Varem „Lennundusettevõtte käitamise“ nime kandnud õppekava on läbinud uuenduskuuri nii sisu kui ka õppemahu osas ning on alates 2020. aasta sügisest akadeemias esimene 3-aastane õppekava.  Programmi läbimisel omistatakse lõpetajale tehnikateaduse bakalaureuse diplom.

Õppekava juhi, juhtimise ja ettevõtluse dotsendi Viktor Trasbergi sõnul on õppekava uuendus oluline samm edasi kõrghariduse kaasajastamise suunas: „Uuenenud ja kompaktsem õppekava vastab paremini lennundussektori vajadustele, sh sisaldab senisest enam lennundusaineid ning on ühtlasi kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Õppekava läbinu saab bakalaureusekraadi ning teda ootab ees lai töökohtade valik lennunduses.“ 

Õppe alustamiseks on vajalik omada keskharidust (või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni), sooritada reaalaine riigieksam (kitsas või lai matemaatika või enne 2014. a sooritatud matemaatika või füüsika riigieksam) ja inglise keele riigieksam (või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheline võõrkeeleeksam vähemalt tasemel B1) ning osata eesti keelt vähemalt tasemel B2. Vastuvõtutingimuste osaks on ka sisseastumiseksam testi ja vestluse vormis.  

Uuenenud õppekava maht on 180 EAP-d ning õppekava sisu ja moodulitega on võimalik lähemalt tutvuda lennuakadeemia kodulehel: https://lennuakadeemia.ee/sisseastuja/oppekavad/lennunduskorraldus

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade

Kogu suhtlus, alates kandideerimisest ning lõpetades värbamisega, on koondatud süstematiseeritult veebiportaali.  

Miks võiksid tööandjad portaali kasutada?

·         Kuulutuse sisestamine on lihtne ja kiire.

·         Kandidaatide haldamine, oma talendibaasi moodustamine ning kiire tagasiside andmine on ühes keskkonnas.

·         Kõiki andmeid saab lihtsalt analüüsida ja statistikaks vormida. 

·         Kogu värbamisprotsessist on detailne ülevaade nii tööandjal, ülikoolil kui ka üliõpilasel.

·         Keskkond on spetsialiseerunud üliõpilaste värbamisele.

TalTechi andekad praktikandid aitavad ettevõtjatel leevendada vähese tööjõu probleemi. „Eestis on kvalifitseeritud tööjõu järgi suur puudus. TalTechi platvorm annab tööandjatele ligipääsu pädevatele noortele, kes on kõrgelt motiveeritud ning saanud tugeva erialase hariduse,“ kinnitas Recruri tegevjuht Marit Alaväli.

„Loodud platvorm on eriline ja unikaalne rakendus Eestis, mis loob selge ja läbipaistva silla tudengite ja tööandjate vahel. Uues keskkonnas saavad üliõpilased iseseisvalt kandideerida praktikakohtadele ja tööpakkumistele ning sellega panna aluse oma tulevaseks karjääriks,” rääkis praktikaportaali projektijuht Laura Lõhmus TalTechi majandusteaduskonnast.

Praegu on praktikaportaali kasutajateks tööandjad ning TalTechi majandusteaduskonna tudengid, kuid tulevikus plaanitakse portaali laiendada ka teistele tehnikaülikooli tudengitele. 

Portaal võimaldab tööandjatel hõlpsasti värvata noori talente ärijuhtimises, majandusanalüüsis, turunduses, riigi- ja õigusteadustes ning väga paljudes teistes valdkondades. 

Parktikaportaaliga saab tutvuda: sbg.career.taltech.ee 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Delta keskuse avamisega saab uue hingamise nii ülikooli õppe- ja teadustöö kui ka kogu Tartu ettevõtluskeskkond. „Hoonena on Delta keskus juba praegu Tartu üks maamärke. Sisu poolest saab sellest kahtlemata uuenduslike ideede keskpunkt, kus Eesti majandus viiakse teaduspõhiselt uuele arengutasemele,“ märkis Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Ta lisas, et ka loodavas pikaajalises Eesti arengustrateegias on targa ettevõtluse kasvu esimeseks eelduseks seatud teadus- ja arendustegevus ning Eesti ettevõtlusele oluliste teadussuundade arendamine.

„Just Delta keskusse on koondunud parim teadmine, et ettevõtted saaksid ülikooli toel pidada sammu kiirete tehnoloogiliste uuendustega ja et neile oleks tagatud ka vajalik tööjõu järelkasv,“ rääkis Toomas Asser. „Keskuse ehitamise ajal on meieni jõudnud selge signaal, et üliõpilaste, teadlaste ja ettevõtjate sedalaadi koostöövorm on ettevõtjatele meelepärane ning Tartus oleks vajadus veel vähemalt ühe IT-ärikeskuse järele, mis paikneb ülikooli vahetus läheduses.“

Õppe- ja teadushoones alustavad tööd Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning osa tehnoloogiainstituudi laboreist. 

Arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul tekib Delta keskusse infotehnoloogia, majanduse, matemaatika, statistika, arvutitehnika erialade ning eri tüüpi ettevõtete ainulaadne koostöökeskkond õppe- ja teadustöö ning arendus- ja innovatsiooniprojektide elluviimiseks. „Just sellise pädevusega inimesed täidavad väga olulist rolli ettevõtete ja riigi arendamisel,“ kommenteeris Vilo. Tema sõnul on oluline ka see, et arvutiteaduste instituut saab nüüd taas töötada ühes majas ja ühel korrusel.

Ettevõtlusmaja avatakse aprillis ning sellega tuuakse ülikooli vahetusse lähedusse õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus, et pakkuda mitmekesiseid koostöövõimalusi. Majja kolivad Cybernetica AS, Swedbank AS, Statistikaamet, masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, AS-i SEB Pank innovatsioonikeskus, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark.  

Delta keskuse on projekteerinud arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Sander Aas, Sander Paljak, Kristjan Lind ja Joanna Kordemets. Keskuse ehitasid AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust.

Õppe- ja teadushoone ehitustööde kogumaksumus oli koos käibemaksuga 28 425 600 eurot, ettevõtlusmajal 6 580 433 eurot. Delta keskuse rajamist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariik ja Tartu Ülikool. 

Loe lisateavet Delta keskuse kodulehelt. 

Foto Delta majast (Henry Narits)

Delta keskuse avamise otseülekannet saab jälgida UTTV vahendusel.

Tartu Ülikooliga koostöös ja Delta maja avamisega samal ajal toimub Tartus 29.–31. jaanuarini Balti riikide suurim ärifestival Startup Day, mis toob ülikooli spordihoonesse kokku üle 120 maailmatasemel esineja ja ligikaudu 4000 osalejat. 30. jaanuari õhtul peetakse Delta keskuse parklas Startup Day parklapidu.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Algasid Delta ettevõtlusmaja rentnike otsingud

„Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile on esimene lend magistriõppe vilistlasi kahtlemata ajalooline sündmus,“ nentis rektor Ulla Preeden. „Arendusprojektid, mille koostasid ja kaitsesid terviseteaduse õppekava magistrandid, on hea võimalus valdkonna arengu  suunamisel, aga sel on ka oluline regionaalne mõju. Kuna magistrantidel tuli teha magistrieksami ühe osana eriala arendusprojekt, siis nende projektide ellurakendumisel on juba praegu näha õendusabi kvaliteedi muutust Lõuna-Eestis ja laiemalt.“
 
Nii on lõpetavatel magistrantidel plaanis Tartu Ülikooli Kliinikumi teha juba sellel kevadel eriõe iseseisev vastuvõtt kuiva silma sündroomiga patsientidele, rajada Lõuna-Eestis järelkasvu planeerivatele ja juba lapseootel peredele vaimse tervise tugisüsteem ning koostada e-koolitusi kooli- ja erakorralise meditsiini õdedele. Lõuna-Eestis on plaanis ka Põlva tervisekeskuse vaimse tervise kabineti abil vähendada inimeste riskikäitumist, parendada teenuse kättesaadavust ning vähendada täiskasvanueas esile kerkivaid vaimse tervise probleeme.
  
Samuti on kavas selle aasta lõpus Lõuna-Eesti Haigla seintele panna ekraanid, kus saab kuvada patsientidele infomaterjale. Lisaks soovivad Tartu õed parandada intensiivravi vajavate patsientide ja nende lähedaste heaolu ning rakendada süsteemseid tegevusi eakate inimeste kukkumiste ennetamiseks nii haiglates kui ka kodudes.
  
Lõpuaktus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimestele magistrantidele toimub 31. jaanuaril kl 12 kõrgkooli õppehoones (Nooruse 5). Aktusel saab lõputunnistuse lisaks 50 magistriõppe lõpetajale ka 155 rakendusliku kõrghariduse ja 12 kutseõppe lõpetajat.
  
31. jaanuaril saab lõpudiplomi ka esimene lend magistrikraadiga õdesid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist rahastatakse igal aastal kõrgkoolide IKT-õppe uuenduslikke tegevusi, mis omavad suurt mõju õppe kvaliteedile ja üliõpilaste digipädevuse arengule.

IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots sõnas arendusprojektide taotlusvooru kommenteerides: “Kui programmi algusaastail alustasime üksikutel õppekavadel IKT-pädevusi tõstvate tegvuste toetamisest, siis nüüd liigume järjest enam laiapõhjalisuse poole. IKT valdkonna teadmisi on vaja igal elualal ja nii eelistati sel korral projekte, mille tegevused on suunatud e-õppe arengule IKT-välistel õppekavadel ning hõlmavad mitmeid erinevaid õppekavu.“

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan toob esile, et toetuste andmisel vaadati ka koostööd kõrgkooliväliste partneritega: „IT Akadeemia programmis oleme aastate vältel näinud, kui suur väärtus on partnerite koostööl tulemuste saavutamisel. Mida interdistsiplinaarsemaks valdkonnad muutuvad, seda olulisem on partnerite kaasamine nii ettevõtetest kui ka teistest kõrgkoolidest.“

Toetust soovisid kaheksa kõrgkooli kokku 20 projekti jaoks, ekspertkogu otsusel saavad rahastuse nelja kõrgkooli kuus projekti.

Tartu Ülikoolis hakatakse ellu viima kahte tegevust: meditsiiniteaduste valdkonnas kujundatakse ja juurutatakse õppetöö digipädevuse raamistik ning luuakse matemaatika ja füüsikaga seotud ainete digitaalset õppevara.

Kahte projekti toetati ka Tallinna Ülikoolis. Esimene neist tõstab õpetajakoolituse eriala üliõpilaste digioskusi, et nad kasutaksid õppetöö läbiviimisel robootika, sensorite, virtuaal- ja liitreaalsuse ning elektroonikaga seonduvaid võimalusi. Teise projekti raames luuakse digitaalsete õpimängude õppekava üliõpilastele uusi mängualaseid uurimismeetodeid käsitlev õpimäng.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis arendatakse virtuaalne simuleeritud tootmiskeskkond tööstusrobotite katsetamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia töötab välja 3D-printimissüsteemiga kihtlisandustehnoloogiad ning neid toetavad e-õppe materjalid.  

Taotluste hindamisel osales 11 eksperti ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Projektid tuleb ellu viia käesoleva aasta lõpuks. 

2016. aastast on IT Akadeemia programmist 2,7 miljoni euroga toetatud 13 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT-õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT-teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. Uus taotlusvoor kuulutatakse välja 2020. aasta I kvartalis.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja  kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto: Photo by Franck V. on Unsplash

Samal teemal:

• IT Akadeemia on saavutanud silmapaistvaid tulemusi IKT erialade edendamisel
• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni

Tallinna Tehnikaülikooli avatud õpe on alternatiiv täiskohaga õppimisele ja annab ideaalse võimaluse täiendõppe kaudu investeerida oma tulevikku. 

TalTechi prorektor Mati Lukas ütles, et möödunud aastal oli tehnikaülikoolis kokku pea 2200 täiendõppurit. „Üha enam on kasvanud tööandjate huvi oma töötajate täiendkoolitamise vastu, mis näitab avatud õppevormi vajadust. Suur osa nendest tööandjatest on ehituse ja tööstuse sektorist,“ ütles Lukas. 

TalTechi avatud ülikoolis saab end täiendada inseneri, infotehnoloogia, majanduse, loodusteaduste ning merenduse valdkondades ja seda nii bakalaureuse kui magistri tasemel. „Avatud ülikoolis õpitakse koos põhiõppe tudengitega, mis on pikema elu- ja töökogemusega õppuri jaoks põnev väljakutse – erinevate kogemuste ja vanusega õppurid täiendavad ka teineteise teadmisi,“ rääkis Lukas. Ta ütles, et heade õpitulemustega saab kandideerida põhiõppe üliõpilaseks. Seda on teinud paljud avatud ülikoolis alustanud õppurid, kes on tänu sellele saavutanud edu ka karjääris. 

„Eestlased on harjunud õppima ja tunneme selle järele vajadust. Elukestev õpe on muutunud elustiiliks, mis tagab parema ja huvitavama elu,“ ütles Lukas. 

Avatud õpe sobib kõigile, kes soovivad õppida endale meelepärases tempos ja mahus: võib läbida kogu bakalaureuse- või magistriõppekava; võib otsida koolitusi ja kursuseid ükshaaval; võib koostada endale individuaalse õpingukava, valides huvipakkuvaid aineid ühest või mitmest erinevast õppekavast; õpihimulisi ootavad ka keelekursused ja lisaerialad.

Õpe on tasuline, kuid heade õpitulemuste korral on võimalik kandideerida tasuta üliõpilaskohale.

Esimest korda avatud ülikooli astujad saavad avaldusi esitada ainult kohapeal (U06 õppehoone, ruum 310), Ehitajate tee 5, Tallinn. Varasemalt avatud ülikoolis õppinud saavad oma avalduse saata aadressile avatudope@taltech.ee. Vastuvõtt avatud õppesse kestab 27. jaanuarini, mil algab ka õppetöö esimene nädal.

Vaata lähemalt: www.taltech.ee/avatud-ope 

Allikas: Tallinna tehnikaülikooli pressiteade

Koolituspäeval tutvume Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi loodud Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse maapõue käsitlevate õppeprogrammide ja praktiliste tegevustega. Fookuses on maapõueressursside kasutamine tulevikus ja maapõue valdkonda populariseerivad projektid koolinoortele. Õpitubades saab ise käed külge panna kivimite, mineraalide ja kivististe uurimisel. Vaata koolituspäeva kava.

Keskkonnahariduse koolituspäev on 7. veebruaril kella 10.00–17.00 Särghaua õppekeskuses Pärnumaal. Osalemine on tasuta. Korraldaja tellib toitlustuse kõikidele osalejatele, maksumus selgub lähiajal. Registreerumine on avatud 3. veebruarini või kuni kohti jagub: https://forms.gle/mLT6Tq5DK6u6NULWA.

Koolituspäevale on oodatud õpetajad, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, haridusasutuste juhid, õpetaja eriala üliõpilased, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad ning teised huvilised.

Koolituspäeva korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Särghaua õppekeskusega, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnahariduse koolituspäevade sarjas tutvustame loodus- ja keskkonnahariduskeskuste tegevusi, sihtrühmi ja eripärasid. Eesmärk on täiendada osalejate erialaseid oskusi, arendada keskkonnahariduse võrgustikku ning teavitada koole keskkonnahariduse võimalustest.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.ekhyhing.ee
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing

Selle toel on Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis koostöös tööandjatega uuendatud IKT õppekavad, et tõuseks õppe kvaliteet ning seeläbi kasvaks tudengite rahulolu ja nominaalajaga lõpetajate arv.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on väga oluline, et ülikoolide poolt antav kõrgharidus vastaks ühiskonna ootustele ja tööturu vajadustele. “Oleme IKT-õppesse märkimisväärselt panustanud – kõikidest IKT õppekavade lõpetajatest 1/3 õppis IT Akadeemia programmi toetatud õppekavadel,“ sõnas ta.

Kokku toetab IT Akadeemia programm aastas enam kui 1500 tudengi õpinguid ja 180 õppejõu tööd. Õppekavade arendamine, tudengitele mitmekesisema õppe pakkumine ning stipendiumid on oluliselt tõstnud nii huvi IKT õpingute vastu kui ka tudengite soovi õpinguid lõpetada. „2019. aastal läbis ligi 83% IKT õppekavadel lõpetajatest oma õpingud nominaalajaga, mis on väga hea tulemus. Tulevikku vaadates peame muidugi mõtlema sellele, et tehnoloogia kiire arengu tõttu on ka mitte-IKT erialadel vaja panustada valdkondlike digioskuste omandamisse,“ lisas Reps.

Agu Leinfeld, AS Datel tarkvaraarenduse ja -tehnoloogia direktor, kes esindab IT Akadeemia juhtkomisjonis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettevõtteid, rõhutab positiivsete tulemuste kõrval väga olulisena ka partneritevahelist koostööd. HITSA on IT Akadeemia sõltumatu koordineerijana kogunud hinnanguid ning vahendanud samaaegselt infot nii ülikoolidele, ministeeriumidele kui ka IT-sektorile. Leinfeldi sõnul saavad partnerid sellise info alusel ühiselt eesmärke seada, tulemusi hinnata ning üksteise arvamusega arvestada. „Seda tüüpi fokusseeritud arutelul on IKT hariduse arenemisel äärmiselt suur väärtus,” sõnas Leinfeld.

Lisaks kõrghariduse õppekavade toetamisele on alates 2016. aastast IT Akadeemia programmi kaudu 2,7 miljoni euroga toetatud 13 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. 2018. aastast alates arendatakse IT Akadeemia toel seitset prioriteetset teadussuunda Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ligikaudu 3,3 miljoni euroga aastas. 2020. aastal jätkuvad informaatikaõpetajate järelkasvu toetustegevused ning IT Akadeemia kutsehariduse pilootprogramm, kus uuendatakse kaks IT valdkonna õppekava, toetatakse kolmes pilootkoolis uute õpimetoodikate rakendamist ning luuakse õppematerjale.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja  kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Ootame üliõpilasi ning haridus- ja kasvatusteadlasi osalema haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil!

Töid saab esitada kuni 15. jaanuarini 2020 ja konkursi preemiafond on 8100 eurot.

Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele ja õhutada jagama teadustöö tulemusi õpetjatele ja laiemale avalikkusele. Konkurss jätkab kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade teadustulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne.

Töid saab esitada järgmistes kategooriates:

1. eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
2. võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
3. publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad;
4. magistritööd.

Konkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm

Lisainfo sirli.taniloo@etag.ee või tel 52 60 562

Kirjaoskusühingud koondavad igas riigis, kus need on, lugemise-kirjutamise õpetajaid ja uurijaid, võimaldades mõttevahetust erialade ja ametite üleselt – psühholoogia, pedagoogika, eripedagoogika, andaragoogika, sotsioloogia, infoteadus jpt. Nii on uurijal ülikooli või teadusinstituudi töörühmast võimalik oma tulemusi esitleda otse lasteaia vaibalt tõusnud tegevõpetajale, ja vastupidi, praktikul võimalus selgitada, et uurija n-ö lahendus on tänaseks hetkeks juba aegunud, kuna tegelikkus laste kirjaliku keskkonna ja suhtlusvõimaluste osas muutub rutem kui ette kujutada oskame.

Kes siin praegu sellest konverentsist esimest korda loeb, pole veel millestki ilma jäänud, kuna ärganul on võimalus registreerida – vt 4bscl2020.ee, otsi üles eesti osaleja registreerimise link https://4bscl2020.publicon.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/.

Esinejaid on üle 100 ja kõigist ei jõua rääkida, aga kutsutud külaliste teemadegi nimetamine suunab otsustama – jah, on kasulik. Konverentsi teema on „Ühist keelt otsides“. Ehkki riigid ja rahvad on oma probleemides ja taustas erinevad, otsime lahendusi, mida üksteisega jagada.

Avaõhtu 17. jaanuari peaettekanne on UNESCO kaasava hariduse projektijuhilt: Heikki Lyytinen nimelt uurib ja juhendab arvutimängu võtete abil lugema õpetamist.  

Shlomo Alon Iisraelist ja Greg Brooks Suurbritanniast tutvustavad ühe mitmekeelse haridussüsteemi toimimist, nimelt Malta. Ameerika Ühendriikidest lendab kohale William G. Brozo, et arutleda meiega 21. sajandi kirjaoskuse üle – milliseid pädevusi see sisaldab.

Leedu Seimi kultuurikomisjoni esimees Kestutis Kaminskas keskendub emigratsioonist naasvatele õpilastele: kuidas riigikeele õpe taas kodustuda aitab.

Kuidas näeb lugema õppimist inimene, kellele see tõesti keeruline on olnud – taanlane Jesper Sehested, kes on düslektikust kujunenud mitte üksnes lugejaks vaid ka raamatukirjutajaks. Kogu maailma düslektikuid toetab tema koduleht https://pluslexia.com/.

Mitmekeelsusest ja kirjaoskusest lasteaias kõnelevad nii Islandi uurijad Hanna Ragnarsdottir ja Kriselle Lou Suson  Jonsdottir kui ka meie oma Maria Jürimäe.

Visuaalne keel kui ühendustee – see on Soomes eluneva rahvusvahelise uurija Gunilla Holmi teema.

Et anda ettekujutust eesti haridusprobleemidest, sõnastab Irene Käosaar oma mõtted müstilisest vene koolist.

Ja muidugi, kirss meie tordil – meie tulemused PISA aruandes – miks ja kuidas? Kas oskab Maie Kitsing vastata kõikidele põletavatele küsimustele? Meid need muidugi ei põleta, küll aga teisi; teatud emotsionaalset nihet on selle teema käsitlemisel rahvusvahelistel kohtumistel täiesti märgata.

Kui seninimetatutest mitu on rahvusvahelises elus väga tuntud ja maailmaorganisatsioonide liidrid, siis väga huvitavaid ettekandeid toovad siia ka täiesti tavalised õpetajad ja teised praktikud. On kindlasti selliseid kogemusi, mida võib hommepäev oma töös rakendada.

Nii et siis kohtume, 17. jaanuaril Lauluväljaku klaassaalis ning 18.-19. jaanuaril Tallinna Ülikooli ruumes.

Täiendav teave 4bscl2020.ee, projektijuht Meeli Pandis meeli.pandis@gmail.com ja konverentsi korraldaja Kristin Lillemäe kristin@publicon.ee.