Ühtlasi on see eestimaalaste jaoks ülekaalukalt kõige meeldivam kultuuri- ja haridusvaldkonna bränd.

Rahvusülikoolina sajandat aastapäeva tähistava Tartu Ülikooli maine on alates 2009. aastast paranenud 16 protsendipunkti võrra. Uuringus osalenud rohkem kui 1200 inimesest hindab 87% Eesti kõrgkoolidest kõige kõrgemalt just Tartu Ülikooli.

Samuti mainib üheksa inimest kümnest Tartu Ülikooli spontaanselt kõige sagedamini. Alates 2013. aastast, mil uuringus küsiti ülikoolide spontaanse tuntuse küsimust esimest korda, on Tartu Ülikooli tuntus kasvanud 11 protsendipunkti võrra. 

Keskmisest rohkem peavad Tartu Ülikooli mainekaks kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga elanikud, juhid ja tippspetsialistid. Vastustest ilmneb, et Tartu Ülikooli maine tugevuse tagavad eelkõige kõrgetasemeline haridus ja teadus ning lõpudiplomi suur väärtus tööturul. Lisaks peavad vastajad Tartu Ülikooli usaldusväärseks seepärast, et seal pakutav haridus vastab nende ootustele.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on suur au olla Eestis esimene, kuid see pole põhjus loorberitele puhkama jääda. „Tartu Ülikooli konkurendid on tippülikoolid üle maailma, kellega võistleme nii parimate üliõpilaste kui ka õppejõudude pärast,“ kommenteeris Valk ja lisas, et rahvusvaheline tugevus on ka ainus tee, et olla Eesti parimate gümnaasiumilõpetajate jaoks atraktiivne valik. „Sel aastal pakume esimest korda kõige tublimatele sisseastujatele eriprogrammi „Talendid Tartusse!“. On tähtis, et andekad noored valiksid oma esimeseks ülikooliks just Eesti ülikooli. See aitab neil luua suhted ja annab aluse selleks, et siduda end pikaajaliselt Eestiga ka siis, kui hiljem käiakse õppimas mujal.“

Lisaks uuris Kantar Emor juba teist aastat Eesti elanike arvamust kultuuri- ja haridusvaldkonna brändide kohta. Siingi oli Tartu Ülikool 58 brändi hulgas ülekaalukalt eelistatuim: seda mainis meeldivaima brändina 61% vastajaist. Järgnesid juba suurema vahega Eesti Televisioon ja Eesti Rahvusringhääling.

Kantar Emori korraldatud ülikoolide maineuuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti kõrgkoolide üldine mainepositsioon elanike seas.

Allikas: TÜ pressiteade

Uute välistudengite vastuvõtustatistika selgub augusti lõpuks.

Kõige populaarsemateks on esimeses astmes IT süsteemide arendus, ärindus ning ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialad.

Magistriõppes on enim sisseastumisavaldusi tulnud sellistele erialadele nagu juhtimine ja turundus, ärirahandus ja majandusarvestus ning infosüsteemide analüüs ja kavandamine.

Tehnikaülikooli saab sisse astuda alates eelmise aasta 1. novembrist, tänaseks on ühes päevas enim sisseastumisavaldusi (341) tulnud jaanipäeva järel, 25. juunil.

Tehnikaülikooli vastuvõtu koordinaatori Keiu Orgi sõnul sai TalTech tänu aastaringsele vastuvõtule juba enne suvist vastuvõtuperioodi teha mitmetele kandidaatidele õppekoha pakkumise. Org lisas: “See tähendas, et enne teiste ülikoolide vastuvõtu algust olid mitmed kandidaadid enda õppimatuleku tehnikaülikooli juba kinnitanud.“

Tehnikaülikool pakkus oma bakalaureuseõppe tudengikandidaatidele ka võimalust parandada matemaatika- ja eesti keele riigieksami tulemust. TalTechi matemaatikakatsele registreeris 433 ja eesti keele katsele 100 osalejat.

