Iga osaleja saab võistlusele esitada kuni kaks arvuti või teise digiseadme abil joonistatud pilti. Joonistused tuleb üles laadida Laotaja keskkonnas, lisaks tuleb täita osalemisvorm, mis asub siin. Viimane päev oma joonistused teele saata on 10. november 2020. Digijoonistusvõistluse tingimused leiab aasta linnu lehelt www.eoy.ee/tuttpytt/joonistusvoistlus/.

Saabunud töid hinnatakse neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11–14-aastased, 15–19-aastased ja vanemad kui 19-aastased. Žüriis osalevad Markus Toompere Eesti Kunstnike Liidust, kunstnik-kujundaja Margot Sakson, ornitoloogid Pelle Mellov ja Leho Luigujõe ning Triinu Kadastik Haridus- ja Noorteametist.

Digijoonistusvõistluse parimatest töödest koosnev veebinäitus avalikustatakse aasta linnu lehel www.eoy.ee/tuttpytt ning autoreid auhinnatakse detsembris toimuval suurel linnuõhtul.

"Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, keda teatakse peamiselt omapärase varakevadise pulmamängu poolest. Lisaks tuttpütile elavad Eestis veel hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt," sõnas tuttpütiaasta koordinaator Margus Ots. Püttide kohta saab rohkem lugeda aasta linnu lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.

Digijoonistusvõistlust korraldavad Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet. Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Kaitseministeeriumi kantsleri Kristjan Priki sõnul on võistlusel mitu eesmärki, alustades teadus- ja tehnoloogiaalase arengu toetamisest kuni kaitsevaldkonna ja teaduse vaheliste seoste tutvustamise ning kaitsetahte kasvatamiseni.

„Eesmärk on motiveerida õpilasi omandama süvendatud teoreetilisi teadmisi riigikaitse valdkonnas, sealhulgas riigikaitseõpetuse seostest teiste õppeainetega, nagu matemaatika, füüsika, ajalugu, geograafia, ühiskonnaõpetus,“ märkis Prikk.

Ta lisas, et vähem tähtis pole noorte huvi tekitamine riigikaitse vastu tervikuna ja arusaam enda rollist selles. „Eesti riigikaitse algab tahtest ja sellesse panustab kogu ühiskond eesmärgiga valmistada elanikke ette lahendama võimalikku konflikti ja seda ka heidutuse teel ära hoidma,“ ütles Prikk.

Priki sõnul on kooli roll õpilaste isamaaliste väärtushoiakute väljakujunemisel märkimisväärne. „Valikainena toetab riigikaitseõpetus gümnaasiumi õppekavas nimetatud ühiskondlike väärtuste ja patriotismi arendamist, et õpilastest kujuneksid eetilised, vastutustundlikud ja aktiivsed kodanikuühiskonna liikmed,“ lisas ta.

Võistluse peamine sihtrühm on gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilased, kel koolis riigikaitseõpetus läbitud, kuid huvi korral võivad osaleda ka nooremad õpilased.

Tartu Ülikooli teaduskooli direktori Riin Tamme sõnul annab uus võistlus õpilastele võimaluse võrrelda oma teadmisi ja oskusi sarnaste huvidega eakaaslaste omadega.

„Võistlusega soovime näidata, et riigikaitse on palju enamat kui üksnes metsas roomamine. Kaitsevaldkond vajab analüüsi- ja kriitilise mõtlemise võimega ning iseseisva töö oskusega teravaid pliiatseid. Just neid kompetentse me uue võistlusega õpilastes arendamegi,“ ütles Tamm.

 Ta lisas, et loodetavasti aitab riigikaitseõpetuse võistlus noortel paremini valmistuda ka tulevikus eesseisvaks kaitseväeteenistuseks.

Kaitseministeeriumi kantsleri Priki sõnul on riigikaitsevõistlus nii-öelda pilootprojekt ehk suure huvi korral võiks tulevikus korraldada ka riigikaitse olümpiaadi.

Ainevõistluse korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koos Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega. Võistlus toimub 45-minutilise veebipõhisena testina Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas 7. aprillil 2021. Parimatele pannakse välja auhinnad.

Riigikaitseteemasid hakati üldhariduskoolides käsitlema 1990ndatel paljuski tänu entusiastidest õpetajatele. Tänaseks õpetatakse Kaitseministeeriumi toetusel riigikaitset valikainena 136 gümnaasiumis ja 20 kutseõppeasutuses.

Allikas: TÜ teaduskooli info

Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. 

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Allikas: TÜ pressiteade 

Korraldajate suureks üllatuseks osalesid ka õpilased Soomest ja Austraaliast.

