Kogemusi ja näiteid jagavad Roosna-Alliku Põhikooli direktor Riina Hiob, Tallinna Kunstigümnaasiumi juht Mari-Liis Sults ja Clanbeati tegevjuht Kadri Tuisk, modereerib Triin Noorkõiv. Juba sel kolmapäeval, 22. aprillil kl 15 HITSA Youtube'i kanalis. Küsimusi esinejatele saad esitada siin: 
Küsimusi saab esitada: Sli.do, kood: koolijuhid.

Veebiseminar salvestatakse ja seda saab järele vaadata siin. 

Vaata veebiseminari 22. aprillil siit!

Avafoto: Photo by Pim Chu on Unsplash 

Samal teemal:

• Kuidas toetada iseseisvat õppimist? 
• Veebiseminarid on järelvaadatavad

Distantsõppele üleminek on seadnud suure väljakutse ka kutseõppeasutustele, kus on eriti keeruliseks muutunud praktiliste ainete õpetamine.

9. aprillil kell 14.30-15.30 toimuval veebiseminaril räägivad Lauri Toim Luua Metsanduskoolist, Kalli Kalde Tartu Kunstikoolist ja Taavi Kuusik Haapsalu Kutsehariduskeskusest, kuidas nad on uues olukorras hakkama saanud ja milliseid digilahendusi leidnud. Juttu tuleb videoloengutest metsanduses, üldkunstiainete õpetamisest koostöös füüsikaõpetajaga ning kokanduse praktikumidest, mis nüüd toimuvad iga õpilase enda kodus.

Veebiseminar salvestatakse ja seda saab järele vaadata HITSA videokanalis.

Lisainfo ja registreerumine

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kutseharidus eriolukorras – õppimine ja õpetamine jätkuvad
• Tartus tähistati kutsehariduse rahvusvahelistumise päeva

Esimene seminar juba sel teisipäeval, 31. märtsil kell 16.00.

I kooliaste 31.3 kl 16, vaata siit bit.ly/2WTwUHO
II kooliaste 1.4 kl 16, vaata siit bit.ly/3bD8si0
III kooliaste 2.4 kl 16, vaata siit bit.ly/3dI0BkT
Gümnaasium - aeg täpsustamisel
.
Videokirjeldustest leiad küsimuste-esitamise-lingi. Kõik seminarid salvestatakse ja on järelvaadatavad HITSA Youtube'i kanalis.
.
Kogemusi jagavad Rocca al Mare Kool, Roostiku kool ja Audentese erakooli e-gümnaasium. Veebiseminarid korraldavad HITSA ja Clanbeat.

Lühikursuse lõpetajal on valminud enda Google Classroomi toimiv kursus, mis sisaldab esmaseid ülesandeid ning on valmis õppetööks.

Veebiseminar “Google Classroom distantsõppe vahendina” on nüüd järelvaadatav.

Photo by Headway on Unsplash

Samal teemal:

• Veebiseminarid on järelvaadatavad

********************************************************************

Veebiseminaril “Kuidas oma last koduõppes toetada” annavad lastevanematele nõu Eesti Haridustehnoloogide Liidu ja Innove Rajaleidja spetsialistid. 

Siin saate küsida ja tõstatada teemasid, mis teile enim huvi pakuvad ja mille kohta ootaksite veebiseminaril vastuseid: www.slido.com ja kood: 7989.

Veebiseminari kantakse üle HITSA youtube kanalil. Ligipääsu lingi lisame siia vahetult enne seminari algust. 

Veebiseminar "Koduõpe tehnoloogia abil"

Veebiseminar "Sünkroonne suhtlemine" 

Samal teemal:

• VEEBISEMINAR: Moodle kursus nädalaga: I osa (järelvaatamine)

Veebiseminari viib läbi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog.

Seminar on hiljem järelvaadatav!  Lisainfot leiab siit. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Valitsuskabinet otsustas viia nakkusohu tõttu haridusasutused distantsõppele
• Veebiseminar koolijuhtidele: koduõpe tehnoloogia abil

Registreeruda saab koolitus.edu.ee/training/3860. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium: üleriigilised olümpiaadid ja võistlused tuleb edasi lükata

Tänased tehnoloogilised lahendused pakuvad võimalust õppida igal ajal ja igal pool. Tegelikult ei pea ka õpetaja ja õppija selleks asuma ühes ja samas ruumis ning just praegu on maailmas olukord, kus sellisel viisil õppimine on aina aktuaalsem. 

Eesti Haridustehnoloogide Liit pakub kõigile koduõppest huvitatud õpetajatele võimaluse selle teemaga põhjalikumalt tutvuda. 

VEEBISEMINAR: KODUÕPE TEHNOLOOGIA ABIL

10. märtsil kell 18 korraldavad HITSA ja Eesti Haridustehnoloogide Liit tasuta veebiseminari “Koduõpe tehnoloogia abil”. Seminaril tutvustavad haridustehnoloogid üle Eesti erinevaid keskkondi ja jagavad kogemusi, millest koduõppe korraldamisel abi on. Veebiseminar salvestatakse ja see on järelvaadatav HITSA veebiseminaride kanalis ja EHTL videokanalis.

Registreeru 10. märtsi veebiseminarile "Koduõpe tehnoloogia abil".

Avafoto: Photo by bruce mars on Unsplash

Samal teemal:

Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: olge valmis vajadusel õppetööd ümber korraldama

See on juba neljas grupp koole, kes HITSA  koolitus- ja nõustamisprogrammis Digikiirendi oma digioskuste lihvimist alustas. Digikiirendi programmis osalevadki koolid, kes soovivad üheskoos, meeskonnana oma digioskusi parandada. 

Esimese poolaasta avakoolitused toimusid 25. veebruaril Võrus (Hummuli Põhikool, Mikitamäe Kool, Riidaja Põhikool, Tsirguliina Kool, Värska Gümnaasium);  26. veebruaril Sauel (Aruküla Kool, Märjamaa Gümnaasium, Pikavere Mõisakool, Saue Gümnaasium, Tarbja Lasteaed-Algkool, Valgu Põhikool) ning 27. veebruaril Mäetagusel (Mustvee Kool, Narva-Jõesuu Kool, Peipsi Gümnaasium, Sinimäe Põhikool Vajangu Põhikool). 

Kõige rahvarohkem oli Sauel. Saue Gümnaasiumi saalis oli koos ligi 180 õpetajat. HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan andis põgusa ülevaate, miks on oluline noortele digitarkuseid õpetada. Väga selgelt jäi kõlama, et tulevikutöökohad eeldavad häid digioskuseid, seega noored peavad need koolist kaasa saama. “Noorte digioskused võimaldavad neile mobiilset töökohta. Eesti on Euroopas digiõppes küll esirinnas, aga päris igas koolis see ei kehti,” sõnas Aru-Chabilan. Digiteadmisi ei pea eraldi õpetama, neid saab arendada igas ainetunnis. Sellepärast ongi oluline meeskonnatöö, millele Digikiirendis rõhku pannakse. 

Programmijuht Kairi Burnaševa sõnas, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades. Järgmiste kuude jooksul osalevad koolipered töötubades ja koolitustel ning neid nõustab haridustehnoloog. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid jne. Ning kõige selle juures ei unustata ka, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele.

Kairi Burnaševa julgustas õpetajaid küsima ja katsetama. ”Õpetajatel on mõned hirmud, näiteks peljatakse tehnilisi probleeme, et jäädakse klassi ees hätta. Või siis, et digiteema ei ole minu teema, sellega tegeleb arvutiõpetaja. Intervjuudest õpetajatega tuli ka välja, et paljudes koolides ei ole kokku lepitud, kes missuguse digipädevuse arendamise eest vastutab, mida ühes või teises ainetunnis tehakse. Digimaailma õpilastele selgekstegemine tundubki siis õpetajale hoomamatu ülesandena,” sõnas ta.

Digikiirendi küsitlused näitavad, et igapäevaselt kasutab digivahendit (peamiselt tundide ettevalmistamiseks) pea 76% õpetajatest. Õpetajate oskused on heal tasemel, aga õpilased kipuvad jääma tunnis vaataja-kuulaja rolli. “Programmi toel tahaksime jõuda selleni, et õpilased hakkavad ise tegema-tegutsema, saavad erinevate keskkondade ja digivahendite kasutamise kogemuse. Digioskused liiguvad õpetajalt õpilasele.” Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink meenutas, kuidas nende kool aasta tagasi Digikiirendis osales ja kuidas see koolielu mõjutas ning mõjutab. „On asju, mida lihtsalt tuleb teha. Mul on hea meel, et vaid üksikud õpetajad meie koolist jäid Digikiirendist kõrvale, õpetajad käisid koolitustel aktiivselt kohal. Õpetajatevaheline suhtlus tihenes, teadmiste-oskuste jagamine oli loomulik,” tõi ta välja koolituse plussid. „Enne oli digipädevus protsess, mis piltlikult öeldes oli keset saali. Teadsime, et meil on personali seast kasvamas hea informaatikaõpetaja-haridustehnoloog, seadsime asjad nii, et tema võtab kooli digiprotsessi juhtida. Siis liiguvad asjad kiiremini.“ Aule Kink sõnas, et muidugi on Digikiirendis osalemise aeg õpetajatele veidi pingelisem, aga kõike annab sättida. Ta soovitas vajalikeks koolitusteks aega leida koolipäeva sees, sest pärast tunde on õpetajad väsinud nagu õpilasedki ja loomulikult kipuvad koolimajast ära. Ja soovitas võtta haridustehnoloogi nõustamisest kõik mis võtta annab, sest nõu annnavad oma ala parimad praktikud.

Ja siis oligi aeg töötubadesse minna. Iga õpetaja osales kolmes töötoas, neist üks ainealane ja kaks silmaringi laiendavad. Robootika ja programmeerimise töötoas oli meeleolu lustlik ja tegevus hoogne. Seal oli õpetajaid, kes esimest korda programmeerimisega kokku puutusid, ja neidki, kellele Ozobotid ja BeeBotid juba tuttavad olid. 

Märjamaa Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Indrek Drell uuris tahvelarvutist hoolega üht programmeeerimise mängu ja kinnitas, et see on tõesti tal esimene kokkupuude programmeerimisega. “Väga huvitav on! Ega kehalises kasvatuses progemist otseselt vaja ei lähe, aga huvitav on teada ja osata. Olen seni oma tunnis digivahendeid kasutanud nii, et kui kergejõustiku treeningus õpilane teeb harjutust, siis võtan selle nutitelefoniga videosse ja kohe analüüsime video põhjal, kus ta tegi vigu,” rääkis Indrek Drell. Digikiirendist plaanib ta aktiivselt osa võtta ja koolitused kõik kaasa teha. Kui palju õpitust hiljem kehalises kasvatuses kasutust leiab, ei osanud ta öelda, aga õpetaja teadmised täienevad kindlasti. 

Sama kooli haridustehnoloog Kristi Metshein proovis kätt BeeBottide programmeerimisega. “Ütleksin, et tehnoloogikasutusega õppetöös oleme Märjamaa Gümnaasiumis üsna alguses alles. Aga oleme hankinud robootikaseadmeid ja neid juba edukalt katsetanud. Olen ka teistest koolidest seadmeid laenanud ja proovinud, kas need meie koolis sobivad. Põhiliselt robootikaseadmed, aga ka näiteks mikroskoope algklassidele loodusõpetuseks. Digikiirendisse sattus kool minu algatusel, vallavalitsus reageeris positiivselt ja nüüd olemegi siin. Koolitustega on hõlmatud kõik õpetajad ja ka tugimeeskond. Et õpetajaid programmiga nõusse saada, tuli natuke ikka jääd ka murda. Põhiväide oli õpetajatel, et ega minu õppeainet digi ju ei puuduta....”

DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal:

• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi