Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Professor Kalle Kasemaa panus Eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Ta on olnud vana testamendi ja semitistika professor TÜ usuteaduskonnas, kuid eelkõige tuntud Eesti mitmekülgseima tõlkija ja humanitaarteadlasena.

TÜ rektor professor Toomas Asser tõdes, et rahvuslikule eneseteadvusele tugeva aluse loomine ei ole pelgalt rahvuslik või rahvusliku mõtteloo küsimus. „Professor Kalle Kasemaa on elav tõestus selle kohta, kuidas teiste rahvaste keele ja kultuuri uurimine ja vahendamine eesti lugejale laiendab meie maailmapilti ning muudab sellega laiapõhjalisemaks ja kindlamaks ka Eesti ühiskonna alusväärtused.“

Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmiku sõnul on Kasemaa väsimatu tõlkija ja kommenteerijana nihutanud eesti kultuuriruumi piire lõuna, kagu ja lääne poole ning trotsinud vapralt aastasadu, ehitades sildu vanemate mõttemaailmade juurde. „Esmalt kuulub siia kogu oma mitmekesisuses juudi kultuur ja judaism, samuti araabia kultuur ja islam alates selle varasematest etappidest, ning kristlik kultuur, eriti vara- ja keskaja oma, kuid ka näiteks vähetuntud ja eksootiline Etioopia kristlus,“ ütles Nõmmik.

Kalle Kasemaa on hästi tuntud ka nüüdisaja juudi, araabia ja kreeka ilukirjanduse tõlkijana. „Ta on praegu meie parim Vahemere ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendaja ning mõtestaja, jätkates nii muu hulgas ka ühe oma õpetaja Uku Masingu tööd,“ rõhutas Nõmmik.

Eesti tõlkimiskultuuri aktiivse kujundaja ja terveid valdkondi haarava eestikeelse terminoloogia meistrina on Kasemaa teinud eesti keeleruumist maailma ühe rikkaima keeleruumi heebrea-, jidiši-, kreeka- ning araabiakeelse ilukirjanduse poolest.

Eesti kultuuri haardeulatust laiendas Kalle Kasemaa juba ammu enne Eesti taasiseseisvumist, alates 1970. aastatest, tehes seda peale tõlkimise ka õppekirjanduse ja pühendusteoste kultuuri jätkaja ja arendajana.

Kasemaa on jõudnud oma aktiivse tegutsemisega määrata ka suure osa Eesti usuteaduse praegusest näost. Vaatamata nõukogude aja takistustele suutis ta koos mõttekaaslastega hoida usuteaduses kriitilist taset ning panna aluse teoloogia ja religiooniuuringute kiirele ja mitmekesisele arengule pärast iseseisvuse taastamist.

„See omakorda aitab meid praegu ühiskonnana palju paremini toime tulla nii kultuuride- ja religioonidevaheliste kui ka kirikusiseste probleemidega,“ märkis Urmas Nõmmik.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 15 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Ivo Lille klaastaiese.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

2019. aasta veebruaris avab Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia eriala kursuse Tallinnas. Tegemist on osakoormusega ja tasulise õppega ning õppetöö hakkab toimuma kõrgkooli koostööpartneri Astangu Kutserehabilitatsioon Keskuse (Astangu 27, Tallinn) ruumides. Õe põhiõpe on täiskoormusega õpe ning õppetöö toimub Tartus.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Eve Müüri sõnul pakub kõrgkool kaasaegset õpikeskkonda ja praktikavõimalusi üle kogu Eesti. Praktikaid on võimalik sooritada ka välisriikides Erasmus+ programmi raames.

Talvisel vastuvõtul võtab Tartu Tervishoiu Kõrgkool vastu õe põhiõppesse 78 ja füsioterapeudi õppekavale 20 õppurit. Kandideerimisdokumente saab esitada 3. detsembrist kuni 4. jaanuarini elektroonilise sisseastumiskeskkonna SAIS kaudu (www.sais.ee) ning kõrgkoolis (Nooruse 5, Tartu) kohapeal tööpäeviti 3. kuni 20. detsembrini kell 10.00-14.00.
  
Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/vastuvott

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info

Lisaks allkirjastatakse kokkusaamisel koostöö raamlepingud nelja kutseõppeasutusega, et soodustada väga heal tasemel õppetööd.

Koostöömemorandum sätestab maaülikooli ja kutseõppeasutuste – Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Luua Metsanduskooli, Räpina Aianduskooli ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli – koostöö üldised alused. „Edaspidi võimaldame kasutada ülikooli õppe-, teadus- ja praktikabaase, et mitmekesistada kutseõppeasutuste õpet teadusliku suunaga. Seevastu rikastavad nemad oma õppe- ja praktikabaasidega maaülikooli praktilist suunda,“ sõnas maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. 

Veel näeb raamleping ette ülikooli sisseastumistingimuste muutmist, et soodustada kutsekoolide lõpetajate ligipääsu kõrgharidusele. Reintami sõnul annab see noortele inimestele sõnumi, et kutseharidus ei ole tupiktee ja ka kutsehariduse valinud noorel on võimalik jätkata õpinguid ülikoolis. 

Tänuüritusel andisd omapoolsed õpirahad laureaatidele üle Riigimetsa Majandamise Keskus, Veski Mati, Baltic Agro ja maaülikooli vilistlaskogu. Lisaks andis Tartu abilinnapea Madis Lepajõe üle Raefondi stipendiumid. Parimaid sportlasi tunnustas maaülikooli spordiklubi. 

Allikas: Eesti Maaülikooli info

Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit. 

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 pidas meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Allikas: TÜ pressiteade

„Kõrge motivatsiooniga tudengid on Eesti majanduse suurim väärtus ning seda tuleb tunnustada,“ ütles TalTechi Arengufondi nõukogu esimees Väino Kaldoja. „Ettevõtted ja organisatsioonid näevad oma erialale pühendunud järelkasvu vajalikkust ja kasu, noored saavad tänu stipendiumitele väärtusliku kogemuse ja motivatsiooni end veelgi arendada. Seda näitab ka aasta-aastalt kasvanud nii stipendiumite kui konkurssidel osalejate arv ning ühtlasi näitab ehedalt mõlema huvi,“ selgitas ta. 

Kokku kuulutas TalTechi Arengufond 2018. aasta sügissemestril välja konkursi 55 stipendiumile, millega tunnustavad tehnikaülikooli tudengite pingutusi üle 60 eraisiku, organisatsiooni ja ettevõtte. Kokku esitas avalduse 548 tudengit, noort teadlast ja õppejõudu. 2018. aasta kevadel kuulutati välja konkursid 44 stipendiumile, kuhu laekus kokku 325 avaldust. 

TalTechi Arengufondi eesmärk on koguda ja vahendada toetusi Tallinna Tehnikaülikoolile ning kaasata Eesti ettevõtjaid koostöösse ülikooliga. Arengufond kuulutab igal aastal välja stipendiumikonkursse kõikide õppetasemete üliõpilastele ning noortele teadlastele ja õppejõududele, et aidata kaasa üliõpilaste õppimismotivatsioonile ja akadeemilise personali järelkasvule Tallinna Tehnikaülikoolis. 

Stipendiumikonkursid on kaks korda aastas, 2019. aasta kevadine konkurss käivitub juba märtsis.  

2018. aasta stipendiaatidega saab tutvuda siin. 

Foto: 28. novembril toimus stipendiumite üle andmine. Foto autor: Heiki Laan

Allikas: TalTechi pressiteade

TalTechi ja EKA ühisõppekava „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ üliõpilased panustavad oma teadmiste ja oskustega rahvusvahelises tudengite demoprojektis IGLUNA, kus osaleb kokku tudengeid 14 Euroopa ülikoolist. Projekti eesmärgiks on omavahelises koostöös ja võrgustikes ettevõtlusega arendada uusi tehnoloogiad võimaldamaks inimesel asustada Kuud. Projekti demo toimub 2019. aasta juulis Šveitsi Matterhorni jääkoopas.
  
Teisipäeval, 27. novembril külastab TalTechi Tatiana Benavides Lausanne'i Tehnikaülikoolist ning Euroopa Kosmoseagentuuri Šveitsi Kosmosekeskusest, et lähemalt arutada rahvusvahelist tudengite demoprojekti IGLUNA Kuu asustamise lahenduste loomiseks ning TalTechi tudengite osa selles. 
  
Projektis osaleb 20 tudengit TalTechi ja EKA ühisõppekavalt „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ ning tehnikaülikooli elektroonika, tarkvarateaduse ja tervisetehnoloogiate erialadelt.
  
Uusi tehnoloogiaid demonstreeriva koostööprojekti fookuseks on inimasustuse rajamine jäässe. Selleks arendavad tudengid võtmetehnoloogiaid, mis võimaldavad elu külmunud ja isoleeritud keskkonnas. Eesti tudengite fookuseks on leida uusi tehnoloogiaid Kuu asustamiseks ning nende töö kaugemaks eesmärgiks ka parem elu Maal.
  
TalTechi ja EKA tudengid lahendavad astronautide igapäevaeluga seotud teemasid ning üritavad tagada nende heaolu Kuu-asumi piiratud, isoleeritud ja mikrogravitatsiooni tingimustes.
  
Eesti tudengite arendusprojektide teemad on:
- inimese terviseseisundi mõõtmine ja nende tulemuste integreerimine igapäevaellu;
- elukeskkonnas nutikas energia juhtimine;
- treeningseade mikrogravitatsiooni keskkonnas.

TalTechi ja EKA ühisele magistriõppekavale „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ saab sisse astuda alates 1. jaanuarist 2019.

Allikas: TalTechi info. Foto: Unsplash, Kym

Samal teemal:

• Noored otsivad koos tuntud asjatundjatega lahendusi digimaailma proovikividele
• TalTech paneb üheks päevaks Soomes püsti pop-up-ülikooli

TalTechi energeetikateadlase Jako Kilteri kinnitusel sõltub meie igapäevane heaolu järjest rohkem elektrist ning elektritoite tagamiseks on vajalik järjest suurem elektrisüsteemi automatiseerime. „On oluline, et elektrisüsteemi rikete korral oleks katkestused võimalikult lühikesed ning süsteemist eemaldatakse vaid elektrivõrgu rikkeline osa. TalTechi uues laboris on läbi õppe- ja teadustöö võimalik katsetada, seadistada ning välja töötada uusi põhimõtteid, kuidas peaks toimuma rikete lokaliseerimine ja väljalülitus tänapäevases ning tuleviku elektrivõrgus. Need teadmised on eriti vajalikud arvestades Eesti desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust,“ rõhutas elektrisüsteemide uurimisrühma juht dr Kilter.
  
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi uus labor valmis koostöös Siemensi ja Harju Elektriga. Siemens tarnis kõik releekaitse- ja automaatikaseadmed, mis paigaldati releepaneelidesse Harju Elektri tehases. Instituut pakub omalt poolt vastu täiendkoolitust mõlema ettevõtte töötajatele ja koostöös ettevõtetega TalTechi üliõpilastele lõputööde teemasid.
  
Instituudi direktori Ivo Palu sõnul on uus teaduslabor osa ülikooli elektrivõrkude ja -süsteemide tuumikkeskusest. „Läbi erinevate õppe- ja teadusprojektide oleme aastate jooksul oma laboreid üksikute seadmetega pidevalt täiendanud ning nüüd saame juba olemasolevad seadmed omavahel kokku ühendada. Tänaseks on meil labor, kus on koos reaalajasimulaator, võimsuslüliti, lai valik erinevaid mõõteseadmeid ning nüüd ka neid juhtivaid automaatika- ja releekaitseseadmeid. Uues laboris saab simuleerida pea täielikult alajaama tööd ning seda, kuidas toimub elektrisüsteemi rikete tuvastamine ja nende ärahoidmine,“ ütles professor Palu.
  
Uue labori teeb erakordseks veel see, et kõik uued releekaitse- ja automaatikaseadmed on kaugseadistatavad ja jälgitavad ning lisaks rikete lokaliseerimisele saab uurida nendes kogutava info digitaliseerimist ja andmetöötlust, aga ka seda, kuidas tagada nende seadmete turvalisus ja vältida küberrünnakuid seadmetele.
  
