Mart Mini panuseks on elektrilise bioimpedantsi erinevad rakendused. Rahvusvahelises koostöös arsti- ja tehnikateadlastega on ta välja töötanud lahendused kaasaegsetele südamestimulaatoritele ja euromüntide ehtsuse kontrolliks. Koos Eesti arstide ja inseneridega on lahendamisel meetodid kardiovaskulaarsüsteemi diagnoosimiseks aordisisese vererõhukõvera mõõtmise ja analüüsi kaudu. Mart Mini uusimaks rakenduseks on teedrajav sensori prototüüp, mis monitoorib kopsude ventilatsiooni ja hapniku edasikandumist kudedesse vereringe kaudu. Uus sensor tõhustab COVID-19 diagnoosiga patsientide seisundi jälgimist ja ravi ning selle abil saab monitoorida hingamisraskuste käes kannatavate haigete hapnikuvajadust. Sensori lahendused on praegu patentimisel Euroopas, Ameerikas ja Hiinas. 

Tehnikaülikooli vilistlaskogu otsustas tunnustada Mart Mini tema panuse eest leiutaja, tippteadlase ning õppejõuna. „Mart Min on erakordse inseneri ja teadlase võrdkuju. Ta on koos mõttekaaslastega väsimatult rakendanud oma leiutisi, tehes meie kõigi elu paremaks, tervislikumaks ning ohutumaks. Mart Min on särava eeskujuna innustanud nii oma õpilasi, juhendatavaid kui ka teekaaslasi teaduses leidmaks innovaatilisi lahendusi,“ leidis Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatuse liige Ergo Metsla.

Mart Min on tehnikaülikooli IT-teaduskonna Thomas Johann Seebecki instituudi emeriitprofessor, kes on lisaks impedantsile tegelenud ka vektormõõtmise vahenditega elektrokeemiliste ja biomeditsiiniliste mõõtmiste tarbeks, aga ka atmosfäärifüüsika mõõteinstrumentide väljatöötamisel, näiteks telespektromeetri "Faza" loomisel kosmilise orbitaaljaama "Mir" jaoks. 

Mart Minil on 50 patentset leiutist ja kasulikku mudelit, 224 teaduspublikatsiooni ning ta on juhendanud 13 doktoriväitekirja. Praegu on tema juhendada 4 doktoranti. 2011. aastal oli ta väga väärika Euroopa leiutaja auhinna nominendiks. 

Täna on ta paljude väljapaistvate rahvusvaheliste erialaajakirjade toimetuskolleegiumide liige, teda on tunnustanud nii Eesti riik kui ka erialaorganisatsioonid üle kogu maailma.

Neljapäeval, 17. septembril tähistas Tallinna Tehnikaülikool pidulikult oma 102. sünnipäeva, lisaks aasta vilistlaste väljakuulutamisele promoveeriti 55 doktorit, anti kuus Mente et Manu medalit. Aastapäevakõne „Roheleppega seotud väljakutsed – kas võtame need vastu?“ pidas materjaliteadlane ja L’Oréal Baltic - UNESCO programmi stipendiaat Maarja Grossberg.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Miks rääkida kirjaoskusest?

8. septembri on UNESCO kuulutanud rahvusvahelise kirjaoskuse päevaks, et rõhutada kirjaoskuse osa inimõiguste tagamisel ja tõsta globaalset teadlikkust kirjaoskuse osas. Ehkki eestlased ajavad sel teemal nina hästi püsti, on siiski tore märgata, et ka meie meedia siin vahel mõne mõtlemapaneva küsimuse küsib.

2020 jaanuaris korraldas Eesti Lugemisühing rahvusvahelist kirjaoskuskonverentsi. Selle tunnistajaks oli ka ajakirjanik, kes ühe koosviibimise lõpuks püsti tõusis ja küsis kõrvalolijailt: „Mis siis selle kirjaoskusega lahti on? Miks sellest rääkima peab?“

Tänases raadiointervjuus määratles ajakirjanik kirjaoskust kui laialivalguvat mõistet. Täpsem oleks öelda, et selle mõiste sisu muutub. Alati on inimesed kirjutanud ja lugenud mingi ülesandega ehk funktsiooniga – talletada, esitada, mõista jne – aga ajapikku tuleb neid ülesandeid juurde ja lugemise-kirjutamise olukord muutub keerulisemaks, kuna keskkond, vahendid kui ka ülesanded mitmekesistuvad.

Eelmise kooliaasta kolmas trimester kujunes rohkem kui senised kirjaoskuse ja -oskamatuse draamaks. Suuresti kirjaliku juhendamise ja väljendamise aineteks osutusid ka need õppeained, mis loomuldasa on õppekavasse võetud tasakaalustamaks nö akadeemilise õppetöö koormust – kehaline, muusika, kunst, tehnoloogia/käsitöö.

Kui eriolukorra algul püüdsid haridusjuhid koolirahvast ergutada hüüatustega, et ollakse hästi kohanemas ja kõik läheb järjest paremaks, siis nüüd on hakanud üha rohkem kostma hääli, et distantsilt õppimine suurendab hariduslõhet, ja kes hätta jäävad, need jäävad rohkem kui nad seda koolitundides olles olnuksid.

Kurb oli vaadata, et tegemata tööde koorma all ägavad õpilased olidki pahatihti need, kellel on lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisraskusi, mõtlemise ja kõne arengu oluline eripära ning keskendumisprobleemid.

Mis mõtted tekkisid eriolukorra õppetöös?

Eesti Lugemisühing kutsus küsitlusele vastama nii tugitöötajaid, aine-, klassi- kui ka lasteaia õpetajaid.

Toome mõne olulisema järelduse. Kui klassiõpetajatele olid kõige tähtsamad tegevused õppematerjali vahendamine lastele, individuaalse suulise tagasisidestuse andmine ja täiendav individuaalne juhendamine kui ka õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamine, siis aineõpetajate jaoks olid rõhud veidi teised. Nendel oli suurema kaaluga õpilaste uurimistegevuse suunamine, kuid oluliselt väiksemal määral tegelesid nad õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamisega. Ega nad seda ei jõuakski, kuna tegelevad paljude klassidega.

Kodus laps, koolis õpilane

Mis olukorda on sattunud õpilane, kellele õpetaja suunab oma kirjaliku sõnumi – mis meeleolu on peres, mis võimalused igapäevase elukorra kindlustamiseks, kust saab laps turvatunnet – see alati sugugi õpetajateni ei jõudnud. Võiksime rääkida kirjaoskusest ses mõttes, et eduka suhtluse tagatiseks on olukorra osaliste adekvaatne tajumine. Kui õpetaja korraldab suhtlust, peaks ta aru saama, kellega suhtleb.

Laps, kes jõuab kooli ja istub pinki, on astunud õpilase rolli. Ta näeb, kuidas sõbrad kõrval võtavad vahendi ja avavad vihiku ja töö läheb lahti. Sama laps kodus pidžaamas ja hommikusöögilauas või voodiski seadet avades ja näperdades on õpilase rollist veel üsna kaugel, ja kui samasugune olek kestab nädalaid, võib algajal kooliskäijal rollijoonis ikka vägagi ära kaduda.

Kirjaoskus ei ole püsiva omaduste kogumiga suutlikkus, et kui see mingil tasemel omandatud on, siis läheb lugemine-kirjutamine mistahes olukorras ühesama ladususega. Kui enesehinnang on uppi läinud ja ebakindlus võtab maad, võib tekkida selline segadus, et hakatakse kartmagi mingi teema ja aine alaseid sõnumeid. Kes paneb rõhu suusõnalisele juhendamisele ekraani vahendusel, ei tarvitse siiski soovitud tulemuseni jõuda ega toetada last – kui on tekkinud tõrge, hirm ja ebakindlus, siis võivad seletused veel rohkem segadusse ajada.

