„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 tuleb Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) külla psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild.

Juttu tuleb spordist ja liikumisest, vaimsest tervisest ka vaimselt raskete olukordadega toimetulekust.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Üritus toob kokku 60 küberkaitse valdkonna eksperti ning spetsialisti, kes juba töötavad plokiahela tehnoloogiaga. Suvekooli korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituut koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Küberturbe võrgustiku hinnatud partner

Haridus- ja Teadusministeeriumi IT nõunik Jaak Anton ütleb, et seoses virtuaalmaailma vallutustega reaalmaailmas ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kasvab kiirelt ka vajadus küberturbe tippekspertide järele. „Küberkaitse suvekooli korraldamise peaeesmärk ongi lisaks uute teadmiste omandamisele aidata kaasa Eesti õppejõudude, doktorantide ja noorte spetsialistide rahvusvahelise teadus-, ettevõtlus- ning õppekoostöö arendamisele. Ambitsioon on olla küberturbe võrgustikus hinnatud partner.“

Mis on plokiahel?

Suvekooli teema plokiahel on lühidalt öeldes uus andmebaasitehnoloogia, mille peamiseks erinevuseks tavapärastest kesksetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See tähendab, et andmebaas eksisteerib samaaegselt ja sünkroonsena korraga mitmes kohas. See muudab massandmetesse sissemurdmise või andmete konfigureerimise palju raskemaks, kuna kõik plokiahela võrgus osalejad näevad viivitamatult, kui midagi muutub.

Eestis on plokiahel tänu usaldusväärsete infosüsteemide kasutamise vajadusele riiklikul tasemel põhimõtteliselt kasutusel juba 2003. aastast. Plokiahela tehnoloogiat nähakse kui võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas, eriti väga reguleeritud valdkondades, nagu finants, valitsemine, tervishoid ja õigusruum. (“Hariduse tehnoloogiakompass”, HITSA 2019 https://kompass.hitsa.ee/turvaline-digimaailm)

Eesti on plokitehnoloogia alal maailmas esirinnas

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi küberkaitse valdkonna koordinaatori Madis Raaperi sõnul on Eestis tugev digitaalne ökosüsteem ja just tugevus plokitehnoloogia alal maailmas on peamine põhjus, miks see teema suvekooli valiti. “Tartu Ülikooli jaoks on oluline rahvusvahelise õppe- ja teaduskoostöö edendamine,” sõnas Raaper, kes vastutab suvekooli korraldusliku ja administratiivse poole eest. „Seda üritust korraldatakse just selleks, et Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline haare ja koostöövõrgustik suureneks ning ülikoolid saaksid käsitleda ja esile tuua teemasid, milles ollakse tugevad ja mis on uurimisfookuses. Küberkaitse ja plokiahelad on just selline valdkond.” 

Uue tehnoloogia õiguslikud ja majanduslikud aspektid

Suvekoolis käsitletakse kolme alateemat: plokiahela tehnoloogia kasutamise õiguslikud ja majanduslikud aspektid; plokiahela rakendused; plokiahel ja krüptograafia. “Suvekooli formaadis on ettekanded ja arutelud ning ühel päeval grupitöö nende kolme teema lahkamiseks. Praegu saan öelda, et osalevad doktorandid tulevad nii TÜst kui TalTechist, samuti on juba Austraaliast, Saksamaalt ja Norrast registreerunuid. Osalejate lõplik nimekiri selgub mais,” sõnas Madis Raaper ja lisas, et registreerimine suvekooli on avatud kuni aprilli lõpuni suvekooli kodulehel http://studyitin.ee/c3s2019/registration. Esinejatest tuleks kindlasti märkida Martin Ruubelit, kes on Eestis tegutseva ettevõtte Guardtime president, ning Mark Copelandi, kes on ettevõtte SmartMinds OÜ juht.