Kokkusaamine oli peohõnguline, sest kolme Paide õpetaja Heli Prii, Eve Kraisi ja Tiina Kivimäe eestvedamisel ning Eesti Lugemisühingu ja Järvamaa Muuseumi toel peetav võistlus toimus juba 10. korda. Külla olid tulnud kodu-uurimise huviline Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas, konkursi algusaastatest saati hea nõuga abis olnud Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik, alati mõtte-ergas ja abivalmis Eesti Lugemisühingu esinaine Mare Müürsepp.

Tänupäeval jätkus põnevaid tegevusi nii väikestele kui suurtele. Samal ajal kui juhendajad korrektsest eesti keele kasutamisest kõike teadva Tartu ülikooli emakeeleõpetuse dotsendi Helin Puksandi õpetussõnu kuulasid, käisid lapsed Pärnu jõe algust uurimas. Külalistele tutvustati Roosna-Alliku kaunist mõisahoonet. Toimus konverents, jagati rohkelt kiidusõnu võistlusel osalenutele ja nende juhendajatele. 2020/2021. õppeaasta võistluse teemaks valiti „Meie kodu vanad asjad“.

Kultuuriminister Tõnis Lukas pani konverentsil esinedes lastele südamele enne kusagile kaugele rändamist oma kodu hästi tundma õppida. 

Ajakirja „Hea Laps“ preemiaga said tunnustatud Evely Kaldma Haljala koolist (juhendaja Külli Heinla), Elsa Marie Kirs Saaremaa Ühisgümnaasiumist (juhendaja Merle Prii), Aadrian Müür Jüti Gümnaasiumist (juhendajad Monika Piil ja Kaili Kahro), Kristelle Torn Vastseliina Gümnaasiumist (juhendajad Anne Raag ja Kertu Torn), Suure-Jaani Kooli 5. klass (juhendaja Merike Jaska).

Järvamaa Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts tunnustas õpilasi kümne aasta jooksul üle 850 kodu-uurimistöö koostamise eest: „See on tõepoolest väga-väga suur panus eesti kultuurilukku.“

Järvamaa Muuseumi eripreemiad

Timmu Saat (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste).  Põnev kooliteemaline uurimistöö. 
Kairiin Tõnise (Paide Hillar Hanssoo Põhikool, juhendaja Kairi Tõnise). Tubli Järvamaa aineline uurimistöö.
Leneli Lasn (Jõõpre Kool, juhendajad Ülle Vares ja Kairi Vainola). Ilusaima käekirja ja vormistusega  uurimistöö. 
Evely Kaldma (Haljala Kool, juhendaja Külli Heinla). Teaduslikkuse eripreemia.
Roosi Rütman. (Aegviidu kool, juhendaja Anneliis Liblik). Ilusaima käekirja ja vormistusega uurimistöö.
Eliise Viirna (Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus, juhendajad Janne Palu ja Anu Käärik). Tubli Järvamaa aineline uurimistöö
Hanna Suik (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste). Maaelu kajastamise eripreemia. 
Elizabeth Kelder (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii). Originaalsema teema eripreemia.
Karola Kuldsaar (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii). Originaalsema teema eripreemia.
Marleen Laigu (Haljala kool, juhendajad Merle Varek ja Külli Heinla). Lootustandva tulevase ajaloolase eripreemia. 

Üldvõitjad

3.-4. klass

Leneli Lasn (Jõõpre Kool, juhendajad Ülle Vares, Kairi Vainola)
Aadrian Müür (Jüri Gümnaasium, juhendajad Monika Piil, Kaili Kahro)
Lenna Kikkas (Jüri Gümnaasium, juhendajad Mirje Hagur, Karin Saan)
Romet Saarniit (Jüri Gümnaasium, juhendajad Mirje Hagur, Kristel Harak)
Elisabeth Valdmann (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Eve Vutt, Indrek Valdmann)
Kiur Kristjan Pero (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Karin Pero)
Miriam Paesüld (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Maris Terno)
Kertu Liisa Rahuoja (Jüri Gümnaasium, juhendajad Kristin Uuemäe, Tiiu Rahuoja, Kaile Sander)
Timmu Saat (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Kairiin Tõnise (Paide Hillar Hanssoo Põhikool, juhendaja Kairi Tõnise)
Kaspar Heinla (Haljala Kool, juhendajad Külli Heinla, Mirjam Abel)
Kristelle Torn (Vastseliina Gümnaasium, juhendajad Anne Raag, Kertu Torn)

5.-6. klass

Evely Kaldma (Haljala Kool, juhendaja Külli Heinla)
Marleen Laigu (Haljala Kool, juhendajad Külli Heinla, Merle Varek)
Kaspar Möller (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Hanna Suik (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Karola Kuldsaar (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Elsa Marie Kirs (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Luise Ling (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Elizabeth Kelder (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Suure-Jaani Kool 5.klass (juhendaja Merike Jaska)

Videot sündmusest saab vaadata siit. 

Teksti autor: Tiina Kivimäe. Fotod avaldatud korraldajate loal. 

Samal teemal:

• Väikesed kodu-uurijad pidasid 9. tänupäeva nalja ja naeruga

Hea Eeskuju konkurss toimub kolmeteistkümnendat korda. Konkursile saab esitada noori, kes on teistele mingil viisil eeskujuks, olgu see siis kohaliku kogukonna tasandil või üleriigiliselt. “Oluline ei ole teo suurus, vaid see, missugust mõju see teistele ühiskonna liikmetele avaldab. Näitame, et noored ei ole mitte ainult meie tulevik, vaid nad loovad tulevikku juba tänasel päeval,” ütleb Hea Eeskuju peakorraldaja Hanna Liis Suuder. Taotlusi saab esitada kuni 4. oktoobrini. 

Möödunud aastal pälvis Hea Eeskuju tiitli Avinurme Gümnaasiumi abiturient Katrin Kaarama, kes algatas Eestis uudse seebihokiturniiri, lööb kaasa kodutütarde ridades, mängib orkestris saksofoni ja on ka edukas noorsportlane. “Tänu sellele tiitlile olen saanud julgust veelgi ettevõtlikum olla. Kuna elan väikeses kohas, siis oli see tiitel oluline ka kogukonnale,” räägib Kaarama. “Lisaks olen hakanud märkama teisigi tegusaid noori enda ümber, neid tunnustanud ja vajadusel õla alla pannud, sest omast kogemusest võin öelda, et meeskonnatöö on kõige alus.”

Esitatud taotluste seast valib žürii välja 15 finalisti, kelle hulgast selgub laureaat. Konkursi patroon on riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi. Hea Eeskuju tiitli pälviv noor saab konkursi peatoetajalt Swedbankilt preemiaks 1500 eurot. Konkursi finaliste tänatakse noortekonverentsil Lahe Koolipäev toimuval tänugalal 18. novembril. Oma kandidaadi saab esitada juba täna aadressil heaeeskuju.ee/avaldus. Esitajaks võib olla nii eraisik kui ka asutus. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Becca Tapert on Unsplash

Samal teemal:

• Esseekonkurss „Ka mul on õigus olla mina ise” ootab osalema
• Võistlus “Valede jaht” ootab noori veebivalesid paljastama

Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil „Ka mul on õigus olla mina ise“.

Ootame noori oma mõtteid ja ideid väljendama teemal, milline võiks olla meid ümbritsev elukeskkond, meie väärtused ja inimsuhted, et saaksime olla just sellised, nagu soovime.

Tallinna Lastekaitse Ühingul on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Aktiivselt osalevate klasside vahel läheb loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 23. oktoobriks 2020 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Jaanus Vaiksoo, kirjanik
Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Liis Sein, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 11. novembril 2020 kell 12 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee, tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja perekond Roos kutsuvad 11–15-aastasi lapsi osalema Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Kirjandusvõistlus soovib äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust.

Muinasjutte võib kirjutada vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Lood palume saata 11. jaanuariks 2021 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta mais.

Pika traditsiooniga omaloominguvõistlus toimub juba 29. korda. Möödunud aastal saadeti võistlusele 367 muinasjuttu ning osalejaid oli 69 koolist. Parimaid muinasjutte saab lugeda ajakirjast Hea Laps.

Muinasjutuvõistluse algatasid aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks, kes oleks tänavu saanud 50-aastaseks. 2018. aastal võttis loomevõistluse korraldamise üle Eesti Lastekirjanduse Keskus. Võistlus kuulutatakse välja Steni sünniaastapäeval 6. septembril.

Konkurssi korraldavad Haridus- ja Noorteamet, Lastekaitse Liit ja TalTech.

Õpilasvõistlus “Valede jaht” toetab õpilaste teadmisi ja oskusi internetis valede märkamisel. Konkurss annab pildi ka sellest, millised valed õpilaste inforuumi jõuavad ja millist infot noored valeks peavad. Õpetajad ja lapsevanemad on oodatud õpilasi valede jahil toetama, nendega sel teemal arutlema ja vajadusel aitama ka võistlustöö vormistamisel.

"Internet on suurepärane koht, see ühendab inimesi ja aitab jagada infot. Kahjuks on see ka koht, kus salakavalad pahalased saavad oma hämarate eesmärkide täitmiseks valesid levitada. Internetti kinni panna ei saa ja kõiki postitusi on võimatu kontrollida. Seetõttu on ainuke võimalus õppida valet ja manipulatsiooni ära tundma. Õpilasvõistluse "Valede jaht" eesmärk ongi meie koolinoortele maast madalast õpetada, kuidas tõde valest eristada ja kuidas takistada vale kiiret levikut," ütleb võistluse üks korraldajaid, õpetaja Diana Poudel.

Žürii valib välja võistlustööd, mille alusel luuakse e-test “Vale versus tõde internetis”, mida saavad edaspidi õppetöös jm kasutada kõik huvilised. Kõikide osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Loosimised viiakse läbi neljas vanuseklassis.

Konkurss “Valede jaht”

Kellele võistlus on mõeldud? 

Võistlusele on oodatud 7-19-aastased õpilased nii üksi kui ka kuni viieliikmelise tiimina. Soovi korral võivad õpilased kaasata ka mentori, näiteks õpetaja või lapsevanema.

Kuidas osaleda? 

Võistlusel osalejad otsivad internetist valesid, vormistavad need võistlustööks ja esitavad võistluse lehel oleva vormi kaudu. Üks osaleja või grupp võib esitada kuni kaks tööd. Valesid võib otsida mis tahes kategoorias – meemid, videod, animatsioonid, infograafikud, uudised, reklaamid, veebilehed, e-kirjad, sotsiaalmeedia postitused jmt.
Viimane päev võistlustöö esitamiseks on 20. oktoober 2020.

Lisainfo: 
www.targaltinternetis.ee/valedejaht/ 
 

Veebiseminarid osalejatele ja mentoritele

 Õpilasvõistluse “Valede jaht” osalejate toetuseks korraldab Haridus- ja Noorteamet kaks veebiseminari:

15. septembril kell 16 – otse-veebiseminar gümnasistidele, mida on oodatud jälgima ka õpetajad ja lapsevanemad. Link veebiseminarile avaldatakse enne toimumist Targalt internetis kodulehel.
16. septembril kell 18 – veebiseminar õpetajatele ja lapsevanematele, kes toetavad konkursil osalevaid õpilasi. Seminarile saab registreeruda siin.

Võistlus toimub laste ja lapsevanemate teadlikku internetikasutust toetava Targalt internetis projekti raames.

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Leon Seibert on Unsplash

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli meediauurijad: Eesti lapsed tegutsevad internetis targalt

Ootame kõiki Eesti üld- ja kutsehariduskoole kandideerima aasta kooli tiitlile. Oma kooli saab konkursile esitada kuni 27. septembrini.

Konkursi eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes – kohana, kus õppimine on inspireeriv ja innovaatiline, digilahenduste kasutamine õppetöös on pigem norm kui erand, tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt, hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted. 

Projekt annab võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – erilist ja innovaatilist õpikeskkonda, põnevaid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda ning kõike muud, mida koolipere ise oluliseks peab. Konkursiga soovime märgata ja tunnustada neid kooliperesid, kes on sel aastal leidnud nutikaid viise, kuidas õppetöö edukalt toimima panna.

Konkurss toimub juba kolmandat aastat. 

Konkursi tingimused leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi kooliaasta alguse tervitus

Individuaalne eelvoor kestvusega 90 minutit toimub nii eesti kui vene keeles 1. oktoobrist 8. novembrini. Lõppvooru oodatakse igast koolist kahte 3liikmelist meeskonda (tüdrukute ja poiste oma), lubatud on saata kokku kuni kolm meeskonda. Võistluse korraldaja Birgy Lorenz toob välja, et niimoodi saab koolist osaleda enam esindusmeeskondi kui eelmistel aastatel, kus oli võimalkk ühte saali tuua ainult üks meeskond kooli kohta. Lõppvoor kestab neli tundi ja viiakse läbi online´is ning keegi ei pea oma tervisega riskima või mõtlema, kas ta julgeb osaleda. 

Info ja registreerumine www.kyberpahkel.ee.

KüberPähkli KüberPuuringut toetavad Kaitseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Hedman Partners ja projekt Targalt Internetis ning Euroopa Liit. KüberPuuringu viib läi Taltech. Küsimusi võistlusele loovad vabatahtlikud TalTechist, Tartu Ülikoolist, Kehtna Kutsehariduskeskusest ja mujalt. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• KüberPähkli uuringust selgus vajadus arendada laste sotsiaalseid oskuseid