Õpetaja ka ei oska mõnda asja

Meeldib see meile või mitte, aga kaugõppe ajal tuli esile ka õpetajate kirjaoskuse teema – kuivõrd on oskust napilt ja  üheselt väljendada, mida õpilane tegema peaks. Äkki on mõtet kolleegi antud koduülesannet lugeda ja sellega liituda, selle asemel et lapsel pead ristuvate ja põimuvate ülesannete paljususega segi ajada. 

Meie küsitlusele vastanud õpetajad on tähelepanu juhtinud sellele, et pole saanud ja pole veel olemaski videotunni didaktikat – jutt pole mitte üksnes veebikeskkonnast, kus tundi teha, vaid kogu protseduuri ülesehitus – kõne, kirja, pildi vahekord ja koosmäng, suhtluse juhtimine… Paraku näeme videokoosolekutki tihtilugu kui uuskirjaoskamatuse ilmingut: kus teksti esitada, kuidas arutelu juhtida, paralleelselt siit ja sealt sõnumitega suhelda…

Loodame, et see keeruline aeg tekitas olukordi, kus mõeldi: kuidas oma kirjaoskust parandada. Jõudu selleks!

Distantsõpet rakendatakse esialgu 2-nädalaseks perioodiks. Ülikool on välja töötanud erinevad käitumisjuhised ning olukorda hinnatakse igapäevaselt. Õppetöös on soovitatud ning toetatud hübriidõpe. 

Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll sõnas: „Tänase olukorra valguses võime öelda, et suvel raske südamega vastu võetud otsus loobuda koroonariskiriikidest pärit uutest üliõpilastest, oli õige. Koroonarisk, mis on seotud naasvate välisüliõpilastega, on tänaseks realiseerunud. Johtuvalt praegusest olukorrast läheb tehnikaülikool kõigil ingliskeelsetel õppekavadel järgmiseks kaheks nädalaks üle distantsõppele. Distantsõppele läheb üle ka üks eestikeelne õppekava, mille õppetöös osales nakatunud üliõpilane. Ülikool on töötanud välja erinevad riskistsenaariumid, mis aitavad tehnikaülikoolil paremini hinnata olukorda ning langetada otsuseid.“

Esmaspäevase seisuga on ülikooli poole pöördunud 9 tudengit, kes on teavitanud oma COVID-19 positiivsest testivastusest. Ükski neist juhtumitest ei ole teadaolevalt alguse saanud ülikooli linnakust. Kõiki juhtumeid lahendatakse operatiivselt koostöös Terviseametiga. Kõiki tuvastatud lähikontaktseid on teavitatud ning potentsiaalsetel viirusekandjatel palutud jääda eneseisolatsiooni.

Ülikool soosib kaugtööd neil töötajatel, kellel see on võimalik. 

Tehnikaülikool soovitab oma üliõpilastel ja töötajatel jälgida Terviseameti hügieeninõudeid: pesta käsi, kanda maske ning mitte tulla ülikooli haigustunnustega. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

THE tänavune edetabel on seniavaldatuist arvukaim, hõlmates 1527 ülikooli maailma 93 riigist ja piirkonnast. Esikohta hoiab juba viiendat aastat järjest Oxfordi Ülikool, teisel kohal on Stanfordi Ülikool ja kolmandal Harvardi Ülikool. Esikümnes on lisaks kahele Briti ülikoolile kaheksa Ameerika Ühendriikide ülikooli. Esimese kahekümne hulka on jõudnud esimest korda Aasia ülikool – selleks on Hiinas asuv Tsinghua Ülikool, mis paikneb 20. kohal. Esisajas on esindatud 18 riigi ülikoolid.

TÜ partnerülikoolidest on kõrgeimal kohal Toronto Ülikool (18.), Helsingi Ülikool (98.) ja Uppsala Ülikool (111.). Lisaks TÜ-le on tabelisse jõudnud veel kaks Eesti ülikooli: Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool, mis mõlemad paiknevad 801–1000 hulgas. 

„Meie teaduse püsivalt kõrget kvaliteeti kinnitas sel aastal ka  QS World University Rankings edetabel, kus Tartu Ülikool tõusis samuti kõigi aegade kõrgeimale, 285. kohale,” rääkis rektor Toomas Asser. 

Juunikuus värsket QS edetabelikohta hinnates rõhutas TÜ teadusprorektor Kristjan Vassil, et ülikooli järgmise perioodi arengukava juhtmõte on liikuda maailma saja parima ülikooli suunas ja praegu edeneb TÜ rahvusvahelistes võrdlustes keskmiselt 20 koha võrra aastas. „Sellise kasvutempo hoidmine näitab, et oleme saavutanud suurepärase rahvusvahelise nähtavuse, tegemata samal ajal järeleandmisi rahvusülikooli mitmekülgse rolli täitmisel – eestikeelse teaduse, kõrghariduse ja kultuuri arendamisel ning oma riigile ja ühiskonnale valitsemiseks tõenduspõhise toe pakkumisel,“ kommenteeris Vassil. 

Rektor Toomas Asseri sõnul sobib teadusprorektori tõdemusega kokku võtta ka THE edetabelis tõusmise tagamaad. „Muidugi kinnitab kõrge edetabelikoht Tartu Ülikooli akadeemilise kogukonna väga head taset ja meie seatud eesmärkide asjakohasust. See, et Eesti rahvusülikooli teadustöö ja kõrgharidus on maailma tippülikoolidega võrreldaval tasemel, on ju väärtus kogu Eesti jaoks,“ rõhutas Asser.

Läbi aastate on TÜ trumbiks olnud publikatsioonide viidatavus (viitamiste arv artikli kohta), mis on THE edetabelis tähtis tulemusnäitaja (osakaal 30% üldhindest). Värskes edetabelis kuulub TÜ-le selle näitaja arvestuses maailma ülikoolide seas 164. koht (mullu 216.).

Alates 2004. aastast avaldatavas edetabelis kõrvutatakse maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade alusel. Pingerida koostades võtab THE arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%) ja rahvusvahelisus (7,5%).

Allikas: TÜ pressiteade

Vaadeldes eelmiste aastate trende võib prognoosida ka sel sügisel suuremat huvi majandus-, IT ning inseneriteaduste vastu. Popimateks õppeaineteks on viimasel ajal olnud IT-s programmeerimise algkursus, infosüsteemide arendamine ning andmetöötlus. Majandusteadustes finantsarvestus, ettevõtluse alused ning turundus. 

Õppijaid on igas vanuses ja erinevate eesmärkidega – alates värskelt gümnaasiumi lõpetanud noortest kuni väga pika töökogemusega inimesteni. On neid, kes läbivad omas rütmis bakalaureuse- või magistriprogramme, ja ka neid, kes võtavad üksikuid aineid. Tehnikaülikooli õppetöös osalemise eeliseks on teaduslik lähenemine nii teemade käsitlemisel kui ka probleemidele lahenduse leidmisel teoorias ja praktikas.

Legendaarne raadiosaatejuht Kristjan Hirmo on peagi lõpetamas turunduse bakalaureuseõpet avatud ülikoolis. Hirmo kinnitusel oleks ta õpingutega justkui sattunud analoogist digisse. Ta hakkas paljusid asju vaatama uue pilguga ning leidma uusi seoseid: „Minu jaoks on see olnud väga hea silmaringi avardaja ja praktiliste oskuste allikas,“ kinnitas Hirmo.

Võrreldes eelmise aastaga on ka tööandjate huvi avatud ülikooli vastu kasvanud. Inimesed keskenduvad üha rohkem enesearengule. Kuna töötasu ei ole enam ainus motivaator, on avatud õppe vorm parim viis oma töötajaid arendada ning motiveerida.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli info 

„Võtan Tallinna Tehnikaülikooli rektori ameti vastu suures ootusärevuses. Ülikoolil, nagu ühiskonnalgi, seisavad ees keerulised ajad, kuid tulevik pakub ka suuri võimalusi, mida peame suutma targalt ära kasutada. Tehnikaülikool jätkab oma missiooni täitmist inseneri- ja majandushariduse andjana Eestis, samas soovime luua enam innovatsiooni ning olla ettevõtlik ülikool nii tudengite kui kogu ühiskonna jaoks,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli vastne rektor Tiit Land. 

Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul on Tallinna Tehnikaülikool Eesti jaoks eriliselt tähtis kool: „Siin saavad oma oskused kõik need inimesed, kelle vastutada on meie tehiskeskkonna toimimine kõige laiemas mõttes: et majad seisaks püsti, sillad kestaks kaua, IT-süsteemid töötaks efektiivsel ja energiasäästlikul moel ning Eesti saaks kliimaneutraalseks tarbijale harjumuspärast tarnekindlust kaotamata ja nõnda edasi.“

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps soovis rektorile rohkelt kordaminekuid uues ametis. „Riik eeldab ülikoolidelt üha enam kiiret reageerimist muutustele ja innovatsiooni eestvedamist,“ ütles Reps. „Ootused on kõrged: tuleb teha tihedamat koostööd ettevõtetega, soodustada töötajate liikumist ülikooli ning era- ja avaliku sektori vahel, arendada rakendusteadusi. Tallinna Tehnikaülikoolil on ees palju huvitavat ja vajalikku. Loodan, et koos tööandjate ja erialaliitudega saab peatselt teoks ka inseneriakadeemia loomine.“

  Tiit Land oli aastast 2011 Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor.

Oma valimisplatvormis on Tiit Land öelnud, et kavatseb Tallinna Tehnikaülikooli rektorina lähtuda ülikooli arengukavas 2020 seatud missioonist ning visioonist. Tema eesmärgiks on järgmise viie aasta jooksul tõsta ülikooli akadeemilist kvaliteeti, kasvatada teadus- ja arendustöö kvaliteeti ning mahtusid, algatada ülikooli rahvusvahelistumise ning jätkusuutliku arengu põhimõtete tegevuskava koostamise. 

Tiit Landi valis rektoriks 18. mail Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu. 

1918. aastal asutatud Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on ainus tehnikaülikool Eestis, mis pakub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpet inseneri, IT, loodusteaduste, äri ja merenduse alal. Värskelt uuenenud ja tööturu vajadusi sihtivad õppeprogrammid teevad TalTechi lõpetajatest oodatud eksperdid tööturul.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool viib õppetöö e-kanalitesse ja kaugõppesse

Digipöörasus on saanud koolielu osaks ning haridusasutustel tuleb säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel, et nakkusohu kasvades olla valmis muutma õppetöö vormi.

2020/2021. õppeaasta olulisemad teemad, sh ministeeriumi soovitused seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes 

Haridus- ja teadusminister tänas õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid erilisel kevadel hästi hakkama saamise eest. „Kui eriline sügis järgneb ebatavalisele kevadele, sõltub paljuski meist kõigist,“ ütles minister Mailis Reps. „Igal juhul väldime haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist ning kui tekib vajadus töö ümber korraldada, teeme seda eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa.“

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, lähtudes põhimõttest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolis. Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.

Minister märkis, et kevadel sai Eesti distantsõppega hästi hakkama tänu targalt laotud vundamendile – digivahendite kättesaadavusele, digipädevustele, taristule, õppevarale. Digitaalse õppevara tähtsus üha kasvab, praegu on tasuta kättesaadavad rohkem kui 200 põhikooli digiõpikut. Valminud on uued digiõpikud lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Lisaks jätkub eesti keele õppe digilahenduste arendamine ning e-kursusi kasutab üha rohkem inimesi.

Kevadine viiruselaine kinnitas, kui oluline on teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõistmiseks ja selle mõju leevendamiseks. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 10 miljonit eurot. Muuhulgas on Tallinna Ülikoolilt tellitud analüüs Eesti koolide, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate toimetulekust distantsõppega eriolukorra ajal. Valminud on koroonaäpp www.hoia.me.

Kutsehariduses algab mikrokraadide väljatöötamine. Eesmärk on koostada lühikesed, konkreetsetele oskustele keskenduvad õpimoodulid, mille lõpetamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse asuda tööle. Oskusi on võimalik arvestada edasi õppimisel ja pikemate tasemeõppe õppekavade läbimisel. Alustatakse valdkondades, kus probleem tööjõuga on kõige suurem: metallitööstus ja ehitus.

Muud olulised teemad

Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks pool miljardit eurot. Ministeeriumi haldusalas on valmimas neli valdkondlikku arengukava aastateks 2021-2035. Arengukavades seatud sihtide saavutamiseks kavandatakse struktuurifondide vahendeid kuni poole miljardi ulatuses.

Õpetajaameti populaarsus kasvab. Tänavu esitati õpetajakoolituse erialale Tartu ja Tallinna Ülikoolis kokku rekordilised 3879 avaldust ehk üle 500 avalduse rohkem kui aasta tagasi. Eesti hariduses põhineb õpetajaameti professionaalsus ja õpetamise kõrge kvaliteet vastutusel ja autonoomial. Õpetajatel on suur otsustusvabadus ametialaste valikute üle, sh õppematerjalid ja hindamispõhimõtted.

Riik toetab keeletehnoloogia arenguhüpet. Keeletehnoloogia võimalused aitavad viia kiiresti mitmekeelset infot kõigi Eesti inimesteni. COVID-19 kriis kinnitas vajadust selle järele. Masintõlketarkvara valmib järgmise aasta lõpuks ja aitab tõlkida kiiresti veebilehti, eri liiki dokumente ja mahukaid tekstihulki. Masintõlge arendatakse võimalikult mitmekeelseks: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Masintõlketarkvarale lisatakse ka kõnetehnoloogia, mis võimaldab automaatselt suulist kõnet üles kirjutada ja tõlkida. Keeletehnoloogia abil saavad üha enam inimesega suhtlevad nutiseadmed eestikeelse toe.
 Lisaks parandatakse eesti keeles edastatud info kättesaadavust Eesti 90 tuhandele vaegkuuljale ja 1500 kurdile. Järgmise aasta sügiseks valmib automaatne eestikeelsete subtiitrite lisamise võimalus eri telekanalite otse- ja salvestatud saadetele. 

Paneme rõhku eesti keele õppele põhikoolis. Eesti keele õppe tõhustamise projekt laieneb lasteaiast algklassidesse. Tegemist on juba kaks aastat Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades edukalt toiminud ettevõtmise edasiarendusega. See on toonud vene õppekeelega rühmadesse kümneid eestikeelseid lisaõpetajaid. Nüüd on eesmärk viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2 tasemele ja tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng.

Põhikooli lõpetajad saavad võimalus sooritada soovi korral eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Uus võimalus toetab õpilaste keeleõppe motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist.

Uus rekord: elukestvas õppes osaleb 20,2% 25-64-aastastest. Väga populaarsed on tasuta kursused, mis on mõeldud eeskätt töötavatele täiskasvanutele, kel pole erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad ajakohastamist. Sügissemestril on ligi 2000 täiskasvanul võimalik osaleda esmakordselt kõrgkoolides tasuta kursustel. Lisaks saab ligi 5000 täiskasvanut osaleda kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tasuta kursustel. Aasta lõpuni võib kuni 50 000 inimest pääseda tasuta rahvusvahelistele veebipõhistele kursustele.

Uuendused ministeeriumi haldusalas. 1. augustil alustas nelja asutuse ühendamisel loodud Haridus- ja Noorteamet. Asutuste ühendamine aitab kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotuse selgemaks ja vähendada dubleerimist. 1. augustist tegutseb Keeleinspektsiooni asemel Keeleamet.

Koolielu arvudes

Eestis on 614 lasteaeda, sh 131 koolieelset lasteasutust, mis tegutsevad koos üldhariduskooliga. Ligi 94% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest osaleb alushariduses. 

Eesti 530 üldhariduskooli statsionaarses õppes on ligi 155 000 õpilast (prognoos), neist 14 200 lähevad 1. klassi (prognoos). 

Kutseõppes õpib ligi 24 000 õpilast. Kutsehariduse tasemeõppes saab õppida 32 kutseõppeasutuses ja viies rakenduskõrgkoolis.   

Kooliaasta eel on Eestis 15 843 üldhariduskoolide õpetajat, 1963 kutseõppeasutuste õpetajat ja 7887 koolieelse lasteasutuse õpetajat. 

2019/2020. õppeaastal oli üliõpilasi kokku 45 178, neist 5528 välistudengid. Kõrgharidust saab omandada kokku 18 õppeasutuses, sh 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigi- ja 4 erarakenduskõrgkooli. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Nick Morrison on Unsplash

Virtuaalne ISIC (International Student Identity Card) on rahvusvaheline üliõpilaspilet LHV mobiiliäpis, millega saad tõendada enda tudengistaatust ning kasutada tuhandeid soodustusi mugavalt mobiiliga nii Eestis kui ka välismaal. 

LHV Noortepanga projektijuhi Liis Lepiku sõnul on virtuaalse ISIC üliõpilaspileti lisandumine LHV mobiiliäppi väga praktiline ja oodatud täiendus. „Tahame käia noortega ühte sammu, võtta kuulda nende ideid ja soove ning pakkuda innovaatilisi lahendusi, mis on päriselt kasulikud. Näeme, et noored on uuendusmeelsed ja eelistavad aina enam oma igapäevaseid toimetusi, sealhulgas pangatehinguid, mobiilis teha. Lisandunud võimalus tellida rahvusvaheline ISIC üliõpilaspilet LHV mobiiliäpis on kindlasti teretulnud mugavuslahendus,“ lausus Lepik.

ISIC brändi ametlik esindaja Eestis on Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), kes on väljastanud ISIC kaarte 1993. aastast ning virtuaalset ISIC-ut 2016. aastast. EÜL juhi Eleri Pilliroo sõnul on neil hea meel, et ka LHV virtuaalse ISIC üliõpilaspileti tellimise võimaluse oma mobiiliäppi on lisanud. „Sellest sügisest avame esmakordselt võimaluse tellida ISIC-ut virtuaalselt, vajamata plastikkaarti kõrvale. ISIC on maailma populaarseim üliõpilaskaart ja on ainult tervitatav, kui selle tellimine ja omamine tehakse veelgi lihtsamaks. Meile teadaolevalt on LHV isegi maailma esimene pank, kes sellist võimalust pakub,“ lausus ta. 

Virtuaalse ISIC üliõpilaspileti saavad LHV mobiiliäpis tellida kõik LHV kliendid, kes on vähemalt 16-aastased ning õpivad mõnel kõrghariduslikul õppekaval Eestis või välismaal. Kaardi tellimine on väga lihtne ja võtab aega maksimaalselt mõne minuti. Selleks tuleb avada LHV mobiiliäpis kaartide vaade, vajutada uue kaardi lisamist tähistaval plussmärgil ning valida sealt „ISIC virtuaalkaart“. Järgmiseks tuleb lisada oma kooli nimi ja foto endast ning tutvuda virtuaalse ISIC üliõpilaspileti lepingutingimustega. Peale andmete kinnitamist kuvataksegi valminud virtuaalset ISIC üliõpilaspiletit LHV mobiiliäpi kaartide hulgas. 

