Kui viimastel aastatel on maaülikool kuulunud „QS World University Rankings by Subject“ edetabelis põllumajanduse ja metsanduse valdkondades kohtadele vahemikus 51 – 100, siis uute andmete põhjal on ülikool tasemelt tõusnud 50 parima sekka. Ilma konkreetse positsioonita on edetabelis esile tõstetud veel kolm maaülikooli valdkonda: veterinaar-, keskkonna- ning maa- ja veeteadused.

Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul on maaülikool ajanud läbi aastate kindlalt oma rida, edendades ja väärtustades omi valdkondi. „Edetabelikoht ei ole tulnud kergelt ja see on järjepideva sihikindla pingutuse tulemus. See on tunnustus eelkõige ülikooliperele suure ja kõrgetasemelise töö eest. Aitäh selle eest!“ lausus Klaassen.

QS Intelligence Uniti regionaalne juht Zoya Zaitseva õnnitles Eesti ülikoolidele saadetud kirjas maaülikooli 48. koha puhul ning kinnitas, et tegemist on Eesti ülikoolide läbi aegade kõrgeima kohaga maailmas. Ühtlasi väljendas ta rõõmu, et ka teised Eesti ülikoolid on edetabelites kerkinud.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade.

Kõigepealt on mess ainulaadne võimalus saada teavet maailmakuulsate õppeasutuste esindajatelt, nii-öelda otseallikast. Paljusid osalejaid esindavad nende juhid ja juhtivspetsialistid. Näitusel osalejate geograafia on tõesti muljetavaldav - Suurbritannia, Ungari, Kreeka, Portugali, Hispaania, USA, Poola, Austraalia, Venemaa, Saksamaa ja teiste riikide õppeasutused. 

Õppeasutused demonstreerivad igale vanusele ja igaks otstarbeks mitmesuguseid õppekavu: keskharidus, kutseharidus, bakalaureuse- ja magistriprogrammid, MBA, kaugõppevõimalused, erisugused inglise keele kursused Suurbritannias, Iirimaal, USA-s, Portugalis ja teistes riikides, parimad võimalused suvevaheaja veetmiseks välismaal. 

Näitus "Rahvusvahelise hariduse päevad" on praegu populaarne tuhandete koolilaste ja nende vanemate, üliõpilaste, noorte ja täiskasvanute seas. Üha enam äriringkondade esindajaid tunnistab näitust suurepärase platvormina õppelepingute sõlmimiseks. 

Baltic Council for International Education spetsialistid jagavad messil infot sisseastumise kohta välismaa koolidesse, kolledžitesse ja ülikoolidesse, keelereiside kohta, sh ka grupireisid Suurbritanniasse, Portugali, USAsse, Maltale jt. 

Baltic Council for International Education on rahvusvaheliste eksamite keskus Lätis (IELTS, Cambridge English, Aptis). Messil on võimalik saada infot BUSSATS, Ukiset testide kohta, mis on vajalikud sisseastumiseks Suurbritannia erakoolidesse. Stipendiumid, eripakkumised ja tasuta õppevõimalused.

Messi ajal toimuvad ka erinevad seminarid ja presentatsioonid, mida korraldavad õppeasutuste esindajad.

Info seminaride kohta: https://bit.ly/32IlgQS
Lisainfo messi kohta: https://bit.ly/2TeP9oM 

Rahvusvahelise hariduse päevad

12. märtsil Tallinn Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskus (Liivalaia 33)

Messi tööaeg: 10.00 – 18.00

Sissepääs on tasuta.

Messi korraldaja: Baltic Council for International Education.

Allikas: korraldajate info.

Noorte huvi lennunduse vastu on jätkuvalt suur, sest ka sel aastal tuli registreerumine kohtade kiire täitumise tõttu varem sulgeda. Kõiki neid, kes lahtiste uste päeva osalejate hulka ei mahtunud, ootame märtsikuus meie ettevalmistuskursusele „Sissejuhatus lennunduserialadesse“ või kogu õppeaasta vältel endale sobival ajal tudengivarjuks lennuakadeemia tudengile.

Lahtiste uste päeval saavad registreerunud huvilised tutvuda lennuakadeemia praktilise õppetöö ning tipptasemel õppehoonega. Õppurid saavad end simulaatoris proovile panna helikopteri või lennuki piloodina, tutvuda lennujuhtide tööga ning külastada Tartu lennujaamas asuvat lennukite hooldusangaari. Ühtlasi toimuvad põnevad töötoad raadioside ning lennunduskorralduse teemadel.

Lahtiste uste päeva kavaga saab tutvuda aadressil https://lennuakadeemia.ee/sisseastuja/lahtiste-uste-paev.

Allikas: Lennuakadeemia pressiteade.

Sel päeval on avatud TalTechi kõigi viie teaduskonna – inseneri-, loodus-, majandus- ja IT-teaduskonna ning mereakadeemia – uksed. 

Tehnikaülikooli rakendusfüüsika eriala tudeng Brit Keskra võrdles TalTechi ülikoolilinnakut maailmakuulsas Harry Potteri saagas tuntuks saanud Sigatüüka kooliga. „Paralleele saab tõmmata nii ühtehoidva tudengkonna kui ka kindla veendumusega, et tänane ulme on homne reaalsus. Õppimishuvilised saavad ise veenduda, kuidas TalTech nn võlukunsti praktiseerib, osaledes töötubades,“ ütles Brit Keskra.

Näiteks luuakse ise energiaallikas, millega laadida akupanka, samuti otsitakse vastust küsimusele, kuidas kasutada välku kodudesse elektri tootmiseks. Ka saab kätt proovida IT-töötoas, kus programmeeritakse robotid omavahel suhtlema. Lisaks praktilistele tegevustele saavad külalised osaleda nurjatu probleemi töötoas, kus otsitakse selgitusi ja lahendusi keerulisele ühiskondlikule probleemile.

Avatud uste päeval on magistriprogrammi „Digital manufacturing“ esmaesitlus – sellel sügisel alustav IT-teaduskonna uhiuus magistriõppekava on sündinud koostöös Madriidi Tehnikülikooli, Ungari Eötvös Lorándi Ülikooli ning Turu Ülikooliga.

TalTechis on Baltimaade ainus ülikoolilinnak, kus lisaks rahvusvaheliselt kõrgetasemelisele õppe- ja teadustaristule on ka regiooni moodsaim raamatukogu, üliõpilasküla, saunad ja elav tudengimaja. Avatud uste päeval saab tutvuda ka TalTechi Mektory hoonega, kus asuvad ülikooli kõige innovaatilisemad prototüübid. Majatuuril räägitakse tudengitele suunatud uusettevõtluse programmidest ning TalTechi ja ettevõtete koostöövõimalustest.

Lisaks õppimisele, teadustööle ja ettevõtluskoostööle käib TalTechis ka aktiivne tudengielu, millest avatud uste päeval annavad aimu nii TalTechi spordihoones toimuvad näidistreeningud kui ka Tudengielumess, kus üliõpilasorganisatsioonid tutvustavad oma seniseid saavutusi ning köidavad külalisi aktiivsete tegevustega. TalTechi spordivõistkonnad on tunnustatud nii Eesti-siseselt kui ka ülemaailmselt. Nende seas on näiteks TalTech Cheerleaders, Eesti esimene võistlus-cheerleading’u klubi, kes osales 2019. aastal nii Euroopa meistrivõistlustel kui ka maailmameistrivõistlustel, saavutades seal silmapaistvaid tulemusi.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade.

Et huvilised saaksid valdkonnast mitmekülgse ülevaate, löövad kõrgkooli avatud uste päeval töötubade, loengute ja ringkäikudega kaasa ka Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Kiirabi.

Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Richard Jalakas viitas, et kuna rakenduskõrgkoolis on olulisel kohal praktiline õpe, saab ka avatud uste päeval erinevate õppekavade tegevusi ise töötubades proovida. Näiteks õenduse töötoas on võimalus harjutada erinevaid õendusprotseduure, bioanalüütiku töötoas saab teha mikrobioloogilist külvi, tervisekaitse spetsialisti töötoas hinnata joogivee kvaliteeti. Koostöös Tartu Kiirabiga on võimalik vaadata kiirabiauto sisse ning samuti saavad osalejad külastada Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevaid osakondasid, et näha haiglatöö telgitaguseid.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis saab õppida radiograafia ja terviseteaduse magistriõppekavadel, rakenduskõrghariduse tasemel õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, radioloogiatehniku ja füsioterapeudi õppekavadel ning kutseõppes hooldustöötaja, massööri, lapsehoidja, tegevusjuhendaja ja erakorralise meditsiini tehniku õppekavadel. Suvine vastuvõtt kõrgkooli toimub 15. juunist 2. juulini.

Tööportaal CVKeskus.ee viis eelmisel aastal läbi uuringu, et selgitada välja missuguste kõrgkoolide vilistlased tunnevad end tänasel tööturul kõige enesekindlamalt. Uuringu põhjal koostatud edetabeli esikoha hõivabki Tartu Tervishoiu Kõrgkool - vilistlastest enam kui 93% kinnitasid, et nad leidsid endale sobiva töö hiljemalt paari kuu jooksul pärast kooli lõpetamist.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info.

Tänavusse, teise lendu on oodatud nii matemaatikud kui ka füüsikud, kel on juba olemas magistrikraad, kuid puudub õpetamiskogemus.

Programmis osalejad asuvad korraga ülikoolis õpetajaharidust omandama ja üldhariduskoolis õpetajana töötama. Eelmisel aastal alustas programmi esimeses lennus 11 matemaatikut. Nende seas on ka Annika Koitmäe-Pihl, kes vahetas töökoha Tallinnas kodulähedase Rapla Kesklinna Kooli vastu. Nüüdseks on ta seal üle poole õppeaasta matemaatikat õpetanud. 

„Ma olen väga rahul, et mind programmi valiti, ning mul on hea meel, et tegin ise õige valiku ja mujale matemaatikaõpetajaks õppima ei läinud. Selle programmi juures on eriti hea see, et oleme kursusekaaslastega ka saatusekaaslased ja mõistame üksteist: me kuulame ära, anname nõu, lohutame, julgustame, innustame ja motiveerime üksteist. Meie seltskond on lihtsalt super!“ sõnas Koitmäe-Pihl.

Programmi „Kogenud kooli“ on oodatud kõik, kellel on magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus ning kes on läbinud vähemalt 60 ainepunkti ulatuses erialaaineid. Avaldusi saab esitada 30. aprillini, nõutele vastavad kandidaadid kutsutakse erialakatsele, mis toimub 14. mail. Sisseastumistingimuste ja ajakavaga saab tutvuda õpetajakoolituse veebilehel õpetaja.ut.ee.

„Kes oma sobivuses kahtleb, võiks kindlasti meile kirjutada,“ julgustas programmi koordinaator Kiiri Toomberg. „Oleme varasemate õpingute arvestamisel küllaltki paindlikud. Kui vajalik ainemaht ei ole täidetud, oskame kandidaadile anda soovitusi, kuidas järgmiseks aastaks piisav hulk punkte kokku saada.“

Tartu Ülikool algatas programmi „Kogenud kooli“ mullu kevadel eesmärgiga leevendada üha teravnevat reaalainete õpetajate puudust Eesti koolides. Programmi toetab tehnoloogiaettevõte Playtech. Ülikool on avatud koostööks ka uute partneritega, kes peavad oluliseks panustada õpetajate järelkasvu.

Allikas: TÜ pressiteade.

Kursusel õppija saab algteadmised õigusvaldkonna kui terviku toimimisest ja praktilisi näpunäiteid õiguslike olukordade lahendamiseks. Gümnasistidel aitab kursus otsustada, kas õigusteadus on sobiv eriala, mida ülikoolis õppida.

Õiguse aluste kursus on toimunud juba kuus korda ja sellel on osalenud kokku üle 1600 inimese. „Osalejate tagasiside ja kursuse läbinute arv teaduskonda astujate seas kinnitab, et meil on õnnestunud luua kursus, mis aitab noortel teha teadlikuma karjäärivaliku,“ ütles kursuse projektijuht Tiina Mikk. „Meilegi üllatuseks on kursus väga hästi vastu võetud ka täiskasvanute seas, kel karjäärivalikud ammu tehtud,“ lisas ta.

Kursusele on oodatud kõik, kes soovivad end õigusvaldkonnaga paremini kurssi viia. Kevadisele e-kursusele saavad gümnasistid registreeruda 9. veebruarini kursuse veebilehel.

Varasemaga võrreldes on tehtud ka paar suuremat muudatust. 2019. aasta sügisel lisati kursusele uued teemad – perekond, töö ja ettevõtlus ning kord ühiskonnas – ja senise 2 EAP asemel on nüüd võimalik saada 3 EAP-d.

Neil, kes on kursuse läbinud varem, on võimalik võtta uued osad eraldi jätkukursusena. Sedasi saavad nad ka suurendada lisapunktide arvu, mis on kasulik õigusteaduskonda kandideerimisel. Nimelt annab iga e-kursusel omandatud ainepunkt õigusteaduskonda kandideerides ühe lisapunkti. Ainepunkte saavad õppijad soovi ja võimaluse korral ka oma kooli valikainete jaoks üle kanda. 

Selge ülesehitusega ja kaasahaaravad õppematerjalid ning videoloengud on kokku pannud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, kes on oma ala tippteadlased ja praktikud. Lisaks tutvustavad kursuse jaoks loodud videoklippides õigusameteid õiguskantsler Ülle Madise, riigi peaprokurör aastatel 2014–2020 Lavly Perling, riigikohtunik aastatel 2013–2019 Priit Pikamäe, õigusteadlane Lauri Mälksoo jt.

Õiguse aluste e-kursus on pälvinud e-kursuse kvaliteedimärgi 2018, selge sõnumi auhinna 2017 ning Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnustuse 2018.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on põhjus, miks eestikeelse magistriõppe vastuvõtu algus varasemaks on toodud, soov toetada samal aastal bakalaureuseõpingud lõpetavate üliõpilaste jätkamist magistriõppes. „Ülikooli jaoks on oluline võimaldada sujuv üleminek magistriõppesse, eriti nende õppekavade puhul, kus toimub päevane õpe ja mille peamine sihtrühm on koduülikooli sama aasta bakalaureuseõppe lõpetajad,“ rääkis Kaldma.

Loomulikult oodatakse alanud vastuvõtuperioodil kandideerima ka kõiki neid, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud varasematel aastatel või omandanud kõrghariduse mõnes teises kõrgkoolis.

Õppeprorektor Aune Valgu hinnangul on õpingute jätkamisel kohe pärast bakalaureuseõppe lõppu nii plusse kui ka miinuseid. Aja maha võtmine ning töötamine bakalaureuse- ja magistriõppe vahel annab hea kogemuse ning seega ka teadmise, mida tulevikult tahta ja mida täpsemalt edasi õppida. See arusaam soosib hiljem jätkamist.

Kohe jätkamiseks on aga kaalukas põhjus siis, kui tõeliselt asjatundlikuks tööks on vaja magistrikraadi, nagu see väga paljudes töökohtades on. Kolme aasta pikkune bakalaureuseõpe võib erialast olenevalt anda vaid „pooliku“ kõrghariduse ning liiga varajane erialasele tööle minek võib tuua pettumuse nii endale kui ka tööandjale.

„Lõpuks on see muidugi iga lõpetaja enda otsus, kuid mina soovitan rääkida esmajoones juhendajaga. Minu juhendaja kindel soovitus mulle oli jätkata kohe pärast lõpetamist, muidu neelab tööturg ja muu elu kogu aja ning tagasitulek ülikooli on keeruline,“ ütles Valk.

Tänavu võetakse üliõpilasi vastu 69 magistriõppekava alusel, neist 24 on inglis- ja 45 eestikeelsed. Lisaks toimub kolme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides.

Avatakse kolm uut eestikeelset magistriõppekava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusel on loodud andmeteaduse õppekava ning vanade õppekavade põhjal on välja töötatud õppekavad „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja „Kultuuripärandi loovrakendused“.

Ingliskeelsete õppekavade ja eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts. Ülejäänud eestikeelsete õppekavade jaoks saab avaldusi esitada 1. juulini. Avalduste esitamiseks on avatud SAIS ja väliskandidaatide jaoks DreamApply keskkond.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tartu kesklinnas avatakse Tartu Ülikooli Delta keskus
• Tartu Ülikoolis loodud nutimäng õpetab mõtlema

TalTechi rektori kandidaate saab esitada 6. märtsini, rektorikandidaatide nimed avalikustatakse märtsi keskel.

Rektor valitakse eeldatavasti 18. mail ja astub ametisse 1. septembril 2020.

Rektoriks saab kandideerida inimene, kes on või on olnud valitud mistahes ülikooli professori ametikohale. Valimise täpsema korra ning kandidaatide tutvustamise viisi määrab kindlaks nõukogu, toetudes valimiskomisjoni soovitustele. Rektori ametiaja pikkuseks on 5 aastat.

„Tehnikaülikoolil seisavad sel kevadel ees olulised ja sisulised debatid, mis puudutavad TalTechi tulevikku ning järgmise viie aasta strateegilist arengut. Viimastel aastatel läbiviidud reformid on loonud tugeva aluse selleks, et panustada veelgi enam nii Eesti majandusse kui ühiskonna arengusse laiemalt,“ kinnitas TalTechi nõukogu esimees Gunnar Okk.

Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab TalTechi arengu ning oluliste majandusotsuste tegemise eest.

Ülikooli nõukogus on 11 liiget. Viis liiget nimetas ülikooli senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget haridus- ja teadusminister, lähtudes sellest, et enamik tema nimetatud isikutest on ettevõtjate või tootmise kutse- ja erialaliitude esindajad ja et nõukogu enamiku moodustavad need, kes ei ole ülikooli töötajad.

Nõukogu koosseisu kinnitas viieks aastaks Vabariigi Valitsus.

TalTechi nõukokku kuuluvad Gunnar Okk, Maive Rute, Heiti Hääl, Ardo Kamratov, Tõnis Kanger, Robert Kitt, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv, Mart Saarma, Andres Öpik.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade
 
 
 

“IT-spetsialistide kõrval on juba täna tööturul väga kõrges hinnas need eksperdid, kes tunnevad oma valdkonda ja selle äriloogikaid süvitsi, aga oskavad näha ja rakendada ka võimalusi, mida pakub üha kiiremini arenev tehnoloogia. Seetõttu on IT Akadeemia taotlusvoorus osalemine hea võimalus kõigile kõrgkoolidele, kes tahavad pakkuda kaasaegset kõrgharidust,” ütles HITSA juht Heli Aru-Chabilan.

“Varasemast erinevalt on taotlusvoor tänavu suunatud just mitte IKT-valdkonna erialadele – väga oodatud on kõigi Eesti kõrgkoolide head ideed erinevate erialade IKT-oskuste edendamiseks,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots. “Loodame väga näha taotlejate hulgas rohkem ka neid kõrgkoole, kes seni on HITSA toetusega harvem IKT projekte läbi viinud või pole seda üldse teinud.”

Taotlusi võivad esitada kõik Eesti kõrgkoolid ja toetuse eesmärk on suurendada erialaspetsiifilise IKT õpetamise ja rakendamise oskusi. Arendusprojektide sihiks on anda tudengitele senisest paremaid IKT-teadmisi ja -oskusi oma erialal, edendades nii valdkonna arengut kui ka tõstes kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

Taotluste esitamise tähtaeg on 16. märts 2020.
Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 75 000 eurot.
Lisainfo HITSA kodulehel.

Samal teemal:

• HITSA osaleb ettevõtete ja koolide koosloomeprojektis
• IT Akadeemia toetab kõrgkoolide innovaatilisi projekte 280 000 euroga