mis aitavad kaasa kõrge akadeemilise reputatsiooni kujunemisele. 

Maailma ülikoolide paremustabelit „QS World University Rankings“ koostav QS seab alates 2011. aastast ülikoole pingeritta ka üksikute erialade kaupa – eesmärgiga anda avalikkuse käsutusse võrreldav informatsioon ülikoolide tugevuste kohta üksikerialade tasemel. Tegemist pole seega ühtse edetabeli, vaid 46 eraldi pingereaga, milles reastatavate ülikoolide arv varieerub erialati 50-st (nt stomatoloogia ja veterinaaria) kuni 500-ni (nt keemia ja arvutiteadus).

Pingeridade koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet vastava eriala teadlaste ja tööandjate seas ning bibliomeetrilisi näitajaid (allikana kasutatakse kirjastuse Elsevier bibliograafilist andmebaasi Scopus). Nende indikaatorite osakaalud varieeruvad samuti erialati. Mõne eriala puhul (nt kunst ja disain) arvestatakse vaid maineuuringu tulemusi, suuremate publitseerimismahtudega reaalaladel on suurem kaal bibliomeetrial. Edetabeli 2017. aasta väljaande koostamisel analüüsiti kokku 4438 ülikooli andmeid, vähemalt ühe erialaga tabelisse jõudnud ülikoole oli 1117.

Edetabelite koostamise metoodikaga saab lähemalt tutvuda QS-i kodulehel: www.iu.qs.com/university-rankings/subject-tables/

QS-i maailma ülikoolide üldpingereas „QS World University Rankings“ tõusis Tartu ülikool 2016. a 347. kohale, mis on alates edetabeli loomisest 2004. aastal Eesti ülikoolide kõrgeim koht.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Homme toimub Tartu ülikooli aulas rektorikandidaatide väitluskoosolek
• Tartu ülikooli magistrant võitis rahvusvahelisel konverentsil parima uurimuse tunnustuse

Alates 2008. aastast korraldavad vabariiklik inimeseõpetuse ainenõukogu ja Inimeseõpetuse Ühing konkurssi „Inimeseõpetuse aasta tegu“. Konkursi eesmärgiks on esile tõsta tegevusi, mis on kaasa aidanud inimeseõpetuse ainevaldkonna arengule (nt õppematerjalide koostamine ja avaldamine, ainekavaarendus, maakondlike või riiklike aineürituste korraldamine jne).

Tänavuse aasta teo laureaat on "Targalt internetis" projekt, mille missioon on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning laste seksuaalset ärakasutamist esitava sisuga materjalide leviku tõkestamine internetis. Tegemist on MTÜ Lastekaitse Liidu poolt algatatud projektiga, mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Eesti Abikeskused ja Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti kohta saab lähemalt lugeda: www.targaltinternetis.ee.

Allikas: Inimeseõpetuse Ühing

Samal teemal:

• Netiohutus. Õpilugu inimeseõpetuses
• Digipädevuse näited inimeseõpetuses I kooliastmes

Lõmpsi töö sisuks on käsikirja digitaalse tuvastuse täpsuse tõstmine, kasutades selleks matemaatilise vormiõpetuse operatsioone. Konkreetne uurimus keskendub jaapanikeelsete hieroglüüfide käsikirjalistele tekstidele, luues neist arvutite ja nutiseadmetega pilttuvastusi. Tegemist on kontekstivaba ja ainult visuaalsele sisendile toetuva tuvastusega, mille käigus arvuti tunneb ära tähemärgi selle kuju järgi. 

Joonas Lõmpsi sõnul võimaldab rakendus näiteks eraldada piltidest teksti ja tähti, lihtsa vaevaga digitaliseerida mahukaid dokumente või siis näiteks Jaapanis reisides tõlkida silte. „Tulevikus on plaanis välja arendada ka konkreetne nutitelefoni rakendus, millega saab reaalajas teha näiteks jookvalt tõlkeid jaapani hieroglüüfidest,“ rääkis Lõmps.

