„Eesti koolides on käimas hoogne haridusuuendus – peagi on võimalik kõikidel põhikooliõpilastel kasutada tasuta digitaalseid õppematerjale, õppida uusi oskusi mõnevõrra teisiti ja avastada õpitavat hoopis uute põnevate nurkade alt,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Soovime, et koolide omavaheline koostöö oleks senisest veelgi tihedam ja õpilastel oleks alati võimalik õppida kõige põnevamal võimalikul viisil. Seetõttu oleme loonud toetusmeetme, mille abil paljud koolid juba käesoleval õppeaastal alustasid või on alustamas huvitavat koosõppimist ning õige pea avaneb see võimalus veel rohkem kui saja kooli õpilastel,“ lisas minister.

Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul on toetusmeede Klass+ loodud just selleks, et tagada parimad võimalused õppe praktilisemaks muutmisel, toetada koolidevahelist koostööd ning innustada neid ühiselt veel tugevamaks kasvama. „Õppekeskkondi ja õppevahendeid on selliseid, mida vajatakse igapäevaselt nagu kooliruum ja projektor, kuid on hulk põnevaid vahendeid, mida oleks vaja kasutada aeg-ajalt ning ainult ühe kooli õpilaste jaoks nende soetamine pole otstarbekas,“ selgitas Rillo toetusmeetme tagamaid. „Euroopa Sotsiaalfondi toel saavad koolid sisse seada laboreid ja soetada seadmeid, luua õppematerjale, koolitada õpetajaid ja katta muid tegevustega kaasuvaid kulusid, sealhulgas näiteks laborandi töötasu või kuluvahendid,“ lisas Rillo. Toetusmeetme võimalused on planeeritud selliselt, et eesmärgi saavutamiseks ei jääks ükski tegevus ega kulu tegemata.

Toetust eraldatakse 24 projektile, milles osaleb enam kui 100 kooli. Toetusmeede on ellu kutsutud selleks, et pakkuda õpilastele võimalusi kasutada spetsiifilisi ja erilisi seadmeid, mida on mõistlik kasutada ühiselt. Toetust saanud projektid viiakse ellu vähemalt kolme kooli koostöös. „Rahastatavad projektid on väga eriilmelised ja peegeldavad hästi koolide valmisolekut uudseks lähenemiseks ja hariduse kvaliteedi tõstmiseks, sealhulgas on erilise tähelepanu all just õpilaste digioskuste arendamine,“ ütles Rillo. Toetuse abil seatakse sisse näiteks heli-, robootika- ja looduslaboreid, aga uuritakse ka satelliitidega stratosfääri ja taastuvenergiat.

Lisaks haridusinnovatsioonile üld- ja kutsehariduses pööratakse erilist tähelepanu ka kutsespetsiifilistele seadmetele, simuleerimaks reaalset töökeskkonda ja seeläbi omandama paremad kutseoskused. Õppe kaasajastamisel luuakse ühelt poolt atraktiivsed, ohutud ja praktilised õpitingimused, teisalt aga soovitakse vastata paremini tööandjate ootusele kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide järele. Suvel lõppenud taotlusvoorust toetati kutseõppeasutustele simulaatorite soetamist 2 miljoni euro ulatuses.

Kokku toetatakse koole selle aasta lõpuks enam kui 17 miljoni euroga, millele lisanduvad septembri lõpus tasuta digitaalsed õppematerjalid põhikooli õpilastele. Samuti toetatakse koole 8 miljoni euroga, mille abil jõuab koolidesse enam kui 10 000 arvutit ja suur hulk nutiprojektoreid. Lisaks on käimas üldhariduskoolide võrguühenduste kaasajastamine, mis jõuab kõikide koolideni 2023. aastaks.

Toetuste saajad
Teise taoltusvooru toetuse saajad ja projektide lühikirjeldused 
Simulaatorite taotlusvooru toetuse saajad ja projektide lühikirjeldused 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kultuurikatla täitsid arvamused haridustehnoloogiast
• Digimuutuv kool