Hariduse Infotehnoloogia SA IT Akadeemia programmist rahastatakse igal aastal kõrgkoolide IKT-õppe uuenduslikke tegevusi, millel on suur mõju õppekvaliteedile ja üliõpilaste digipädevuse arengule.

HITSA juhatuse esimehe Heli Aru-Chabilani sõnul on eesmärk toetada tudengitele senisest paremate IKT teadmiste ja oskuste andmist ning tuua õppetöösse uusi tehnoloogilisi lahendusi: „Näiteks toetame tänavu Tartu ülikooli kvantarvutuse tehnoloogia algkursuse loomist mitte-infotehnoloogia erialade tudengitele. Kvantarvutite rakendamine tõotab suurt läbimurret tehnoloogiakasutuses, eriti koos tehisintellekti võimalustega, ja nende teemade toomine meie tudengiteni on ülimalt oluline.“

Senise kogemuse põhjal tõdes IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots, et lisaks uuenduslike lähenemiste läbimõtlemisele suunab toetus koole ka õppekavu läbivate terviklahenduste loomisele: „Hea näitena saab tuua Estonian Business Schooli (EBS) mahuka arendusprojekti, mille raames arendatakse erialaspetsiifiliste IKT oskuste õpetamist pea kõigis EBSi õppekavades – kavas on välja arendada 8 uut õppeainet, mh luua tehisintellekti käsitlev õpivõimalus.“

Toetust soovisid kaheksa kõrgkooli kokku 30 projekti elluviimiseks, ekspertkogu otsusel saavad rahastuse nelja kõrgkooli 10 projekti:

Estonian Business Schooli „Business Technology“ õppekava arendus koos kaheksa uue õppeaine loomisega, mille tulemusena paranevad lõpetajate digitehnoloogiate rakendamise ning andmeanalüüsi oskused.

Tartu Ülikooli neli projekti, mille käigus edendatakse võõrkeelte õpetamise digipädevust, sh luuakse õppevahendid eri digikultuuride mõistmiseks ja vahendamiseks; arendatakse erialaseid digipädevusi psühholoogias; luuakse õppemoodul noorsootöötajate digipädevuste arendamiseks ning valmistutakse kvantarvutuste kursuse arendamise kaudu kvantrevolutsiooniks.

Tallinna Ülikooli projektidest esimene hõlmab tarkade tootmistehnoloogiate õpetamist käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekaval, teise raames luuakse võimalus pakkuda tehisintellekti kasutamist tutvustavaid praktikume mitte-IKT õppekavadel õppivatele üliõpilastele.

Tallinna Tehnikaülikoolis arendatakse kolme projekti raames digitaalse tootmise ja rakendusfüüsika õppelaboreid ning integreeritakse IKT lahendused Eesti Mereakadeemia õppekavasse „Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine“.

Taotluste hindamisel osales 11 eksperti ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Projektid tuleb ellu viia 2021. aasta juuliks.

2016. aastast on IT Akadeemia programmist 3,2 miljoni euroga toetatud 14 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. 

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus ning rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

Hariduse Infotehnoloogia SA toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös, pakub koolitusi, toetavaid infosüsteeme ja taristut. 

Foto: Photo by NeONBRAND on Unsplash

Samal teemal:

• Kõrgkoolid saavad taotleda toetust tudengite IKT-teadmiste tõstmiseks

Virtuaalse debati otseülekannet saab jälgida tehnikaülikooli veebis www.taltech.ee/valimised2020.

TalTech valib rektori 18. mail. TalTechi rektoriks kandideerivad: ametisolev rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, tehnikaülikooli ehituse- ja arhitektuuri instituudi direktor akadeemik Jarek Kurnitski ning Tallinna Ülikooli praegune rektor professor Tiit Land. 

Debati katusteemaks on nii tehnikaülikooli arengusuunad, akadeemilised ambitsioonid kui ka roll ühiskonnas, täpsemalt aga tark linnak, õppe-, arendus- ja teadustegevus, rahvusvahelistumine ja koostöö erasektoriga, samuti vilistlaskonna roll ülikoolis.

TalTechi nõukogu liige ning rektori valimiskomisjoni esimees Tõnis Kanger ütles debati eel: "See on tehnikaülikooli rektorikandidaatide viimane avalik debatt. Kuivõrd senised on olnud tudengite ja ülikooli haldustugistruktuuri töötajate kesksed, siis ootan sellelt debatilt laiemalt kogu liikmeskonna, eriti aga akadeemilise personali ja vilistlaste aktiivset osalust. Loodan, et käsitlemist leiavad nii ülikooli teaduse olukord kui ka ühiskonna teenimise teemad."

Debatti modereerib ajakirjanik Urmas Vaino.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Vaata joonist

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et pea kuu aega tagasi valitsusele tehtud ettepaneku elluviimine on nüüd kindel. „Teadlased on andnud oma heakskiidu kontaktõppe järk-järgulisele taastamisele mai keskpaigast,“ ütles Reps. „Prognoosidele tuginedes on tekkinud ka lootus, et tänavused koolide lõpuaktused saavad teatud tingimustel toimuda värskes õhus, mitte üksnes ekraanide vahendusel. Kindlasti peab järgima kõiki tol hetkel avalikele kogunemistele kehtivaid piiranguid ja reegleid. Olulisel kohal on jätkuvalt erinevad nutikad lahendused, mis annavad võimaluse aktusest osa saada ka lõpetajate sugulastel-sõpradel-tuttavatel. Täpsemad suunised aktuste korraldamiseks saame anda siis, kui selgub, millised piirangud kehtivad juunis. Kindlasti ei ole võimalik korraldada tänavu tavapärast lõpuaktust, mis toob kokku suure rahvahulga.“

Osaline kontaktõpe lubatud väikestes rühmades

Alates 15. maist võib korraldada õpet koolide ruumides väiksemates, kuni 10-liikmelistes rühmades, lisaks õpetaja või juhendaja. Õppurite paigutamisel tuleb järgida 2+2 nõuet.

Kümne õppija piirang ei kehti eksamite, sealhulgas riigieksamite ja kutseeksamite korraldamisel. Kuna eksameid on võimalik viia läbi suuremates ruumides, näiteks aulates, võimlates, suuremates auditooriumides ja praktikabaasides, võib eksamiruumi hajutatult tuua rohkem kui kümme õppijat.

Haridusasutustel tuleb jagada õppijad rühmadesse selliselt, et oleks tagatud riskirühmades olevate õppijate, aga ka õpet korraldavate inimeste kaitse. Haridusasutuse pidajal tuleb korraldada ühiskasutatavate asjade piisav desinfitseerimine ja ruumide pidev õhutamine. On oluline, et kõik tegevustes osalejad – nii õppijad, harrastajad kui õppe läbiviijad – teevad omalt poolt kõik, et nakkuse levikut piirata.

Allikas: HTMi info. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

Samal teemal:

• Tartu Ülikool järgib vastuvõtukava nii palju kui võimalik
• Gümnaasiumitel on sisseastumiskatsete läbiviimiseks võimalik kasutada uudset e-sisseastumistesti

Avalduste vastuvõtt eestikeelsesse magistriõppesse kestab 1. juulini. 18. juunist 1. juulini saab esitada avaldusi bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õppesse ning 1. maist 15. juunini doktoriõppesse.

Kõigile õppeastmetele saab kandideerida ka juhul, kui eelmise astme õpingute lõpetamine on eriolukorra tõttu nihkunud juuli- või augustikuusse. Seejuures ei ole oluline, kas edasi on lükkunud õpingute lõpetamine Tartu Ülikoolis või mõnes teises õppeasutuses Eestis või välisriigis. Selliste kandidaatide vastuvõtuotsused on siiski tinglikud, st ülikoolil on õigus vastuvõtuotsus tühistada, kui augustikuus selgub, et vastu võetud kandidaat siiski varasemaid õpinguid ei lõpetanud.

Kandideerimisavaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS, kuhu sisselogimiseks on nõutav kehtiv ID-kaart või Mobiil-ID. Soovitame oma ID-kaardi kehtivuse aegsasti üle kontrollida ja vajaduse korral tellida uus dokument.

Õppekavade vastuvõtutingimusi ülikool praeguse seisuga ei muuda. Arvestame sisseastumiseksameid, riigieksameid ja/või hindeid, mis on talvel vastuvõtutingimustes välja kuulutatud. Riigieksamite toimumine on olnud küsimärgi all, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumi plaani kohaselt saavad gümnasistid teha eesti keele, eesti keele teise keelena ja matemaatika riigieksamid. Mai lõpus ja juuni alguses toimuvate riigieksamite tulemused selguvad 30. juunil ehk päev enne kandideerimistähtaega.

Vastuvõtt magistri- ja doktoriõppesse toimub samuti kavandatud vastuvõtutingimuste alusel.

Ülikool lähtub praegu sellest, et riigieksamid toimuvad, kuid me jälgime olukorda. Kui maikuu jooksul selgub, et riigieksameid siiski plaanitud ajal ei toimu, korraldab ülikool selle aasta gümnaasiumilõpetajatele vastuvõtu ilma riigieksamiteta. Õppekavade kaupa leitakse eraldi lahendus, näiteks toimub vastuvõtt ainult kavandatud sisseastumiseksami alusel või asendatakse eesti keele ja matemaatika riigieksam akadeemilise testi või erialase sisseastumiseksamiga. Täpse info õppekavade kaupa avalikustab ülikool esimesel võimalusel pärast riigieksamite tühistamist puudutava teate avalikustamist.  

Tänavu jäi akadeemiline test eriolukorra tõttu ära ja seda sel aastal eritingimustel vastuvõtuks ei korraldata. Psühholoogia ja hambaarstiteaduse õppekava kohustusliku sisseastumiseksamina toimub akadeemiline test 6. juulil.

Sel aastal ei toimu osas õppeainetes olümpiaadi lõppvooru ja see mõjutab eritingimustel vastuvõttu olümpiaaditulemuste põhjal. Kui lõppvoor jäi ära, arvestab ülikool selle asemel maakondliku olümpiaadi tulemusi. 11. ja 12. klasside parimate leidmiseks koostatakse pingeread maakondlike olümpiaadide kõrgeima punktisummaga kandidaatidest. Lõppvooru tulemuste asemel arvestab ülikool kutset lõppvooru. Lisainfo on veebilehel ut.ee/eritingimus.

Juuli algusesse planeeritud sisseastumiseksamid toimuvad sel ajal kehtivate nõuete kohaselt. Ülikool valmistub selleks, et kogunemis- ja liikumispiirangute tõttu ei saa sisseastumiseksameid korraldada plaanitud moel. Vajaduse korral teeme suulised sisseastumiseksamid elektrooniliste kanalite (näiteks Skype’i, Teamsi, Zoomi vms) abil. Samuti otsime lahendusi kirjalike eksamitööde korraldamiseks.

Allikas: TÜ pressiteade

Direktoriks valitud Juko-Mart Kõlar on kogenud juht muusika- ja kultuurivaldkonnas. Viljandi kultuuriakadeemia senise töötajana on ta väga hästi kursis VKA positsiooni ja probleemidega. Kõlar soovib uue direktorina edasi arendada kultuuriakadeemia keskseid teemasid: pärimuskultuuri, loomeettevõtlust ning koostööd Viljandimaa asutuste ja inimestega, ning tal on selleks ka mitu innovaatilist ideed. Tema visioon VKA tulevikust on põhjalik ja julge. 

„Viljandi kultuuriakadeemial on Tartu Ülikooli nägu ja tegu, aga me oleme ühtlasi kohapealne kompetentsi- ja innovatsioonikeskus,“ sõnas Kõlar. „Näen, et loova koolina on meil suurepärane võimalus luua ja arendada koostöös ülikooli, kohalike ettevõtete ja organisatsioonidega tarkasid tooteid ja teenuseid ning lõppkokkuvõttes tuua piirkonda juurde suure lisandväärtusega töökohti,“ lisas tulevane direktor. Veel soovib Kõlar senisest suuremat rõhku panna kultuuriakadeemia rahvusvahelistumisele.

Kandidaatide hindamise komisjoni esimees, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ning keskaja professor Anti Selart ütles, et kuigi Juko-Mart Kõlari akadeemiline karjäär pole väga pikk, on tal suur kogemus kultuurimajanduse valdkonna juhtimisel ja uuendusmeelne vaade, mida saab rakendada ühiskonna ees seisvate ülesannete täitmisel. „Kõlar on väga mitmekülgne inimene, kes on kindlasti võimeline Viljandi kultuuriakadeemiat edukalt juhtima ja selle tööd vastavalt muutuva aja nõuetele korraldama,“ lisas Selart.

Juko-Mart Kõlar on lõpetanud 2006. aastal Eesti Humanitaarinstituudis sotsioloogia eriala. 2009. aastal kaitses ta  Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse akadeemias magistrikraadi kultuurikorralduses ja 2019. aastal Estonian Business Schoolis doktorikraadi juhtimisteadustes.

Kõlar oli aastatel 2014–2019 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia kammerkoori nõukogu esimees, aastatel 2013–2019  Kultuuriministeeriumi muusikanõunik ja kultuuriekspordi nõunik. Tal on ka praktiline kogemus loomeettevõtjana muusikatööstuse valdkonnas.

Kõlaril on pedagoogilisi kogemusi mitmepalgelise õppijaskonnaga, sest alates 2010. aastast on ta pidanud külalisõppejõuna loenguid loomeettevõtlusest kuues kõrgkoolis. Alates 2019. aastast on Kõlar Viljandi Kultuuriakadeemia loomeettevõtluse ja juhtimise lektor. Tema õpetatavad ained on tihedalt seotud VKA tegevusvaldkonnaga ja nende õpetamise kogemus toetab kõigi kultuuriakadeemia õppekavade jaoks olulist loomemajanduse suunda.

Kõlar on kolme teaduspublikatsiooni autor ja kahe loomeettevõtlust käsitleva raamatu kaasautor.

Allikas: TÜ pressiteade

Eriolukorras on esile kerkinud suur vajadus ja huvi tervishoiu valdkonna õppekavade vastu, nentis õppeprorektor Kersti Viitkar. „Me näeme igapäevaselt, et just õed, hooldustöötajad, kiirabitöötajad ja teised tervishoiuvaldkonna spetsialistid annavad olulise panuse teiste heaolu tagamiseks,“ lisas ta. „Seetõttu pingutab ka kõrgkool igapäevaselt selle nimel, et lõpukursuste õppurid saaksid vaatamata eriolukorrale sel suvel lõpudiplomi ning et saaksime ka vastuvõttu alustada tavapärasel ajal.“

Vastuvõtt kõrgkooli õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku rakenduskõrghariduse õppekavadele, terviseteaduse magistriõppesse ning erakorralise meditsiini tehniku, lapsehoidja, massööri ja tegevusjuhendaja kutseõppesse algab 15. juunil ning kestab 2. juulini. Vajadusel vastuvõtuperiood pikeneb. Õe õppekaval ootab kõrgkool õppima ka õdesid, kes on varasemalt õe õppe lõpetanud kutsehariduse tasemel ja soovivad omandada kõrgharidust. Lapsehoidja ja tegevusjuhendaja õppekavadel avame ka töökohapõhise õppe grupid. Sisseastumisdokumente saab esitada sisseastumissüsteemi SAIS kaudu.

Rakenduskõrghariduse õppekavadele ja magistriõppesse kandideerimiseks tuleb sooritada ka test ja osadel õppekavadel vestlused, mis tänavu toimuvad kontaktivabalt elektrooniliste sidevahenditega. Kõrgkooli kandideerimisel ei ole vajalikud riigieksamite tulemused, vaid arvestatakse lõpuhinnete keskmist. Täpsem informatsioon vastuvõtu kohta: nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiukõrgkooli pressiteade

Ülikooli erinevad üksused on kutsunud rektorikandidaadid oma liikmetega kohtuma, neist debattidest kolme kannab ülikool ka avalikult üle – tudengite, haldus-tugistruktuuri töötajate ja suurt avalikku debatti ülikooli arengust laiemalt. Kõik debatid toimuvad virtuaalselt.

