Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.

Tormise teatriloolase ja -pedagoogitöö on kestnud üle 60 aasta. Eestis pole ainsatki teatriinimest ega ilmselt ka mitte teatrivaatajat, kelleni poleks tema mõju mingil viisil ulatunud, olgu siis loengute, uurimuste, arvustuste, tema algatatud või toetatud ettevõtmiste või tema mõjuväljas kujunenud õpilaste kaudu.

Teater kui kunstiala on loomuldasa seotud ajaga – etendus sünnib praeguses hetkes ja tähenduse loob sellesama hetke vaataja. Nõnda räägibki teatrilugu ühiskonnast, kust tuleb saali publik ja lavale näitleja. „Teater omas ajas!“, rõhutab Lea Tormis ise alati teatrivaatamise võtit. 

Kultuuriloolasena oskabki Tormis olla nüüdisteatri suhtes empaatilisel positsioonil, kuid teisalt esile tuua ka protsessi järjepidevust ning teatri laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti. 1992. aastal, kui avanes võimalus luua Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala, pakkus Lea Tormis sellel teekonnal autoriteetset ja toimekat tuge, olles seeläbi ka ise teatri järjepidevuse looja. 

Lea Tormis on õppinud Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetanud Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja sealsamas ka aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). Ligi 30 aastat töötas Tormis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning 1961. aastal asus ta tööle ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõuna. 1996. aastal sai temast seal professor ja 2003. aastal emeriitprofessor. 

Tormis on kirjutanud mitu monograafiat, näiteks „Eesti balletist“ (1967), „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus“ (1978), ja dokumendikogumiku „Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ 1962“ (1988). Lisaks juhtis ta ka uurimist monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985“ koostamisel. Aastast 1953 on Tormis avaldanud teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid, koostanud ja toimetanud teatriraamatuid, olnud kodu- ja välismaiste teatmeteoste kaastööde autor. Lisaks on ta teinud teatrisaateid televisioonis ja raadios ning osaleb siiani aktiivselt raadiosaates „Teatrivaht“.  

Tormis on pälvinud arvukaid auhindu ja -nimetusi. Talle on antud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus (1979), Eesti NSV riiklik preemia (1982), Priit Põldroosi nimeline auhind (1986), kriitikaauhind (1989, 1995, 2002), Valgetähe V klassi orden (2001) ja Eesti riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2010).

Lea Tormise kandidatuuri esitanute sõnul on ta rahvuskultuuri kandjana suur eeskuju, naine, kelles on imeteldavas kooskõlas süvenev teadlane ja tundlik kunstitõlgendaja, suurepärane allikatundja ja väsimatu valgustaja, avar humanitaar ja konkreetne pedagoog, heatahtlik kolleeg ja töökas organiseerija. 

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 17 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Tiina Sarapu klaastaiese.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Eestis on praeguse programmiperioodi jooksul toetatud üle 1700 projekti, rohkem kui 116 000 000 euro eest.

„Eesti liitus Erasmuse programmiga 1998. aastal, kuid siis oli kogu programmi kontseptsioon praegusega võrreldes oluliselt tagasihoidlikum. Kui 1999/2000 õppeaastal saadeti välja 183 Erasmuse üliõpilast ja võeti vastu 55 välisüliõpilast, siis tänaseks ei ole programm mõeldud vaid üliõpilastele ning kindlasti ei räägi me enam üksnes sadadest õpiränduritest aastas, vaid tuhandetest osalejatest nii noorte- kui haridusvaldkonna programmides, lisaks Euroopa Solidaarsuskorpuse projektide vabatahtliku teenistuses osalejad,“ sõnas sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere.

16. detsembrini toimuva kampaania eesmärk on teha kokkuvõtteid 2014–2020 programmiperioodi tulemustest ning võimalustest. Kampaaniasõnumitega näidatakse, kuidas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus on kõigi võimalus; need annavad ka noortele otsustusõiguse; õpetavad uusi oskuseid ning on arengukiirendi ja tagavad laia võrgustiku.

Haridusvaldkonnas on Eestis õpirände kogemusega iga neljas üldhariduskool. Kutsehariduses osaleb Erasmus+ programmis aktiivselt 85% koolidest ning kõrghariduses osalevad kõik ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Ka noortevaldkonnas on Erasmus+ programmi raames kujunenud aastate jooksul välja pikaajaline koostöö erinevate organisatsioonidega, 760 esitatud projektist on korduvtaotlejatelt pärit 391 ehk 51%. ESK programmiga on toetatud üle 900 projekti ning vabatahtliku teenistuse enam kui 2,2 miljoni euro eest.

„Praegu teeme küll kokkuvõtteid, kuid juba õigepea on võimalus rääkida Erasmus+ ning Euroopa Solidaarsuskorpuse uutest programmidest, mis on veelgi mitmekülgsemad ning pakuvad võimalusi õpirändamiseks rohkematele inimestele. Etteruttavalt võib uuest programmiperioodist rääkides esile tõsta näiteks märksõnad kliimamuutused, jätkusuutlikus ning vähemate võimalustega noorte kaasamine,“ tegi sihtasutuse juhatuse esimees lühikokkuvõtte eesootavast. Muuhulgas toob uus programm kaasa võimalusi näiteks üldhariduskoolis õppivatele õpilastele.

Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, millega avanevad  võimalused noortele, kutseõppuritele, üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele, täiskasvanukoolitajatele ja teistele haridustöötajatele,  vabatahtlikele ja teistelegi. Erasmus+ ei piirdu  ainult Euroopaga – mitmed tegevused on avatud kogu maailma õpihimulistele inimestele. Euroopa Solidaarsuskorpus annab noortele ja organisatsioonidele võimaluse teostada vabatahtlikku teenistust, kohalikke solidaarsusprojekte ning töö- ja praktikaprojekte. Rohkem informatsiooni: https://archimedes.ee/erasmus-ja-euroopa-solidaarsuskorpuse-tulemused/.

Allikas: SA Archimedes info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ilmus kogumik kutseõppurite Erasmus+ välispraktikalugudest

3000-eurose stipendiumi pälvis Tallinna Tehnikaülikooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppekava doktorant Ardo Allik, kelle doktoritöö põhjal valmivate rakenduste abil saab erinevaid signaale töödeldes inimeste väsimus- või terviseseisundit jälgida, aga ka tööohutust ja -mugavust suurendada.

Aastast 2003 välja antava stipendiumiga tunnustatakse tehnikateadlase Ustus Aguri silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna teerajajana. ITL-i Ustus Aguri nimeline stipendium on mõeldud toetamaks õpinguid avalik-õigusliku ülikooli doktorandil, kelle doktoritöö teema on seotud kitsamalt IKT valdkonnaga või käsitleb laiemalt IKT kasutamist teises valdkonnas. Stipendiaadi Ardo Alliku doktoritöö teemaks on “Kantavatel seadmetel põhinev inimese füüsilise väsimuse hindamine”, tööd juhendavad professorid Ivo Fridolin, Gert Jervan ja Kristjan Pilt.

„Selle stipendiumi, mida saab pidada IKT valdkonna kõrgeimaks tunnustuseks, eraldamisel arvestatakse stipendiumikandidaadi doktoritöö oodatavat mõju Eesti ühiskonna arengule ning doktorandi senist erialast tegevust,“ selgitab Harno IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre, kes tõi välja ka selle-aastase konkursi kõrge ning ühtlase taseme. „Rõõmustab, et nii alles doktoriõpinguid alustanud kui ka õpingutes kaugemale jõudnud kandidaadid on lisaks väga sisukatele ja olulistele uurimistöödele jõudnud juba mitmete teadusartiklite avaldamiseni.“ Ambre sõnul on laienenud ka konkursile esitatud kandidaatide uurimistööde temaatika, ulatudes keeleanalüüsist IKT-lahenduste loomise keskkonnamõjude uurimiseni. 

„Infoühiskonnas on valdkondade-ülene koostöö muutunud elementaarseks,“ lisab ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. „Praktilised ülikoolide ja ettevõtete projektid aitavad noortel teadlastel näha oma tööl ka väljundit ning muuta elu ülikoolis ning teadlaskonnas ka atraktiivsemaks, mis on järelkasvule mõeldes väga oluline. Näiteks tänane stipendiaat Ardo Allik on osalenud oma õpingute jooksul targa töörõiva prototüübi loomisel, tema arendatud algoritme on katsetatud kosmoseagentuuri projektis, lisaks avaldas hindamiskomisjonile muljet senitehtud teadustööde maht ning sisukus.“ 

Doktorant Ardo Allik selgitab, et üha enam rõhutakse tervishoius inimkesksusele ja personaalmeditsiinile, mille eesmärgiks on tõsta iga inimese teadlikkust ning ühtlasi ka vastutust  oma tervise osas. „Tänapäeval on paljud erialad põimitud IKT-alaste teadmistega, ka minu teadustöös on need hädavajalikud nii uute seadmete väljatöötamiseks kui ka kogutud signaalide põhjal algoritmide loomiseks. Ma loodan, et tänu minu teadustööle võib tõusta inimeste elukvaliteet ning mul on suurim hea meel, et seda on tunnustatud ka ITL-i ja Harno poolt."

Stipendiumi aluseks on Ustus Aguri stipendiumi statuut. Stipendiumi annavad ITL ja Harno välja IT Akadeemia programmi raames.

Allikas: ITLi info. Foto autor Joanna Jõhvikas.

Samal teemal:

• HITSA ja ITL kuulutavad välja konkursi Ustus Aguri stipendiumile

Eelmise aastaga võrreldes on tulemus paranenud 75 koha võrra.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja ja bioinformaatika professori Jaak Vilo sõnul on suurtes valdkondades nagu loodusteadused, arvutiteadus ja meditsiin toimunud kiire edasiminek. „See on Tartu Ülikooli jaoks märgiline, sest tugev informaatika on hädavajalik ka näiteks genoomika ning tuleviku meditsiini arengu jaoks,“ ütles Vilo.

Ta lisas, et kõrgele edetabelikohale on alus pandud pikaajalise tööga, kus kvaliteedi kasvatamine on käinud ees kvantiteedi kasvatamisest. „Olen lootusrikas, et Delta keskkond võimaldab meil veel paremini oma eesmärke saavutada, anda parimal moel edasi oskusi ja teadmisi, mida Eesti riik vajab, ning toetada uute tehnoloogiliste lahenduste arengut,“ lausus Vilo. 

Peale arvutiteaduse on võrreldes eelmise aastaga edetabelis tõusnud ka arsti- ja terviseteaduste erialad (50 koha võrra, vahemikku 251–300) ning bioteaduste erialad (25 koha võrra, vahemikku 151–175). Kokku avaldati täna 11 eriala edetabelid ja Tartu Ülikool on esindatud neist lausa üheksas.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Allikas: TÜ pressiteade

16. oktoobri veebiseminaril räägime täpsemalt, mis asi on E-koolikott: mida sealt leida võib ning kuidas on õpetajal seda keskkonda mugav kasutada nii õppematerjalide kasutamise kui ka loomise seisukohast. 

E-koolikotist leiab õppematerjale erinevatele haridustasemetele -  nii lasteaiale, üldharidus- kui ka kutsekoolile. Seega on kõigi haridusastmete õpetajad ja muidu huvilised oodatud!

Täpsem info ja registreerumine

Foto: Photo by Tamara Bellis on Unsplash. Allikas: Haridus- ja Noorteameti info. 

Samal teemal:

• Koolide digiõppevara muutub mitmekesisemaks
• Tasuta digiõpikud on kättesaadavad ka algaval õppeaastal

Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on Eestis tavaline pesitseja ja läbirändaja. Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad tuttpütid oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama. Lisaks tuttpütile elavad Eestis veel ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt.

Loodusõhtu "Aasta lind 2020 – tuttpütt" toimub 8. oktoobril kell 17.00 Iisaku looduskeskuses (Aia 10, Iisaku). Lugusid aasta linnust tuttpütist ja teistest Eesti püttidest jutustab ornitoloog Leho Luigujõe. Osalemine tasuta.

Loodusõhtut korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonna ja Keskkonnaametiga, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Tudengkond tunnustas teenetemärkidega 11 inimest, kuldse teenetemärgi said TalTechi endine rektor Jaak Aaviksoo ja endine üliõpilaskonna juhatuse esimees Gerlin Gil. 

Teenetemärgid on üliõpilaskonna kõrgeimad autasud, mis on loodud tunnustamaks väljapaistvaid isikuid, kes on panustanud üliõpilaskonna hüvanguks ja kelle tegevus on olnud suure positiivse mõjuga. Teenetemärke antakse välja kolmes kategoorias: Pronksmärk ehk Missioonimärk, Hõbedane teenetemärk ja Kuldne teenetemärk.

Kuldne teenetemärk on kõrgeim autasu, mis antakse väljapaistvale ja teistele tugevaks eeskujuks olnud isikule, kellel on erakordselt suuri teeneid TalTechi üliõpilaskonna ees. Kuldse teenetemärgi omistamise üle otsustab komisjoni ühehäälsel ettepanekul esinduskogu. Kuldse teenetemärgi said 2020. aastal:
•Jaak Aaviksoo, TalTechi rektor aastatel 2015-2020. Ta viis tehnikaülikoolis läbi suuri reforme ja muudatusi, mis tõstsid oluliselt ülikooli mainet ning seal õpetatava kõrghariduse kvaliteeti. 
•Gerlin Gil, TalTechi üliõpilaskonna juhatuse esimees aastatel 2017-2020. Ta oli suurepärane tudengite esindaja nii tehnikaülikoolis kui ka riigi tasandil. Ta oli TalTechi üliõpilasliikumist ja tudengielu edasi viivaks jõuks. 

Hõbedane teenetemärk antakse TalTechi üliõpilaskonnale oma tegutsemisega eeskujuks olnud või TalTechi üliõpilaskonna ees oma valdkonnas või organisatsioonis suuri teeneid omavale isikule. Hõbedase teenetemärgi said 2020. aastal:
•Kristen Oliver Rattasepp, mitmete tudengiorganisatsioonide aktiivne liige, uute ja edukate projektide algataja ja eestvedaja ning erinevate suurprojektide uuele tasemele viija. 
•Erik Teder, inseneriteaduskonna üliõpilaskogu pikaaegne eestvedaja, TalTechi üliõpilaskonna esinduskogu pikaaegne liige ja eesistuja ning väga eeskujulike tulemustega üliõpilane. 
•Jasmin Michelle Mursula, TalTechi üliõpilaskonna juhatuse liige tudengielu valdkonnas aastatel 2018-2020 ning TalTechi tudengielu ja üliõpilasspordi ülientusiastlik eestvedaja. 

Pronksmärk ehk Missioonimärk antakse isikule, kes on pikaajaliselt panustanud TalTechi üliõpilaskonna tegevusse ja olnud oma tegutsemisega eeskujuks teistele. Pronksmärgi said 2020. aastal:
•Märten Puust, TalTechi Filmiklubi pikaaegne liige ja eestvedaja, üliõpilaskonna esinduskogu endine liige ning tudengiorganisatsioonide koostöö edendaja. 
•Erle Maido, TalTechi üliõpilasesinduse ja üliõpilaskonna esinduskogu pikaaegne liige ning aktivist teaduskondade üliõpilaskogudes. 
•Ilja Samoilov, IT-teaduskonna üliõpilaskogu (varasemalt ka üliõpilasnõukogu) pikaaegne liige, eestvedaja ja edasiarendaja. 
•Kersti Rätsep, tantsuansambel Kuljus pikaaegne ja eeskujulik liige ning pühendunud rahandusminister ja kabineti liige.   
•Ergo Eesmaa, tantsuansambel Kuljus pikaaegne liige, president aastatel 2012-2015 ning juubelimeeskonna juht. 
•Karl Tammkõrv, inseneriteaduskonna üliõpilaskogu (varasemalt ka ehitusteaduskonna üliõpilaskogu) pikaaegne liige ning organisatsiooni maine ja edukuse edendaja rahvusvahelisel tasandil. 

Tehnikaülikooli tudengkond on teenetemärke välja andnud juba aastast 2005. Märgi saajatest paljud on tänaseks jõudnud või on olnud oma valdkonnas silmapaistvateks inimesteks.

Nimetades mõnda neist: Peep Sürje (kuldne teenetemärk; 2010), Margus Leivo (kuldne teenetemärk; 2015), Rainer Sternfeld (hõbedane teenetemärk; 2007), Sven Kõllamets (hõbedane teenetemärk; 2011), Kristjan Maruste (hõbedane teenetemärk; 2015), Sandra Raju (hõbedane teenetemärk; 2014).

Allikas: TalTechi pressiteade
 
 
 

Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. 

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Allikas: TÜ pressiteade 

2. kuni 6. novembrini toimuv programm sisaldab tehnoloogialoenguid ja seminare 5G, pilvekeskkondade ja tehisintellekti teemadel, samuti liidrikoolitust, küberturvalisuse ja digitaalse transformatsiooni teemalisi loenguid väliskülaliselt, virtuaalseid tuure ning ülevaadet täna äri mõjutavatest valdkondadest. Lõpueksami järel saavad tudengid programmi läbimist kinnitava sertifikaadi. Programmi on oodatud kandideerima nii bakalaureuse- kui magistritaseme õppurid, samuti doktorandid, kes valdavad heal tasemel inglise keelt. Balti riikides saab programmist osa 30 tugevat kandidaati, 10 igast riigist. Kandideerimiseks tuleb saata motivatsioonikiri, milles tudeng kirjeldab nii oma sobivust programmi kui huvi, samuti tutvustab juba olemasolevaid tehnoloogia-alaseid teadmisi. 

Projekti „Tuleviku seemned“ korraldab rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Huawei, kelle eesmärk on arendada üleilmset info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tööstust, avardada tudengite silmaringi värskeimate tehnoloogiasaavutuste suhtes ning rõhutada IKT-valdkonna professionaalide ja digitaalse kogukonna kandvat rolli tulevikus. 

"Et näost näkku kohtumised on hetkel võimatud, toimub programm tänavu virtuaalselt. Valituks osutunud tudengid saavad osaleda online-kohtumistel oma koduriigist. Lähitulevikus saadame Baltikumi ülikoolidele kirja, kus kutsume tudengeid kandideerima,” sõnas Huawei Balti regiooni kommunikatsioonijuht Mindaugas Plukys.

Huawei on juhtiva IKT-valdkonna ettevõttena seadnud eesmärgiks ka noorte talentide harimise. „Tuleviku seemnete“ programm võimaldab ettevõttel teha koostööd kogu maailma juhtivate ülikoolidega, mille tudengid saavad lisaks vajalikele teoreetilistele teadmistele programmi jooksul ka olulisi praktilisi oskusi. Tahame toetada andekaid noori, kellest saavad nii Eesti kui kogu maailma IKT-valdkonna liidrid,” rääkis Plukys.

Hinnanguliselt kandideerib programmi „Tuleviku seemne“ (https://www.huawei.com/minisite/seeds-for-the-future/program.html) umbes 2000 tudengit 60 riigist üle maailma. Kõige värskema info leiab programmi veebilehelt (https://s4fbaltic.com). Tudengid, kes programmi osalejate hulka ei pääse, saavad samuti valida endale huvi-pakkuvaid online-kursusi Huawei virtuaalkeskkonnas. Kursustel on võimalik osaleda nii reaalajas kui salvestatud sisu vaadates. 

Talentide leidmine ja kaasamine on iga tööstuse kasvu ja arengu aluseks. Kiirelt kasvav IKT-valdkond on paljus muutnud nii ärimudeleid kui klientide ootusi. Selle tulemusena on kiirelt kasvamas vajadus andekate IKT-valdkonna asjatundjate järele, kes neile muutustele mõistlikult reageerida oskaksid ning neid juhtida suudaksid.

Eesti vajab suurt hulka IKT-spetsialiste: igal aastal lisandub valdkonda 1580 töökohta ja tegu on Eesti tööjõuturul kõige kiiremini kasvava sektoriga. Kümne aasta pärast on tänase 37 000 töötaja asemel vaja hinnanguliselt juba enam kui 55 000 IKT-valdkonna töötajat. Ehkki mitmed kõrg- ja kutsekoolid pakuvad erinevaid õppekavasid IKT-valdkonna teadmiste omandamiseks, ei piisa sellest ometi tööjõuturu vajaduste täitmiseks. Probleemiks on ka keskmisest suurem väljalangevus IKT-erialadelt. Juba täna on Eestis EASi hinnangul puudu umbkaudu 8600 IKT-spetsialisti. Üle Euroopa ennustatakse puudu jäävaks töötajate hulgaks aastal 2022 pool miljonit inimest. 

Probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud mitmed asjatundjad nii riigisektorist kui ülikoolidest, samuti paljud tööandjad. Huawei eesmärgiks on pakkuda programmi „Tuleviku seemned“ abil tudengitele inspiratsiooni tänaste IKT-valdkonna asjatundjate rahvusvahelise äri ja kogemuste põhjal, et edendada nende õpinguid ja tulevasi karjääre. 

Huawei alustas tudengiprogrammi „Tuleviku seemned“ 2008. aastal. Programmi peamine eesmärk on harida ja arendada IKT-talente ja riikide ning kultuuride vaheliste sildade rajajaid, kasvatada arusaamist IKT-st ja huvi valdkonna vastu, jagada üleilmses ärikeskkonnas teadmisi ja kogemusi ning pakkuda tudengitele konkurentsitihedas maailmas ja äris hakkama saamiseks vajalikke teadmisi. 

Allikas ja foto: korraldajate info