Igapäevaellu on tulnud järjest rohkem tehnoloogiat, mille tööpõhimõtete mõistmiseks vajavad õpilased teadmisi ka programmeerimisest ja tehnoloogiast laiemalt, kirjutab Valga vene gümnaasiumi infojuht ja haridustehnoloog Eva Tšepurko. Koolikülastus sai teoks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse toetusel.

Nagu rääkis Tartu ülikooli informaatika didaktika õppejõud ja koolikülastamise eestvedaja Tauno Palts, korraldabki ülikooli arvutiteaduse instituut ettevõtmisi kooli suunal. "Mitmes peas on keerelnud mõte, et õpilased võiksid programmeerimisest rohkem teada saada," lisas Palts.

Valmivad õppematerjalid
ProgeTiigri programmi käigus valmivad ka programmeerimise õppematerjalid huviringidele ja toimuvad õpetajakoolitused programmeerimiskeelte õpetamiseks. "Vene gümnaasium oli esimene Valga kool, keda külastasime," täpsustas Palts.

Vene gümnaasiumi 7.–12. klassi õpilastel oli võimalus osaleda töötubades. "Valisime esimese päeva pärast pikka koolivaheaega, sest tahtsime, et uue aasta algus oleks neile rõõme ja avastusi täis," ütles õppealajuhataja Marina Krotova.


Valituks osutusid keelekümbluse klassid, kuid osalemisvõimalus anti ka teistele huvilistele. Samuti olid eelistatud klassid, kus varem programmeerimist ega robootikat pole õpitud.
"Olen väga õnnelik, et selline võimalus oli just meie koolil," lausus 9. klassi õpilane Vjatšeslav Tšernikov, kes varsti peab tegema valiku, kus edasi õppida. "Huvi arvuti vastu on mul alati olnud, aga võimalust programmeerimist proovida ei olnud. Ei kujutanud ette, et lihtsate käskude abil lihtsa ruudu joonistamine võib osutuda raskeks, aga sain hakkama. Sai tehtud ka tervitusi, mida varem olen internetis näinud. Tore, et aasta nii mõnusalt algas," lisas Vjatšeslav.

Töötubades said lapsed kinnituse, et programmeerimine võib olla põnev, lihtne ja arendav. "Õpituba meeldis väga, saime teha animatsioone ja multikaid. Nüüd on võimalus oma õhtust vaba aega sisustada millegi kasulikuga," lausus 8.a klassi õpilane Angelina Pjatkovskaja.
Abiturient Viktoria Kortel tunnistas, et õpikoda rikastas päeva ning õppejõudude huumor ja lihtsad selgitused aitasid teemat paremini mõista. "Läbitud programmid installisin juba ka koduarvutisse."

Tema klassiõel Katrin Zuzloval olid aga enda sõnul algul segased tunded. "Mõtlesin, et ülesanded lähevad väga raskeks, aga ei – sain ilusasti hakkama. Naersime palju ja väga meeldis."

Keelebarjääri ei tekkinud
Õppejõu muljed olid samuti väga positiivsed. "See oli minu esimene kogemus teha koolikülastus venekeelses koolis. Alguses, kui meile pakkumine tuli, olime natukene ärevil, et kuidas keeleliselt hakkama saame," tunnistas Tauno Palts.

Tema sõnul oli plaanis võtta kaasa ka vene keelt kõnelev inimene, aga juhtus nii, et too ei saanud tulla. "Seega otsustasime proovida, kuidas saame hakkama eestikeelsete töötubadega. Tunnid sujusid aga väga hästi. Küsiti palju küsimusi ja ülesandeid lahendati huviga." Lapsed olid tema kinnitusel väga tublid. "Mõni lahendas ülesandeid nii kiiresti, et mõtlesin, kas nad pole ehk varemgi juba programmeerinud. Tuli aga välja, et teevad seda esimest korda," rääkis Palts.

Kooli IT-spetsialist Marvin Mägi ütles, et oli meediast palju lugenud ProgeTiigri projektist, eriti võimalusest õpetada programmeerimist juba algklassides. "Kuna õpetan arvutikunsti esimeses klassis ja juhendan arvutiringi nii eelkoolis kui ka algklassides, tekkis soov nendega kindlasti ka programmerimist proovida. Miks mitte arendada tulevikus IT-suunda juba algklassides, kus õpitaks nii programmeerimst kui robootikat ning klassiruumis oleks tahvelarvutid ja muu nutitehnika sees," lisas Mägi.


Fotod ja tekst: Eva Tšepurko. Lugu on ilmunud ka ajalehes Valgamaalane.

Samal teemal:

• Lilleküla gümnaasium alustab programmeerimisõppega 1. klassis
• Programmeerimisringide uued pungad
• Programmeerimisalased materjalid Koolielus
• Crunchzilla koodikoll
• Codeacademy - programmeerimise e-kursus