ISIC üliõpilaspiletiga saab soodsamalt reisida ja ostelda Eestis ning veel ligi 130 riigis. Rahvusvahelise üliõpilaspileti eesmärk on tõendada kaardiomaniku õppuristaatust kõikjal maailmas. See tähendab, et ka reisides on üliõpilasel samad õigused külastatava riigi õpilastega ning õigus kasutada kõiki kaardiga kaasnevaid soodustusi. 

Loe lähemalt 

Allikas: LHV pressiteade

Samal teemal:

• Eesti Üliõpilaskondade Liit on maailma edukaim ISIC kaardi väljastaja

Metsandus 100 juubeliürituste projektijuhi Ivar Sibula sõnul sai tervikasi kujundatud nii, et see kõnetaks akadeemilist metsanduskogukonda, kuid oleks arusaadav ka valdkonnast täiesti väljaspool olevatele eestimaalastele.

Tervikasja kujundusse tõi kunstnik Indrek Ilves kokku ajajoone akadeemilise metsandushariduse oluliste daatumitega ning akadeemilisele metsateenijate kogukonnale sümboltähendusega hooned nagu tudengitele suvise praktika ajal teiseks koduks olnud Järvselja vana jahiloss ja maaülikooli praegune Metsamaja Tartus Kreutzwaldi tn 5. Kolmanda kujunduselemendina on kaardil metsandushariduse sündi mõjutanud olulised persoonid: Andres Mathiesen, Oskar Daniel ja Kaarel Veermets.

Andres Mathiesen oli metsaosakonna looja ja metsakorralduse õppetooli esimene juhataja. Professor Oskar Daniel aga metsakasvatuse õppetooli juht ja Kaarel Veermets metsakasutuse õppetooli juhataja. 

Kõrgema metsandushariduse juubeliüritused jätkuvad 17. augustil akadeemilise aktuse ja vilistlaskokkutulekuga Eesti Rahva Muuseumis. Seal avatakse temaatiline näitus "Mets on tarkuse (k)andja" ning tulevad esitlusele juubeli tänumünt, vilistlasmärk ja ajalooraamat "Sada aastat emakeelset metsanduslikku kõrgharidust Eestis".

Metsateadlaste koolitamise vajadus tekkis Eestis pärast 1919. aasta maareformi, mil 80 protsenti metsadest arvati riigi omandisse. Spetsialiste, kes oleksid osanud seda rikkust kaitsta ja majandada aga pehmelt öeldes nappis. Nii loodi 1920. aasta 15. augustil Tartu ülikooli juurde metsaosakond. Pärast II maailmasõda jätkus akadeemilise metsandushariduse andmine juba 1951. aastal loodud Eesti Põllumajanduse Akadeemias ning jätkub tänase nimega Eesti Maaülikoolis. Metsandusest on kujunenud Eesti teaduse üks lipulaevu: see on üks meie kahest teadusharust, mis on jõudnud QS World University Rankings andmetel maailmas 50 parima sekka.

Allikas ja foto: Eesti Maaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• Maaülikool asub oma valdkonnas Eesti ülikoolidest kõrgeimal kohal

Ühendameti peamiseks tegevuseks on haridus- ja noortepoliitika elluviimine.

Ameti esindused asuvad Tallinnas ja Tartus, regionaalsed esindused nii õppenõustamisteenuste osakonna büroode (Rajaleidja keskused) kui ka noortevaldkonna töötajate näol üle Eesti. Ameti töötajate e-posti aadressid on kujul: eesnimi.perenimi@harno.ee. Üleminekuajal jäävad toimima ka varasemad asutuste e-posti aadressid.

Samuti jäävad üleminekuajaks loodud maandumislehe www.harno.ee kõrval toimima ka kõigi ühinenud asutuste veebilehed.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Luca Bravo on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA tegevused lähevad 1. augustist üle Haridus- ja Noorteametile
• Eelarve väärtustab õpetajaid ja õppejõude, lisaraha saab eesti keele õpe ning teadus