Järgmine vastuvõtt algab TalTechis 1. detsembril, kui sisse saab astuda kõikidele tehnikaülikooli õppekavadele.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Üritusel keskendutakse plokiahela kasutamise õiguslikele ja majanduslikele aspektidele, selle turvalistele rakendustele ning sellega seotud krüptograafiale.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et koos digiriigi ja infotehnoloogia võimaluste arendamisega tuleb järjest enam arvestada küberruumi ohtudega. „Meie igapäevane elu on väga tihedalt seotud digimaailmaga – kasutame e-lahendusi näiteks õppetulemustega tutvumiseks, rahaasjade ajamiseks, tervisehoiuteenustes või meelelahutuseks. Peame olema kindlad, et meie andmed on turvaliselt kaitstud ning küberturvalisuse tõstmiseks tasub tegutseda koos rahvusvaheliste partneritega. Küberkaitse suvekool annab selleks ühe võimaluse,“ sõnas Reps

Suvekooli „Plokiahelad: rakendused ja turvalisus“ korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, kus plokiahela tehnoloogia on üheks oluliseks uurimisvaldkonnaks. Arvutiteaduse instituudi küberkaitse valdkonna koordinaator Madis Raaperi sõnul korraldatakse suvekooli, et Eesti ülikoolide rahvusvaheline haare ja koostöövõrgustik suureneks. “Siin saab käsitleda ja esile tuua teemasid, mis on tugeva suunana uurimisfookuses. Küberkaitse ja plokiahelad on meie instituudi jaoks just selline valdkond.”

Eestis on plokiahel kasutusel 2003. aastast

Eestis on plokiahel tänu usaldusväärsete infosüsteemide kasutamise vajadusele riiklikul tasemel kasutusel juba 2003. aastast. Plokiahela puhul on tegemist andmebaasitehnoloogiaga, mille erinevus varasematest kesksetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See muudab sissemurdmise või andmete muutmise palju raskemaks, kuna kõik plokiahela võrgus osalejad näevad koheselt kõiki muutusi. Plokiahela tehnoloogias nähakse võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas, eriti väga reguleeritud sektorites nagu finants, valitsemine, tervishoid ja õigusruum.

Küberkaitse suvekool toimub Eestis juba viiendat aastat, igal korral on süvitsi käsitlemisel üks küberturvalisuse jaoks oluline valdkond. Reedeni kestval üritusel saavad üheksast riigist pärit osalejad kuulata ettekandeid, osaleda aruteludes ja praktikumides, mille läbiviijateks on valdkonna eksperdid Austriast, Hollandist, Šveitsist, Austraaliast, Saksamaalt ja Eestist. Suvekooli peaesinejad on Eesti küberturvalisuse ettevõtte Guardtime asepresident Ivo Lõhmus ja Eesti riigi tehnoloogiate juht Kristo Vaher. 

Lisainfo küberkaitse suvekooli veebilehel 

Suvekooli toimumist rahastab Haridus- ja teadusministeerium läbi IT Akadeemia programmi.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ning kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus.

Foto: Unsplash, Shahadat Shemul

Samal teemal:

• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele
• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd

Sellel vahetati välja kogu juhtmestik, integreeriti kaamerad ja LiDAR, ehitati ümber piduri- ja roolisüsteem. Võistlusrajal navigeerib isejuhtiv vormel eri värvides koonuste järgi.

Siin video sellest, kuidas elektrivormel ratastele sai.

FEST19 nimeline elektrivormel on kõige uuenduslikum sõiduk, mis tudengite käe all on valminud. Nelikveoline elektrivormel on üheksa kuuga läbinud suure uuenduskuuri. Süsinikkiust kere on kaheksa korda jäigem ning kümme protsenti kergem eelkäijast. Elektroonikameeskond valmistas ise otsast lõpuni kõik 19 trükkplaati. Muljetavaldav on 3D-prinditud radiaatoritega jahutussüsteem, mis on tudengivormeli sarjas ainulaadne. Samuti on toodud kõikvõimalikke komponente madalamale, et vormel rajal veelgi kiirem oleks.

„Meeskond nägi üheksa kuud vaeva, saatis mööda arvukalt unetuid öid, et saada isejuhtiv ja elektrivormel võistlushooajaks valmis,“ märkis tudengivormeli tiimi juht Rico Jaanipere. „Mõlemad autod asuvad võistlustulle juba juulikuus, et mõõtu võtta maailma nimekaimate tudengivormelite meeskondadega,“ lisas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitest koosneva tiimi mõtte- ja kätetööna valminud vormelitest astub isejuhtiv üles võistlusetappidel Itaalias, Tšehhis ja Saksamaal ning elektrivormel FEST19 võistlustel Ungaris, Itaalias, Austrias ja Hispaanias.

Tudengivormeli sari Formula Student on ennekõike tehnikatudengitele suunatud tootearendusvõistlus ja kujutab endast üheistmelise tudengivormeli valmistamist algusest lõpuni. See tähendab nii projekteerimis-, ehitus- kui testimisfaasi.

Tootearendusvõistluse sari on toimunud üle 30 aasta, võistlusi peetakse ülemaailmselt ning sari toimub neljas kategoorias, sealhulgas sõidavad võidu elektri- ning ka isejuhtivad vormelid. Võistlustel hinnatakse prototüüpauto sooritust sellistel aladel nagu kiirendus, kaheksa-, kestvus- ja rajasõit. Lisaks tuleb meeskonnal kaitsta žürii ees disainlahendusi, kuluaruannet ja äriplaani. Rahvusvahelises sarjas osaleb kokku üle 700 meeskonna tippülikoolidest üle maailma.

12-aastase staažiga Formula Student Team Tallinn on ehitanud aastate jooksul viis sisepõlemismootoriga ja seitse elektrivormelit, mis on toonud arvukalt auhinnalisi kohti maailma eri paigust. Meeskond on aasta-aastalt suurenenud, tänavu kuulub tiimi 65 liiget.

Formula Student Team Tallinna suurtoetajad on ABB ja Milrem Robotics, lisaks toetavad vormelite valmimist Auto24, Oshino Electronics Estonia, Harju Elekter, Radius Machining, Skeleton Technologies, Scanweld, Finest, Udde-Tooling OÜ, SKF, Ouster, Brandner PCB, Attila OÜ, Comodule, Baltic Bolt OÜ, Motoral Eesti AS, Bender, Hydroscand AS, Altium, Silberauto Eesti AS, ANSYS, Skarcon Machining, Kissoft, Insero, Sodavision, SBG Systems, Silwi Autoehituse AS, Bahr Pump, Baltic Tooling  OÜ, Efekt AS, Henkel Baltic OÜ, Phoenix Contact, AS Teramet, P. Kukk, Composite.ee, Eccom, Melasta, AdGorilla, Custom Metal OÜ, Metroprint, SMW, Tõnu Tours OÜ, Tiki Treilerid, Altair, Calspan, ChassisSim, Coroplast, Eesti Pagar, Farnell, IV Pluss AS, KR Stuudio, Kvaser, procurator, rapidharness, RLS, Sensata, TalTechi inseneriteaduskond, Veebimajutus, Simatec, Phidgets, 3DConnexion, Ants Seileri Fond, Tke, Stork Drives, Energiatehnika.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade
 
 
 

EPAS akrediteeringu saavad äri- ja juhtimise õppekavad, millel on suur rahvusvaheline perspektiiv ning kõrge õppetaseme kvaliteet. „EPAS akrediteering kinnitab, et meie majandusõpe on maailma tippülikoolidega samal tasemel. Niivõrd kõrge rahvusvaheline tunnustus tagab, et EBSi õpetamise kvaliteet ja õppekavas tehtud arendused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ning õppekava läbinud üliõpilane saab siit maailma mainekamate majandusülikoolidega võrreldava hariduse,“ selgitas akrediteeringu tähendust EBSi rektor Arno Almann.

Estonian Business Schooli (EBS) õppekavale ”International Business Administration Bachelor Programme” väljastati EPAS esmakordselt 2016. aastal. Tänavu läbis õppekava taas komisjoni kvaliteedikontrolli. Almann lisas, et tiitli kaitsmine on alati suurem väljakutse kui tiitli saamine ja ülikooli jaoks on teistkordne akrediteering seetõttu eriti oluline: „Kuigi EBS on Eesti ainuke ülikool, millele EPAS akrediteering väljastatud, tugevdab see tunnustus Eesti kõrghariduse mainet ka üldisemalt ja avab uusi võimalusi meie üliõpilastele ja õppejõududele, kes töötavad tunnustatud Euroopa ülikoolidega.“ 

EPAS akrediteeringu saamiseks läbis EBSi õppeprogramm põhjaliku hindamisprotsessi, mille käigus hinnati muuhulgas programmi positsiooni nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, õppekava sisu ja hindamiskriteeriume, tudengite õpitulemusi, lektorite sobivust ning õppekava vilistlaste käekäiku. Komisjoni analüüs tõi välja, et eriti kõrgelt hinnati EBSi majandusteaduskonna koostööd ettevõtetega ja valmidust reageerida turu vajadustele. Samuti toodi välja, et EBSil on väga kõrge kvaliteediga rahvusvahelised partnerid ning üliõpilaste vahetusprogrammid. Nendes kolmes aspektis hindasid EPAS komisjoni eksperdid EBSi õppekava parimaks võimalikuks (best practice).

EPAS akrediteeringuga õppekavad on lisaks EBSile veel näiteks järgmistes ülikoolides: University of Vaasa, Oxford Brookes University, Glasgow Caledonian University, EDC Paris Business School, University of Strasbourg, Bologna University Business School. 

Akrediteeringu väljaandja on äri- ja juhtimishariduse kvaliteedi arendamisele pühendunud mittetulundusorganisatsioon European Foundation for Management Development (EFMD), kuhu kuuluvad 900 liiget 91 riigi akadeemilisest, äri-, avalikust ning konsultatsioonisektorist.

Allikas: EBSi pressiteade

Lõppeval õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot, määra tõstmisel arvestati partneritelt saadud ettepanekutega.

Õppelaenu maksimaalmäär oli püsinud samas suurusjärgus kümmekond aastat, mille jooksul elukallidus oli märgatavalt tõusnud. Laenumäära tõstmine võimaldab õppuritel paremini katta hariduse omandamisega kaasnevaid lisakulutusi. Samas jääb õppuritele  võimalus võtta õppelaenu ka alla maksimaalmäära ehk vähem kui 2500 eurot õppeaastas.

2017/2018. õppeaastal võttis õppelaenu 5% kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.

Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Alates 2015/2016. õppeaastast saavad võtta õppelaenu ka osakoormusega õppijad.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Changpok Ko.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad
• Kõrgkool saatis teele õpipoisi õppe teise lennu

Sihtasutus Archimedese kõrgharidusprogrammide juhi Katrin Kiisleri sõnul oodatakse stipendiumit taotlema gümnaasiumilõpetajaid, kes soovivad oma esimese kõrghariduse omandada välisriigis.

 „Stipendium on mõeldud noortele, kes lähevad rakendus- või bakalaureuse kõrghariduse kraadiõppesse. Väärib märkimist, et antud toetuse puhul on tegemist Eesti ettevõtjate eraalgatusega. Pool stipendiumi mahust tuleb riigilt ja pool annetustest,“ tutvustas ta.

Kiisler märkis, et stipendiumile lisaks pääseb õppur Eestis võrdlemisi haruldasse klubisse, kus oma tuge pakuvad nii endised stipendiaadid kui stipendiumi toetajad.

„Võrgustik tagab, et sa ei lähe välisriiki üksinda - sul on välismaale õppima minnes olemas inimesed, kellele helistada või kellega suhelda, kui peaks tekkima mõni mure. See võrgustik on väärtuslikum, kui ühekordne rahaline toetus,“ sõnas Archimedese kõrgharidusprogrammide juht.

Stipendiumi saamiseks tuleb välismaa ülikooli vastuvõetud noorel edastada komisjonile ülevaade oma õpitulemustest ja motivatsioonikiri. Kandideerijatest valitakse välja parimad, keda ootab ees vestlus, mille tulemusena tehakse lõplik valik.

„Umbes pooled taotlejad jõuavad intervjuudeni ja nendest omakorda kaks kolmandikku saavad stipendiumi. Minu soovitus on, et põlemist peab olema! Tahame näha, et valitud eriala paneb silmad särama ning soov on tulevikus Eestis midagi muuta ja ära teha,“ ütles Kiisler. 

Tänavu 15. korda jagatava noore õpetlase stipendiumi abil on välismaale õppima läinud kokku 166 noort. 

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendium viib välismaale õppima
• Noore uurija stipendium toetab innukaid noori teadustöö tegijaid

Mõlema kooli esindused näevad võimalusi ühiselt luua andekatele õpilastele kursusi ning koolitusi reaal- ja tehnikavaldkonnas.

Esimene ühine ettevõtmine on juba augustis, mil Tartus toimub 9.–12. klassi õpilastele mõeldud tehnoloogialaager. Seal korraldab kolledž alternatiivsete energiaallikate ja veeanalüüside töötoa.

„Olen väga rõõmus, et meil õnnestus tuua oma laagrisse Virumaa kolledži teadmised inseneeriast ja põlevkivitehnoloogiast, ja kindlasti ei jää see viimaseks korraks,“ sõnas teaduskooli direktor Riin Tamm.

Koostööideid on teisigi. Kohtumisel kõneldi veel soovist algatada Virumaa kolledžis Tartus populaarsust kogunud ja tunnustatud teaduskooli uurimislabori projekt. Lepiti kokku, et selleks läheb uurimislabori meeskond sügisel Kohtla-Järvele oma programme tutvustama, et asutada piirkondlik uurimislabor. „See peaks hästi sobima ümberkaudsetele koolidele, sest pole vaja võtta ette aeganõudvat sõitu Tartusse. Peale selle loodame saada Virumaa kolleegidelt teadmisi uute põlevkivitehnoloogiga seotud uurimislabori programmide loomiseks. See on ehe näide, kuidas koostööst võidavad ennekõike õpilased,“ rõõmustas uurimislabori käivitaja ja juht Karin Hellat.

Kolmanda ettevõtmisena oli delegatsioonidel kõne all parimate keemiateadmistega 8. klassi õpilastele huvipäeva korraldamine järgmisel aastal Virumaa kolledžis. Tavaliselt on see üritus olnud Tartu Ülikoolis, kus toimub keemiaolümpiaadi piirkonnavooru parimate 8. klassi õpilaste tunnustamine koos huviloengutega.

Keemiaolümpiaadi juhi Ida Rahu sõnul pakuks ürituse viimine Ida-Virumaale palju uusi võimalusi. „Põlevkivi on Eesti üks tähtsamaid maavarasid ning selle kaevandamine ja töötlemine on suur tööstusharu, millega kaasneb aga ka arvestatav keskkonnamõju. Saaksime Ida-Virumaa õpilastele tutvustada tänapäevast põlevkivi töötlemise tehnoloogiat ja uuringuid, mille eesmärk on muuta töötlemisprotsesse tõhusamaks ning parandada toodangu omadusi. Ühtlasi aitaks see õpilastel mõista põlevkivitööstusega kaasnevaid keskkonnahoiu aspekte, näha keemia praktilisi rakendusviise ja keemikute töökohti Eestis. Pealekauba loob see usutavasti koostöövõimalusi Tallinna Tehnikaülikooliga,“ rääkis Rahu.

Kahe kooli esmakordne kohtumine toimus märtsis, kui Virumaa kolledž külastas oma delegatsiooniga Tartus teaduskooli. Selle kohtumise tulemusel loodi Virumaa kolledži juurde oma tehnika- ja teaduskool, mis pakub nutikatele õpilastele tublisti arenguvõimalusi tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialal. „Koostöö Tartu Ülikooli teaduskooliga võimaldab edukamalt teadvustada maakonna elanikele reaal- ja tehnikahariduse tähtsust Eesti riigi arengus ning toob Tartu kui ülikoolilinna tarkused Virumaa noortele lähemale,“ märkis Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.

Allikas: TÜ pressiteade

Programmi haldava riiklike kõrgharidusprogrammide büroo juhi Evelin Einla-Polluksi sõnul on selleaastane konkurents tihe. 

„Meie õpirände stipendiumiprogrammid on kõige lihtsam võimalus maailma avastamiseks. Mul on hea meel, et info Kristjan Jaagu stipendiumite kohta on jõudnud väga erinevate erialade üliõpilasteni,” ütles Einla-Polluks. 

“Stipendiaatidega kohtumised olid väga põnevad. Nende seas oli esindatud lai spektrum oma alale pühendunud spetsialiste alates arvutiteadlasest ja ajakirjanikust kuni Cambridge’i ülikooli astuva psühholoogia doktorandini välja,“ lisas ta.

Sihtasutusele Archimedes on 16 aasta jooksul programmi kõikide tegevuste peale esitatud veidi vähem kui 8000 taotlust. Lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetuste stipendiaatidest enamiku moodustavad doktorandid, samuti on doktorantide osakaal suur pikemaks perioodiks õppima minejate seas. Populaarsed sihtriigid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Saksamaa, Rootsi, Soome.

Sel aastal suunduvad stipendiaadid uut kraadi omandama Suurbritanniasse, Ameerika Ühendriikidesse, Hollandisse ja Rootsi ning õpitavateks erialadeks on psühholoogia, keemiatehnika, terviseteadused, disain, arvutiteadused, ajakirjandus, etenduskunstid jne. 

Osaliselt välismaal õpet läbivad stipendiaadid suunduvad Euroopa riikidesse, aga ka kaugematesse paikadesse nagu Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Taiwan, Ameerika Ühendriigid. Osalise õppe stipendiaatide valdkonnad on samuti mitmekesised – on nii sotsiaal- ja käitumisteaduste, tehnikaalade, bioteaduste, arhitektuuri ja ehituse, füüsikaliste loodusteaduste kui mitme muu eriala esindajaid.

Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

Stipendiumi sihtrühm on õppe- ja teadustöös edukad magistrandid ja noorteadlased. Taotlusi võetakse vastu kolmes kategoorias – võimalik on läbida kogu kraadiõpe välisülikoolis, teha seda osaliselt või külastada õppe- ja teadustööga seotud asutusi lühiajaliselt.

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Samal teemal:

• Haridusstipendiumi saajad pühenduvad kooliuuendusele
• BAFF stipendium viib 11. klassi õpilased suvel tasuta Liidriakadeemiasse USA-s

Tartu Ülikooli raamatukogu juhiks valitud Krista Aru on suure kogemusega hinnatud juht, kelle tegemisi iseloomustab lai kultuuriline haare.

Krista Aru sõnul peab ta oluliseks eesti kultuuriloo paremat esiletõstmist raamatukogu tegevuse kaudu ning teadlaste suuremat sidumist raamatukoguga. Aru rõhutas, et raamatukogu pole ainult ülikooli tugiüksus, vaid see peab olema ka keskus, mis toetab aktiivselt õppe- ja teadustegevuse tingimuste parandamist ning aitab ülikoolil täita oma põhiülesandeid kogu ühiskonnas. Samuti tõstis ta esiplaanile töötajate pideva arendamise vajaduse ja meeskonnatöö.

Kandidaatide hindamise komisjoni liige, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura ütles, et Krista Aru on kindlasti silmapaistev eestkõneleja, kes edendab ülikooli raamatukogu tuntust Eesti ühe olulisema raamatukoguna.

Krista Aru on lõpetanud 1981. aastal Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala cum laude. Aastatel 1989–1992 õppis ta Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti kultuuri ja kirjanduse erialal ning 1992. aastal kaitses ka magistrikraadi eesti kirjanduses. 2010. aastal kaitses Aru Tallinna Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi kultuuride uuringute alal.

Aru on töötanud kümme aastat (1995–2005) Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina, aastatel 2006–2012 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor ning seejärel Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige. 2015. aasta märtsist 2019. aasta aprillini oli Krista Aru Riigikogu liige, kuulumata ühtegi parteisse, kuid osaledes Vabaerakonna fraktsiooni töös (sh aseesimehena). Riigikogus osales Aru aktiivselt kultuurikomisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni töös.

Krista Aru lööb kaasa paljude kultuuri- ja teadusorganisatsioonide tegevuses, muu hulgas on ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige, Eesti Rahva Muuseumi nõukoja liige, MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuse esimees ja Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige.

Aru on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi (2000) ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2005) ning talle on antud Tartu rahvakultuuri hoidja (2012), Tartumaa rahvakultuuri edendaja (2012) ja aasta kodaniku (2012) aunimetus.

Mariann Raisma on juhtinud Tartu Ülikooli muuseumi alates 2010. aastast. Ta on hinnatud spetsialist ja tugev juht, kelle senine töö on olnud väga mitmekülgne. Raisma tunneb muusemitööd väga hästi ning on tegutsenud nii õppejõu, teadlase, teaduse populariseerija kui ka kuraatorina.

Arendusprorektor Erik Puura ütles, et Mariann Raisma suudab panustada museoloogia arendamisse Eesti ja rahvusvahelisel tasemel. Raisma juhtimisel on Tartu Ülikooli muuseumi nähtavus märkimisväärselt suurenenud. Muuseum on oma töö eest pälvinud tunnustust ka Eesti muuseumiauhindade jagamisel.

Mariann Raisma ütles, et ta näeb Tartu Ülikooli muuseumi kompetentsikeskusena, mis tegeleb ülikooli- ja teadusloo uurimise ja eksponeerimisega. „Kuna ülikooli roll muutub ühiskonnas järjest olulisemaks, muutub ka ülikooli muuseumi tähendus. Milleks on ülikoolil ja ühiskonnal sellist muuseumi täna tarvis? Ma usun, et ülikooli muuseum on osa meie ülikooli identiteedist, milleta me ei kujuta ülikooli ette. Selleks, et muuseum oleks tähenduslik ühiskonnale ja oluline ülikoolile, tuleb arendada korraga kolme omavahel põimunud suunda: kompetentsikeskuse, varamu ja kohtumispaigana,“ rääkis Raisma.

Raisma on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu (bakalaureusekraad) ja Amsterdamis Reinwardti Akadeemias museoloogiat (magistrikraad). Aastatel 2006–2010 õppis ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris (õpingud on lõpetamata).

Enne Tartu Ülikooli muuseumi direktori ametikohale asumist töötas Raisma aastatel 2006–2010 Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektorina. Ta on töötanud ka Tartu Kunstnike Liidus ja Eesti Kunstimuuseumis.

Mariann Raisma kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni (Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, Eesti Muuseumiühing), on muuseuminõukogu aseesimees ja Euroopa Muuseumi Foorumi (EMF) rahvuslik korrespondent. Ta on publitseerinud erialakirjandust ning seotud paljude pärandivaldkonna projektidega.

Konkursid Tartu Ülikooli raamatukogu ja muuseumi direktori ametikohtadele kuulutati välja märtsi keskel. Mõlemad direktorid valiti ametisse viieks aastaks.

Krista Aruga lepitakse tööleasumise aeg kokku lähiajal. Mariann Raisma uus ametiaeg muuseumi direktorina algab 16. augustil.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade ja Andres Tennus