„Hea meel on tõdeda, et kõikide TalTechi IT teaduskonna õppeprogrammide lõpetajad, sõltumata nende päritolust, leiavad Eestis hõlpsasti tööd. See annab meile kinnitust, et meie programmid vastavad tööturu nõuetele,“ rääkis TalTechi IT teaduskonna dekaan Gert Jervan. Ta selgitas, et oma osa selles on ka ettevõtjatel endil, kellega ülikoolil on tihe koostöö ning kes ise panustavad õppeprogrammide arendamisesse läbi programminõukogude.

Kõige rohkem on maksu- ja tolliameti andmetel Eestis tööd leidnud TalTechi küberkaitse ning elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiate erialade välistudengid, vastavalt 79 ja 73 protsenti.

Enamik (88%) välistudengitest leidis Eestis töö kuu jooksul peale lõpetamist või juba õpingute ajal. „Välistudengite niivõrd kiire erialase töö leidmine kinnitab vajadust IT ekspertide järele ja julgustab tulevasi tudengeid valima just tööturul nõutavat eriala,“ rääkis Jervan.

Võrreldes 2016. ja 2019. aasta palgatasemeid, selgub, et ülikooli lõpetanud välistudengite keskmine töötasu on tõusnud 1187 eurolt 1902 euroni (60%). Välistudengite, kellel on lõpetamisest möödunud üle poole aasta, palgatase on tõusnud 28%, 1475 eurolt 1882 euroni.

Käesoleval õppeaastal alustas TalTechis õpinguid pea 1700 välistudengit kokku 100 erinevast riigist, moodustades 16% kõikidest TalTechi tudengitest.

Andmed pärinevad HITSA analüüsist maksu- ja tolliameti andmetele tuginedes.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Tulevikus lihtsustab see oluliselt Belgias, Hollandis või Luksemburgis omandatud kõrgharidusega inimestel edasiõppimist või tööle asumist Eestis ning vastupidi.  

„Juba praegu tunnustavad Balti riigid üksteise kõrghariduse lõpudiplomeid automaatselt, täna allkirjastatud kavatsuste deklaratsioon laiendab seda võimalust Beneluxi riikidele,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Vastastikune automaatne tunnustamine puudutab nii bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe kui ka doktoriõppe diplomeid.“

Sõlmitud kavatsuste deklaratsioon on samm edasi riikidevahelise lepingu ettevalmistamisel. Leping on plaanis sõlmida selliselt, et tulevikus saavad sellega liituda ka teised riigid, kes kasutavad Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikku.

Eesti, Läti ja Leedu vahel kehtib sarnane leping käesoleva aasta algusest. Ühes Balti riigis omandatud kvalifikatsiooniga saab asuda õppima või tööle teises Balti riigis ilma diplomi hindamisprotsessi läbimata.

Allikas: HTMi pressiteade

Ta räägib, millistes koolides on käinud, mida tasub kooliajast kõrva taha panna, oma töökogemusest keskkonnainspektsioonis ja Harku vallas. Teada saab ka, mida tehakse kohalikus omavalitsuses. Samuti jagab ta muljeid oma pikaaegsest rahvatantsukogemusest ja tantsuansamblist Kuljus. 

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Näitus on pühendatud eestikeelse ülikooli sajandale aastapäevale.

Saja aasta jooksul pildile püütud tudengielu seikade kaudu saab näituse külastaja hea ülevaate eri aegade üliõpilaste olemusest ja tegemistest. Fotodel näeb tudengeid õppimas, eksamiks valmistumas, praktikumides osalemas ja loenguid kuulamas, ent sellest rohkemgi on neid jäädvustatud laulmas, tantsimas, sportimas, protestimas ja sõpradega aega veetmas, aga ka lihtsalt unistamas. 

Foto pärit Rahvusarhiivist

Tartu Ülikooli muuseumi projektijuhi Külli Lupkini sõnul mõtiskles näituse meeskond seda ette valmistades kaua, kas on olemas üks iseloomulik tudengi nägu. „Vastuseks saime, et on küll: see on nägusa nooruse nägu,“ ütles Lupkin.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk tõstis esile sõnumit, et ajastust hoolimata on ülikool eelkõige üliõpilaste jaoks. „Rahvusülikooli aastapäeva puhul koostatakse palju näitusi, kuid selle näituse teeb eriliseks asjaolu, et tähelepanu keskmesse on seatud üliõpilased. On tore, et piltidel pole vaid töö ja õppimine. Väga suure osa ülikoolikogemusest – eriti Tartus – moodustab ka kõik muu: akadeemilised organisatsioonid, traditsioonid ja kaasõppijad,“ kommenteeris Valk.

