First Lego League (FLL) on 9-16-aastastele õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on teaduse ja tehnoloogia populariseerimine ning lastele vajalike teadmiste ja oskuste andmine. Meeskonnad, mis koosnevad kuni kümnest lapsest ja vähemalt ühest juhendajast, võivad olla koolimeeskonnad, seotud mõne klubilise tegevuse või organisatsiooniga, kuid tegu võib olla ka lihtsalt sõpradega, kes soovivad midagi lahedat teha.

FLL-i konkurss koosneb robotimängust ja projektist. Robotimängu jaoks saavad meeskonnad kasutamiseks vastava väljaku, kus on robotimängu missioonimudelid. Enne seda tuleb meeskonnal muidugi ehitada robot (kaheksa nädala jooksul), mis missioone lahendama hakkab. Lahendamiseks on robotil aega 2,5 minutit ja kõige rohkem punkte kogunud robot võidab robotimängu.

Projekt tähendab, et noored uurivad üht kindlat tõsielulist probleemi, millele püüavad leida innovaatilise lahenduse, ja tutvustavad seda võistlusel ka hindajatele. Näiteks viimati uuriti looduskatastroofe, varem on uuritud inimese keha parendamist, toidu korjamist, transportimist ja säilitamist ja muud. Seekord on robotimängu ja projekti teema „Tuleviku klassiruum“ – kuidas õppimist lahedamaks muuta.

FLL-i Eesti poolfinaalidele oli detsembri alguse seisuga registreerunud 65 meeskonda ja rohkem kui 500 õpilast. First Lego League robootikavõistluse poolfinaalid toimuvad 10. jaanuaril Tartus ja 17. jaanuaril Tallinnas. FLL-i toimumist toetab teiste seas ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Edasi pääseb 40% meeskondi mõlemast poolfinaalist, lisanduvad mõned rahvusvahelised tiimid ja FLL-i Eesti finaal on 20.-21. märtsil. Selle võitja saadetakse Eestit esindama avatud Euroopa turneele.

Detsembri alguses olid Tallinnas koolitusel projektihindajad. FLL-i poolfinaalide koordinaatori Janika Leoste sõnul on hindajateks tippspetsialistid erinevatest hariduse-, tehnoloogia ja innovatsiooniarendusega seotud ettevõtetest. „Kuna Eesti jaoks on FLL-i maailmaklassi hooaeg alles kolmas, siis on hindajate hulgas suur osa ka neid, kes teevad seda tänuväärset vabatahtlikku tööd esimest aastat,“ ütles Janika Leoste.

Allpool kaks kommentaari, üks juba väikese kogemusega hindajalt, teine äsjaalustanult.

Kristi Kivilo, SA Vaata Maailma juhataja: „See on huvitav vabatahtlik töö. Põnev on vaadata, mida lapsed välja mõtlevad elu parendamiseks, nende lahendused on imetlusväärsed. Näiteks olen palju teada saanud hõljuvatest majadest, mis laviini ajal maa alla lähevad.

Eelmisel aastal hindasin projekte esimest korda nii poolfinaalides kui finaalis. Lapsed valmistavad projekti, žürii kuulab ära laste ettekande, kuidas nad näevad probleemi lahendust. Lapsed peavad uurima probleemi, pakkuma lahendused, konsulteerima selleks spetsialistidega. Žüriil on hindamiseks abivahend, küsimustik, millele peaksime projekti juures tähelepanu pöörama. Kuulame last, kuulame meeskonda. Lastel on loomulikult närv sees, meie eesmärk on panna laps (meeskond) ennast hästi tundma, et esitlus hästi läheks. Koolitusel tegime täiskasvanute peal läbi näidishindamise. Mul on hea meel, et on lisandunud palju uusi vabatahtlikke hindajaid. Neid köidab võistlus ise; lõbus, sõbralik koostöö, positiivne emotsioon.“

Kristel Rillo, HTMi e-teenuste osakonna juhataja: „Ma ei ole varem žüriis ega FLL-i üritusel osalenud. Projektihindaja rollina näen praegu seda, mida koolitusel räägiti ning rõhutatult siis ennekõike hinnata (siinjuures mitte tähenduses arvustada, vaid just pigem pidada oluliseks) laste poolt tehtut, märgata seda, mida žüriile esitatakse ja samas panna tähele, mis selle kõige taustal on toimunud ning toimub.

Oli väga hea tõdeda, et ürituse edukasse toimumisse suhtutakse täie tõsidusega. Minule isiklikult oli see esimene kord, kus hindajaid sellise põhjalikkusega ette valmistatakse, sealjuures lihtsaid võtmetegureid rõhutades. Ürituse õnnestumiseks peetakse ülioluliseks laste ettevõtmiste väärtustamist ning nende innustamist. Hindajate koolitus ise oli ka läbi viidud just neid samu hindajatelt oodatud lähenemisi silmas pidades – väärtustades ja innustades!

Uus oli just sõna hindamine tähendus – olen varem hindajate rollina näinud ja kogenud hindamist pigem just hinnangute andmisena, kuid seekord jäi tervikuna arusaam ja nägemus hindamisest kui väärtustamisest.

Muidugi peavad kuidagi ka pingeread tekkima, sest eks saab olema häid ja väga häid projekte, aga seda siis läbi positiivsuse võtme.“

Fotod andis Koolielu kasutusse koolituse korraldaja.  

Samal teemal:

• Junior FLL-i hooaeg on hoogsalt alanud
• Alati on midagi uut õppida
• Robootikas on vaja loogikat ja loovust
• First Lego League juhendajate koolitused

Konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ja avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.

Sel aastal laekus konkursile 511 teadustööd, mis on kõigi aegade suurim arv ja esmakordselt ületas tööde arv 500 piiri.

Sel aastal kõrgemaid preemiaid pälvinud tööde puhul tõid retsensendid välja nii tulemuste suurt rakenduspotentsiaali kui autorite põhjalikkust, uudset lähenemist, head orienteerumist valdkonnas, meetodite oskuslikku kasutamist ja autori suurt panust töö valmimisse.
Ka sel aastal paistab silma, et auhinnatud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Allikas: Eesti Teadusagentuur.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatava ProgeTiigri õpilaskonkursi finaali pääses 250 finalisti 90 tööga. „Kõige tasavägisem oli konkurss arvutianimatsiooni ja  -mängu kategoorias, sest selle kategooria teises vanuserühmas oli väga palju häid töid, kuid ainult kümme sai edasi,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. Finaali pääses töid kõikjalt Eestist.

Finaalüritus toimub 24. jaanuaril Tallinna Lauluväljakul, kus finalistid esitlevad oma konkursitöid ning välja kuulutatakse nii publiku lemmikud kui ka konkursi võitjad.    

Lisaks konkursitööde esitlustele on  finaalüritusel  võimalik osaleda tehnoloogia töötubades, kus muuhulgas ehitatakse roboteid, luuakse mobiilseid äppe, selgitatakse internetiturvalisuse telgitaguseid ning õpetatakse noortefirmat looma. Külalised saavad tutvuda tehnoloogia ja hariduse uuemate suundadega messil, mis koondab erinevaid  IT ja tehnoloogia firmasid, haridusasutusi, kirjastusi  jpt.

Laval pakub külastajatele põnevust teadusetenduste lai valik, üles astuvad AHHAA teadusteater, Kolm Põrsakest, Energia Avastuskeskus ning Tartu Ülikooli muuseumi Hull Teadlane. Ja loomulikult ei puudu ürituselt ka ägedad esinejad - Kristel Aaslaid bändiga Avoid Dave, noortebänd POSÕ jpt! ProgeTiigri finaalürituse päevajuht on populaarne räppar Genka.

Konkursi finaalüritusele on oodatud kõik osalenud meeskonnad aga ka teised tehnoloogiahuvilised lapsed ja noored ning nende pered. Sissepääs on tasuta!

Finalistid leiab SIIT.

Finaalürituse päevakava ja lisainfo leiab Facebookist:  https://www.facebook.com/events/493551564119105/ .  

Tallinnasse Energia Avastuskeskusesse oli preemiate kätteandmisele tulnud hulk noori leiutajaid ja nende juhendajaid. Kuulates-vaadates noorte tutvustusi nende leiutistest, tekkis kindel tunne – Eesti ei pea muretsema, maailm kuuleb ka tulevikus siin sündinud Skype´idest, suurepärastest e-teenustest ja lihtsatest, kuid ülivajalikest toodetest. 

Eesti Teadusagentuuri korraldatud õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on arendada noortes loovust ja innovaatilist mõtlemist, suunata märkama enda ümber probleeme ja otsima neile lahendusi. Konkurss toimus kolmes vanusegrupis: 1.–4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi lapsed pidid juba mõtlema ka ideede võimalikule tehnilisele lahendusele ja 10.–12. klassi ideed pidid olema reaalselt teostatavad. Kokku saadeti konkursile 695 ideed 872 autorilt.

Kõik geniaalne on lihtne

Geniaalselt lihtne on näiteks Väike-Maarja Gümnaasiumi 1. klassi õpilase Rainis Lükki leiutis „Lihtne süüa“. Papptaldriku keskele on lõigatud auk, millest on läbi pandud plasttops. Topsis on jook ja joogikõrs ning taldriku servadele ümber topsiku saab panna toitu. Nii saab ühes käes hoida nii sööki kui jooki. Kes meist poleks hädas olnud sellega, kui väli- või püstijalaüritusel tuleb korraga taskaalus hoida nii taldrikut kui joogitopsi ja lisaks sujuvalt vestelda…

Info õpilase tervisest

Või Tallinna Reaalkooli 2. klassi tüdruku Harriet Helena Habichti idee e-kooli arendusest: „Minu tervis“. Leiutise eesmärk on teha kooli medõdede ja lastevanemate vahelist suhtlust lihtsamaks ning koondada kogu info ühte kohta. Täna kasutatakse e-kooli kooli ja lapsevanema suhtlemiseks seoses hinnete, kodutööde ja puudumistega. Senisele süsteemile võiks lisada arenduse „Minu tervis“, millele oleks neli alajaotust: terviseandmed, tervisekontroll, vaktsineerimised ja tervisesoovitused.

Koolibuss ja taaraautomaat

„Säästev taaraautomaat“ – asi, mida sooviksid kindlasti ka kõik täiskasvanud. Carin Onno
Parksepa Keskkooli 3. klassist selgitas saalisolijatele idee sündi: „Vanemad lubavad mul koju kogunenud taara poodi viia ja raha endale jätta, aga taaraautomaadist saadud tšekid pean rahaks tegema. Pangakaardile saan pangaautomaadis panna ainult paberraha, mitte münte ning nii pole mul raha võimalik koguda. Taaraautomaadis võiks olla ka pangakaardiava ja need, kes tahavad, saavad otse taarast tulnud raha kanda oma pangakaardile. Ma saan koguda kaardile palju suurema summa ja nii ei teki soovi münte raisata igasuguse ninni ja nänni peale.“

Infotehnoloogia valdkonda läks veidi keerulisem arendus nimega Buster. Äpi idee autorid on Maria Solei Järvet ja Mireena Mandel Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. klassist.

Tihti on koolibussi kasutavatel lastel probleem, et buss sõidab nende peatusest mööda, eriti pimedal ajal, sest juht ei näe, kas peatuses on lapsi või mitte. Selle probleemi lahendaks mobiiliäpp Buster, mis toimiks kõikides koolibussides. Bussid on varustatud mobiilsete liikumisanduritega ja ühendatud internetis asuvasse andmebaasi. Äpi kaudu saavad lapsed ennast bussi peale registreerida.

Esiteks tuleks alla laadida äpp Buster, registreerida ennast kasutajaks, märkides oma kooli ja eelistatud koolibussi liini. Teiseks tuleb sisestada oma kodu-bussipeatus, et bussijuht teaks, kus peatuda.

Bussijuhile kuvatakse tema ekraanil pidevalt infot peatustesse registreerimiste kohta. Äpp ütleb ka, mis kellaajal peab laps hiljemalt peatuses olema ning äpist on võimalik jälgida bussi liikumist reaalajas.

Leiutis, mis sai kokku garaažist leitust

Või vanemast vanuseastmest näiteks leiutis „Jää lõhkuja“, mida huvilised ka oma silmaga näha said ja mille puhul oli üsna selge, et sellele oleks turgu ka väljaspool Eestit.

„Eestimaal on see peaaegu iga-aastane probleem, sest vanades talumajades külmuvad veetorud kinni ja üles sulatada on neid tülikas. Tavaliselt külmub veetoru vundamendi või keldripõranda alt ning külmunud toru ei saa lahti võtta,“ ütles oma leiutist tutvustades Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 9. Klassi õpilane Jan Erik Konksi. „Pakun välja idee, mis on reaalselt järgi proovitud ning töötab väga hästi. Toru on võimalik sulatada isegi kuni 10 m kauguselt maa seest kiiresti ja tõhusalt.“

Leiutise pani noormees kokku põhimõttel, et garaažist leiab alati midagi. Vaja läheb peenikest voolikut ja Žiguli bensiinipumpa, sobib ka mõni muu pump, näiteks aknavedeliku pump, kuid sellel juhul on vaja ka akut, mis mootori käima paneks. Žiguli bensiinipumbal, mis on käsipump, on head otsikud ja sellega on lihtne toimetada. „Ühendasime pumba külge jäiga plastvooliku. Surusime vooliku veetorusse ja lükkasime külmunud kohani ning hakkasime käsitsi pumpama külma vett torust välja. Samal ajal tuli kuuma vett torusse kallata. Kuna külm vesi imeti alt ära, sai peale kallata kuuma vett, mis sulatas jää (vastavalt füüsikaseadusele). Jätkasime, kuni toru oli lahti sulanud. Meil läks selleks umbes 40 minutit. Õues oli samal ajal käre pakane -30 kraadi. Antud leiutis on täiesti ohutu, ei kahjusta torusid, seda võib kasutada nii plast- kui metalltorude korral. Leiutise valmistamine on odav ning kui garaažis on õiged asjad, siis ka lihtne ja kiire. Uus bensiinipump maksab umbes 10 eurot ning paar meetrit toru ka mõne euro,“ andis Jan Erik asjaliku selgituse.

Arendus, millel on juba 1500 kasutajat

Ja veel üks näide infotehnoloogia vallast, valmistehtud ja töötav lahendus – „Addie – krüptoraha aadresside lihtsustamine“. Töö autor on Kadrina Keskkooli 11. klass õpilane Andri Soone.

Krüptorahaga (levinuim on näiteks BITCOIN) suvaliste tehingute tegemisel on olulisel kohal nende aadress, mis kujutab endast 34-tähemärgi pikkust kombinatsiooni tähtedest ja numbritest, mida on väga keeruline meeles pidada. Enamasti kasutatakse lihtsustamiseks QR-koode, aga nende lugemiseks on vaja nutiseadmeid, mida sageli käepärast ei ole. Andri on loonud juba töötava veebi ADDIE, mille kaudu inimesed saavad oma krüptoraha aadresse vajadusel levitada. Addie seob raha aadressi inimese Addie kasutajanimega ja edaspidi saab vajadusel levitada ainult meeldejäävat kasutajanime. Sügisel oli Andri loodud süsteemil kasutajaid juba 1500, tänaseks kindlasti rohkem. Sarnaseid süsteeme on rohkem, aga Addie on omasuguste seas üks populaarsemaid.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel, majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo ja teisedki, kes olid noori leiutajaid tervitama tulnud, rõhutasid, kui tähtis on olla nutikas ja märgata asju, mis vajavad muutmist. Leiutamine on omane meile kõigile, aga mitte kõik ei asu reaalset lahendust välja mõtlema. Rõhutati ka kodu ja kooli tähtsust, et toetataks noorte loomingulist mõtlemist, teistmoodi lähenemist probleemilahendustele. Laste pärimistele miks? tuleb vastata!

Õpilasleiutajate riikliku konkursi preemiafond oli 25 950 eurot. Preemiad anti välja kolmes vanusekategoorias: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass. Preemiad andis pidulikul sündmusel üle president Toomas Hendrik Ilves.

I preemia vanemas vanuserühmas:

Andri Soone (Kadrina Keskkooli 11. klass) töö „Addie – krüptoraha aadresside lihtsustamine“ eest.

Vanemas vanuseastmes anti lisaks välja kaks II ja kolm III koha preemiat.

I preemia saajad keskmises vanuseastmes:

-Teodor Undrits (Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klass / Tartu Loodusmaja) ja Madis Reemann (Tartu Kesklinna Kooli 9. klass / Tartu Loodusmaja) töö „Kiirrattalukk“ eest;
-Jan Erik Konksi (Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 9. klass) töö „Jää lõhkuja“ eest;
-Koit Reinkubjas (Ülenurme Gümnaasiumi 8. klass) töö „Kiir-teip“ eest.

Keskmises vanuseastmes anti lisaks välja neli II ja viis III koha preemiat.

I preemia saajad noorimas vanuseastmes:

-Lisette Gorjunov (Parksepa Keskkooli 3. klass) töö „Massaažirõngas“ eest;
-Rainis Lükk (Väike-Maarja Gümnaasiumi 1. klass) töö „Lihtne süüa“ eest;
-Hugo Sebastian ja Marie Simone Raudam (Tallinna Prantsuse Lütseumi 2. klass ja 1. klass) tööde „Libisemisvastane määre jalatsitele“ ja „Isiklik rannakabiin“ eest.

Noorima vanuseastme II ja III koha preemiate saajaid oli kokku 12.

Lisaks anti välja hulk eripreemiaid (USA Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Energia Avastuskeskus ja Teaduskeskus AHHAA) ning tunnustati ka noorte juhendajaid.

Õpilasleiutajate riikliku konkursi kõikide võitjate tulemused on üleval veebilehel http://www.etag.ee/teadpop/opilasleiutajate-konkurss/ 

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi on Eesti Teadusagentuur korraldatud alates 2008. aastast. Kokku on selle aja jooksul lapsed ja noored saatnud üle 4600 idee. Igal aastal valmib põnevamatest ideedest näitus, mis rändab aastaringselt mööda koole. 2014. aasta näitust sai esmakordselt näha 11. detsembril Energia Avastuskeskuses. Lisaks on valik ideedest väljas Tallinna Teletorni Eesti tippude ekspositsioonis.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Noorte leiutajate konkurss alustab!
• Teadlaste Öö toob Tartusse noored leiutajad
• Noored leiutajad parandavad materjaliteaduse abil kooli interjööri

Viktoriiniküsimused puudutavad keemia olulisemaid valdkondi: ainete omadused, nende levik looduses ja kasutamine igapäevaelus ning tööstuses, tervisele ohtlikud ained, laboratoorse töö tehnika, orgaaniliste ühendite struktuur ja keemia ajalugu. Kuna tänavu on sponsoriks Eesti Energia, tuleb küsimusi kindlasti ka põlevkivi omaduste ja kasutamise kohta.

Seekord on viktoriinil kaks veebipõhist eelvooru, kus osalejad peavad täitma testi etteantud aja jooksul. Mõlema eelvooru tulemuste põhjal kutsutakse lõppvõistlusele 15 edukamat võistkonda kummastki vanuseastmest (põhikool ja gümnaasium). Lõppvoorus arvestatakse ka eelvoorude tulemusi.

Osalemistasu ja registreerimine 
Suurema hulga edukamate võistkondade premeerimiseks ja viktoriini korraldamisega seotud kulude kompenseerimiseks tuleb igal ühe-kahe võistkonnaga osaleval koolil tasuda 30 eurot ning kolme ja enama võistkonnaga koolil 40 eurot Eesti keemiaõpetajate liidu arvele 10220033933011 SEB Pangas. Arve saadetakse koolile pärast registreerimist. Registreerimiseks saata kooli nimi, võistkondade arv ja iga võistkonna kontakt-e-mailiaadress keemiaviktoriini meiliaadressile keemiaviktoriin@mhg.tartu.ee hiljemalt 20. detsembriks 2014.

Registreerunud võistkondade e-mailile saadetakse veebilink, mille kaudu pääseb sooritama eelvoorude teste. Esimesele testile oodatakse vastuseid ajavahemikul 2.–4. jaanuar 2015. Teine eelvoor toimub kevadvaheajal. Aprillis leiab aset lõppvoor, mille täpne toimumisaeg ja koht teatatakse koos eelvoorude tulemustega.

Rohket osavõttu loodavad
Erkki Tempel
Aivar Vinne
Indrek Viil 

Allikas: Eesti Keemiaõpetajate Liit.

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on arendada noortes loovust ja innovaatilist mõtlemist, suunata märkama enda ümber probleeme ja otsima neile lahendusi. Üritusel avaldatakse tunnustust silmapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele, nende juhendajatele ning koolidele. Riiklikud preemiad annab üle EV President Toomas Hendrik Ilves.

Konkurss toimus kolmes vanusegrupis: 1.–4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi lapsed pidid juba mõtlema ka ideede võimalikule tehnilisele lahendusele ja 10.–12. klassi ideed pidid olema reaalselt teostatavad. Kokku saadeti konkursile 695 ideed 872 autorilt.

Hindamiskomisjoni otsusega antakse välja riiklikud preemiad kolmes vanuseastmes. Eriauhinnad annavad üle ka USA Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Energia Avastuskeskus ja Teaduskeskus AHHAA.

Ürituse avab kl 13.00 Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel, peale avamist tutvustavad parimad õpilasleiutajad oma töid ning antakse üle riiklikud preemiad.  
Üritust juhib Aare Baumer, õpilasleiutajate konkursi žürii esimees, Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht.

Allikas: Eesti Teadusagentuur.

Foto: Terje Lepp.

Võistlusel osales kokku 5327 pilti, autoreid oli 178 koolist. Enim saadeti pilte Saku Gümnaasiumist, Tartu Aleksander Puškini Koolist ning Ehte Humanitaargümnaasiumist. Kõige rohkem joonistati teemadel "Minu lemmikspordiala", "Ööjooks" ja "Sport on lahe".

Žürii otsusega selgusid võitjad neljas vanuserühmas:
* I koht kuni 10-aastaste seas: Katherine-Cassidy Kiisa (10 a) Tallinna Südalinna Koolist teemal „Ööjooks“, juhendaja Katre Randmaa;
* I koht 11-13 aastaste seas: Helena Kink (13 a) Põlva Ühisgümnaasiumist teemal „Minu  lemmikspordiala“, juhendaja Tiina Saago;
* I koht 14-18-aastaste seas: Joosep Sepp (17 a) Tartu Kunstikoolist teemal „Ööjooks“;
* I koht üle 18-aastaste seas: Silvia Sigrid Sillaots (21 a) Tartu Kõrgemast Kunstikoolist teemal „Minu lemmikspordiala“.

Võistlustööde juhendajaid oli kokku 190, kelle seast selgitati välja parimad. Tiitliga "kõige parem juhendaja" pärjati Tiina Saago Põlva Ühisgümnaasiumist, kelle  õpilaste töödest pääses lõppvõistlusele enim pilte. Kõige rohkem töid esitati võistlusele Saku Gümnaasiumi informaatikaõpetaja Eha Kase juhendamisel.

Tänavuste võistlustööde seast valib Eesti Olümpiakomitee ka oma 2014. aasta jõulukaardile illustratsiooni. Näitus kõigist võistlustöödest ja võistluse statistika: http://joonistaja.eenet.ee.

Võistlust toetasid auhindadega EENet ja Sportland.

Foto: II koht vanuserühmas kuni 10-aastased, Margaret Kalm (10 a), Tallinna Pääsküla Gümnaasium, teema "Loodus on spordiväljak".

ProgeTiigri õpilaskonkursile „Tuleviku õpperuum 2050!“ laekus 160 tööd eri koolidest üle Eesti, kokku osaleb konkursil 460 õpilast. Tuleviku õpperuumi teemalisi töid esitati viies kategoorias: arvutimäng või –animatsioon, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne äpp, 3D graafika ja robootika.

ProgeTiigri finaalüritus toimub 24. jaanuaril 2015 Tallinna Lauluväljakul, kus konkursi finalistid tutvustavad oma töid ning selguvad parimad vanuserühmade ja teemade lõikes. Lisaks finalistidele on finaalüritusele oodatud ka kõiki teised tehnoloogiahuvilised lapsed ja noored, samuti nende vanemad ja vanavanemad. Üritus on tasuta!

Finaalüritusel näeb ProgeTiigri konkursi parimaid töid, aga ka palju erinevaid esinejaid, saab osaleda töötubades ning messil, kus põnevate väljapanekutega on esindatud erinevad IT ettevõtted, ülikoolid, kirjastused ning huvikeskused.

Vaata finaalürituse Facebooki lehelt täpsemat ajakava: https://www.facebook.com/events/493551564119105/?ref_newsfeed_story_type=regular 

Konkursi eesmärk on leida kõige erinevamad ideed ja tooted, mille kasutamine pakuks põnevust nii koolieelse lasteasutuse õpilasele kui üliõpilasele, aga ka õpetajale, õppejõule või koolijuhile. Konkursile võib esitada kõikvõimalikke õppevahendeid või –meetodeid, nt metoodika, juhendid, raamat, tarkvara, veebilahendused jne. Tööd ei tohi olla varem avalikult esitletud.  

Konkursile on seni  laekunud võistlustöid nii töölehtede, IT-lahenduste kui ka näiteks mängudena.

Konkursi auhinnafond  on 4000 eurot, kusjuures rahva lemmikvideole on 500 euro suurune auhind!

Konkurssi viivad läbi SA Archimedese Eduko büroo ja haridusministeeriumi algatus Huvitav Kool. Konkurssi toetavad ka Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus ja Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus.

Vaata veel: http://koostoopaevad.archimedes.ee/konkurss või küsi lisainfot anna-stiina.parnaste@archimedes.ee.

Veebiseminari viib läbi eTwinningu ekspert ning Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild.

Registreerimine SIIT.

Täpsem info, kuidas seminarile saab ja mis on salasõna, tuleb registreerujatele e-mailile.