Universaalne küberturvalisuse reegel

Küberkaitse suvekooli teemad on varem olnud sotsiaalne manipulatsioon, küberturvalisus merenduses, samuti Eesti küberkaitse kogemus laiemalt. Aga kas on olemas universaalset küberturvalisuse reeglit, mis sobiks kõigile? 

“90% küberturvalisusest on inimene ise. Inimene peab tegelema on teadlikkuse ja küberhügieeni tõstmisega. Et paroolid oleksid tugevad, viirusetõrje arvutis olemas, et see kõik ei jääks laiskusest tegemata. Ja ära kliki igal lingil, toetu tervele mõistusele. Võib töötada välja filtreid, programme, seaduseid, aga lõpuks taandub kõik inimese käitumisele,” ütles Madis Raaper. 

Küberkaitse suvekooli kutsus ellu Haridus- ja Teadusministeerium, et tugevdada Eesti küberkaitse hariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada Eesti e-riigi nähtavust. 2019. aasta suvekooli korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmiga. IT Akadeemia programm toetab Eesti ülikoolides IKT ja IKT-ga põimitud õppekavadel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppetöö läbiviimist.

Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• KüberPähkli võistlus aitas leida noori küberkaitse talente
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele

Need on Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud õpik „Veise sigimine“ ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud „Rakubioloogia“.

Esimese auhinnatud õpiku positiivsete külgedena toodi välja väga põhjalik register, õpikulikkus, hea struktuur ja lai kasutajaskond. Õpiku on välja andnud Eesti Maaülikooli kirjastus.

„Rakubioloogia“ puhul märgiti ära, et õpiku valmimisse oli kaasatud hulk nimekaid teadlasi ja õpiku teostus oli väga asjatundlik. Lisaks sellele täiendatakse pidevalt õpiku elektroonilist versiooni. Õpiku on välja andnud Tartu Ülikooli kirjastus.

Programmi juhtkomitee esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist. „Toetades ja tunnustades eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist soodustame Eesti oskuskeele arengut,“ ütles Kärtner. „Igas valdkonnas peab olema võimalik kasutada eesti keelt ka akadeemilises vestluses.“

Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

2017 - Ako Sauga “Statistika“.
2016 - Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“.
2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.
 2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
 2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

Allikas: HTMi pressiteade

Kolmandat aastat järjest saab ülikooli vastuvõttu tagavat akadeemilist testi teha juba kevadel. Tänavu toimub akadeemiline test laupäeval, 23. märtsil.

Akadeemilise testi eesmärk on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testis on 150 valikvastusega küsimust, millega ei kontrollita mitte gümnaasiumi jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile testitegija valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning näha loogilisi seoseid. Akadeemilise testi tegemine vähemalt 65 punktile 100-st annab võimaluse asuda Tartu Ülikoolis omandama kas bakalaureuse- või rakenduskõrgharidust 35 õppekava alusel.

„Akadeemilise testi lahendamine märtsis on väga hea võimalus tagada endale koht ülikoolis juba varakult ja nagu eelmiste aastate kogemus näitab, kasutavad kandidaadid seda võimalust aktiivselt. 2018. aastal osales akadeemilisel testil iga viies abiturient,“ rääkis Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. Akadeemilisele testile on võimalik registreeruda 12. märtsini veebilehel www.ut.ee/akadeemiline-test. „Kindlasti ei tohi registreerimist ära unustada, sest ilma registreerimiseta me kahjuks kedagi testile lubada ei saa,“ rõhutas Kaldma.

Akadeemiline test tehakse arvutis ning seda saab lahendada eesti või vene keeles paljudes kohtades üle Eesti: Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Jõhvis, Keilas, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Nõos, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres, Valgas, Viimsis, Viljandis ja Võrus.

Testiülesanded jagunevad kahte suurde plokki: üks osa on seotud keele ja sõnavara valdamisega ning teine matemaatika ja loogilise mõtlemisega. Kõigil soovijatel on võimalik testi ülesehituse ja ülesannetega tutvuda 22. märtsini ülikooli veebilehel olevat proovitesti lahendades.

Testi tegijad saavad tulemuse teada kohe pärast seda, kui on lahendamise lõpetanud. Testi tulemus kehtib ülikooli astumiseks ainult 2019. aastal.

2018. aasta märtsikuus tegi akadeemilise testi 1466 üliõpilaskandidaati, kellest 389 ületas ülikooli vastuvõtuks vajaliku 65 punkti piiri ja tagas sellega endale ülikoolikoha. Sügisel asus Tartu Ülikooli õppima 280 akadeemilise testi paremikku kuulunud kandidaati, seejuures kõige enam valiti õppimiseks informaatika, õigusteaduse, füüsika, keemia ja materjaliteaduse ning majandusteaduse erialasid. 

Akadeemilise testi sooritamine märtsis on üks võimalus Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Kui testi tulemus jääb alla 65 punkti, siis on võimalik kandideerida riigieksamite/erialakatsete tulemustega. Iga õppekava täpsed vastuvõtutingimused, sh nõutud eksamid, leiad õppekava vastuvõtutingimuste juurest.

Allikas: TÜ pressiteade

TalTech jõudis mainekasse QS World University Rankings by Subject (QS) maailma ülikoolide pingeritta kolme uue valdkonnaga, milleks on infotehnoloogia (551-500), ärikorraldus (451-450) ning majandusanalüüs (401-450). Alates 2018. aastast on TalTech esindatud ka elektroenergeetika ja elektroonika valdkonnas (351-400) ning on viimases kahes ka Eestis juhtival positsioonil.

„Majandusteaduskonnas on areng olnud tormiline. Oleme Eesti kõige rahvusvahelisem kõrgharidusüksus, kuid nüüdsest väljendub meie tase ka rankingutes,“ sõnas TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra. „Maailma parimate hulka kuuluvad QS-i ja THE World University Rankingu järgi kolm majandusteaduskonna põhivaldkonda – avalik haldus, majandusteadus ja ökonomeetria ning ärindus ja juhtimine. Jätkuv tudengite tung meie juurde ainult kinnitab välismaist hinnangut,“ selgitas ta.

QS on üks usaldusväärseimaid ning maailmas enim kasutatavaid ülikoolide pingeridasid. Seda jälgivad nii koostööpartnerid kui tudengid saamaks indikatsiooni ülikoolide olemuse ja võimekuse kohta.

QS reastab kokku 48 erinevas valdkonnas 500 ülikooli ja pingeritta pääsemiseks on vaja vastavas valdkonnas kuuluda maailma 2% parimate hulka.

Valdkondlike pingeridade koostamise aluseks on võetud akadeemiline maine teiste maailma ülikoolide ja tööandjate seas, tsiteeringute arv valdkondlike artiklite hulgas ning vastav H-indeks.

Allikas: TalTechi pressiteade

Sel aastal on rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) erialade edetabelisse esimest korda jõudnud kaks Tartu Ülikooli eriala: haridusteadus, mis paikneb vahemikus 251–300, ning ärindus ja juhtimine, mis jagab kohti 401–450.

QS-i erialade edetabelis „QS World University Rankings by Subject“ on Tartu Ülikooli erialadest kõrgeimal kohal (vahemikus 101–150) politoloogia ja rahvusvahelised uuringud. Järgnevad keeleteadus, filosoofia, geograafia ning põllumajandus ja metsandus, mis kõik paiknevad vahemikus 151–200. 

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen rõõmustas, et uudis sai teatavaks just nüüd, mil tähistatakse TÜ Pedagogicumi kümnendat aastapäeva. „Kahtlemata lisab see tunnustus kindlust meie praegustele ja tulevastele doktorantidele – haridusteadused on Tartu Ülikoolis arenev teadussuund ning siin on head väljavaated teha karjääri rahvusvahelises keskkonnas,“ sõnas Leijen.

Tema sõnul teevad TÜ haridusteadlased väga palju rahvusvahelist koostööd, osaledes arvukates teadus- ja arendusprojektides, millest on sündinud ka sageli tsiteeritud kõrgetasemelised teadusartiklid. Samuti räägivad Tartu haridusteadlased aktiivselt kaasa rahvusvahelistes teadusringkondades ja on juhtpositsioonidel nii erialaorganisatsioonides kui ka teadusajakirjade toimetustes. „Ilmselt on ka need tegevusalad põhjus, miks meie rahvusvaheline väljapaistvus on suurenenud,“ märkis Leijen.

Majandusteaduskonna juhataja Kadri Ukrainski ütles, et ärinduse ja juhtimise eriala jõudmine sellesse edetabelisse on väga tore üllatus, sest sellega tegeleb süvitsi vaid üks-kaks õppetooli. „See on teaduskonna jaoks tervikuna samuti väga oluline uudis. Oleme alati oma teaduskonna strateegiliseks eeliseks pidanud integreeritud majandusharidust ja loodame Delta majaga seoses seda strateegilist plaani ka edaspidi ellu viia koostöös arvutiteadlaste, matemaatikute ja statistikutega,“ kommenteeris Ukrainski. 

Peale politoloogia ja rahvusvaheliste uuringute, mis on tõusnud TÜ erialadest kõige kõrgematele kohtadele, on oma mullust edetabelikohta parandanud ka bioloogia (2018. aastal 301–350, nüüd 251–300).

Edetabelis on Tartu Ülikooli erialadest ka põllumajandus ja metsandus, geograafia, kommunikatsioon ja meediauuringud, keeleteadus ning filosoofia (vahemikus 151–200), õigusteadus, nüüdiskeeled ning inglise keel ja kirjandus (251–300), arvutiteadus ja meditsiin (351–400), keemia (451–500) ning füüsika ja astronoomia (551–600).

Maailma üht tuntumat ülikoolide edetabelit „QS World University Rankings“ koostav QS on alates 2011. aastast seadnud ülikoole pingeritta ka üksikute erialade kaupa kokku 48 alal. Neil erialadel reastatavate ülikoolide arv kõigub erialati 50-st (nt stomatoloogia, raamatukogundus ja veterinaaria) kuni 600-ni (nt keemia, füüsika ja arvutiteadus).

Pingeridade koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet eriala teadlaste ja tööandjate seas ning andmebaasist Scopus pärit bibliomeetrilisi näitajaid. Näitajate osakaalud varieeruvad erialade kaupa – mõnel erialal, näiteks kunstis ja disainis, arvestatakse vaid maineuuringu tulemusi, suurema publitseerimismahuga reaalaladel on aga kaalukama mõjuga bibliomeetria.

Allikas: TÜ pressiteade

Noorte huvi lennunduse vastu on jätkuvalt kasvutrendis ning lahtiste uste päevale tuleb gümnasiste rohkem kui varasematel aastatel. Suurim arv osalejaid on Tallinnast ja Tartust. Lennundushuvilisi tuleb akadeemiasse ka Narvast, Rakverest, Pärnust, Viljandist, Valgast ja mujaltki.

Lahtiste uste päeval saavad registreerunud huvilised tutvuda lennuakadeemia praktilise õppetöö ning nüüdisaegse õppehoonega. Õppurid saavad end simulaatoris proovile panna helikopteri või lennuki piloodina, külastada lennujuhtide simulaatorit ja Tartu lennujaamas asuvat lennukite hooldusangaari. Samuti osaletakse töötubades „Kuidas majandada lennundusettevõtet“ ning „Kuidas side lennundust ühendab“.

Lahtiste uste päeva kava leiab https://lennuakadeemia.ee/sisseastuja/lahtiste-uste-paev.

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade

“Hariduse tehnoloogiakompass” sündis koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega. See on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. “Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

“Hariduse tehnoloogiakompass” hakkab nüüdsest ilmuma igal aastal ja selle leiab veebist aadressilt http://kompass.hitsa.ee. Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas esitlusel, et digiõpikud ja infosüsteemid loovad uusi võimalusi õppimiseks. Uudseimad tehnoloogiad, nagu näiteks liitreaalsus või masinõpe ootavad veel laialdasemat rakendamist. Minister sõnas, et peame tähelepanu pöörama tehnoloogia õigel eesmärgil rakendamisele ja kasutamiskultuurile. “Peame suutma tehnoloogia oma laste kasuks tööle panna parimal võimalikul viisil, et toetada aina enam ka erilisi lapsi. Oluline on ka lapsi trendidega kaasuvateks ohtudeks ette valmistada.”

Tehnoloogiakasutusele keskendunud vestlusringis “Kuidas õpetada tulevikku?” osalesid Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere, GAGi õpilane, õpetaja ja IT-juht Eero Ääremaa, tehnoloogiaekspert Innar Liiv ja haridusvaldkonna ettevõtja Märt Aro. Vestlusringi juhtis Henrik Roonemaa. Allpool valitud lõike mõttevahetusest. 

Miks arutleme selle üle, kas tehnoloogia ja õppetöö kuuluvad kokku? Pastapliiats oli kunagi ka tohutu uuendus, mida ei tahetud koolitundi lasta (rikkuvat käekirja ära!), täna muigame selle üle. 

Eero Ääremaa: Õpilased ei peaks tehnoloogiat õppima õppimise pärast. Nad peavad mõistma, kuidas tehnoloogia teeb õppimise kergemaks. Näiteks kõige lihtsam asi, referaadi vormistamine Wordi programmis, missugused on seal tööd lihtsustavad võimalused. Õpin nii referaati tegema kui Wordi kasutama. 
Mart Laanpere: Eesti kooli eripära ja tugevus on nende suur autonoomia. Koolil ongi õigus otsustada, kas tähtsam on tehnoloogiakasutus või näiteks isamaaline kasvatus. Üks asi on tehnoloogia hariduses, mis võiks meie ümber nii loomulikuks muutuda, et ei pane tähelegi, mis vidinad klassiruumis on. Teine asi on tehnoloogiaharidus ehk oskus tehnoloogiat kasutada. See on nagu keeleõpetus, kus on grammatika, süntaks, ortograafia. Et tehnoloogia muutuks koolikultuuri lahutamatuks osaks, sellega tuleb tegeleda. Aga koolidel on erinevad lähenemised ja igal on oma tempo. 

Mare Räis: Loodan, et koolijuht ei pea enam pead murdma, kas olemasoleva raha eest teha statsionaarne arvutiklass või osta tahvelarvuteid. Kool teab, mis suunas nad areneda soovivad. Koolikeskkond peab olema nii loomulik, kui vaja, võtab laps arvuti, kui vaja, võtab kruvikeeraja. Kõik algab baasasjadest. 

Märt Aro: Räägime, nagu tehnoloogia oleks tohutult uus asi hariduses. Johannes Gutenberg leiutas trükipressi mitu sajandit tagasi, igas koolis me selle tulemust kasutame. Tehnoloogiaid jääb järjest ajalukku, praegu vaatame uut põlvkonda ja uusi võimalusi. Talendid tuleb noorte seast maksimaalselt üles leida, see on see koht, miks peame kaaluma tehnoloogia rakendamist koolis. 

Kuidas suhtute arvamusse, et nutiseadme ja arvuti kasutamine tunnis viib õpilase tähelepanu mujale? Et nad on liiga palju ninapidi arvutis?

Mart Laanpere: On inimesi, kes suudavad mitmes keskkonnas korraga toimetada, nad on siis produktiivsemad kui ühele ülesandele keskendudes. Tulebki olla paindlik, õpetaja ei saa suhtuda nii, et minu klass, minu reeglid. 

Innar Liiv: Kui õpetaja klassi ees räägib, aga laps eelistab samal ajal nutiseadmes olla, siis ta saab sealt lihtsalt põnevamat infot. 

Märt Aro: Praegu saab geograafiaõpikust lugeda, kuidas Amazonase džunglis elu käib. Samal ajal võiks ju VR-prillid ette panna ja ühel hetkel kogu klassiga virtuaalsesse džunglisse siseneda. Tõenäoliselt on siin suur tunnetuslik erinevus. 

Mare Räis: Tehnoloogia toomine koolidesse võimaldab teatud gruppidel õppida nii nagu neile kõige paremini sobib. Meil on koolis kokkulepped, mis tehnoloogisi oskuseid ja seadmeid mis vanuses õpetame. Aga probleem on, et uurime ja katsetame ingliskeelseid keskkondi. 

Mida saab koolis kohe teha tehnoloogia kasutuselevõtkus, mis ei nõuaks kogu maailma raha ja riigikorra muutmist?

Eero Ääremaa: Andke rohkem vastutust, IT-alaseid projekte õpilastele. Tihti teavad õpilased tehnoloogiast rohkem kui õpetajad. Las õpilased ja õpetajad vahetavad aeg-ajalt kohad. 

Märt Aro: Inimene peab tegelema oma tugevuste arendamisega. Kui tahad teha maailma parimaid asju, pead olema ambitsioonikas ja milleski tugevam kõigist. Haridusvaldkonnas on eriti raske leida inimesi, kel oleks armastus haridusvaldkonna arendamise vastu ja kes samas oleksid maailma parimad. 

Mare Räis: Kasutaks seda hästi, mis olemas on. Aga praktilisi uurimisvahendeid võiks koolis olla rohkem. 
Innar Liiv: Tundide slavestamine ja järelvaatamine nende õpilaste jaoks, kes puudusid või kes tahavad korrata. Vajab muidugi kokkuleppeid, aga oleks üks mõistlik asi. 

Mart Laanpere: Kõigepealt tuleb õppida kasutama neid tehnoloogiaid, mis juba on olemas. Telefon taskus on ka õppimisvahend. Seda tuleb selgitada õpetajatele ja lapsevanematele enne kui ära keelamise teed minnakse.

Fotod: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• 21. veebruaril ilmub "Hariduse tehnoloogiakompass"

360-kraadilistel panoraamfotodel baseeruvaid virtuaaltuure on nähtud palju. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) astus sellest suure sammu edasi ning avas ülikooli linnaku digigiidiga virtuaaltuuri.  

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll selgitas, et 360-kraadilised videod, heli ja disain on virtuaaltuuris ühendatud üheks tervikuks nii, et kasutaja haaratakse esimesest kaadrist alates tuuri sisse. „Virtuaaltuur annab tudengikandidaatidele ja teistele huvilistele võimaluse paremini tunnetada ning reaalselt näha TalTechis pakutavaid võimalusi – kui erakordne on meie ülikoolilinnak, kaasaegne õpikeskkond, hooned, laborid ja taristu, kui elav ning mitmekülgne on tudengielu ning milliseid innovaatilisi  projekte ülikoolis alatasa ette võetakse,“ rääkis Voll. 

Üldjuhul on virtuaaltuurid lihtsalt 360 kraadi fotod, mida saab liigutada ruumis või asukohas ringi vaatamiseks. TalTechi virtuaaltuur eristub teistest aga selle poolest, et seda juhib virtuaalne giid, kes ülikooli humoorikas võtmes tutvustab. 

Tuuri arendaja Lauri Veerde (agentuur TUUR) selgitas, et virtuaaltuuri erilisus peitub kogu sisu kokku panemises nii, et moodustuks ühtne kogemus – tervik, mis tutvustab ülikooli hoopis teistsugusel viisil, kui seda traditsiooniliselt on tehtud. „Julgen väita, et selline virtuaalse giidiga virtuaaltuur on maailmas ainulaadne. Kusjuures giidile on nii eesti kui inglise keeles hääle andnud TalTechi enda tudengid,“ kinnitab Veerde.