Töö juhendaja hajussüsteemide lektor Amnir Hadachi sõnul on tegemist suunda näitava uurimusega, sest see andis esimesena selles valdkonnas kätte teadmise, et tegemist on üldse uurimisväärse teemaga ning millised visuaalse tekstituvastuse võtted kõige tulemuslikumad on. „Pikas perspektiivis on sellise pildituvastuse rakendusvõimalused näiteks isesõitvas transpordis sõidukitele asukohtade tuvastamine,“ selgitas Hadachi.  

Arvutiteadlastele aitas andmeid ehk käsitsi kirjutatud hieroglüüfe koguda Tartu ülikooli jaapani keele õpetaja Eri Miyano.  

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartus võistlevad 100 parimat noort informaatikut
• TÜ programmeerimisvõistkond nopib kõrgeid kohti

Akadeemik Gennadi Vainikko on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti matemaatik, paljude teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. Tema erakordselt tulemuslik uurimustöö on fokuseerunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele.

Gennadi Vainikko on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on teinud teaduse eesliini saavutusi üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides, sealhulgas ligi kümme aastat Helsingi Ülikoolis.

Akadeemik Enn Tõugu on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud Enn Tõugu teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu õiges proportsioonis praeguses statistikas, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas. Varasemal ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks meie teadlaste kiire ümberorienteerumise.

Enn Tõugu loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga, sest kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased on mõjutatud tema tegevusest. Praegu töötab Enn Tõugu Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis juhtivteadurina.

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki teaduspreemiate laureaate ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Elutöö preemia pälvinud Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu on olnud tõelised teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

• Elmo Tempel täppisteaduste alal tööde tsükli „Galaktilised filamendid kosmilises võrgus“ eest;
• Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saar ja Richard Villems keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest;
• Marlon Gerardo Dumas Menjivar tehnikateaduste alal uurimistöö „Äriprotsesside andmekaeve teooria“ eest;
• Tambet Teesalu arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks“ eest;
• Olev Vinn geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon“ eest;
• Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster põllumajandusteaduste alal teadustöö „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“ eest;
• Lauri Mälksoo sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Venemaa käsitlused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest“ eest;
• Heiki Valk humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias.

Tänavuste laureaatide tutvustused

Riigi teaduspreemiate varasemad laureaadid

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• AHHAA keskuse juht pälvis Eesti Teaduse elutöö preemia
• Maaülikool: eesti teaduskeele arendamine vajab riigi sekkumist
• Noored leiutasid sel aastal talvekoolis lahendusi toiduga seotud probleemidele

Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafi Marja Kallasmaa panus meie kohanimede uurimisse sai väärika krooni 2016. aastal ilmunud „Eesti kohanimeraamatuga“. Ehkki raamatul on tiitellehe andmete järgi 16 koostajat ja 2 toimetajat ning Marja Kallasmaa on justkui üks neist, on sisuliselt tegemist Marja Kallasmaa senise elutöö kokkuvõttega.

Minister Mailis Reps tänab ja tunnustab keeleauhinna laureaadi tiitli pälvinud Marja Kallasmaad tema elutöö eest. „Ta on pühendunud ja sihikindel teadlane, kes on rohkem kui nelikümmend aastat süvenenud Eesti kohanimedesse ning selle kaudu ka meie inimeste eneseksolemisse, kultuuri- ja ajalukku,“ ütles Reps.

Marja Kallasmaa teadlaseteed iseloomustab ühelt poolt tohutu empiirilise andmestiku haldamine ning teisalt suutlikkus neid andmeid teoreetiliselt analüüsida ja mõtestada. Juba enne suurt kohanimeraamatut ilmus temalt mitu onomastika-alast monograafiat: kõige esinduslikum neist kaheosaline „Saaremaa kohanimed“ (1996, 2000), sellele lisaks „Läänemurde loodus- ja viljelusnimed“ (2003) ning „Hiiumaa kohanimed“ (2010).
Teadlasetee algusaastatel oli Marja Kallasmaa üks „Väikese murdesõnastiku“ (I osa 1982, II osa 1989) koostajatest, millega kindlustas endale tugeva baasi murdetundmises.

Marja Kallasmaa on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel nimekonverentsidel, pikka aega oli ta rahvusvahelise onomastikakomitee liige. Praegu on Marja Kallasmaa kaasatud isikunimede uurimise projekti.
Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 32 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind kapten Uno Laurile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
Vt Wiedemanni keeleauhinna varasemaid laureaate.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel
• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

"Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele," kirjutas president Kaljulaid otsuse eessõnas.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril NUKU teatris.

Riigipea otsus teenetemärkide andmisest.

Rohkem infot teenetemärkide saajate kohta leiab Eesti tänab 2017 lehelt.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

„Õnnitlen 10. tõlkevõistluse võitjaid! Teie vanemad ja õpetajad võivad teie saavutuse üle väga uhked olla. Kiidan teid osalemisjulguse ja paljulubava talendi ülesnäitamise eest. Keeled avardavad silmapiiri ja kaotavad tõkkeid. Nad aitavad meil mõista teisi inimesi ja kultuure," sõnas Euroopa Komisjoni volinik Günther Oettinger.

2007. aastal esimest ja tänavu juba kümnendat korda toimunud võistlusel osales üle 3000 õpilase kogu Euroopa Liidust. Seekord tõlgiti tekste, mille teemaks olid keeled ja tõlkimine.

Eesti võitja Laura Schifrin õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassis ning võistlusteksti tõlkis ta inglise keelest eesti keelde. Koolis õpib Laura veel ka vene ja rootsi keelt. Tõlkimise juures peab ta aga eriti tähtsaks just oma emakeele oskust. Tal on olnud mitu head eesti keele õpetajat ning see on üks tema lemmikainetest. Ka žüriile jäi mulje, et võitja on teinud head tööd nii eesti kui ka inglise keele tundides.  Hindajate sõnul oli Laura tõlge keeleliselt veatu ja lennuka stiiliga. Noor tõlkija ei olnud takerdunud lähtekeele konstruktsioonidesse, vaid andis teksti sisu edasi ilusas eesti keeles. Problemaatilised ja mitmemõttelised kohad olid tõlgitud nutikalt ja loogiliselt. Tõlkest paistis välja huvi maailmas toimuva vastu ning lai silmaring.

Hea inglise keele oskuse eest tänab Laura oma õpetajaid Janne Oengot ja Henrik Salumit.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased on tõlkevõistlusel varemgi edukalt esinenud: 2009., 2012. ja 2014. aasta võitja tulid samuti sellest koolist.

Lisaks Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilastele võtsid eelmise aasta novembris toimunud võistlusest osa Avinurme Gümnaasiumi, Jõhvi Gümnaasiumi, Kunda Ühisgümnaasiumi, Kuressaare Gümnaasiumi ja Viimsi Keskkooli õpilased.

Juba kümnendat korda toimunud võistluse eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub samaaegselt kõikides loosi teel osalema valitud koolides kogu ELis. Võistlus on inspireerinud ja julgustanud noori minema ülikooli keeli õppima ja hiljem kutseliseks tõlkijaks saama.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas ja tänas kolmapäeval, 1. veebruaril Balti jaama paviljonis toimunud tseremoonial noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. „Nad on aidanud väga paljudel noortel inimestel arendada oma teadmisi ja oskusi, suunanud noori vaba aega sisukalt veetma ja olnud toeks tegelemisel erinevate huvialadega,“ ütles minister Reps. „Suur tänu kõigile neile inimestele, kes on pühendunud noortele ja teevad oma tööd südamega.“

Aasta noorsootöötaja Hele Riit on olnud Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor juba 12 aastat ning teda iseloomustatakse avatud ja lahendusi otsiva inimesena. Ta on tuntud kui noorsootöötajate toetaja ja juhendaja, uute meetodite rakendaja, innovaatiliste projektide algataja ja hoolivuse etalon.

 Aasta noortevaldkonna sõber Chris Holtby tegutses aastatel 2012-2016 Briti suursaadikuna Eestis. Aastast 2013 on ta Eesti Skautide Ühingu patroon ja mullusest selle auliige. Ta on panustanud mitmete noorteorganisatsioonide tegevusse ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldanud kaks noortevaldkonna ümarlauda. Chris Holtby oli oma ametiaja jooksul Eestis aktiivne noorsootöö propageerija ja teadvustaja.

Aasta noorteühenduseks valiti Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus, mis on eeskujuks ja mentoriks ka teistele Viljandimaa õpilasesindustele ning esindab aktiivselt õpilasi koolielus ja aitab probleemide korral. Õpilasesinduse aktivistid osalesid möödunud kevadel ka Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi noorteüritusel.

 Aasta sündmus noorsootöös üleriigilisel tasandil on Noortepäev 2016. Selle korraldas Järvamaa Noortekogu Arvamusfestivali noortealal koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Paide Avatud Noortekeskuse, Järva maavalitsuse, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Noorsootöö Keskuse jt partneritega. Noortepäeva suurim panus noortevaldkonna arengusse oli noorte tõhus kaasamine kõigisse tegevustesse.

Kohalikul tasandil on aasta sündmus rahvusvaheline noorte ettevõtlus- ja meediaprojekt RIBS ehk Rolling Images in Business Startups. MTÜ Kinobussi, Saaremaa arenduskeskuse ning Kuressaare linnavalitsuse eestvedamisel toimuva rahvusvahelise projekti abil saavad gümnaasiuminoored teadmisi nii meediast kui ettevõtlusest ja osaleda väliskoolitustel.

 Aasta huvikooliks võib end edaspidi tituleerida Põlva muusikakool, mis möödunud aasta jooksul panustas märkimisväärselt muusikahariduse arendamisse, tuues koolimajja arvukalt kontserte. Koolis tegutseb hinnatud keelpilliorkester ja selle õpilased esinevad edukalt nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.

Aasta kohalikuks omavalitsuseks valiti Saue linn, mis on noortevaldkonda pidanud oma prioriteediks juba aastaid. Saue linnas tegutseb Eesti üks vanemaid noortekeskusi ja seal on korraldatud 19 aastat töömalevat. Saue linn tunnustab oma noorsootöö tegijaid iga-aastaselt rahalise preemiaga ja on toetanud noortevaldkonda kaks aastakümmet.

Aasta noortelaagriks valitud Remniku lastelaager tegutseb Lastekaitse Liidu osakonnana ning asub Ida-Virumaal. Remniku laager on sihikindlalt ja pikaajaliselt toetanud Tallinna ning teiste omavalitsuste riskikäitumisega noorte arengut ja korraldanud edukalt laagriprogramme. Laagril on pikaajaline kogemus erivajadustega noortega töötamise alal ning palju on kaasatud ka vähemate võimalustega noori.

Aasta noortemaleva tiitli pälvinud Rae õpilasmalev tegutseb juba aastast 2001. Mullu andis malev töökogemuse 140 noorele. Maleva oluliseks väärtuseks on noortele suunatud tasuta koolitused ja hea koostöö kohalike ettevõtetega.

 Aasta noortekeskuseks valitud Paide avatud noortekeskuselt on mõndagi õppida. Näiteks võtavad nad vastu Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu välisvabatahtlikke, et noortel oleks keskuses põnevam. Nad aitasid korraldada 2016. aastal rahvusvahelist noortepäeva, viivad läbi rahvusvahelisi noortevahetusi, kirjutavad projekte koostöös linna koolidega, algatavad koos noortega erinevaid projekte, osalevad üle-eestilistes tegevustes nagu Noorte Tugila ja fond Nopi Üles.

Aasta osaluskogul – Lääne-Virumaa noortekogul on kümne aasta jagu kogemust. Noortekogu korraldab maakonnas mitmeid suuri noortesündmusi ja lööb kaasa kogukonnatöös, millega on pälvinud nii noorte kui täiskasvanute poolehoiu.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat. Ülly Enn on Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal noorteküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Ta on tegutsenud noortevaldkonnas juba ligi 20 aastat, fookuseks on läbi aastate olnud noorsootöö hariduslike väärtuste laiem teadvustamine Eestis. Kadi Bruus on Viimsi vallavalitsuse noorsootöö koordinaator ning MTÜ Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige. Tema töö on pannud aluse rahvusvahelisele noorsootööle Eestis ja kvaliteetsele ning jätkusuutlikule noorsootööle Viimsi vallas. Haabersti noortekeskuse juhataja Kaidi Liive on suunanud noorsootööd atraktiivsele ja noori köitvale arenguteele. Ta on algatanud, ellu viinud või koordineerinud mitmeid projekte ja mitmest on saanud iga-aastane traditsioon.

Taust

Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest. 
Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 11 kategoorias. 
Kokku esitati 183 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon. 
Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba üheteistkümnes. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade, Silver Gutmann.

Samal teemal:

• Mõttetalgutel "Noorsootöö kvaliteet 2,0" jõuti mitme olulise seisukohani
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati rekordarv kandidaate

Viimastel aastatel on EBS Gümnaasiumist võrsunud mitmed toimekad ja tublid õpilasfirmad. Kõigil on veel kindlasti eelmisest õppeaastast meeles õpilasfirma Sibis tore veebiplatvorm, kust oli võimalik soovijatel ja mahekauba austajatel soetada endale Eesti talumeeste või siis üksiktootjate mahetooteid kodust lahkumata.

Ka sel õppeaastal on kolm ambitsioonikat EBS Gümnaasiumi õpilast - Ron Donald, Jaagup Kukk ja Ove Leišovnieks - loomas midagi suurt ja ainulaadset oma õpilasfirmas Jepriis. EBS Gümnaasium on koht, mis toob kokku suure mõttelaadiga inimesed ning koostöös sündinud ideid on võimalik vahvalt realiseerida. Kui neil avanes võimalus luua õpilasfirma, tahtsid nad pakkuda midagi, mida keegi pole veel varem teinud ning mis oleks kasulik ühiskonnale. Nad leidsid, et nii minifirmadel kui ka õpilasfirmadel on suureks puudujäägiks nende toodete kättesaadavus internetis. Nii valmiski noormeestel koostöös veebiplatvorm, mis aitaks õpilasfirmade tooted soovijatele kättesaadavamaks muuta.

ÕF Jepriis on loonud veebikataloogi Õpilasfirma24 (opilasfirma24.ee), mis muudab õpilasfirmade toodete tellimise mugavaks. Noormeeste eesmärgiks on liita kõik õpilasfirmad  lehega, et siis arendada välja n-ö laat internetis. Veebikataloogist on võimalik osta tooteid ja uurida erinevate õpilasfirmade kohta oma arvutist lahkumata. Nende ühiseks olulisemaks prioriteediks on koostöö arendamine õpilasfirmadega. Õpilasfirmade liitmisega alustati jaanuari alguses ja tänaseks on liitunud seitse õpilasfirmat. Hetkel on tegemisel veel platvormiga liitunud õpilasfirmade edulood.

Kõige suuremad ja ambitsioonikamad eesmärgid on veel järgmisteks kuudeks uute aktiivsete õpilasfirmade leidmine, kes sooviks liituda platvormiga, ning õpilasfirma liikmete soov on teha leht laialt levinuks. Järgmise aasta plaanide hulka võiks kuuluda unistused laienemisest piiri taha kas siis Lätti või Soome ning lüüa kaasa Kesk-Läänemere õpilasfirmade rahvusvahelises programmis.

Omamoodi edukas on õpilasfirma Jepriis juba olnud ja endast märgi õpilasfirmade ajalukku maha jätnud, kui detsembrikuu lõpus koostöös SEB panga ja Junior Achievementiga õpilasfirma Jepriis oma ametliku pangakonto SEB pangas avas, olles esimene selline õpilasfirma Eestis.

Õpilasfirma Jepriis tegemistega on võimalik tutvuda veebilehel www.opilasfirma24.ee, Facebookis ja ka 11. veebruaril toimuval Eesti õpilasfirmade laadal.

Artikli autorid on õpilasfirma Jepriis liikmed Ron Donald, Jaagup Kukk ja Ove Leišovnieks.