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuseõppesse saab sisse astuda juba täna: 1. novembril algas tehnikaülikoolis uute tudengite vastuvõtt, sisse saab astuda 20-le bakalaureuseõppe kavale. Lisainfo teejuht.taltech.ee

Allikas: TalTechi pressiteade
  

Liitumine annab kinnituse, et Tartu Ülikool on rahvusvaheliselt tugev ja tunnustatud partner.

Möödunud nädalal kogunesid U4-võrgustikku kuuluvate Genti Ülikooli, Göttingeni Ülikooli, Groningeni Ülikooli ja Uppsala Ülikooli esindajad Saksamaale Göttingeni, et tähistada võrgustiku kümnendat aastapäeva ning rääkida selle tulevikust. Eile jõuti kokkuleppele võrgustiku laienemises ja otsustati, et viienda täieõigusliku liikmena kaasatakse Tartu Ülikool. Läbirääkimised võrgustiku leppe ja uue nime üle jätkuvad.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles, et selles koostööplatvormis osalemine on Tartu Ülikooli jaoks väga oluline. Tema sõnul kinnitavad kõik senised kohtumised ja arutelud, et võrgustik on selgesti keskendunud uuenduste ja muudatuste elluviimisele. „Meil on partneritega ambitsioonikad eesmärgid nii ülikoolide põhitegevuste kui ka juhtimispraktika ühisel arendamisel. Tartu Ülikooli jaoks on huvitav ka õppida võrgustiku senistest kogemustest näiteks üliõpilaste kaasamisel juhtimisrollidesse ja üldise juhtimiskvaliteedi tagamisel,” ütles Asser.

Tartu Ülikoolis U4-ga liitumist koordineerinud arendusprorektor Erik Puura ütles, et see partnerlus kinnitab ülikooli tipptaset. “Võiks öelda, et oleme maailma tipus, igal juhul Euroopa parimate hulgas, kus Tartu Ülikooli järgi joonduvad vähemasti kõik Ida- ja Kesk-Euroopa ülikoolid. Ja see on uhke tunne,” rõõmustas Puura.

Esimene strateegiline samm on üheskoos ettevalmistatav Euroopa ülikooli projektitaotlus. Võrgustik seab selle taotlusega endale eesmärgi olla tunnustatud tõelise Euroopa hariduse teerajajana, pakkudes avatud, lõimitud ja piirideta keskkonda tipptasemel õppe- ja teadustööks, toetades ülikooli liikmete senisest tihedamat liikumist partnerülikoolide vahel. Taotluse ettevalmistamisse on kaasatud Tartu Ülikooli kõikide valdkondade esindajad ja üliõpilased.

U4-võrgustik on asutatud 2008. aastal. See toetab oma eksperditeadmiste ja ressurssidega ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmist ning uuenduslike protsesside algatamist hariduses ja teaduses. Suurt tähelepanu pööratakse ülikoolides altpoolt tulevate algatuste toetamisele, väga oluline on üliõpilaste kaasamine kõikidesse protsessidesse. Lisaks aitab U4 leida häid partnereid „Erasmus+“ programmi hariduskoostöös ja „Horisont 2020“ teaduskonsortsiumides osalemiseks.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Konverentsi idee lähtub levinud arvamusest, et tänapäeva noored viibivad suure osa ajast nutiseadmetes ja internetis. Sellist käitumist peavad kõrvalseisjad sageli muret tekitavaks, kuna ei teata, millist mõju see noorte tulevikule avaldab.

„Paljud täiskasvanud muretsevad, et laste sage internetis viibimine segab nende ülejäänud elu. Tegelikult kuuleme vähe noorte endi arvamusi. Konverentsiga tahame just noorte mõtetele hääle anda,“ rääkis üks konverentsi põhikorraldajatest Maria Žuravljova. 

Need mõtted ja lahendused, mille noored Narvas välja pakuvad, võetakse lähtepunktiks TÜ Narva kolledžis uute noorsootöötajate koolitamisel. 

Kahepäevase konverentsi avab president Kersti Kaljulaid. Noortel aitavad sihte seada näiteks Soome haridustehnoloogia ettevõtte Mehackit Atelieri tegevjuht Heini Karppinen ja rahvusvaheliselt tunnustatud Soome programmeerija, lastekirjanik ja illustraator Linda Liukas. Liukas pälvis tänavu maineka auhinna, kui majandusajakiri Forbes valis ta 50 Euroopa tehnoloogiamaailma mõjutanud naise hulka. 

Töörühmi juhivad eksperdid, kelle hulgas on revolutsiooniline juutuuber ja ettevõtja Victoria Villig, Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo ning SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskuse koordinaator, varem Austraalias Victoria Ülikoolis noorsootöö lektorina töötanud Martti Martinson.

Konverentsi teise päeva avab Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Dagfinn Høybråten.

Konverentsi korraldavad TÜ Narva kolledž koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis ja Eesti Noorsootöö Keskusega. Töökeel on inglise keel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev.

Samal teemal:

• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Digikunsti konkursi võidutööd näitavad õpilaste häid oskusi

„Andres Metspalu on mees nagu orkester,“ ütles preemia üle andnud Maris Laan, kes on Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor. „Ta on tegutsenud inimese geneetika vallas üle 25 aasta ning on üks juhtivatest teadlastest, kes on viinud Eesti inimese geneetika rahvusvahelisele teadusareenile. Tema silmapaistvat tööd on nende aastate jooksul märkinud paljud olulised teaduslikud teetähised,“ lisas Laan.

Metspalu oli 1999. aastal Eesti Inimesegeneetika Ühingu üks algatajaid ja aastatel 2007–2013 selle president. Ta on olnud ka Euroopa Inimesegeneetika Ühingu aktiivne liige, sh president aastatel 2005–2008. Ta on pannud aluse molekulaardiagnostika laboriteenusele Eestis nii Tartu Ülikooli Kliinikumi Sihtasutuses (1996) kui ka kolm aastat hiljem biotehnoloogia firma Asper Biogene vahendusel.

Andres Metspalu on olnud esimese põlvkonna geenikiipide arendusprojekti eestvedaja Eestis 20.–21. sajandi vahetusel. Aastal 2002 algatas ta Eesti geenivaramu projekti, millest on võrsunud Eesti biopank ja Tartu Ülikooli genoomika instituut. Lisaks geeniproovide kogumisele ja DNA-de analüüsimisele on see taristu olnud loomisest alates atraktiivne keskkond paljudele noortele andekatele geneetikavaldkonna teadlastele. Nende hulgas on näiteks Eesti noore teadlase preemia võitnud Lili Milani ja hiljuti mikrobioomi uurimiseks Euroopa teadusrahastuse saanud Elin Org.

Eesti geenivaramu andmeid on kaasatud kümnetesse ja isegi sadadesse komplekshaiguste päriliku komponendi uuringutesse. Selle töö tulemusel on Andres Metspalu koos nelja Eesti geenivaramu teadlasega pääsenud maailma mõjukaimate loodus- ja sotsiaalteadlaste hulka.

Professor Metspalu on silma paistnud ka muuga. Ta on õpetanud noori, juhendanud 24 doktoritööd ja arvukalt magistritöid inimese geneetika erialal. Ta on andnud suure panuse ühiskondlikku tegevusse ja eriala tutvustamisse, tegutsedes aastaid mitmekülgselt teaduskommunikatsiooni nimel. Näiteks on alates 2000. aastast korraldatud Tartus kõrgetasemelist teaduskonverentsi „Geenifoorum“, kuhu kutsutakse esinema inimesegeneetika asjatundjaid kogu maailmast.

Viimase kahe aasta saavutus on Eesti geenivaramu mitme tuhande doonori kogu genoomi järjestamine USA koostööpartneri Broad Institute’i abil ja Eesti populatsiooni põhiste andmete kaasamine ühte maailma juhtivasse inimese genoomi varieeruvuse andmebaasi The Genome Aggregation Database. Sellest andmebaasist on nüüd võimalik vaadata järele iga geenides paikneva variandi sagedus Eesti populatsioonis. Seda geneetilist infot arvesse võttes saab täpsemalt eristada normaalset geneetilist varieeruvust ja päriliku haiguse riski.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade