Palju õnne kõigile autoritele!

„E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRK 2019“ ANTAKSE VÄLJA JÄRGMISTELE E-KURSUSTELE:

Anatoomia ja füsioloogia                                                                                      
Eha Hõrrak, Marelle Grünthal-Drell / Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Andmebaasisüsteemid
Žanna Gratšjova, Natalja Ivleva / Tallinna Tehnikaülikool

Auditing environmental impacts of infrastructure
Tuuli Rasso, Krislin Kivi, Kaire Kuldpere, Viire Viss, Kristiina Visnapuu, Silver Jakobson / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Auditing water issues
Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Biokeemia
Ly Villo / Tallinna Tehnikaülikool

Bioloogia ning elustiku kaitse erialaseminar
Marko Mägi, Maris Hindrikson, Aveliina Helm, Urmas Saarma, Maia Kivisaar, Jaanus Remme, Tiina Tamm, Andres Ainelo, Silva Lilleorg, Ivan Kisly, Mari Tagel, Ene Voolaid, Margus Leppik, Ants Kurg, Raivo Mänd, Arne Sellin, Taavi Virro, Maarja Öpik, Tanel Vahter, Toomas Tammaru, Pille Mänd, Sirli Rosendahl, Ingrem Metsik, Ingmar Tulva, Siim-Kaarel Sepp, Marju Keis, Inga Hiiesalu, Susanna Vain, Tuul Sepp / Tartu Ülikool

Diskreetne matemaatika
Harri Lensen, Margus Kruus / Tallinna Tehnikaülikool

Ehitusinfo modelleerimise alused
Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool

Ettevalmistus füüsikaolümpiaadiks
Kelli Hanschmidt, Urmo Visk / Tartu Ülikool

Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II
Vladislav Ivaništšev, Heigo Ers, Verner Sääsk / Tartu Ülikool

Ettevõtlus
Helen Kiis / Tallinna Tehnikakõrgkool

Eureka Start
Darja Lavõgina / Tartu Ülikooli teaduskool

Finantsvahendus
Irina Malkus / Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Hüdro- ja pneumoajam
Vladimir Kuts, Ellen Parik / Tallinna Tehnikaülikool

Introduction to environmental auditing in the public sector
Tuuli Rasso, Krislin Kivi, Kaire Kuldpere, Viire Viss, Kristiina Visnapuu, Silver Jakobson / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Juhtimine
Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool

Kirjutamisseminar
Riina Reinsalu, Sirli Zupping, Miina Norvik, Maigi Vija / Tartu Ülikool

Kliiniline farmaatsia
Jana Lass, Marika Saar / Tartu Ülikool

Majandusmatemaatika
Kirsti Rumma, Raili Lahi, Jelena Matina / Tallinna Tehnikaülikool

Matemaatika riigieksamiks ettevalmistav e-toega kursus
Päivo Simson, Anne Küüsmaa, Hele Kiisel, Esta Erit, Märt Sildvee / Tallinna Tehnikaülikool

Minu keha ja ravimid
Malle Kuum, Külli Jaako, Anti Kalda / Tartu Ülikool

Philosophical Disagreements
Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool

Programmeerimine
Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool

Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika
Ain Riistan, Olga Schihalejev, Roland Karo, Anne Kull / Tartu Ülikool

Sissejuhatus muusikateraapiasse
Kadri Arula / Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Statistika
Ako Sauga / Tallinna Tehnikaülikool

Taimse toorme tehnoloogilised protsessid
Katrin Laos / Tallinna Tehnikaülikool

Tervisedenduslik projekt
Piret Simm-Pärle / Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Toidufüüsika ja struktuur
Katrin Laos / Tallinna Tehnikaülikool

Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale 
Maksim Ivanov / Tartu Ülikooli teaduskool

Uurimistöö alused
Triinu Orumaa / Kadrioru Saksa Gümnaasium

Uurimistöö alused
Maris Kuiv / Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

"AASTA E-KURSUS 2019" STIPENDIUMI KANDIDAADID:

Auditing water issues
Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Ehitusinfo modelleerimise alused
Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool 

Juhtimine
Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool 

Kliiniline farmaatsia
Jana Lass, Marika Saar / Tartu Ülikool 

Philosophical Disagreements
Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool 

Programmeerimine
Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool

Tulemustega on võimalik tutvuda ja protsessist täpsemalt lugeda siin.              

Foto: Unsplash, Jason Leung

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimise algkursus algab kümnendat korda
• Eesti Lennuakadeemias alustab taas tasuta e-kursus lennundushuvilistele

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Kolmapäeval, 8. mail kell 12.00 kohtub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) noortega TLÜ teadur ja bändi Herald kitarrist Egert Vandel.

Ta räägib teemal „Järved – veepeegel minevikku“. Juttu tuleb paleouuringutest ja sellest, kuidas käib mineviku (keskkonna)muutuste uurimine läbi loodusesse salvestunud informatsiooni?

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 tuleb Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) külla psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild.

Juttu tuleb spordist ja liikumisest, vaimsest tervisest ka vaimselt raskete olukordadega toimetulekust.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada.

Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. Haljala Kooli 8. klassi õpilane Säde-Liis Orujõe uuris, kui oluliseks peavad koolinoored eesti keele rolli oma elus ning millised on nende hoiakud õigekeelsusesse. Koeru Keskkooli õpilane Triin Aasa võttis fookusesse paljudele eestlastele peavalu valmistava suurtähe ortograafia ning tegi huvitava kokkuvõtte eesti keele suurtähe ortograafia reeglite muutumistest läbi aja. Lisaks selgus Triinu tööst, et nooremad inimesed kipuvad kirjutamisel rohkem vigu tegema, kui vanemad.

Ometigi ei jõua me iga sõna õigekeelsust ÕS-ist järgi kontrollida. Teatud reeglid tuleb lihtsalt selgeks õppida. Lisaks peetakse ju õigekirja tundmist ka inimese harituse mõõdupuuks. Janeli Kirsi uurimistöö sellest, kuidas unestiimulite abil õpitut kinnistada, võiks olla huvitav lugemine kõigile, kel tarvis uusi teadmisi paremini meelde jätta. Uni pole vajalik ainult õpitu meeldejätmiseks, vaid ka üldise elukvaliteedi ja tervise seisukohast. Uneharjumustest ja normidest koostas uurimistöö Tallinna Reaalkooli õpilane Tarmo Pungas, kes leidis, et 90% katses osalenud koolinoorte unetundide arv jäi alla soovitatud normi. Õppimisvõimet, tervist ja üldist rahulolu mõjutab ka meie keskkond, sh õhu kvaliteet, milles viibime. Tartu Jaan Poska kooli õpilane Aksel Bulavs näitas, mõõtes süsihappegaasi sisaldust õhus, et õhukvaliteet õpilaste kodustes õpperuumides võiks olla parem.

Mälueksperdid teavad, et tihti on teadmiste kinnistamine ning nendevaheliste seoste loomine oluliselt lihtsam, kui on võimalus oma käe ja silmaga asi järele proovida. Nii leidis Katariina Kurina, et liblikaröövikud kasvavad aeglasemalt, kui ta neile tugeva tuule peale suunas. Milline on üks järv ning selle elu allpool siledat pealispinda?  Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Pilleriin Jukk annab meile vastuseid Verevi järve soojus- ja keemilise kihistumise kohta oma mahukas uurimistöös.

2019. aasta Akadeemiakese talvenumbrist on kvaliteetset lugemist ka kirjandushuvilistele. Eestlastele tuttav libahundi teema on pakkunud ainest paljudele klassikutele. Brita Lubi Läänemaa Ühisgümnaasiumist teeb oma uurimistööga selgeks, kuidas on libahundi arhetüüp eesti kirjandusse tulnud ning kuidas ta aegade jooksul muutunud on. Kirurgilise meditsiini valdkonda uuris Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Keitlyn Kruus, tänu kelle tööle on nüüd kõigil võimalus tutvuda puusaliigese endoproteesimisega läbi spetsiaalselt loodud veebilehe.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loo autor on Kristiina Mark, Akadeemiakese toimetaja

Veebruaris algab 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt „Elu(s) eeskuju“, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti  saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Teisipäeval, 12. veebruaril kell 15.30 kohtub Tallinna Keskraamatkogus (Estonia pst 8) noortega Ella Käi-Edo, eAgronomi kliendisuhete juht. Ta räägib teemal: mis saab siis, kui Sinu esimene valitud eriala ei vea välja? Ja kui ka teine valik ei ole see ala, kuhu lõpuks töötama satud? Räägime edasiõppimisega seotud hirmudest, müütidest ning reaalsusest. Firma tegevusega saab tutvuda siin: https://eagronom.com/et/.  

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

Uus ja populaarne eriala

„IT mitteinformaatikutele on uus õppekava, mis alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. 

Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. Taotlusvoorus ega aruande vormistamises Eero Vainikko sõnul midagi keerulist ega ülibürokraatlikku ei olnud. „Oli vaja mõistlikul moel kirja panna, mida soovitakse teha, miks ja milleks. Ja kui lõpuks taotlus heaks kiidetakse, siis ükskõik, kui palju vaeva enne nägid, hea meel on ikkagi.“

17 uut e-õppematerjali

Kõige suurem rõõm on täna muidugi tulemuste üle. Projekti peamine eesmärk oli õppekavas olevatele ainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on eriti just avatud õppes oluline. Kokku valmiski 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „Vaatasime asja pikemas perspektiivis. E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. E-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega. Tegime instituudis küsitluse, kes plaanib e-õppematerjale teha, kui toetust saame. Oli päris palju huvilisi,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted”, “Strateegiline IT juhtimine” jpt.

Arendati ka MOOCe

Lisaks arendati töökindlamaks programmeerimiskeskkonda Thonny ja selle kasutajaskond laienes nii Tartu Ülikoolis kui mujal.

Edasi arendati automaattestimise süsteeme. Paljude arvutiteaduse instituudi kursuste, sh MOOCide õppematerjalid on vabalt kõigile kasutatavad, aga ülesannete automaatkontrollid olid seni kättesaadavad ainult moodle.ut.ee keskkonnale ligipääsu omavatele kursustele registreerunud tudengitele. Uus arendus tagab, et MOOCe saavad sajaprotsendiliselt kasutada ka näiteks registreerunud üldhariduskoolide õpilased.

Oluline oli ka virtuaalse arvutiklassi arendus privaatpilvel. Privaatpilve lahendust katsetati õppeaine “Süsteemihaldus” läbiviimiseks. Virtuaalkeskkonnad õppeainete õpetamiseks privaatpilvedel on uudne lähenemine arvutiklassi virtualiseerimisel. Lisaks sai projektist täiustatud loengute salvestusvõimekust ning soetatud tehnilisi abivahendeid õppetöö läbiviimiseks. Saadud kogemused on hinnalised kogu õppetöö paremaks korraldamiseks avatud ülikooli raames.

Uued õppematerjalid tugevdavad praktilist suunda

Arvestades „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ magistriõppekava jätkuvalt suurt populaarsust, on kindel, et uued e-õppematerjalid ja arendused aitavad nii õpetamist kui õppimist kvaliteetsemaks ja praktilisemaks muuta. See õppekava on mõeldud inimestele, kel puuduvad IT-alased eelteadmised, kuid kes on huvitatud oma eriala ja töökogemuse täiendamisest infotehnoloogiliste teadmiste ja oskustega. Õppimist alustatakse programmeerimise põhitõdedest, infoturbest, andmebaasidest ja muudest alusainetest. Valikainete seast on võimalik valida alates multimeediast ja veebirakenduste loomisest kuni kasutajaliideste kavandamise ja tarkvara testimiseni välja.

Eero Vainikko sõnas, et tegelikult tuli neile selle õppekava suur populaarsus üllatusena. „Mõtlesime, miks me seda juba 10 aastat tagasi ei teinud. Populaarsuse põhjus on ikkagi vajadus, ühiskonnas ja tööturul läheb kõik üha rohkem IT-põhiseks, infotehnoloogia on igal ametialal põhiline abivahend.“

Kui on entusiasmi, leiab ka vahendid

Ühtlasi julgustas ta kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Kõikidele uute asjadega tegelejatele ütleksin, et kui on entusiasmi, siis leidub vahendeid ka. Mitteinformaatikute õppekava valmis ja toimis esialgu suuresti entusiasmist, aga õigele asjale leiab ühel hetkel ka rahastuse.“ 

Taotluse esitamiseks aega veel 21. jaanuarini

IKT valdkonna õpetamise arendusprojektid on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust saada teretulnud. 

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal on taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Unsplash, Fabian Grosh

Samal teemal:

• Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga
• Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas
• Tudengite IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse ligi 800 000 euroga

“Just meie pikaajaline edu- ja uuendusmeelsus ning tulevikku vaatamine tõid Eestile selle auhinna. Meil on kõrgelt kvalifitseeritud ja hinnatud inimesed ning meie tehnoloogiaettevõtted loovad maailma muutvaid tooteid,” sõnas Reps. “Mul on siiralt hea meel, et meie hariduspoliitilised valikud, õpetajate ja koolide innukus ning ühiskonna hoiakud on loonud sellise riigi, millega oleme eeskujuks paljudele nendele riikidele, keda varem enda eeskujudeks pidasime,” lisas Reps.

Sel aastal võrreldi 61 riiki ning Eesti osales võrdluses esimest korda. Koos Eestiga nimetati innovatsioonimeistriks veel 15 riiki – Austraalia, Kanada, Taani, Soome, Saksamaa, Iisrael, Luksemburg, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Singapur, Rootsi, Šveits, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Need riigid koos Eestiga on maailma juhtivad innovaatilised riigid.

Auhinna andis üle messi peakorraldaja, Ameerika Ühendriikide Tarbijaelektroonika Ühingu juht Gary Shapiro, kelle sõnul on need riigid maailmatasemel innovatsiooni toetajad. Shapiro märkis, et esile toodud riikide poliitikaid eristab teistest see, et nad on avatud uuendustele ja vähendavad takistusi tehnoloogia arendamisel ja uute ideede elluviimisel.

Eestile tõi tunnustuse ühiskondlik ettevõtlikkusmeelsus, suure hulga uute ettevõtete loomine, progressiivne poliitiline juhtimine, avatus innovaatilistele lahendustele, tehnoloogia loomise ja kasutamise toetamine. Samuti on olulisel kohal elanike võimalused ja oskused tehnoloogiate kasutamisel, aga ka näiteks uuenduslike tehnoloogiate nagu erinevad jagamismajanduse tehnoloogiad laialdane levik ja kasutamine. Eesti on sellega ühtlasi ka kõige innovaatilisem riik Kesk- ja Ida-Euroopas.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Järgmise aasta hariduseelarve toob lisaraha õpetajatele, teadusele ja digipöördele
• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot

Loo autor on Epp Alatalu

Kristiina Saaroni sõnul sündis Kinoklassi idee ajalootunnis ajaloofilmi vaadates, kui koolipingis istudes oli huvitavat filmi ebamugav jälgida. Eeskujuks oli võtta ka 2017. aasta sügisel Valga Gümnaasiumis toimunud UNESCO ühendkoolide õpilaskonverentsi raames külalistele korraldatud filmiõhtu ja selleks loodud ajutine mugavate kott-toolide ja diivanitega ruum. Konverentsi raames loodud ruumist inspireerituna arenes mõte statsionaarsest kinoklassist, kus oleks mugav ja hubane vaadata filme, teha rühmatöid ning korraldada aruteluõhtuid. 

Kristiina võttis kinoruumi tegemise südameasjaks ning leidis, et selleks sobis kenasti tühi ruum kooli keldrikorrusel. Kinoklassi stiilivalikul lähtus Kristiina talle südamelähedasest Aafrika stiilist, mis aitaks ruumisolijatele lähemale tuua kaugeid kultuure. Kujunduse valikut määras lisaks asjaolu, et Valga Gümnaasium on UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige ning neile on olulised maailmahariduse, mitmekultuurilisuse ja keskkonna jätkusuutliku arenguga seotud teemad. 

Kinoklassi loomisel lähtuti taaskasutuspõhimõtetest – rehvidest meisterdati tumbad, euroalustest diivan, õmmeldi patju, meisterdati diivani kaunistusi ja küünlaid. Kinoklass sai teoks toetajate abiga, kes jagasid nõu, annetasid taaskasutuseks esemeid ning panustasid projekti oma aega ja oskuseid. Ilma taaskasutuseta oleks olnud kinoklassi maksumus arvutuste kohaselt 897,27 eurot, taaskasutades oli klassi maksumus vaid 10,42 eurot. Kinoklassi valmimisega paralleelselt loodi kooli filmiklubi DFK VG AVASILM, mis kasutab MTÜ Mondo filmikogu, et laenutada tasuta õpetlikke ja silmaringi laiendavaid dokumentaalfilme.

Lisaks uhkele kinoklassile, mille pildid finaalesitlusel publikut eeskuju võtma innustasid, sai tähelepanu ka tõsiasi, et Eestis on UNESCO koolide võrgustik. UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni haridusprogrammide koordinaatori Madli Kumpase sõnul on UNESCO ühendkoolide näol tegemist võrgustikuga, mis sai UNESCOs alguse juba 1953. aastal. Tänaseks kuulub rahvusvahelisse võrgustikku üle 11 000 õppeasutuse 181 liikmesriigist, Eestis on võrgustikuliikmeid 45. Eesti võrgustiku tööd koordineerivad MTÜ Mondo ja Tartu Loodusmaja ning neid nõustab ja toetab UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Välisministeerium. 

Võrgustiku tegevused on seotud 2015. aastal ÜROs vastu võetud kestliku arengu eesmärkidega ning toetavad koole kvaliteetse hariduse andmisel, kestliku arengu põhimõtete edendamisel ja avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivate ja ühiskondlikult aktiivsete inimeste kujundamisel. Võrgustik pakub võimalusi riigisiseseks ja rahvusvaheliseks koostööks, oma tegevuste tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks. Eestis korraldatakse võrgustiku liikmetega koos keskkonnaharidusalase Läänemere projekti tegevusi, kestliku arengu teemalist õpetajakoolitust, õpilaste ÜRO matke programmi, maailma filosoofiapäeva ja muid tegevusi. UNESCO ühendkoolide tegevustest huvitatud haridusasutused on oodatud ühendkoolide võrgustikuga liituma.

Tekst: Epp Alatalu. Fotod: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt