„Kindlasti on palju neid lapsi ja noori, kes kodus iseseisvalt midagi nokitsevad ja ehitavad, kuid loodut laiemalt jagada ei saa. Konkurss annab tehnoloogiahuvilistele võimaluse oma loovtöid näidata ja tunnustust saada,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Esmakordselt korraldatava konkursi teemaks on „Tuleviku õpperuum 2050“, kus õppijad saavad luua sellise õppekeskkonna, milles neile õppida meeldiks. Konkursil osalemiseks peab esitama loovtöö, mis kuulub ühte järgnevaist kategooriatest:  arvutianimatsioon või -mäng; robotid ja tuleviku õpperuum; muusikapala „Koolikell"; 3D graafika; mobiilne äpp. Konkursi teemasid toetavad programmi raames loodud materjalid, mis on üleval ProgeTiigri kodulehel.

ProgeTiigri konkurss toimub kolmes etapis. Esmalt toimuvad 11.-17. oktoobrini eelvoorud 14 Eesti maakonnas, kus võistlejad tutvustavad oma loovtöid. 15-19. septembrini saabki end maakondlikesse voorudesse kirja panna. 10.-30. novembril on konkursitööde hindamisperiood, kus valitakse välja iga kategooria kolmest vanuserühmast 10 tööd, mis saavad edasi 24. jaanuaril 2015 toimuvasse lõppvooru Tallinna Lauluväljakul. 

ProgeTiigri programmi laiem eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad.

Konkursitingimustega saab lähemalt tutvuda www.progetiiger.ee

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilaskonkursi teema on "Tuleviku õpperuum 2050"
• Maailmas populaarne programmeerimisvahend nüüd eesti keeles

Iisaku gümnaasiumi direktoriks sai Anneli Bogens, Mäetaguse kooli hakkab juhtima Ülle Tõnurist. Avinurme keskkoolis valiti uueks direktoriks Urve Tooming, vahendab Põhjarannik.

Jõhvi gümnaasiumisse otsitakse jätkuvalt direktori kohusetäitjat. Avalikku konkurssi uue direktori leidmiseks praegu ei korraldata, sest järgmise aasta 1. septembril avatakse riigigümnaasium ning praeguse kooli gümnaasiumiaste viiakse sinna üle.

Eile algas konkurss Toila gümnaasiumi direktori  ametikoha täitmiseks, sooviavaldusi oodatakse 29. augustini.

Allikas: Põhjarannik, 05.08.14

Samal teemal:

• Uus direktor hakkab õpilasi otsima maakonnast
• Tallinna linnavalitsus kinnitab Reaalkooli juhiks Ene Saare

Täiendav vastuvõtt toimub nii bakalaureuse-, inseneri-, rakenduskõrgharidusõppe kui magistriõppe erialadel. Dokumente saab esitada kolm päeva, 11.-13. augustini.

„Täiendav vastuvõtt annab võimaluse neile noortele, kes soovivad parandada oma riigieksami tulemust või kes on oma edasiõppimise otsuse langetamisel põhivastuvõtust maha jäänud, kuid kelle huvi õpinguid jätkata on siiski püsiv ja tõsine,” märkis TTÜ õppeprorektor, akadeemik Jakob Kübarsepp."Täiendava vastuvõtu fookuses on vähem populaarsed, aga riiklikult olulised, tööturul väga nõutavad tehnika, tootmise ja tehnoloogia valdkonna või sellega piirnevad alad."

Tallinna Tehnikaülikooli põhivastuvõtu ajal esitati sel aastal ligi 10 000 sisseastumisavaldust.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli kodulehekülg.

Samal teemal:

• TTÜ-le on esitatud 6600 sisseastumisavaldust
• Kõrgkoolid avalikustavad vastuvõetute nimekirjad
• TÜ vastuvõtt: 10 658 avaldust Eesti võimekamatelt noortelt

Lingvistikaolümpiaadil esindasid Eestit Annika Kluge Tallinna Õismäe gümnaasiumist, Grete Reinsoo Saaremaa ühisgümnaasiumist, Liis Luude Hugo Treffneri gümnaasiumist ning Patrick Teppor Jõhvi gümnaasiumist. Võistkonna mentorina oli kaasas Tartu ülikooli läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik.

Rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil on kaks osa: individuaalvõistlus ja meeskonnavõitlus. „Seekordsel individuaalvõistlusel tuli lahendada benabena, tanguti, kiowa, engbenni ja loodegbaja keele ülesandeid. Ülesanded käsitlesid vastava keele mingit nähtust ning eeldasid õpilastelt selle toimimise väljaselgitamist,“ rääkis võistkonna mentor Miina Norvik, lisades, et Tanguti keele puhul, mis kuulub tiibeti-birma keelkonda ja on tänaseks väljasurnud, tuli näiteks tegeleda sugulussõnavaraga.

Mentori hinnangul läks Eesti meeskonnal tervikuna väga hästi meeskonnavoorus, mis puudutas armeenia keelt: armeeniakeelsest inimõiguste ülddeklaratsioonist pärit lõigud tuli kokku viia eestikeelsete vastavate lõikudega, lisaks pidi tegema järeldusi armeenia keele süsteemi kohta. „Kui oleks välja kuulutatud rohkem kui kolm kohta, oleks Eesti meeskond saanud 5. või 6. koha 39 meeskonna arvestuses,“ ütles Norvik.

Fotol lingvistikaolümpiaadil Eestit esindanud õpilased ning nende mentor. Foto: erakogu

Kokku oli olümpiaadil 152 osalejat 28 riigist. Töid hindas 15-liikmeline rahvusvaheline žürii, kuhu kuulus ka Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu.

Allikas: Tartu ülikooli koduleht, http://www.ut.ee/et/uudised/eesti-opilane-toi-rahvusvaheliselt-lingvistikaolumpiaadilt-pekingist-pronksmedali

Samal teemal:

• Lingvistikaolümpiaadi võit läks Õismäe gümnaasiumisse
• Eesti noored naasid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt
• Balti keemiaolümpiaad selgitas Vietnamisse sõitva meeskonna

Euroopa ettevõtlusõppe tähtsündmust, Euroopa 25. õpilasfirmade võistlust korraldab Junior Achievement Eesti.

Eestit esindab võistlusel Eesti parim õpilasfirma 2014 – Teamo (endine DK Koolitus) Tallinna Õismäe vene lütseumist koosseisus Dajana Grasman, Diana Tanaga, Karina Kabrits. Noored teevad algkooliõpilastele suhtlemiskoolitusi, et tõsta nende enesekindlust ja suhtlemisoskust, aidata lastel üksteisega sõbruneda ning koos tegutseda. 

Euroopa aasta parim õpilasfirma selgub nelja etapi kokkuvõttes:
1) õpilasfirmad saadavad kuu aega enne võistlust žüriile aruande oma aasta tegevuse kohta;
2) õpilasfirmad tutvustavad žüriile ja publikule oma tegevust 4-minutilise presentatsiooniga (23. juulil Estonia kontserdisaalis);
3) õpilasfirmade üks-ühele vestlus žüriiga (23. juulil Viru konverentsikeskuses);
4) õpilasfirmade stendivoor - laat, kus žürii hindab bokse ja müügitehnikat ning kõik huvilised saavad õpilasfirmadega tutvuda ning tooteid osta (24. juulil Viru Keskuse aatriumis).

Otseülekannet saab vaadata Postimehe portaali Majandus24 leheküljelt!

Õpilasfirmasid hindab rahvusvaheline 10-liikmeline žürii, kelle eesotsas on JA Eesti nõukogu esimees ja Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik.

Eesti õpilasfirmad on Euroopa võistlusel olnud edukad. Kuuel korral on Eesti õpilasfirma jõudnud esikolmikusse, kahel korral on Euroopa võistlus võidetud: 2009. aastal oli Euroopa parim Tallinna 21. kooli õpilasfirma Roheline Jälg ja 2013. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilasfirma Kolm Põrsakest.

JA Eesti kuulub Euroopa JA-YE võrgustiku paremikku. JA Eesti on ettevõtlusõpet Eesti koolides algklassidest gümnaasiumiastmeni vedanud juba 1992. aastast. Õpilasfirma on JA-YE Europe programm, mille kaudu on esmase ettevõtluskogemuse saanud Eestis umbes 9000 noort.

Euroopa õpilasfirmade võistlus toimub Eestis esmakordselt. 

Loe võistluse kohta rohkem siit.

Allikas: JA Eesti info. 

Fotol on Eesti õpilasfirmade võistluse avamine 2012. aastal Tallinnas Kristiine keskuses. Autor Kaire Jõe. 

Samal teemal:

• Junior Achievement Eesti õpilasfirmade koduleht
• Rahatarkuse õppematerjalid Koolielus
• Ettevõtted koolile lähemale
• Uus põnev õppematerjal ettevõtjatelt

Konkursi läbiva teema „Tuleviku õpperuum 2050“ all mõeldakse nii füüsilist kui ka virtuaalset ruumi. Kujutada võib sellest ruumist tervikut või mõnda konkreetset tegelast, eset või asja. Kõrgelt hinnatakse neid töid ja ideid, mis on ka reaalses elus rakendatavad.

Konkursitöö koostamisel ja esitamisel saab valida viie kategooria vahel:

1. Programmeerimiskeeles või -keskkonnas loodud arvutianimatsioon või -mäng.
2. Robotid ja tuleviku õpperuum.
3. Muusikapala „Koolikell".
4. 3D graafika ja printimine.
5. Mobiilne äpp.

Üheski kategoorias ei seata piiranguid vahenditele, mida kasutatakse. Oleme välja toonud mõned näited erinevatest võimalustest ja vahenditest, millega saab tutvuda siin.

Konkurss koosneb kolmest suuremast etapist:

Code Week - 11.-17. oktoober, eelüritused maakondades (registreerimine eelüritusele 15.-29. september).

CodeVision - 10.-30. november, konkursitööde hindamisperiood (konkursitöö esitamine HITSA-le 18.-31. oktoober).

Superfinaal - 24. jaanuar 2015, parimate tööde finaal Tallinnas.

Esitatav konkursitöö peab koosnema loovtööst ja selle tegemisprotsessi kirjeldavast digitaalsest arengumapist. Esitatud tööde puhul hinnatakse töö koostajate omavahelist koostööd, kas õppijad said juurde uusi teadmisi, kas lahendati mõnda reaalset probleemi, kas töö oli innovaatiline ning kas IKT kasutamine andis oodatud tulemuse.

Osalema on oodatud alus-, üld- ja kutseharidusasutuste õppijad vanuses 5-19 eluaastat. Konkursitöö koostajate meeskonnas võib olla 2-5 liiget. Töid hinnatakse kolmes erinevas vanuserühmas: alusharidus ja I kooliaste (5-9-aastased), II-III kooliaste (10-16-aastased) ja gümnaasiumiaste, sh kutseharidus (17-19-aastased).

Konkursiga seotud täpsed tingimused tehakse teatavaks augustis veebilehel www.progetiiger.ee

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Maailmas populaarne programmeerimisvahend nüüd eesti keeles
• ProgeTiiger külastas Valga vene gümnaasiumi
• HITSAs loodi IT Hariduse Arenduskeskus

Sel õppeaastal võisid HITSA Innovatsioonikeskuse konkursil „Täna samm, homme teine“ osaleda kõik ajavahemikul 1.09.2013 kuni 15.04.2014 haridusportaalis Koolielu õppevara jaotuses avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid. Laekunud õppevara seast võisid ainemoderaatorid valida konkursile esitamiseks kuni kolm tööd. Ekspertidest koosnev žürii valis omakorda välja tööd, mille autorid saavad neid hindajate tagasisidele toetudes parendada kuni 1. septembrini 2014.

2013/2014. õppeaasta finaalvooru pääsenud tööd on:
•    Maismaataimed - autor Eve Reisalu Ristiku põhikoolist;
•    Kirjatehnika interaktiivne õppematerjal - autorid Liisi Griffel ja Karen Kärtmann Tartu erakoolist;
•    Androidi tahvelarvutite kasutamine koolis - autor Birgy Lorenz Pelgulinna gümnaasiumist;
•    Informaatika 5. klassile - autor  Merlin Kirbits Mammaste koolist ja lasteaiast;
•    Värvid meie ümber - autorid Kärt Kase ja Reelika Täht Tallinna Luha lasteaiast;
•    Kein Problem. Wortschatz - autor Eve Gross Vastseliina gümnaasiumist;
•    Veebiklass - autor Külli Jäätma Türi põhikoolist;
•    Abiks käsitöö ja kodunduse õpetajale - autor Kristiin Sidok Gustav Adolfi gümnaasiumist;
•    Eesti keel võõrkeelena. Tegusõna. Ajad - autorid Liivi Kask ja Tatjana Amerhanova Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumist.

Sügisel teeb žürii finalistide seas lõpliku valiku ning kolme parima digitaalse õppematerjali autorid pälvivad stipendiumi - esikoht 1000, teine koht 600 ja kolmas koht 400 eurot. Konkursi tulemused kuulutatakse välja IKT konverentsil oktoobris 2014.a. Tallinna reaalkoolis.

Täname kõiki õpetajaid, kes oma töö Koolielu õppevara jaotusesse esitasid ning soovime jätkuvalt häid ideid uute õppematerjalide loomiseks!

Samal teemal:

• "Täna samm, homme teine" konkursi võitis loogikaülesannete kogu
• Tutvu "Täna samm, homme teine 2012/13" finaali pääsenud töödega
• „Täna samm, homme teine 2011/12“ konkursi võitis Anne Kalmus

REEGLID

• Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 6.-12. klassi õpilased.
• Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.
• Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
• Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE

• Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 10. veebruariks aadressil www.etag.ee/konkursid/

KONKURSS

• I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti.
• II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.
• Konverentsist osa võtma on palutud kõik osalejad ja juhendajad.

MIKS OSALEDA?

• Ühe kuni kahe parema töö autorid saadetakse Eestit esindama Türgis toimuval rahvusvaheliste keskkonnaalaste projektide olümpiaadil INEPO.
• Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid.
• Osalenud õpilastele toimub suvel laager ja nende juhendajatele õppeekskurssioon.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@teec.ee
Foto: Koolielu arhiiv

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskus kutsub 2013/2014 õppeaastal osalema kahel õpetajatele/õppejõududele suunatud konkursil.

Õppemetoodika konkursile „Tipptund“ kutsume osalema kõikide haridustasemete õpetajaid ja õppejõude. Konkursi eesmärgiks on tutvustada häid levinud praktikaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil erinevate innovaatiliste metoodikate rakendamiseks õppetöös. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 14. veebruar 2014.a.

Digitaalsete õppematerjalide konkursile „Täna samm, homme teine“ kutsume osalema kõiki alus- ja üldhariduse õpetajaid. Konkursi eesmärgiks on tõsta esile parimaid lahendusi ning innustada õpetajaid looma ja  jagama digitaalseid õppematerjale. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. aprill 2014.a.

Tutvu konkurssidega täpsemalt aadressil: http://www.e-ope.ee/konkurss/opetajakonkursid

Soovime kõigile häid ideid ja huvitavaid mõtteid!

Lisainfo:

Inga Kõue
HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht
Tel. 6285 889 / 5110 903
E-post: inga.koue@hitsa.ee

Kaheksas konkurss on mõeldud  8. – 12. klassi õpilastele.

Konkursitöö teemad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastele:
•    Kahe erineva ajastu eesti kirjandusteose mütoloogilise tegelase olemus ja sõnum lugejale (Kalevipojast tänapäevani).
•    Kahe autori eesti keelele pühendatud luule võrdlus.
•    Ajastu peegeldusi P.-E. Rummo ja A. Alavainu loomingus.
•    Ühe „Minu ….“ sarja reisiraamatu võrdlus J. Petrone „Minu Eesti“ raamatuga.

Valitud teema kohta tuleb osalejatel
•    koostada veebileht, mis annab
- võrdleva ülevaate kahe valitud kirjaniku loomingust, eluloost, kirjanduslikust mõjukusest ja eripärast;
- mõlema kirjaniku teose võrdleva analüüsi;
•    lisaks teksti- ja pildimaterjalile on soovitatav kasutada animatsioone, audio- ja videoklippe ning muid veebipõhiseid vahendeid;
•    töö kohustuslikuks komponendiks on omaloominguline vähemalt 3-minutiline videolõik;
•    veebileht peab olema kasutatav õppevahendina ja sisaldama erinevaid ülesandeid;
•    tööde hindamisel väärtustatakse eelkõige autori(te) omaloomingut ja isiklikke seisukohti, mitte veebilinkide rohkust.
 
Näidetega konkursi Kirjandusraal 2013 töödest saab tutvuda Koolielu haridusportaalis.

Töö autoriks võib olla üksikisik või rühm (kuni 3 õpilast rühmas). Üks juhendaja võib saata mõlemast vanuseastmest maksimaalselt kolm tööd.

Žürii hindab konkursile laekunud töid ja valib mõlemast vanuseastmest (põhikool ja gümnaasium) välja paremad tööd. Nende tööde autoritel tuleb lõppvooruks ette valmistada veebilehe esitluse suuline variant ja esineda sellega konkursi lõppvoorus 6. märtsil 2014 Nõos.
Palume registreeruda esmaspäevaks, 2. detsembriks 2013 veebiaadressil http://bit.ly/1biuzpu

Võistlustöö veebilehe aadressi esitamiseks saadetakse registreerunutele jaanuari lõpus uus link. Tööde esitamise tähtaeg on 4. veebruar 2014.

Korraldajad:
Heily Soosaar
Kaja Kasak

Samal teemal:

• Konkurss "Kirjandusraal" jätkab eesti kirjanduse vahendamist arvutimaailmas
• "Kirjandusraal 2012" konkursil võidutsesid Nõo põhikool ja Tallinna reaalkool