Näitusel eksponeeritud fotod pärinevad Tartu Ülikooli muuseumi, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli televisiooni, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tartu Linnamuuseumi, Rahvusarhiivi ja erakogudest.

Näituse koostas Külli Lupkin Tartu Ülikooli muuseumist ja kujundas Merike Tamm Eesti Rahva Muuseumist. Teostusel oli abiks Eesti Rahva Muuseumi näituste juht Kristjan Raba.

Näitus „Nägus noorus“ jääb Eesti Rahva Muuseumis (Tartus Muuseumi tee 2) avatuks 2. veebruarini 2020.

Allikas: TÜ pressiteade

Juttu tuleb esinejast endast ja sellest, mis asjad on komplekssüsteemid. Arutleme, miks õppida füüsikat, mis oskused see annab ning mida nendega peale hakata.

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: pirita@tln.lib.ee ja 683 0955.

Ettevõtete toel luuakse uus e-õppekeskkond, võimaldatakse suuremale hulgale õpilastele ekprerimentaalõpet uurimislaborites, uuendatakse ja digiteeritakse õppematerjale, arendatakse õpikodasid ja premeeritakse parimaid õpilasi. 

„Nii suuri erainvestorite toetusi pole teaduskoolil oma 54-aastase tegevusaja jooksul enne olnud. Mul on siiralt hea meel, et ettevõtjad näevad vajadust panustada Eesti õpilaste haridusse ja aitavad kaudselt kaasa andekate noorte leidmisele ja arendamisele. Usun, et kõik uuendused, mida me lähima viie aasta jooksul oma tegevuses juurutame, tõstavad kooli täiendusõppe hoopis uuele tasemele ja motiveerivad õpilasi õppetegevuses veelgi aktiivsemalt kaasa lööma,“ sõnas Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm.

Iga ettevõte toetab teaduskoolis kindlat tegevust või suunda.

SEB Panga toel avati täna e-õpikeskkond, kus teaduskool pakub e-õppe kvaliteedimärgi saanud kursusi matemaatika, keemia, bioloogia, füüsika, sotsiaalteaduste ja kunstide valdkonnast. Lisaks hakkavad seal toimuma internetipõhised võistlused, nagu Kobras, Pulsar, Spekter ja Kiil. Pank ise pakub kooliõpilastele videokursusi rahatarkuse, ettevõtluse, investeerimise ja innovatsiooni valdkonnast.

Graanul Invest panustab loodusteaduste ja puidukeemia süvaõppe pikaajalisse arendamisse, et suurendada noorte teadlikkust selle valdkonna võimalustest. Toetussummadest saavad jõudu põhikooli bioloogiaolümpiaad, loodusteaduste olümpiaad ja teaduskooli uurimislabor, kus toimub loodusainete integreeritud õpe. Toetus lubab arendada eksperimentaalülesannete komplekte puidutehnoloogia valdkonnas ja loob noortele võimaluse kohtuda ekspertidega. Ühtlasi hakatakse rahvusvahelistelt võistlustelt medalitega naasvaid õpilasi tunnustama Graanul Investi stipendiumiga. 

Swedbank toetab loodus- ja täppisteaduste populariseerimist, edendades teaduskooli füüsika, keemia ja bioloogia õpikodasid. Need on oma olemuselt eksperimentidel põhinevad kursused, mis tuuakse koos vahendite ja seadmetega koolidesse või noortekeskustesse. Panga toel täiendatakse kursuste sisu nüüdisaegsete teemadega. Näiteks töötatakse välja taastuvenergeetikat käsitlev õppeprogramm ja luuakse tuumafüüsika katsekomplekt. Täiendust saavad ka õpikodade vahendid, näiteks bioloogia õpikotta soetatakse uued mikroskoobid.

„SEB, Graanul Investi ja Swedbanki panus on tulevikuinvesteering, mille viljad ilmnevad alles aastate pärast, kui praegused õpilased ülikooli astuvad ja oma erialavaliku teevad. Loodan, et eeskuju sütitab teisigi ettevõtteid paremat homset looma,“ sõnas Tamm.

Allikas: TÜ pressiteade: Fotol on teaduskooli suvine teaduslaager, autor Timo Arbeiter. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli teaduskool ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž alustavad mitmekülgset koostööd

Eesti Maaülikooli (EMÜ) hinnanud rahvusvaheline komisjon tõi välja mitmeid ülikooli tugevusi ja parendusvaldkondi. Komisjon leidis, et ülikoolil on ambitsioonikas missioon, selge visioon ning hästi läbimõeldud arengukava. Samas leidis komisjon, et ülikooli rolli biomajanduse eestvedajana ei ole liikmeskond veel selgelt teadvustanud ning selle mõju õppekavade tasandil on vähene.

Hindamiskomisjon tõstis tugevustena esile motiveeritud õppejõude, tugevaid õppekavu ja suurepärast taristut. EMÜ väärtustab oma rolli ja vastutust ühiskonnas ning hindab oma tegevuse tulemusi, nende rahvusvahelist nähtavust ja ühiskondlikku mõju.

Samas leidis komisjon vajakajäämisi kvaliteedikultuuri, akadeemilise eetika ning õppimise tugisüsteemi osas. EMÜ kvaliteedistrateegia on pikemat aega uuendamata ega arvesta nüüdisaegsete ootustega kõrghariduse kvaliteedile. Vajaka on selgetest põhimõtetest akadeemilise vabaduse ja kohustuste osas, ning soovida jätab õppejõudude ja üliõpilaste teadlikkus akadeemilise eetika põhimõtetest.

Suur probleem EMÜ-s on õpingute katkestamine, mille põhjused on seotud nii üliõpilaste akadeemilise kui majandusliku toimetulekuga. Sellega on seotud ka üliõpilaste arvu vähenemine, mis on avalik-õiguslike ülikoolide seas suurim. Õpingute katkestamist aitaks muuhulgas vähendada õppijakeskse õppimise ja õpetamise ehk nüüdisaegse õpikäsituse järjekindel rakendamine ning süsteemne lähenemisviis üliõpilastele tagasiside andmiseks õpiväljundite saavutamise ning iseseisva töö tulemuslikkuse kohta. 

Eesti Maaülikool tänas hindamiskomisjoni põhjaliku tagasiside eest ja võtab tulevikus arvesse nende poolt tehtud põhjendatud märkusi. "Komisjoni soovitused on meile kindlasti suureks abiks ning neist juhindudes töötame edasi, et leida lahendused," kommenteeris maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. Ta lisas, et kuna institutsionaalne akrediteerimine toimus sel korral uue juhendi järgi, kus olid institutsionaalsesse hindamisse kaasatud näitena ka valikuliselt mõned õppekavad, siis on maaülikool valmis kogemusi jagama ka teiste ülikoolidega, kellel seisab ees sama protsess.

EKKA juhataja Heli Mattisen selgitas, et 2019. aastal algas uus institutsionaalsete akrediteerimiste ring kõrghariduses. “Eelmise perioodiga võrreldes on nõuded ambitsioonikamad ning mõeldud rohkem kõrgkoolide arengut tagant tõukama,” selgitas ta. “Akrediteerimine katab kõiki kõrgkoolide tegevusvaldkondi ja üldjuhtimist, kuid fookus on õppetegevusel. Põhjus seisneb selles, et alates 2019. aasta septembrist on institutsionaalne akrediteerimine ainus kõrghariduse kvaliteedi välishindamise tööriist. Veendumaks selles, et kõrgkooli tasandil sõlmitud kokkulepped rakenduvad rohujuure tasandil, on akrediteerimisse lõimitud ka valikuline õppekavade hindamine.”

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale. Hindamise viib läbi rahvusvaheline ekspertkomisjon, kelle hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu. Eesti Maaülikool läbis institutsionaalse akrediteerimise esmakordselt 2012. aastal. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade

Kuigi esimene merendusalane kool Eestis asutati juba 1715. aastal, siis Eesti Mereakadeemia asutamise alguseks loetakse 27.oktoobrit 1919, mil asutati Tallinna Merekooli navigatsiooniklass. Saja aasta jooksul on toimunud mitmeid merendus- ja kalanduskoolide liitumisi, millest viimane ja tähtsaim toimus 2014. aastal, kui Eesti Mereakadeemia liitus Tallinna Tehnikaülikooliga. 1. jaanuaril 2017 nimetati Eesti Mereakadeemia üheks viiest Tallinna Tehnikaülikooli teaduskonnaks, kus õpib praegu ligi 800 tudengit.

100. juubeli puhul on Eesti Mereakadeemia peahoones (Kopli 101, Tallinn) avatud fotonäitus „Ajarada“. Näitus koosneb 100 fotost, mis kajastavad hetki nii meremeeste, kalurite, merendusspetsialistide ja rannarahva elust kui ka merehariduse arengutest läbi aastate 1919 – 2019. Ajarajale annavad vürtsi mälestused, vanasõnad, naljad ja laulud. Näituse fotod pärinevad peamiselt mereakadeemia töötajate isiklikest kogudest, Eesti Meremuuseumi kogust ja mereakadeemia mälutoast.  

Eesti Mereakadeemia tudengid ja vilistlased on läbi juubeliaasta olnud kaasatud videoprojekti „100 põhjust Eesti Mereakadeemias õppimiseks“, milles paarisekundilistes videoklippides põhjuseid tutvustatakse. 

Eesti Mereakadeemia pidulik 100.juubelipidu toimub 30.oktoobril 2019 Kultuurikatlas, kuhu on oodata ligi 1000 Eesti merendussektori suunanäitajat ja sõpra. 

Allikas: Eesti Mereakadeemia info

Minister Mailis Reps märkis, et tasuta õppekohtadel õpib praegu rohkem tudengeid kui enne reformi. „Näeme ka seda, et üliõpilased lõpetavad kõrgkooli kiiremini ja katkestavad vähem,“ ütles Reps. „Õpitava vastavus tööturu vajadustele on paranenud ja oma osa on siin kindlasti riiklikel erialastipendiumidel. Suurenenud on üliõpilaste osakaal infotehnoloogia ja tervise valdkonnas ning vähenenud ärinduse, halduse ja õiguse vallas. Samas peame jätkuvalt pingutama, et rohkem noori valiks õpetaja või inseneri ameti.“

Üldise üliõpilaste arvu vähenemise juures on praegu tasuta õppivaid tudengeid 6% rohkem kui reformieelsel 2012/2013. õppeaastal ning 20% rohkem kui kümnend tagasi. Üliõpilaste koguarv on kümne aastaga vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra eelkõige demograafilistel põhjustel.

Õpingute katkestamise määr on 2013. aasta 15,6%-lt langenud 13,6-ni 2018. aastal. Nominaalajaga lõpetamise määr on kasvanud 2016. aasta 43,2%-lt 52,7%-ni 2019. aastal.

Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu Riigikontrolli üldise järeldusega, et hariduse vastavus tööturule ei ole suurenenud. Reformi järel on vähenenud ärinduse, halduse ja õiguse valdkonna üliõpilaste osakaal. Samas on kasvanud vastuvõtt mitmetele erialadele, mille spetsialiste on tööturul kõige rohkem puudu. IKT valdkonnas on tudengite osakaal kahekordistunud – kui 2018/2019. õppeaastal õppis IKT valdkonnas 10% tudengitest, siis 2008/2009. õppeaastal vaid 5%. Tervise valdkonnas õppivate üliõpilaste osakaal on suurenenud kolmandiku võrra – 2018/2019. õppeaastal õppis tervise valdkonnas 12% tudengitest, 2008/2009. õppeaastal 9%.

Ministeerium kindlasti ei toeta tagasipöördumist reformieelse korralduse juurde, kus osad üliõpilased said õppida tasuta ning kõrgkoolidel oli võimalus avada tasulisi õppekohti vastavalt nõudlusele.

Kõrgkoolide mure õppe rahastamise pärast pikemas perspektiivis on põhjendatud. Nagu valitsuse tööplaan ette näeb, analüüsib ministeerium kõrgharidusõppe rahastamise võimalusi, analüüs valmib 2019. aasta lõpuks.

Allikas: HTMi pressiteade