Veerde lisas, et virtuaaltuuri on plaanis täiendada. „Loomulikult lülitame tulevikus sinna sisse rohkem põnevaid kohti erinevatest teaduskondadest, sest uskuge – TalTechis sellistest kohtadest juba puudust ei tule! Samuti areneb ja kasvab koos tuuriga ka virtuaalne giid, keda võib ehk ühel päeval näha päris AI ehk tehisintellektina, kes ülikoolist huvitatud kandidaatidele koolielu tutvustab ja neil nii füüsilises ruumis kui ka õppetöö korralduses orienteeruda aitab,“ täpsustas ta. 

TalTechi virtuaaltuur on kohandatud nii arvutis kui nutitelefonis kasutamiseks. Eesti kõige innovaatilisema virtuaaltuuriga saab tutvuda veebilehel virtuaaltuur.taltech.ee.

Allikas: TalTechi pressiteade

Samal teemal:

• Iseautoga saab TalTechi avatud uste päeval sõita kuus õnnelikku noort
• TalTechi küberkaitsega tegelev meeskond tõstab ülikooli linnaku küberturvalisust ja pakub tudengitele praktilist kogemust

Riigikogus vastu võetud kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused suurendavad paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustavad kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdavad ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldavad kujundada akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uued seadused on valminud mitmeaastase töö ja partnerite tõhusa kaasamise tulemusena. „Me korrastasime ja lihtsustasime kõrghariduse valdkonna õigusakte, kuid ei muutnud kõrgharidussüsteemi põhialuseid - tasuta õpe, kõrgkoolide autonoomia ja kolmeastmeline kõrgharidusõpe säilivad,“ ütles Reps. „Õppimine täiskoormusega eestikeelsel õppekaval on ka edaspidi üliõpilase jaoks tasuta.“

Rakenduskõrghariduse ning bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad peavad olema üldjuhul eestikeelsed, kuid kõrgkool võib avada võõrkeelse õppekava põhjendatud juhtudel ja kui selleks on olemas ressursid. Ministeerium arvestab põhjendusi tegevustoetuse eraldamisel ning vajadusel seab tingimused eestikeelse õppe mahu suurendamiseks.

Rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja saab tulevikus bakalaureusekraadi, mis annab selge sõnumi, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul.

Magistriõppe korraldamine muutub paindlikumaks, et kaasata rohkem töötavaid inimesi elukestvasse õppesse. Üldisena jääb kehtima 3+2 õppekavade süsteem, kuid varasema töökogemusega või magistrikraadiga õppijatele võib mõni magistriõppekava olla ühe-aastane.

Üliõpilaste jaoks muutub paindlikumaks akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemine ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine, kuid kõrgkooli ei pääse ka edaspidi ilma eelneva taseme hariduseta.

Kõrgkoolide vahelise koostöö soodustamiseks lihtsustatakse ühisõppekavade nõudeid. Kvaliteedihindamise muudatused vähendavad hindamiskoormust suurtele õppeasutustele, kus õpetatakse paljudes õppekavagruppides.

Uued seadused toetavad karjäärimudelite kaasajastamist kõrgkoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset ja võimaldaks tippude kaasamiseks luua tenuuri ehk töökohakindlusega ametikohti. Akadeemilisi töötajaid ei liigitata enam õppejõududeks ja teadustöötajateks ning vaba semestri võimalus laieneb kõigile akadeemilistele töötajatele, kes tegelevad õppetööga.

Kõrgkoolide ja ühiskonna tihedamaks seostamiseks kaasatakse ülikoolide juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses korrastatakse akadeemiliste töötajate ja teaduse kvaliteedihindamise norme. Senised teaduse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused liidetakse üheks uurimistoetuseks.

Kui president kuulutab Riigikogus vastu võetud seadused välja, jõustuvad need 1. septembrist 2019.

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal ning sellesse kaasati ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab Eesti õpilastelt ja üliõpilastelt avaldusi ingliskeelsesse õppesse astumiseks
• Ülikoolide halduslepingud said valitsuse heakskiidu