Kõik debatid kantakse üle siin: www.taltech.ee/valimised2020 

Tehnikaülikooli rektoriks kandideerivad ametisolev rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, TalTechi ehituse- arhitektuuri instituudi direktor akadeemik Jarek Kurnitski ning Tallinna Ülikooli praegune rektor professor Tiit Land.

Uus rektor astub ametisse 1. septembril 2020.

22. aprill kell 15

TalTechi rektorikandidaatide debatt: tudengite eri. Kandidaadid arutlevad just tudengeid puudutavatel ja neid huvitavatel teemadel. Debatti korraldab TalTechi üliõpilaskond, seda modereerib kauaaegne tudengiaktivist ning tehnikaülikooli magistrant Martin Malm.

28. aprill kell 15

TalTechi rektorikandidaatide debatt: tugitöötajate eri. Akadeemilise personali kõrval mängivad ülikoolis olulist rolli ka tugitöötajad. Sellel debatil just nendel teemadel räägitaksegi. Debatti modereerib TalTechi tugitöötajate esindaja ülikooli senatis Tõnis Liibek.

8. mai kell 14

TalTechi rektorikandidaatide avalik debatt. Aruteludele paneb punkti avalik rektorikandidaatide debatt, mis suunatud nii ülikooliperele kui ka laiemale avalikkusele – jutuks tulevad nii tehnikaülikooli arengusuunad kui roll ühiskonnas. Debatti modereerib Urmas Vaino.
 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade
 
 

Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi.

Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb. Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda, saavad selleks võimaluse.

Tartu Ülikool jättis eriolukorra tõttu ära küll sisseastujatele mõeldud akadeemilise testi, mis pidi toimuma 21. märtsil ja 4. aprillil, kuid see puudutas vaid üht osa sisseastujatest.

„Meil on väga kahju, et pidime akadeemilise testi ära jätma. Sel aastal kavatses testi teha rohkem inimesi kui kunagi varem – soovijaid oli üle 2500. See kinnitab, et huvi õpingute vastu Tartu Ülikoolis on väga suur,“ rääkis Valk ja lisas: „Pole parata, lähme eluga edasi ja leiame uued lahendused.“

Kas akadeemiline test korraldatakse eritingimusel vastuvõtuks suve alguses, otsustab ülikool hiljemalt 1. maiks. „Kui bakalaureuseõppesse astumisel tuleb veel muudatusi teha, teavitame sellest esimesel võimalusel,“ lubas Valk. Magistri- ja doktoriõppes plaanitakse vastuvõtt korraldada algse ajakava kohaselt.

Ülikoolis tegutsetakse sihiga, et eriolukord ei takistaks kellelgi õpinguid lõpetamast. „Oleme vajaduse korral valmis lükkama lõpetamised ja kaitsmised augustikuusse. Doktoritööde kaitsmised toimuvad video teel,“ sõnas õppeprorektor.

Ta nentis, et praegu on kõige keerukam olukord praktikumidega, mis peaksid toimuma laboris, haiglas või mujal silmast silma. Palju küsimusi on välisüliõpilastel ja ajutiselt välismaal viibivatel üliõpilastel. „Otsime kõigile üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi,“ kinnitas Valk ning rõhutas, et kvaliteetne õppe- ja teadustöö Tartu Ülikoolis jätkub riigis kehtestatud eriolukorrast hoolimata.

Tema sõnu kinnitas ka Tartu Ülikooli haridustehnoloogia peaspetsialist Lehti Pilt: „Juba enne eriolukorra väljakuulutamist oli ligikaudu 70%-l Tartu Ülikooli kursustest olemas e-tugi ja kindlasti jätkame selle suunaga. Näiteks möödunud nädalavahetusel loodi juurde 30 uut e-kursust, mis võimaldavad üliõpilastel omandada teadmisi kaugõppe vormis.“

Et asendada auditoorne õpe e-õppega ning toetada paremini üliõpilaste iseseisvat tööd, on õppejõud usinasti asunud oma e-toega kursusi täiendama. Veebiseminari vahend on Tartu Ülikoolis kasutusel juba ligi 360 e-kursusel ja videoloenguid on hakatud salvestama sadakonnal kursusel, kus seda varem ei tehtud, kirjeldas Pilt.

Peale selle pakub Tartu Ülikool ka kooliõpilastele ja täiskasvanud õppijatele eneseharimiseks ja teadmiste täiendamiseks e-õppe võimalusi. Lähiajal algab mitu huvitavat vaba juurdepääsuga e-kursust ehk MOOC-i, mis on kõigile tasuta: „Tehisintellekti algkursus“, „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“, „Security in the Baltic Sea Region“ ja „Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analyses“. Lisateave ja registreerimine on veebilehel moocs.ut.ee. Tartu Ülikooli kõigi e-täiendusõppe võimalustega saab tutvuda veebilehel ut.ee/et/e-taiendusope.

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade

Ülikool lähtub Vabariigi Valitsuse väljakuulutud eriolukorrast, mis kehtib esialgu 1. maini. 

Õppetöö distantsõppele viimist korraldavad õppejõud, kes annavad sellest õppeainele registreerunud tudengitele ka teada. Üldisemat õppetööd puudutavate küsimuste kohta saab täiendavat teavet programmijuhilt, oma teaduskonna õppenõustajalt või nõustamiskeskusest.

Ühiselamute elanikele annab täiendavaid juhised Üliõpilasküla, kes teenindab üliõpilasi e-kanalite kaudu.

TalTechi mobiilsuskeskus on jooksvalt kontaktis kõikide välisõppes viibivate tudengitega ning vahendab olulist infot partnerülikoolidega.

Kui ülikooli tudengil või töötajal on tuvastatud koroonaviirusesse nakatumine, palutakse sellest ülikooli informeerida. Neil välisüliõpilastel ja -töötajatel, kellel ei ole Eestis perearsti palub ülikool kasutada Terviseameti soovitatud kontakte.

Teadusarendus- ja haldustegevus toimub tehnikaülikoolis tavapäraselt, akadeemilistel ja mitteakadeemilistel töötajatel on lubatud rakenda paindlikku tööaega ja kodutööd. Tehnikaülikool aktsepteerib vabatahtlikku karantiini kodutööna. 

Lähetuste osas tuleb ülikoolierel järgida riiklike soovitusi, st lähetustest hoiduda. 

Spordihoone, muuseumi näitusesaal ja raamatukogu lugemisala on suletud esialgu 1. maini.

Raamatute laenutamine ja tagastamine ning e-maili ja telefoni teel teenindamine-nõustamine jätkub. Täpsemad juhised on raamatukogu kodulehel. Raamatukogu teenindusaeg tööpäevadel on kell 9-16, nädalavahetusel on raamatukogu suletud.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Webinaril saab ülevaate kõikidest tehnikaülikooli magistriõppekavadest ning vastuvõtutingimustest.

„Praeguses olukorras poleks nii paljude inimeste ühte ruumi kokku toomine vastutustundlik. Samas pole vastutustundlik ka ürituse ärajätmine, kui selleks on alternatiiv veebiseminaride näol olemas,“ ütles infoõhtu peakorraldaja Sten Kalder. Nii otsustaski korraldusmeeskond, et üritus toimub varasemalt planeeritud samal ajal, kuid veebikeskkonnas.

Huvilistel on võimalik seeläbi koduses keskkonnas turvaliselt nii vastuvõtutingimuste infotundi kuulata ja küsimusi küsida kui ka osaleda õppekavatutvustustel ning samamoodi programmijuhtidega suhelda. Kalderi sõnul on sellisel korralduskäigul ka positiivne pool – tulevased üliõpilased, kes magistrieriala valivad, saavad virtuaalselt osaleda rohkematel erialatutvustustel ja teha sellevõrra targem õppekava valik. 

Korralduslikest muudatustest teavitatakse üritusele juba registreerunuid e-maili teel. Täpsem info: www.taltech.ee/mainfo

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade